KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Antsla valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine

Vastu võetud 21.05.2013 nr 6

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1 ning „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lõike 4 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Antsla vallas.

  (2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigusaktidega.

  (3) Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Antsla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (5) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vallavalitsuse ja teise kohaliku omavalitsuse vahelise lepinguga.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
  1) abonenttasu – püsitasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
  2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  3) drenaaživesi ─ drenaažitorustiku kaudu ärajuhitav looduslikku päritolu vesi, mis ei ole reovesi;
  4) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa või ehitise kui vallasasja teenindamiseks vajalik maa;
  5) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  6) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks;
  7) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
  8) kohtpuhasti – puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
  9) kontroll- ja vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
  10) liitumine – kinnistu vee ja -kanalisatsioonitorustiku ühendamine ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikuga;
  11) liitumisprojekt – tehniline kooskõlastatud tööprojekt kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;
  12) liitumispunkt – liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga;
  13) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga;
  14) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  15) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
  16) peatorustik – vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;
  17) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  18) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  19) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
  20) reoveemõõdusõlm – reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  21) reoveepuhasti – kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi ja sademevesi on võimalik puhastada vee-ettevõtjale väljastatud vee erikasutusloas määratud piirmääradeni;
  22) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  23) restkaev – restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni;
  24) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust;
  25) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
  26) sademevesi loodusliku päritoluga sademe- ja drenaa�ivesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
  27) sulgur – kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
  28) teenusleping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta;
  29) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid;
  30) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
  31) veemõõdusõlm - vee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  32) veevõtupost – üldkasutatav, avalik veevõtukoht ühisveevärgi torustikul;
  33) volitatud isik – isik, kes vallavolikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
  34) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsiooni reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasaarvatud;
  35) ühtlustusmahuti – mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;
  36) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi- ja/või –kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond;
  37) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav.

§ 3.   Liitumispunkt

  (1) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kliendi kokkuleppel.

  (2) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan (maakraan, maasiiber), kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.

  (3) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.

  (4) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee- ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.

  (5) Olemasoleva hoonestusega kruntimata aladel viiakse ala kruntimisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krunditud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (6) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga.

§ 4.   Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk

  (1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama Eesti Vabariigis kehtestatud kvaliteedinõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtja tagab liitumispunktis vee miinimumrõhuks 2 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb rõhu tõstmine lahendada kliendil oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning vajadusel kahjutule kustutamiseks.

  (2) Ühisveevärgi veevõtupostide hooldust korraldab vee-ettevõtja, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.

  (3) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama kehtestatud nõuetele. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused, mis tehakse teatavaks vee-ettevõtja veebilehe vahendusel.

  (4) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine toimub vallavalitsusega sõlmitud lepingu alusel.

  (5) Ühiskanalisatsiooni võib reovett ja/või fekaale purgida ainult vee-ettevõtjaga selleks sõlmitud lepingu alusel ja ainult vee-ettevõtja poolt lepingus määratud purgimiskohtades.

§ 6.   Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamine

  (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale.

  (2) Sademevee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub vastavalt sademevee ärajuhtimise teenuse lepingu tingimustele.

  (3) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (4) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi teenusleping) alusel, erandjuhul ilma lepinguta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel.

  (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vallavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtjal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.

  (6) Keelatud on:
  1) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, –seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid, mille täitmine toimub ühisveevärgist), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.

  (7) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.

§ 7.   Veevärgi- ja kanalisatsiooni plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 8.   Ühisveevärgist võetava vee mõõtmise kord

  (1) Kliendile müüdava vee kogust mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites.

  (2) Veearvesti näidud registreerib ja teatab vee-ettevõtja klienditeenindusele klient. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus.

  (3) Veearvesti näidu teatamata jätmisel koostatakse kliendile arve eelnenud kolme arvestusperioodi keskmise veetarbimise alusel.

  (4) Kui klient ei ole näitu teatanud kolmel järjestikusel arvestusperioodil on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödumisel kirjalik hoiatus, nõudes juurdepääsu veearvesti näidu fikseerimiseks. Klient on kohustatud hüvitama vee-ettevõtjale veearvesti näidu fikseerimise vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kui klient ei ole hoiatuses märgitud tähtajaks näitu teatanud, või ei ole võimaldanud näidu fikseerimist, on vee-ettevõtjal õigus katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine vastavalt käesoleva eeskirja § 18 lõike 1 punktile 3.

  (5) Veevõtupostist võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesti. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (7) Paigaldada võib ainult arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm.

  (8) Veearvestit vahetada on õigus ainult vee-ettevõtjal.

  (9) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele.

  (10) Kanalisatsiooniteenuse kliendi puhul ei korralda taatlemist vee-ettevõtja, vaid klient.

  (11) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuust kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (12) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemisega seotud kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (13) Kui kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarbimise kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.

§ 9.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.

  (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

  (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

  (6) Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalselt, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti.

  (7) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul, kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.

  (8) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuride töökorras oleku;
  4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
  5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt.

  (9) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

  (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

§ 10.   Vee arvestus veearvesti puudumisel

  (1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi:

  (2) Vee tarbimise arvestamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, üürnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.

§ 11.   Kahjutule kustutamiseks kasutatud vee arvestus

  (1) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (2) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.

§ 12.   Omavoliline veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimine

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud ühisveevärgi –ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 4¹ sätestatud juhul;
  2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;
  3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti rikutud;
  5) omavoliliselt on eemaldatud vee- või reoveearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan;
  7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
  8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrjehüdrantidest;
  9) vee-ettevõtja loata toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
  10) vee-ettevõtja loata toimub sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni;
  11) vee-ettevõtja loata toimub reovee juhtimine sademeveekanalisatsiooni;
  12) vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse loata toimub sademevee juhtimine sademeveekanalisatsiooni;
  13) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta.

  (3) Omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

  (4) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 m/sek ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise algusaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt kuus kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.

  (5) Omavolilise sademevee ärajuhtimise ilmnemisel ühiskanalisatsiooni arvutab vee–ettevõtja sademevee koguse vastavalt käesoleva eeskirja §-le 15. Omavolilise sademevee ärajuhtimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise sademevee ärajuhtimise algusaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise sademevee ärajuhtimise ajaks tagasiulatuvalt kuus kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast.

  (6) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu.

§ 13.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
  3) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaadusid vms);
  4) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  7) radioaktiivseid aineid;
  8) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40° C.

  (4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid, tänavapuhastusjäätmeid jms.

  (5) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

  (6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (7) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga.

  (8) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

  (9) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

  (10) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

  (11) Sademevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised. Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama.

  (12) Sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatule.

  (13) Kui kliendi reovesi ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2, 8 või 10 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

  (14) Kui kliendi reovesi ületab piirväärtusi on ülenormatiivne reostustasu kahekordne tasu reovee ärajuhtimise eest.

  (15) Kui kliendi reovee reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

  (16) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha sademevee puhastamine liiva-õlipüüduris.

  (17) Restkaevud, mille kaudu juhitakse sademevett ühiskanalisatsiooni, peavad olema varustatud settepesadega.

  (18) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee ja sademevee neeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (19) Paisutustaseme piirväärtuseks loetakse kanalisatsiooni liitumispunktile lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind.

  (20) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.

§ 14.   Ärajuhitava reovee arvestus

  (1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvesti abil.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (4) Reovee mõõdusõlme kontrollib ja plommib vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja koostab akti arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

§ 15.   Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitud sademevee eest tuleb tasuda vastavalt reovee ärajuhtimise teenuse hinnale.

  (2) Sademevee kogus arvutatakse vee-ettevõtja poolt järgneva valemi järgi:

  (3) Drenaaživee hulga määrab või arvutab vee-ettevõtja või määratakse drenaaži projektis määratud kogus.

§ 16.   Reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoainesisalduse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel.

  (2) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu koht fikseeritakse teenuslepingus. Kui proovivõtukoht ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja lähtuvalt reostuse iseloomust.

  (4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reoainesisalduse määrab akrediteeritud laboratoorium.

  (5) Proov võetakse kliendi esindaja juuresolekul sellest klienti eelnevalt teavitades, välja arvatud juhul, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Juhul kui klienti on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov kliendi esindaja juuresolekuta.

  (6) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostuse määramist.

  (7) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.

§ 17.   Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuse eest tasumine

  (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee või sademevee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,1 % tasumata summalt päevas.

  (3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.

  (4) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

  (5) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja vastavalt käesoleva eeskirja § 12 lõikele 4 maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

§ 18.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient:
  1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest;
  2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude kontrollimist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove;
  3) kui klient ei ole kolme teenuslepingus määratud arvestusperioodi jooksul teatanud tähtaegselt veearvesti näitu vee-ettevõtja klienditeenindusele;
  4) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi;
  5) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist;
  6) ei ole täitnud käesoleva eeskirja § 3 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimine eelkõige:
  1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või –kanalisatsiooni ohustava reostuse korral;
  3) lekke ilmnemisel kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud tuleb klienti katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada.

  (4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (7) Erakorraliste asjaolude puhul on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 19.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes vallavalitsuse poolt antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

  (3) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma veebilehel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt viis päeva enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast vee-ettevõtja poolt registreeritud avariiteadet. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt kolm ööpäeva enne tööde algust.

  (4) Õiguslikku tähendust omav ühe poole teade teisele poolele tuleb edastada kirjalikult lepingus toodud või teisele poolele teatatud postiaadressil, faksinumbril või e-posti aadressil.

  (5) Teade loetakse kätte saaduks, kui:
  1) teade on üle antud allkirja vastu;
  2) teade on saadetud postiasutuse kaudu kirjaga ja postitamisest on möödas kolm kalendripäeva;
  3) faksi või e-posti lähetus on tehnoloogiliselt registreeritud.

  (6) Teated, mis käsitlevad lepingu vee-ja kanalisatsiooniseadmete kontrolli ning vee andmise ja/või reovee ärajuhtimise piiramist või katkestamist seoses avariiolukordadega, võidakse edastada ka kohaliku ajalehe või telefoni teel.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (8) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.

  (9) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

§ 20.   Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

  (1) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

  (2) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormis avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

  (4) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue kliendilepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) ehitiste lammutamisel;
  4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) kliendi surma korral kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (6) Teenuslepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (7) Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.

  (8) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping

§ 21.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 22.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks:
  1) Antsla Vallavolikogu 21. veebruari 2006 a määrus nr 1 „Antsla valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskiri“.
  2) Antsla Vallavolikogu 26. mai 2009. a määrus nr 6 „Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumistasust vabastamine ja liitumistasu vähendamine“.

  (2) Määrus jõustub 1. juunil 2013.