Narva linna kaevetööde eeskiri
Vastu võetud 21.03.2019 nr 5
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 361 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus (edaspidi ka määrus) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Narva linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil, sealhulgas teel, väljakul või haljasalal ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.
(2) Kaevetööd on lubatud teostada ainult kehtiva kaevetööloa alusel, kui määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab ehitusseadustikus sätestatud juhtudel olema eelnevalt väljastatud ehitusluba või esitatud ehitusteatis. Ehitusuuringuid teostatakse kooskõlas ehitusseadustikuga. Ehitusuuringute käigus teostatavateks puurimistöödeks tuleb taotleda kaevetööluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või -kaevude asukohad.
(3) Kui ehitise püstitamisel ehitusprojekti alusel tuleb teha kaevetöö, siis tuleb kaevetöö tegemiseks saada kaevetööloa väljastajalt kaevetööluba.
§ 2. Määruse mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) avariikaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult;
2) kaevetöö on maapinnast või teekattest arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine, sealhulgas avariikaevetöö;
3) kaevetööluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja (edaspidi ka luba);
4) kaevetööde tegija (edaspidi ka kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetöö akti alusel või kes teostab kaevetöid;
5) kaevetööloa väljastaja (edaspidi ka loa väljastaja) on Narva Linnamajandusamet, kes ameti põhimääruse kohaselt on pädev andma kaevetööluba ja teostama kontrolli kaevetööde eeskirjade täitmise üle;
6) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;
7) tellija on kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik.
(2) Kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib tehnovõrgu katsetuse tulemusena, ei ole avariikaevetöö käesoleva määruse mõistes.
§ 3. Kaevetööde planeerimine
(1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul ja teekatet vähem kahjustaval viisil.
(2) Loa väljastajal on õigus lähtuvalt avalikust huvist ja linna ametite ettepanekust teha kaevajale märkusi kaevetöö korraldamise aja kohta.
(3) Kalendriaasta jooksul kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse loa väljastajale hiljemalt eelneva aasta 1. detsembriks, v.a avariilised kaevetööd.
2. peatükk KAEVETÖÖ PROJEKTDOKUMENTATSIOON
§ 4. Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded
(1) Kaevetööloa saamiseks esitab kaevetöö tegija ehitusprojekti asendiplaani või kaevetööde skeemi. Vajadusel võib kaevetööloa väljastaja nõuda täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi.
(2) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised andmed:
1) geodeetiliste alusvõrkude punktid;
2) tehnovõrgud;
3) tänavaelemendid;
4) haljastus koos selle säilimiseks vajaliku kaitsevööndiga;
5) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ja kinnistunumbritega;
6) ehitised;
7) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
8) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
9) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;
10) ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.
§ 5. Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud
(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee ja kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral.
(2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid tehnovõrke.
(3) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni. Kui puude võra tsooni vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.
(4) Kui kaevetöö sooritati puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine.
(5) Vajaduse korral nähakse ette haljastuse taastamine, puude ja põõsaste aluste korrastamine.
(6) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuvate kaevetööde korral leitakse loa väljastaja kooskõlastusel kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.
(7) Murupinna taastamisel kasutatakse sõelutud mineraalmulda vähemalt 15 cm paksuse kasvukihina.
(8) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine teedel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, siis teekatte lammutamine ei ole lubatud ja kaevetööde projekteerija poolt kaalutakse ühte järgmistest võimalustest:
1) töö tegemine kinnisel viisil;
2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
3) tehnovarustuse saamine muust allikast.
(9) Teedel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, teekatte lammutamine on lubatud ainult ülalnimetatud teekatte alla jäävate olemasolevate tehnovõrkude avariitööde tegemiseks.
§ 6. Kaevetöö projektdokumentatsiooni kooskõlastamine
(1) Kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajate ja haldajatega. Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis kavandatava kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse täiendavalt ka linna muinsuskaitse ametnikuga ja jälgitakse selle ametniku poolt esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel.
(2) Juhul, kui kaevetööde käigus tekib ehitus- ja lammutuspraht üle 1 m3 päevas või 10 m3 kogu kaeveperioodi kestel, kooskõlastatakse kaevetöö projektdokumentatsioon loa väljastaja pädeva keskkonnakaitse ametnikuga.
(3) Kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse kaevetöökoha maa omanikuga.
(4) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse loa väljastajaga.
3. peatükk KAEVETÖÖLUBA
1. jagu Kaevetööloa taotlus
§ 7. Kaevetööloa taotluse vorm
Kaevetööloa taotluse kohustuslik vorm kehtestatakse Linnamajandusameti direktori käskkirjaga.
§ 8. Kaevetööloa taotluse esitamine
Kaevetööloa taotlus ja kaevetöö projektdokumentatsioon esitatakse loa väljastajale ühes eksemplaris.
§ 9. Kaevetööloa taotluse allkirjastamine
(1) Juriidilisest isikust kaevetööloa taotleja puhul esitatakse kaevetööloa taotlus kaevetööloa taotleja seadusliku esindaja allkirjaga.
(2) Füüsilisest isikust kaevetööloa taotleja puhul esitatakse kaevetööloa taotlus kaevetööloa taotleja allkirjaga.
2. jagu Kaevetööloa väljaandmine
§ 10. Kaevetööloa taotlemine
(1) Kaevetööloa saamiseks esitab kaevetööloa taotleja loa väljastajale 14 kalendripäeva enne kaevetöö algust:
1) kaevetööloa taotluse;
2) kaevetöö projektdokumentatsiooni (kaeveala asendiplaan, millel on tähistatud kaevatava kaeviku asukoht; tehnovõrkude valdajatega ja maaala omanikuga kooskõlastused);
3) liikluskorralduse muutmise korral pädeva spetsialisti ja linna linnaliinidel avaliku teenindamise lepingu alusel ühistransporditeenuste osutatavate ettevõtjatega kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;
4) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi koopia;
5) ajutise liikluskorralduse eest vastutava isiku nimi ja telefon;
6) vajadusel kaevaja poolt kinnitatud kaevetööde ajagraafiku, mis peab sisaldama kaevetöö kestus alates kaevetöö algusest kuni kaevetöö lõpetamise akti koostamiseni;
7) haljastuse muutmise korral linna pädeva ametiasutuse poolt väljastatud vastava raieloa;
8) kaevetöödega seotud maksude maksmist tõendavad dokumendid vastavalt määrusele „Narva linna teede ja tänavate sulgemise maks“.
(2) Kaevetööloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid jäävad loa väljastajale.
§ 11. Kaevetööloa väljaandmise täiendavad tingimused
(1) Kaevetöö läbiviimiseks võib loa väljastaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:
1) määrata kaevajale töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest;
3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.
(2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.
§ 12. Kaevetööloa väljaandmine ja jõustumine
(1) Pärast kaevetööloa taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamist otsustab loa väljastaja kaevetööloa väljaandmise.
(2) Kaevajale, kes on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.
(3) Kaevetööluba antakse kaevetöö eest vastutavale isikule üle allkirja vastu 10 kalendripäeva jooksul pärast kaevetööloa taotlemiseks loa väljastajale nõuetekohaste dokumentide esitamist.
(4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kuni kaevetööloal märgitud tähtajani.
(5) Kaevaja teeb enne kaevetöö alustamist teekatte, äärekivide, liikluskorraldusvahendite, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste foto(d) ja esitab need olukorra selgitamiseks loa väljastajale.
§ 13. Kaevetööloa peatamine
(1) Loa väljastajal on õigus peatada tema poolt väljaantud kaevetööluba juhul, kui ilmneb, et:
1) projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest;
2) puudub ehitusluba, kui ehitusluba on nõutav;
3) kui kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda.
(2) Loa väljastajal on ka õigus peatada kaevetöö, kui ilma linnavalitsuse pädeva ametiasutuse loata kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet.
(3) Kaevetööluba peatatakse kuni kaevetööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
4. peatükk NÕUDED KAEVETÖÖ TEGEMISEKS
§ 14. Üldnõuded kaevetöö tegemiseks
(1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.
(2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks.
§ 15. Kaevetöö tegemise koha tähistus
(1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja loa väljastaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.
(2) Kaevetrassi otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
2) kaevaja nimi ja aadress;
3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
4) liikluskorralduse eest vastutava isiku nimi ja telefon;
5) töö nimetus;
6) töö alg- ja lõpptähtaeg.
(3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse kehtestatud õigusaktidest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.
(4) Liikluskorralduse eest vastutav isik on kohustatud:
1) kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
2) puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
3) esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti, kui see on nõutav.
§ 16. Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon
Kaevaja tagab kaevetöö teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
1) kaevetööluba;
2) kaevetöö projektdokumentatsioon;
3) ehitusprojekt;
4) pädeva isiku poolt koostatud liikluskorralduse skeem;
5) tehnovõrkude valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
6) töö toimumise ajagraafik;
7) vajadusel raieluba.
§ 17. Heakord ja ohutus
(1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Narva linna heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.
(2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras.
(3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.
§ 18. Materjali käitlemine
(1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.
(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.
(3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.
(4) Objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid veetakse koheselt ära vastavalt Narva linna jäätmehoolduseeskirjale.
(5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.
(6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.
(7) Loa väljastajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.
§ 19. Kaevetöö tehnika ja seadmete paigutamine
Kaevetöö tegemisega seotud tehnika, mehhanismide ja seadmete paigutamine toimub kaevetöö kohal. Kaevetöö tegemisega seotud tehnika, mehhanismide ja seadmete paigutamine kaevetöö kohaga piirnevatel kruntidel, maa-aladel, kinnistutel on lubatud ainult ülalnimetatud krundi, maa-ala, kinnistu omaniku kirjaliku loa alusel.
§ 20. Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmine
(1) Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes loa väljastaja nõusolekul.
(2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib loa väljastaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.
§ 21. Kaevetöö tähtaja pikendamine
(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt loa väljastajale põhjendatud kirjalik taotlus.
(2) Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirjaga.
§ 22. Nõuded vee ärajuhtimisele
(1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt kaevetöö projektdokumentatsioonile või kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või sadeveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee suunamine reo- või sadeveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.
(2) Kaevetööloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult loa väljastaja ja maa-ala valdaja kirjalikul nõusolekul.
(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.
(4) Suvisel perioodil (positiivse ööpäevase õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata sõiduteele, suunaga lähima restkaevu poole.
(5) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.
§ 23. Haljastuse kaitse
(1) Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati, pärast kaevetrassi sulgemist.
(2) Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine loa väljastajaga ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.
§ 24. Tehnovõrkude kaitse
(1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.
(2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning vastava projekti alusel.
§ 25. Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale
(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult loa väljastaja kirjalikul nõusolekul.
(2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.
(3) Ilma loa väljastaja loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning jalgratta- ja kõnniteedele.
(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on loa väljastaja poolt väljastatud luba.
§ 26. Lõhketööd
Lõhketööd on Narva linna haldusterritooriumil keelatud.
§ 27. Keskkonna kaitse
(1) Tänaval on keelatud teha selliseid töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
(2) Kaevamise käigus reostunud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks loa väljastajat.
§ 28. Muinsuskaitse
Juhul kui kaevetöö kohas ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks loa väljastajat.
§ 29. Ohu kõrvaldamine
Kui on tekkinud ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda loa väljastajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega.
§ 30. Ajutine ümbersõidutee
(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.
(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.
(3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee loa väljastaja ettekirjutuste kohaselt.
(4) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist loa väljastaja poolt ning vastava akti vormistamist.
(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.
(6) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.
5. peatükk AVARIIKAEVETÖÖ
§ 31. Avariikaevetöö tegemine
Avariikaevetöö tegemine on võimalik, kui:
1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
2) tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;
3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.
§ 32. Avariikaevetöö teostamise tingimused
(1) Avariikaevetöö teostamiseks on vaja taotleda kaevetööluba.
(2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud.
(3) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Narva linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
§ 33. Avariikaevetööst teatamine
(1) Avariikaevetöö teostaja teavitab kirjalikult enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult loa väljastajat, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.
(2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave täiendavalt ka linna muinsuskaitse ametnikule, loodusobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse teave linna keskkonna ametnikule.
(3) Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõnele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariikaevetöö teostaja avariikaevetööst esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga väljaspool tööaega, pühapäeval või riiklikul pühal kaasneb ühistranspordi liikluse sulgemine, informeeritakse vastutava isiku poolt sellest enne avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.
(4) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega.
6. peatükk KAEVETÖÖ LÕPETAMINE
§ 34. Heakorrastamise nõue
Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja kaevetöö käigus rikutud ala määruse, loa väljastaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.
§ 35. Tehnovõrgu mõõdistamine
Kui kaevetöö käigus muutus tehnovõrgu asukoht, mõõdistatakse uus asukoht vastavat tegevusluba omava isiku poolt.
§ 36. Kaevetöötrassi täitmine
(1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt loa väljastajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.
(2) Loa väljastajal on õigus:
1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.
(3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega.
§ 37. Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamisel peale kaevetöötrassi tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.
§ 38. Teekatte taastamine
(1) Kõnniteedel toimuvate kaevetööde korral taastatakse kõnniteekatted kogu kõnnitee laiuselt ning vahetatakse ka vigastatud äärekivid. Katted taastatakse 0,5 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade.
(2) Piki sõidutee sõidurada toimuvate kaevetööde korral taastatakse katted järgmiselt:
1) sõidutee sõiduraja katted taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse ja kaeviku kogu pikkuses ning 0,5 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade. Ning vahetatakse ka vigastatud äärekivid.
(3) Tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:
1) juhul, kui kaevetöödel kahjustatakse üle 30% teekattest sõiduraja laiuselt, taastatakse sellel sõidurajal katted kogu sõiduraja laiuselt ja kaeviku kogu pikkuses ning 0,5 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade;
2) muudel juhtudel taastatakse katted kaeviku igalt küljelt vähemalt 0,5 m üle kaeviku servade.
(4) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama ehitusseadustikust, selle alusel kehtestatud kvaliteedinõuetest ja loa väljastaja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetest.
(5) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga pärast eelnevat puhastamist. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistatakse üle graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.
(6) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned. Teekatte taastamiseks tuleb kasutada samalaadset materjali, millisega oli sõidu- või kõnnitee kaetud enne kaevetöid, kui loa väljastajaga ei ole kooskõlastatud muu materjali kasutamist.
(7) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.
(8) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja ajutiselt haljastuse ning ajutiselt teekatte asfaldiga. Kaevaja monitoorib pidevalt ja hoiab ajutise teekatte omal kulul sõidukõlblikuna katendi lõpliku täieliku taastamiseni.
(9) Kaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. maist kuni 31. oktoobrini (kaasa arvatud), tuleb teekate taastada kaevetööloas märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul kaevetöötrassi täitmisest arvates. Kaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. novembrist kuni 30. aprillini taastab kaevaja teekatte lõplikult hiljemalt 31. maiks.
(10) Avariikaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. maist kuni 31. oktoobrini (kaasa arvatud), tuleb teekate taastada 10 tööpäeva jooksul pärast arvates kaevetöötrassi täitmisest. Avariikaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01. novembrist kuni 30. aprillini taastab kaevaja teekatte lõplikult hiljemalt 31. maiks.
§ 39. Liikluskorraldusvahendite taastamine
Kaevetööde tegija on kohustatud koos teekattega taastama kaevetööde käigus kahjustatud liikluskorraldusvahendid.
§ 40. Kaevetöö lõpetamine
(1) Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte, liikluskorraldusvahendite ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle loa väljastajale. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse loa väljastaja poolt kaevetöö lõpetamise kontrollaktil.
(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja loa väljastajale:
1) täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;
2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi, kui taastatud teekatte pindala ületab 10 m2;
3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;
4) tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud muutused tee asendiplaanis);
5) õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10 m3 ehitus-lammutusprahti;
6) kirjaliku neljaaastase garantiikirja, garantiikirja kohustuslik vorm kehtestatakse Linnamajandusameti direktori käskkirjaga;
7) kaevetöö lõpetamise kontrollakti loa väljastaja kinnitatud vormi alusel, mis allkirjastatakse kaevaja vastutava isiku, tellija, omanikujärelevalve tegija ja kinnistu omaniku pädeva esindaja poolt.
(3) Loa väljastaja kontrollib 10 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist kaevetöö lõpetamist kohapeal. Kaevetöö loetakse lõpetatuks ja kaeveobjekt loa väljastajale üleantuks pärast kaevetöö lõpetamise kontrollakti allkirjastamist loa väljastaja pädevate spetsialistide poolt.
§ 41. Garantii kaevetööle
(1) Kaevetööde järgsel taastamisel annab kaevaja kattele ja haljasaladele neljaaastase garantii alates kaevetöö objekti üleandmisest loa väljastajale.
(2) Kaevaja tagab garantiiajal avastatud puuduste kohese likvideerimise ja teavitab loa väljastajat vähemalt kolm päeva enne garantiitööde algust.
(3) Kui kaevaja pole garantiiajal ilmnenud ja omanikujärelevalve tegija või loa väljastaja poolt fikseeritud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib loa väljastaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult tellija kulul. Kaevaja pankroti väljakuulutamise või juriidilise isiku lõpetamise korral tagab garantiiajal avastatud puuduste kohe likvideerimise kaevetööde tellija.
7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 42. Kaevetöö järelevalve
Järelevalvet määruse täitmise üle teostab loa väljastaja oma pädevuse kohaselt.
§ 43. Kaevaja ja vastutava isiku vastutuse ulatus
(1) Kaevaja kannab täielikku vastutust teostatud kaevetöö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning kaevetöö projektdokumentatsiooni ja selle juurde käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.
(2) Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² sätestatud korras. Loa väljastaja korrakaitseorganil on õigus teha kaevetööde eest vastutavale isikule ettekirjutused vastavalt korrakaitseseaduse § 28.
(3) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevaja täies ulatuses. Kaevaja pankroti väljakuulutamise või juriidilise isiku lõpetamise korral vastutab kaevetöödega tekitatud kahju eest kaevetööde tellija.
§ 44. Määruse jõustumine
Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.
§ 45. Määruse rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 06.03.2008 a. määrus nr 17 „Narva linna kaevetööde eeskiri“ koos ülalnimetatud määrusega kinnitatud Narva linna kaevetööde teostamise eeskirjaga.
(2) Kui kaevetööluba on välja antud ja kaevetöö on alustatud Narva Linnavolikogu 06.03.2008 a. määrusega nr 17 kinnitatud „Narva linna kaevetööde eeskirja“ alusel, siis kaevetöö tegemisele ja lõpetamisele rakendatakse Narva Linnavolikogu 06.03.2008 a. määrust nr 17 „Narva linna kaevetööde eeskiri“.
Irina Janovitš
Narva Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter