Toila valla põhimäärus
Vastu võetud 21.03.2018 nr 10
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Põhimääruse ülesanded
Toila valla põhimääruses sätestatakse:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;
7) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamine.
§ 2. Valla administratiivkeskus
(1) Valla administratiivkeskus asub Toila alevikus, Pikk 13a.
(2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu 3/4 häälteenamus.
2. peatükk Valla sümbolid
§ 3. Toila valla sünnipäev
Toila valla sünnipäev on 21. oktoobril 2017, mil ühinesid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald.
§ 4. Valla sümbolid
(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Valla sümbolitena võib kasutusele võtta ka valla logo ja tunnuslause.
(3) Valla sümboli kirjelduse ja kujutise kinnitab volikogu.
(4) Valla asutuste sümbolid, nende kujunduse ja kasutamise korra kinnitab vallavalitsus.
(5) Valla sümbolite kasutamine käesolevas peatükis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.
§ 5. Valla lipu heiskamise ja kasutamise õigus
(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut ja head tava.
(2) Toila valla lipp heisatakse alaliselt Toila valla ametiasutuste hoonetel või lipumastidel.
(3) Valla lippu võib kasutada või heisata:
1) alaliselt valla ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel;
2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Toila vald;
3) Toila valla avalikel üritustel, valla asutuste üritustel ja muudel üritustel, kus on esindatud Toila vald;
4) Toila valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.
(4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Toila valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
3) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.
(5) Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(6) Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 sentimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.
(7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.
§ 6. Valla vapi kasutamine
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
1) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste pitsatil;
2) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste dokumendiplankidel;
3) valla asutuste kodulehtedel.
(2) Valla vapi kujutist võib kasutada:
1) valla ametiasutuste hallatavate asutuste dokumendiplankidel, pitsatil või sümbolites;
2) valla asutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
3) valla tunnustusavaldustel ja meenetel, ametlikel trükistel ja suveniiridel;
4) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, et tähistada valla poolt vastava ürituse, isiku või projekti toetamist.
(3) Valla vapi värvideta (mustvalgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.
3. peatükk Vallavolikogu
§ 7. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu uue koosseisu esimehe valimise ning hääletamist korraldab valimiskomisjon käesolevas paragrahvis kehtestatud korras kui seadus ei sätesta teisiti.
(2) Volikogu esimehe valimised korraldab volikogu moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni (komisjon).
(3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli.
(4) Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletamissedelite ettevalmistamiseks.
(7) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.
(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.
(9) Enne sedelite väljajagamist kontrollitakse valimiskasti.
(10) Komisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.
(11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(12) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti.
(13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(14) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks.
(15) Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega. Valimistulemusi üle ei hääletata.
(16) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(17) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
§ 8. Volikogu aseesimehe valimine
(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees.
(2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Hääletamistulemused tehakse kindlaks häältelugemiskomisjoni poolt ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.
§ 9. Volikogu komisjonide moodustamine
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ja elanikkonna seisukohtade selgitamiseks.
(2) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
(3) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi seab üles volikogu liige, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. Kui kandidaat ei viibi istungil, esitatakse tema kirjalik nõusolek.
(4) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. samas korras nagu volikogu esimees. Volikogu liikmel on üks hääl.
(5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(6) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega, peatuvad, ta astub tagasi või teda umbusaldatakse, valitakse komisjonile volikogu liikmete seast uus esimees ja aseesimees.
(7) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmeks astumise nõusolek esitatakse komisjoni esimehele.
(8) Revisjonikomisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad olla ainult volikogu liikmed.
(9) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.
(10) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, komisjoni esimehe ettepanekul.
§ 10. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamiseks:
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) valitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu
3) isikute avaldused.
(2) Volikogu komisjonil on õigus:
1) algatada ja esitada volikogu õigusakti eelnõu;
2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
3) algatada arutelusid ja teha ettepanekuid vallaelu probleemide lahendamiseks;
4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
6) kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist;
7) lahendada muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid.
8) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.
(4) Revisjonikomisjon lähtub oma tegevuses seadusest.
§ 11. Volikogu juhatus
(1) Volikogu juhatus on vallavolikogu istungit ettevalmistav ning nõuandev tööorgan
(2) Juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja komisjonide esimehed.
(3) Volikogu võib kehtestada juhatuse töökorra.
4. peatükk Vallavalitsus
§ 12. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavolikogu valib vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ja kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(3) Vallavanema valimine toimub volikogu esimehe valimisega samas korras.
§ 13. Vallavalitsuse moodustamine ja koosseis
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus, mille koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
(2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid.
(3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.
(4) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
§ 14. Vallavanema asendamise kord
(1) Vallavanema asendamine toimub vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel. Tööjaotus määratakse vallavanema käskkirjaga.
(2) Vallavanema volituste lõppemisel enne tähtaega määrab asendaja volikogu.
§ 15. Vallavalitsuse pädevus
Vallavalitsus:
1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest;
2) koostab Toila valla eelarve projekti, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;
3) käsutab valla eelarve reservfondi vallavolikogu kehtestatud korras;
4) esindab avalik-õigusliku isikuna Toila valda kohtus;
5) kinnitab ametisse Toila Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid;
6) moodustab Toila Vallavalitsuse hallatavate asutuse hoolekogud;
7) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Toila vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Toila vald, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed;
8) valdab, kasutab ja käsutabToila vallavara seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras;
9) kontrollib vallavara kasutamist seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras;
10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste või muude õigusaktide, vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
11) on volitatud lahendama küsimusi, mille otsustamine on õigusaktiga anud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse.
12) vallavalitsus võib teha muudatusi aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires;
13) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
5. peatükk Valla õigusaktid
§ 16. Valla õigusaktid
(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktina määrusi.
(2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Toila valla haldusterritooriumil.
(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid.
§ 17. Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda nõutud korras menetlenud.
(2) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
(3) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
§ 18. Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine
(1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need jõustuvad isikule või asutusele teatavakstegemisest.
(2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas algtekstidena ning kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(4) Vallavolikogu, vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) ning nende istungite ja komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad vallavalitsuses ning avalikustatud dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Toila valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.
(5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.
§ 19. Õigusaktide täitmise kontroll
(1) Kontrolli valitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem või tema poolt määratud isik ja volikogu komisjon oma tegevusvaldkonna piires.
(2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu komisjon oma tegevusvaldkonna piires.
6. peatükk Valla ametiasutuste moodustamise kord
§ 20. Valla ametiasutuste moodustamise kord
(1) Valla ametiasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. Valla ametiasutuse juhi nimetab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.
(2) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu.
7. peatükk Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted
§ 21. Valla arengukava ja eelarvestrateegia
(1) Valla arengukava on vallale seadusega pandud ülesannetest ja vallaelanike huvidest lähtuv valla eesmärke määrav ja eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument. Arengukava on aluseks valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Valla eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukavaga seotud iseseisev dokument.
(3) Arengukava elluviimise aluseks on valla eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia on selgitustega finantsplaan, millega kavandatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.
(4) Arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatakse igaks aastaks valla eelarve. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve peavad olema omavahel kooskõlas.
(5) Arengukava ja eelarvestrateegia on alusdokumendid vallale kohustiste võtmisel, valla varaga tehingute tegemisel ja investeeringute planeerimisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
§ 22. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ning muutmise üldised põhimõtted
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab valitsus volikogu kehtestatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise korra alusel lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest.
(2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse seaduses ettenähtud perioodiks ja korrigeeritakse seaduses ettenähtud korras. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine peavad olema ajalises vastavuses valla eelarve koostamisega.
(3) Arengukava koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata valla asutused, volikogu alalised komisjonid ja teised huvitatud isikud. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse valla kantseleis ja valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja määrab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab valitsus valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kaks nädalat.
(4) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab valitsus koos oma seisukohtadega volikogule hiljemalt kolm nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused.
(5) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatusete vastuvõtmise volikogu määrusega.
(6) Eelarvestrateegia peab olema kooskõlas valla arengukava ja võetud kohustistega.
(7) Eelarvestrateegia koostamisel tuleb lähtuda KOFSiga eelarvestrateegiale sätestatud nõuetest ning menetlemisel lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest § 372.
(8) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Valitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.
(9) Volikogu kinnitab eelarvestrateegia ja selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega.
(10) Arengukava ja eelarvestrateegia koos menetlusega seotud volikogu ja volikogu alaliste komisjonide protokollidega avalikustatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arvates arengukava või eelarvestrateegia vastuvõtmisest.
8. peatükk Valla eelarve
§ 23. Valla eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted
(1) Arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks koostatakse igaks kalendriaastaks valla eelarve.
(2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud erisusi, koostatakse eelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.
(3) Eelarve detailsus ja sisu määrataks, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarve täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.
(4) Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise alused kehtestab volikogu määrusega.
9. peatükk Valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamine
§ 24. Valla esindamine
(1) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised volikogu ja valitsuse õigusaktid, lepingud, ametijuhendid ning volikirjad.
(2) Valda võivad esindada volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad vastavalt oma pädevusele.
10. peatükk Rakendussätted
§ 25. Määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Kohtla Vallavolikogu 26.06.2013 määrus nr 45 „Kohtla valla põhimäärus”;
2) Kohtla-Nõmme 12.09.2013 määrus nr 15 „Kohtla-Nõmme Valla põhimääruse kinnitamine”;
3) Toila Vallavolikogu 21.09.2011 määrus nr 27 „Toila Vallavolikogu töökord”;
4) Toila Vallavolikogu 20.09.2017 määrus nr 32 „Toila valla põhimäärus”.
§ 26. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Roland Peets
volikogu esimees
Facebook
Twitter