Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Sonda valla jäätmehoolduseeskiri

Sonda valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Sonda Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.12.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.05.2014, 40

Sonda valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 18.12.2008 nr 15

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365 , pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Sonda valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Sonda valla haldusterritooriumil jäätmete, sealhulgas olme- ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, pakendiettevõtja, jäätmekäitlusettevõtte ja Sonda vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise sageduse ja aja Sonda valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Sonda valla haldusterritooriumil.

 (3) Jäätmehooldust Sonda vallas korraldab Sonda Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Sonda valla põhimäärusele.

§ 2.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk


Eeskirja eesmärgiks on rakendada Sonda vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

§ 3.  Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
 1) jäätmed - mis tahes (Jäätmeseaduse § 2 lg 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv) vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist ja selle omandiõigusest loobumist;
 2) ohtlikud jäätmed – jäätmed (Jäätmeseaduse § 6 - ohtlike jäätmete loetelu), mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) riskijäätmed - jäätmed, mis vahetu kontakti puhul võivad põhjustada inimese tervise kahjustamise (inimeste tervishoiu ja veterinaarsed riskijäätmed; Tervishoiu ja veterinaarsed riskijäätmed on: teravad ja torkivad jäätmed – lõiketerad ja torkivad esemed (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud) jäätmekoodiga 18010101(inimesed) ja 18020101 (loomad);

 4) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 5) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
 6) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp;
 7) pakend - mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks;
 8) pakendijäätmed - mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed Jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid;
 9) pakendiettevõtja - isik, kes majanduse või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 10) jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
 11) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korterelamutes võib olla jäätmevaldajaks olla korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik või kaasomanikud. Jäätmevaldajaks on ka kinnistu omanik, kus asub suvila, elamu, tootmishoone või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka vallasasjast ehitise omanikku ja hoonestusõiguse omajat.
 12) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
 13) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 14) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 15) jäätmete kogumine - jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
 16) jäätmete kõrvaldamine – jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming;
 17) jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või on seda ettevalmistav tegevus;
 18) jäätmete korduskasutus - jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;
 19) kompostimine – eraldi kogutud orgaaniliste jäätmete käitlemine ja ladustamine nende looduslikuks lagundamiseks;
 20) jäätmeluba - jäätmekäitleja või jäätmetekitaja õigus üheks või mitmeks Jäätmeseaduse §73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks Jäätmeseaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused;
 21) vallavalitsus - Sonda Vallavalitsus;
 22) territooriumi haldaja - kinnistu omanik või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõigust omav isik või maatükki lepingu alusel kasutav isik;
 23) kinnistu - kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (katastriüksus). Kinnistu kohta sätestatut kohaldatakse ka kinnistu hoonestusõigusele, korteriomandile ja korterihoonestusõigusele;
 24) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 

§ 4.  Jäätmetekke vältimine ja ohtlikkuse vähendamine

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

§ 5.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima käesoleva eeskirja ja vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete kohtsorteerimiseks, nende segunemise vältimiseks nende tekkekohas, jäätmete liigiti kogumiseks ja nende paigutamiseks selleks ettenähtud kohtadesse või mahutitesse.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud koguma eraldi biolagunevad toidujäätmed, taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. Taaskasutatavad jäätmed (segapakend, vanapaber ja –papp) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi ja paigutada vastavatesse mahutititesse nende asukohas.

 (3) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahuti tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega.

 (4) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete nõuetekohast käitlemist kuni üleandmiseni jäätmevedajale, võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel.

 (5) Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja.

 (6) Kinnistu puhtuse ja korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui kirjaliku lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

 (7) Kinnistu valdaja on kohustatud:
 1) teavitama kinnistul elavaid või asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus kirjaliku üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU  

§ 6.  Korraldatud olmejäätmeveole üleminek

  Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku aeg, kord ja teostus nähakse ette eraldi valla õigusaktidega.

§ 7.  Korraldatud jäätmeveo piirkonnad

 (1) Korraldatud jäätmeveo piirkonnad on moodustatud valla üldplaneeringuga määratud tiheasutusega aladel ja valla kompaktse hoonestusega külade osadel.

 (2) Liitumine korraldatud olmejäätmeveoga on kohustuslik järgmistes piirkondades:
 1) Erra aleviku jäätmeveopiirkond;
 2) Sonda aleviku jäätmeveopiirkond;
 3) Erra-Liiva küla jäätmeveopiirkond;
 4) Koljala küla jäätmeveopiirkond.

§ 8.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik ja jäätmete kogumiskohad

 (1) Jäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Sonda valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 102 kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu loetelus, kooskõlas jaotuskoodi 20 all loetletud "Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed);, sealhulgas liigiti kogutud jäätmed":
 1) 20 01 01- paber ja kartong;
 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
 3) 20 03 98- prügi (segaolmejäätmed) sortimisjäägid.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiskohtadeks enne jäätmevedajale üleandmist võivad olla:
 1) erakinnistul jäätmete kogumiseks kohandatud hoone osa või koht ja vastav jäätmemahuti;
 2) korterelamute kinnistutel jäätmehoone või jäätmete kogumiseks kohandatud plats ning vastavad jäätmemahutid;
 3) avalikes kohtades vastavate jäätmeliikide kogumiseks sobivad mahutid.

§ 9.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeliigid

  Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) pakend ja pakendijäätmed;
 2) ohtlikud jäätmed;
 3) taaskasutatavad jäätmed;
 4) ehitus- ja lammutusjäätmed;
 5) tervishoiu- ja veterinaarteenuste jäätmed;
 6) suurjäätmed.

§ 10.  Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondades, välja arvatud jäätmevaldajad, kes omavad keskkonnakompleksluba või jäätmekäitlusluba või kes on erandkorras loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks elu- või tegevuskoha järgses korraldatud jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumiskohustuseta jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõtjaga jäätmekäitluslepingu või korraldama oma (sealhulgas oma valduses oleval territooriumil tekkivate) jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta. Ta on kohustatud alles hoidma jäätmete üleandmist kajastavad dokumendid vähemalt 2 aastat ja nõudmisel esitama need jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavale ametnikule.

 (4) Vallavalitsus võib erandkorras, kuni kaheks aastaks, lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

§ 11.  Veoettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg

  Sonda vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat.

4. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE  

§ 12.  Kogumismahutid

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) Väikeelamute ja kuni 2 korteriga elamute juures kaanega suletavaid, 140, 240, 370 ja 600 liitriseid, ratastel, plastikust, haaratavaid väikekonteinereid;
 2) Kolme kuni kuue korteriga elamute juures 600 või 800 liitriseid, ratastel plastikust konteinereid. Enam kui kuue korteriga korterelamute juures võib kasutada kaanega varustatud, 600 või 800 liitriseid plastikust ja 2,5, maksimaalselt 4,5 m3, metallist konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 3) ühe pere jäätmete üleandmiseks jäätmevedajale võib kasutada kuni 100 liitriseid jäätmekotte, tingimusel et jäätmekotid on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja välistatud on nende purunemine või kahjustamine;
 4) avalikel üritustel võib kasutada kuni 200 l jäätmekotte, mis on valmistatud tõstmisele vastupidavast plastikust.

 (2) Vanapaberi ja pakendijäätmete kogumiseks võib kasutada sulguriga, kaanega suletavaid, vastava erimärgistusega, vastavate avadega varustatud 600 ja 1200 l plast- või metallmahuteid.

 (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teisi mahuteid tingimusel, et need ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (4) Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitluslepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Kogumismahutite ümbrus peab olema jäätmetest puhastatud ja risustamata, mahutites sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. Kogumismahutite ümbruse korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitluslepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (7) Jäätmete kogumismahutid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

 (8) Kinnistul tekkinud jäätmeid on lubatud paigutada ainult sellel kinnistul asuvasse mahutisse, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel mitme kinnistu ühismahutisse.

 (9) Olmejäätmete väikekonteinerid tuleb paigutada kaanega suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, kõva kattega alusele, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.

 (10) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipunktide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 13.  Olmejäätmete liigiti sorteerimine tekkekohal

  Olmejäätmed tuleb sorteerida tekkekohas liigiti vähemalt järgmiste jäätmeliikide kaupa (vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele):
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);
 8) suurjäätmed (20 03 07);
 9) metallid (20 01 40).

§ 14.  Kogumismahutitesse paigutamise keeld

 (1) Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) kuuma tuhka (üle 30 0 C);
 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;t
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevude setteid;
 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 8) radioaktiivseid jäätmeid;
 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (2) Lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Erras) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

5. peatükk KORRALDAMATA JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMELIIKIDE KÄITLEMINE  

§ 15.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit või muu materjal.

 (2) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi vastavalt pakendiseadusele.

 (3) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumismahutitesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad.

 (4) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud pakendi- ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ning paigaldamistingimused kooskõlastama vallavalitsusega.

§ 16.  Pakendijäätmete kogumise viisid

 (1) Tagatisrahaga pakendid tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia valla territooriumil asuvatesse või Kiviõli linna taaravastuvõtupunktidesse. Tagatisrahaga pakendit on lubatud paigutada pakendijäätmete konteinerisse.

 (2) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

 (3) Pakendit, millele on kehtestatud tagatisraha, ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb valla tiheasustusalal.

 (4) Tagatisrahata pakendid tuleb puhastada pakendisisu jääkidest, vajadusel loputada ja paigutada vastavasse pakendijäätmete konteinerisse. Pakendijäätmetes sisalduv puhas vanapaber ja –papp tuleb paigutada vanapaberi konteinerisse.

§ 17.  Taaskasutusorganisatsiooni ja pakendiettevõtja kohustus

 (1) Tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama Sonda alevikus vähemalt kaks kogumiskohta ja Erra alevikus ühe kogumiskoha, kusjuures igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.

 (2) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

§ 18.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Jäätmevaldaja liigitab oma valduses olevad jäätmed ohtlike või tavajäätmete hulka vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud nimistule ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord1“ analüüsides vajaduse korral jäätmete koostist või tehes muid katseid või arvutusi, mis on olulised jäätmete liigitamise seisukohalt.

 (2) Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad:
 1) Aegunud ravimid;
 2) Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid;
 3) Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat);
 4) Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud;
 5) Vanad akud;
 6) Patareid;
 7) Happed, leelised;
 8) Värvi- laki- ja liimijäätmed;
 9) Lahustijäägid;
 10) Pestitsiidid;
 11) Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon;
 12) Asbest;
 13) Elektroonikajäätmed;
 14) Vanad kütused;
 15) Fotokemikaalid ja muud kemikaalid;
 16) Meditsiinijäätmed.

 (3) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmeliikidega, välja arvatud juhul kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (4) Tootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiskohad peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema suletavad, asetsema kindlal alusel, olema kaitstud sademete eest.

 (6) Valla territooriumil asuvatesse jäätmete kogumispaikadesse ja ohtlike jäätmete kogumispunktis peab olema paigutatud ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (7) Erra avalikus kogumispunktis võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt ja Kiviõli regiooni omavalitsuste munitsipaalasutustelt.

 (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise ja veo eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele või kogumispunkti.

 (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 19.  Vedelate ohtlike jäätmete kogumine

  Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates, kuni 200 l plast või metall mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

§ 20.  Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine

  Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid) tuleb koguda eraldi ja viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil.

§ 21.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine ja üleandmine

 (1) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb liigiti eraldi koguda. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega seguneda.

 (2) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed (külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) tuleb tagastada sarnaste esemete müüjale uue seadme soetamisel, viia eelsorteeritud jäätmete kogumispunkti (Erra alevikus) või anda üle jäätmevedajale.

 (3) Vanarehvid tuleb tagastada müüjale sarnaste uute rehvide soetamisel, viia iseseisvalt Uikala prügilasse või viia eelsorteeritud jäätmete kogumispunkti (Erra alevikus).

 (4) Romusõidukite demonteerimine on lubatud ainult lammutuskojas, mille tegevuseks peab olema väljastatud vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

 (5) Romusõidukitest tekkinud jäätmed tuleb sorteerida liigiti, paigutada vastavalt märgistatud mahutitesse ja anda transportimiseks üle jäätmekäitlusettevõttele või viia jäätmekäitluskohta.

 (6) Vanad akud tuleb viia eelsorteeritud jäätmete kogumispunkti (Erra alevikus) või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

§ 22.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  Ehitus- või lammutusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele;
 2) võtma tarvitusele abinõud ülemäärase tolmu lendumise vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
 3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.

§ 23.  Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest

  Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

§ 24.  Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja sorteerimine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel võib kasutada 7, 14, 20 ja 30 m3 metallist mahuteid. Jäätmevaldaja peab korraldama nende äravedu või andma üle jäätmevedajale.

 (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:
 1) puit, eraldi ohtlike jäätmeid (värvitud, lakitud, immutatud) sisaldav puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall;
 4) mineraalsed jäätmed (eterniit, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) kiled;
 7) ohtlike aineid sisaldavad ehitusjäätmed.

 (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 25.  Suurjäätmete käitlemine

 (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid.

 (2) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, peab jäätmevaldaja viima eelsorteeritud jäätmete kogumispunkti (Erra alevikus) või andma üle jäätmevedajale.

 (3) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, peab jäätmevaldaja viima eelsorteeritud jäätmete kogumispunkti (Erra alevikus) või andma üle jäätmevedajale.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMINE  

§ 26.  Üldsätted

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad (v.a. kiirabi väljasõidubrigaad) peavad välja töötama asutusesisesed juhised hiljemalt 01.07.2009.a., jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Juhised peavad põhinema konkreetse teenuse osutaja tegelikel jäätmekogustel ja liikidel.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Sonda vallas on:
 1) hamba- ja perearsti vastuvõtupunkt Sondas;
 2) hooldusõed, kes osutavad hooldust kodus;
 3) kiirabi väljasõidubrigaadi personal;
 4) loomaarst.
 5) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi või jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 27.  Tervishoiu ja veterinaarteenistuse osutaja riskijäätmete käitlemine

 (1) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvate teenuste osutamisel tekkinud jäätmed tuleb sorteerida vastavalt ettevõtte sisemisele juhisele, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes mahutites ning sobivates või selleks kohandatud ruumides kuni üleandmiseni vastavate jäätmete veo- või käitlusluba omavale ettevõttele.

 (2) Pakendamisel tuleb kasutada järgmist liiki pakendeid:
 1) teravad, torkivad jäätmed tuleb pakendada jäikadesse plastkarpidesse või torkekindlasse, kaanega tihedalt suletavasse korduvkasutusega plastiknõusse (3-5 liitrit). Plastikkarbi või nõu täitumisel kolmveerandini nõu mahust, tuleb karp või nõu asetada kollast värvi plastikkotti;
 2) nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakendada kollast värvi, 0,1 mm seinapaksusega, 60-70 l mahuga plastkotti, mis on asetatud kaanega suletavale kotiraamile.

 (3) Suletud kotid tuleb märgistada märkides kotile selgelt nähtavale kohale "Nakkusohtlikud ja bioloogilised jäätmed (H9)", asutuse nimi, kontaktisik, telefoninumber ja kuupäev.

 (4) Suletud kotte tohib hoida selleks sobivas (soovitavalt ventileeritav) ruumis mitte üle 6 kuu ja mitte üle kolme kotti (a' 60-70 l) korraga.

 (5) Väikeseid koguseid bioloogilisi jäätmeid on lubatud pakkida tavalisse prügikotti ja säilitada kirstsügavkülmikus kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlejale. Vahetult enne jäätmete üle andmist jäätmekäitlejale transportimiseks tuleb tavalisse prügikotti pakendatud jäätmed paigutada kollast värvi plastikkotti ja märgistada.

 (6) Kodudes tekivad tervishoiujäätmed tuleb lugeda tavajäätmeteks ja neid võib kõrvaldada kohapeal. Erijuhtudel riskijäätmete tekkimisel tuleb need koguda, pakendada ja käidelda eelpool nimetatud viisidel.

 (7) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida vedelaid kemikaale ainult ühiskanalisatsiooni omaniku ja haldava vee-ettevõtja loal.

 (8) Hukkunud loomad ja loomsed jäätmed tuleb suunata Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i – Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Ebavere küla.

§ 28.  Muud ohtlikud jäätmed

 (1) Ohtlike jäätmetena määratletud kõlbmatud ravimid tuleb hävitada selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Hävitamine käesoleva seaduse mõistes on jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise toiming, mille käigus muudetakse ravimi toimeainete omadusi selliselt, et neil ei ole jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud ohtlikke toimeid.

 (2) Tavajäätmetena määratletud ravimijäätmed tuleb suunata edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
 1) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid on lubatud tavajäätmeina hävitada ainult Ravimiameti esindaja juuresolekul. Kui hävitajaks on ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõtte, annab ainete käitleja nimetatud ained üle eraldatult ning hävitamine toimub viivitamatult pärast nende vastuvõtmist;
 2) Tavajäätmetena hävitatavad ravimid peab nende käitleja vahetult enne hävitamist vabastama pakendist, muutma trükitud pakkematerjali loetamatuks ning purustama tahked ravimijäätmed.

7. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA KÕRVALDAMINE  

§ 29.  Jäätmevedu jäätmekäitluskohta

 (1) Jäätmeveo lähimasse jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Korraldatud jäätmeveo korral, vähemalt üks kord kuus, kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja.

 (3) Jäätmevaldaja väljaspool korraldatud jäätmeveopiirkonda on kohustatud tellima kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete äraveo sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.

 (4) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmekoguste üleandmise kohta.

§ 30.  Jäätmete kõrvaldamine

 (1) Kinnistul tekkivaid biolagunevad toidujäätmeid tuleb üldjuhul kompostida kinnistu piirides, kinnistes kompostimismahutites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Kohtades kus ei ole võimalik kompostida kinnistu piires, tuleb toidujäätmed eraldi koguda sobiva suurusega plastmahutisse ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Aiajäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (3) Eramajapidamistes tekkivaid biolagunevaid (köögivilja-, toidu- taimseid aia- ja pargijäätmeid, põllumajandusjäätmeid, jms) võib jäätmevaldaja oma territooriumil kompostida juhul, kui:
 1) kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;
 2) kompostimiskoht ei ole kaevule lähemal kui kehtestatud kaitsetsoon, kuid mitte vähem kui 10 m;
 3) kompostimiskoht on krundi või kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 4) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis.

 (4) Kuivkäimlate, kogumis- ja settekaevude sisu tuleb vedada purgimiskohta. Kanalisatsioonijäätmete veo purgimiskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (5) Kinnistul, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, tohib sõnnikut, virtsa või läga ladustada ainult nõuetekohases hoidlas või vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrusele "Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded".

 (6) Sõnniku, läga ja virtsa käitlemisel tuleb vältida nende laialivalgumist territooriumile või sattumist avalikult kasutatavatele teedele.

 (7) Puitlaaste ja saepuru võib ajutiselt ladustada aunadesse ainult nii, et see tuulega ei lenduks. Ajutise ladustamise kestvus ei tohi ületada ühte aastat.

 (8) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, kiletamata paberit ja kiletamata pappi, võib põletada hoonete küttesüsteemides ja välikaminas. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult jäätmete põletusluba omavas põletusseadmes.

 (9) Puidujäätmete, lehtede ja riisutud kulu põletamine lõkkes on lubatud jäätmevaldaja kinnistul Sonda valla heakorraeeskirjas sätestatud tingimustel. Väljaspool oma kinnistut on nende jäätmete põletamine keelatud.

 (10) Kogumismahutites olevate jäätmete süütamine ja põletamine on keelatud.

 (11) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

§ 31.  Mahutite tühjendamissagedused

  Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on:
 1) Erra ja Sonda alevike tiheasustusalal vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus;
 2) teistes veopiirkondades on minimaalne tühjendamise sagedus kord kahe kuu jooksul. Tühjendamise täpne aeg sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelise jäätmekäitluslepinguga.

§ 32.  Jäätmekäitlusettevõtte kohustused

 (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus pudenenud või lendunud jäätmed;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähimal häirival viisil;
 5) Erra ja Sonda alevikes on kogumismahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu keelatud ajavahemikus kella 22.00 – 6.00.

 (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et on välistatud nende lendumine, nendest nõrguva vee või muude vedelike sattumine laadimise või vedamise ajal keskkonda.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS  

§ 33.  Järelevalve teostamine

  Pidevat järelvalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Sonda valla territooriumil teostab vallavalitsuse poolt määratud ametiisik.

§ 34.  Vastutus


  (1) Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 35.  Keskkonnasaastatuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik oma kulul.

 (3) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida punktis 1 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Karmen Kõrts
Volikogu esimees

Lisa  Jäätmete vastuvõtukohad Sonda vallas