Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Jõhvi valla kalmistu kasutamise eeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Jõhvi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.03.2019, 6

Jõhvi valla kalmistu kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.03.2019 nr 49

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Jõhvi valla kalmistu kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Jõhvi valla haldusterritooriumil asuva Jõhvi valla omandis oleva kalmistu haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.

  (2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel kalmistuseadusest ja Jõhvi valla heakorra eeskirjast.

  (3) Jõhvi valla kalmistu asub kinnismälestise kaitsevööndis.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
  2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
  3) matmiskoht – hauaplats või kolumbaarium;
  4) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks või urnikamber kolumbaariumis;
  5) kolumbaarium – ehitis tuhaurnide hoidmiseks, ka urnimüür;
  6) urnikamber – kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni hoidmiseks;
  7) haldaja – kalmistu kasutamist korraldav isik;
  8) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;
  9) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
  10) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber vms);
  11) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

§ 3.   Kalmistu haldamine

  (1) Jõhvi valla omandis oleva kalmistu haldaja on Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Haldaja ülesandeid teostab vallavalitsuse majanduse haldus või isik, kellele kalmistu haldamisega seotud ülesandeid on vallavalitsuse poolt halduslepinguga üle antud.

  (2) Haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab matmiskohad, võtab arvele kasutajata matmiskohad, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab Jõhvi valla kalmisturegistrit ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Vallavalitsus kehtestab haldaja ettepanekul kalmistu kujunduspõhimõtted lähtuvalt kalmistu muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundusnõuetest ja kalmistu looduslikust eripärast.

§ 4.   Nõuded kalmistule

  (1) Kalmistut peab ümbritsema piire.

  (2) Kalmistu maa-ala on jaotatud kirstumatuste ja urnimatuste aladeks, mis jaotatakse kvartaliteks. Kalmistu vanas osas kasutatakse ajalooliselt väljakujunenud kvartalite nimetusi.

  (3) Kalmistu peasissekäigu juures asub teadete tahvel kalmistu plaaniga, kus on ära näidatud kabel, kvartalid, teed, veevõtukohad, jäätmemahutid ja parkimiskohad ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised ning kalmistu ajalugu, lisaks haldaja kontaktandmed, teenuste loetelu, kalmistu kujunduspõhimõtted ja käesolev eeskiri.

§ 5.   Kalmistu kasutamise nõuded

  (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

  (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
  1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja -rajatisi;
  2) eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldajaga kooskõlastamata;
  3) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
  4) omavoliliselt avada kolumbaariumi urnikambrit;
  5) istutada puid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
  6) panna maha jäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
  7) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
  8) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata, v.a kalmistut ümbritsev sõidutee;
  9) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
  10) teha lõket;
  11) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad;
  12) matta loomi;
  13) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

  (3) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

2. peatükk MATMISKOHT 

§ 6.   Matmiskoha suurus

  (1) Matja võib matmiskohaks taotleda kas hauaplatsi või urnikambri eraldamist.

  (2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.

  (3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats) või ühe- või mitme kohaline urnikamber.

  (4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
  1) ühe hauakohaga hauaplats 1,2 x 2,50 m;
  2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
  3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
  4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.

  (5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,0 x 1,0 m.

§ 7.   Matmiskoha eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

  (1) Matmiskoha eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga matmiskoha kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping) vastavalt käesolevas korras sätestatule. Kasutuslepingu vormi kinnitab vallavalitsus. Matmiskoht eraldatakse ainult isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Jõhvi valla haldusterritooriumil.

  (2) Kasutuslepingusse kantakse matmiskoha kasutaja andmed (nimi, isikukood, sideandmed), matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus.

  (3) Kasutuslepingus määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus matmiskoha kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning matmiskoha kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

  (4) Juhul kui matmiskoha kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord.

§ 8.   Kasutuslepingu tähtaeg

  (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 30 aastat.

  (2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates tähitud kirjaga teate kasutuslepingus toodud aadressile. Enne kirja saatmist kontrollib kalmistu haldaja matmiskoha kasutaja rahvastikuregistrisse kantud aadressi vastavust kasutuslepingus toodud aadressiga.

  (3) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse hiljemalt ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist.

  (4) Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel lõppeb kasutusleping lepingus näidatud tähtajal.

§ 9.   Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

  (1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult kalmistu haldaja juures.

  (2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus asuda kasutuslepingu pooleks matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib asuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingu poole vahetumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel.

§ 10.   Kasutuslepingu lõppemine

  (1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.

  (2) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

  (3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja § 20 sätestatule.

  (4) Matmiskoha, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata matmiskoha vastavalt eeskirja § 19 sätestatule.

3. peatükk MATMINE 

§ 11.   Matmise korraldamine

  (1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus või urnis.

  (2) Tuhk maetakse urniga hauaplatsile või paigutatakse kolumbaariumisse.

  (3) Kõik matmised, sh urni paigutamine kolumbaariumisse, tuleb registreerida haldaja juures vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

  (4) Kalmistu haldaja registreerib matmise surnu surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel. Matmise registreerimisel kooskõlastab haldaja matmiskoha.

  (5) Kalmistu haldaja kannab kalmistute registrisse surnu andmed (nimi, isikukood, surma aeg ja koht) ja matja andmed (nimi, isikukood, sideandmed), matmiskoha andmed ning toimingu kuupäeva.

  (6) Matmine toimub ainult valgel ajal. Pühapäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata. Matmine pühapäeval või riiklikel pühadel kooskõlastatakse eelnevalt kalmistu haldajaga.

§ 12.   Matmine hauaplatsile

  (1) Haua kaevab ja matmise teostab kalmistu haldaja või haldajaga kooskõlastatult matja. Matmine ja hauakääpa kujundamine toimub matja või hauaplatsi kasutaja juuresolekul.

  (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

  (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,8–2 m.

  (4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1,0 m.

  (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata, haldajaga kooskõlastatakse matmiskoha muutumine ja haud kaevatakse säilinud kirstu kõrvale. Kui matmiskohal ei ole ruumi haua kaevamiseks säilinud kirstu kõrvale, taotleb matja haldajalt uue matmiskoha eraldamist.

  (6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab kalmistu haldaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Juhul kui haua kaevamise korraldas matja, kõrvaldab kahjustused matja.

  (7) Matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab tekitatud kahjustused kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja kulul.

§ 13.   Urni paigutamine kolumbaariumi urnikambrisse

  (1) Kolumbaariumisse tuhaurnide paigutamisel kohaldatakse eeskirja §-s 11 sätestatud üldiseid aluseid.

  (2) Urni paigutamisel kolumbaariumi urnikambrisse eemaldab katteplaadi ja asetab selle tagasi kolumbaariumi haldaja.

§ 14.   Tundmatu või omasteta surnu matmine

  (1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab haldaja.

  (2) Tundmatu surnu tuhastatakse ja tuhk maetakse ühishauda.

  (3) Omasteta surnu tuhastatakse ja tuhk maetakse ühishauda.

  (4) Ühishauda maetud surnu registreerib haldaja kalmistute registris.

  (5) Ühishauda matmisel matmiskohta ei eraldata ja kasutuslepingut ei sõlmita.

  (6) Ühishaudasid hooldab ja heakorrastab haldaja.

§ 15.   Pealematmine

  (1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem 20 aastat pärast viimast matmist.

  (2) Kultuurimälestiseks või vallavalitsuse poolt kohaliku tähtsusega kultuuriobjektiks või ajaloolise väärtusega matmiskohaks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 16.   Ümbermatmine

  (1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

  (2) Säilmete ümbermatmiseks mälestiseks tunnistatud hauaplatsilt on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vajalik Muinsuskaitseameti nõusolek.

  (3) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

  (4) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 17.   Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

  (1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistute kujunduse head tava ja vallavalitsuse poolt kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

  (2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööjoonised, mis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja kalmistu haldajaga.

  (3) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, hauakivi, hauasamba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

  (4) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

  (5) Hauaplatsi ääristena on soovitatav kasutada mätasääristust või looduslikke äärekive.

  (6) Hauaplatsi kujundamisel ei tohi kasutada keskkonda sobimatuid tehismaterjale (plastid, kergkruus, kunstmuru jmt). Uute hauarajatiste paigaldamisel jälgida nende sobivust keskkonda.

  (7) Kalmistu haljastuses tuleb lähtuda vajadusest kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ja põõsaste kahjuliku mõju eest. Eemaldada tuleb puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauarajatisi, põhjustades nende purunemist, deformeerumist või sammaldumist. Tagada tuleb ajalooliste alleede, kujundatud puuderühma ja memoriaalpuude säilimine.

  (8) Haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja minivorme. Kõrgekasvulisi (üle 6 m) puid hauaplatsile üldjuhul istutada ei ole lubatud ning isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Põõsaste soovitavaks kõrguseks on kuni 1,2 m, hekkidel kuni 0,7 m.

  (9) Hauatähiste või -rajatiste paigaldamine, teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga. Peale tööde lõppu esitatakse haldajale dokumendid tööde käigus tekkinud jäätmete üle andmise kohta jäätmekäitlusõigust omavale isikule.

  (10) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Enne hoiatuse saatmist kontrollib kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja rahvastikuregistrisse kantud aadressi vastavust kasutuslepingus toodud aadressiga. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

  (11) Kui hoiatuse edastamisele järgneva 6 kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

  (12) Kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui kasutajata hauaplatsidel jätta vanemad kui 50 aastased hauatähised ja –piirded oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised või nende tükid ning piirete fragmendid, mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta. Vanad metallist ja kivipostidega piirded ja hauatähised tuleb võimalusel taastada. Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

§ 18.   Hauaplatsi hooldamine

  (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
  1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
  2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
  3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
  4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
  5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
  6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
  7) hauaplatsi katteplaadid on terved.

  (2) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldaja.

  (3) Raieloa hauaplatsil kasvava puu mahavõtmiseks taotleb hauaplatsi kasutaja kooskõlastatult kalmistu haldaja ja Muinsuskaitseametiga. Kalmistu territooriumil väljaspool hauaplatsi kasvava puu mahavõtmiseks taotleb raieloa kalmistu omanik või haldaja samadel alustel. Raieluba taotletakse vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale.

5. peatükk KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE 

§ 19.   Kasutajata matmiskohana arvelevõtmine

  (1) Kasutajata matmiskohana võetakse arvele hauaplats või kolumbaariumi urnikamber, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on erakorraliselt enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.

  (2) Kasutajata matmiskoha võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

  (3) Kasutajata matmiskohana arvele võetud kolumbaariumi urnikambris olev tuhk maetakse ühishauda.

§ 20.   Hooldamata hauaplats

  (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
  1) hauaplatsi pinnasest olulises osas, st üle poole pindalast, on läbi kasvanud rohi ja võsa;
  2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud ning hauatähisel olev tekst on loetamatu;
  3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

  (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.

  (3) Haldaja vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
  1) esimene ülevaatus, mille käigus tuvastatakse, et hauaplats on hooldamata. Ülevaatamise korral märgistatakse see kollase sildiga, millel on musta värviga kiri “hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile;
  2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

  (4) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll koos fototabeliga, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Teise ülevaatuse kohta koostatakse eraldi fototabel. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

  (5) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade Jõhvi valla kodulehel ja ajalehes Jõhvi Teataja, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse kolme kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping erakorraliselt üles öelda. Teadaolevale hauaplatsi kasutajale saadetakse tähitud kirjaga teade kasutuslepingus toodud aadressile. Enne teate saatmist kontrollib kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja rahvastikuregistrisse kantud aadressi vastavust kasutuslepingus toodud aadressiga.

  (6) Pärast kolmekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda.

  (7) Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse lõppenuks kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud toimingute tegemist, kui hauaplatsi kasutaja ei ole teates määratud tähtaja jooksul hauaplatsi korrastanud.

6. peatükk MÄLESTISED 

§ 21.   Mälestistena kaitse all olevad objektid

  (1) Jõhvi kalmistu kabeli ja II maailmasõjas hukkunute ühishaua, kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 24 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse.

  (2) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kalmistu kaitsevööndis keelatud:
  1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
  2) istutada, maha võtta ja välja juurida puid ja põõsaid.

  (3) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise ja restaureerimise projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja vallavalitsusega.

  (4) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (5) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

  (6) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

§ 22.   Ajaloolise väärtusega matmiskohad

  Ajaloolise väärtusega matmiskohad, millele on pealematmine keelatud, määratletakse käesoleva eeskirja lisas.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 23.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud seadusega.

  (2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet vastavalt oma pädevusele.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 24.   Rakendussätted

  (1) Senisel matmiskoha kasutajal, st isikul, kelle nimele on kalmistute registris või vastavas nimistus vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt viie aasta jooksul arvates eeskirja jõustumisest.

  (2) Eeskirja § 4 lõikes 3 nimetatud teadetahvel paigaldatakse hiljemalt ühe aasta jooksul arvates käesoleva eeskirja jõustumisest.

  (3) Käesolev määrus jõustub üldises korras.

Eduard East
Volikogu esimees

Lisa Ajaloolise väärtusega matmiskohad

/otsingu_soovitused.json