Ehitus

Teksti suurus:

Leisi valla ehitusmäärus

Leisi valla ehitusmäärus - sisukord
Väljaandja:Leisi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.01.2017
Avaldamismärge:RT IV, 29.05.2014, 69

Leisi valla ehitusmäärus

Vastu võetud 19.05.2014 nr 13

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ning ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Ehitusmääruse ülesanne ja reguleerimisala

 (1) Leisi valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Leisi valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine.

 (2) Määrus reguleerib Leisi vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Leisi vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) lahendusskeem – kirjeldab visuaalselt kavandatavaid ehitusmahte. Lahendusskeem esitatakse koos detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusega krundiplaanil, millel näidatakse orienteeruvad hoonestusalad ja kavandatava hoonestuse kõrgus ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid;
 2) eskiislahendus – on kehtival topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500) koostatud detailplaneeringu lahendus, mis visuaalselt kirjeldab detailplaneeringuga kavandatavaid ehitusmahte, näidates ära orienteeruvad hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrguse ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid;
 3) lähteseisukohad – Leisi valla kui kohaliku omavalitsusüksuse seisukoht planeeringu koostamiseks, mis konkretiseerib planeeringu koostamise eesmärke ja ehituslikke põhimõtteid;
 4) krundi hoonestusala on hoonestamiseks mõeldud ala. Hoonestusala määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega;
 5) katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk;
 6) krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal;
 7) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva maapinna ja hoone põhimahu kõrguse vahe. Ümbritseva maapinna kõrgus määratakse detailplaneeringu ja/või projekti põhijoonisel absoluutkõrgusena. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ja tehnorajatisi, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt;
 8) katusekorrus on hoone katuse alla ehitatud kasutusotstarbelised ruumid;
 9) pööning on kasutusotstarbeta ruum hoone katuse ja ülemise korruse lae vahel;
 10) ehitise alune pind on ehitise horisontaalprojektsioon maapinnale, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa;
 11) kontaktvöönd on detailplaneeringu ala ümbritsev piirkond, mis on vajalik, et lahendada planeeritava ala seosed ümbritseva keskkonnaga (liiklus, haljastus, vaated jm ruumilised seosed);
 12) ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest;
 13) ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;
 14) vastav ajaleht on vallavalitsuse poolt kinnitatud ajaleht;
 15) projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
 16) arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused on tingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda ning mis määratakse vajadusel detailplaneeringu olemasolul;
 17) kinnistu on:
a. kinnisasi (maatükk),
b. hoonestusõigus,
c. korteriomand,
d. korterihoonestusõigus,
e. maaüksus,
f. jätkuvalt riigi omandis olev ning maakasutaja valduses olev maatükk;
 18) tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis;
 19) energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu.

2. peatükk VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 

§ 3.  Vallavolikogu pädevus

  Vallavolikogu pädevuses on:
 1) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 2) üldplaneeringu (s.h teemaplaneeringu) algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ning ülevaatamine;
 3) detailplaneeringu koostamise algatamine planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatud juhtudel;
 4) planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetatud detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine;
 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
 6) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;
 7) riiklikult tähtsa ehitise asukoha kooskõlastamine;
 8) üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine.

§ 4.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsuse pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on:
 1) menetlustoimingutega seotud dokumentide vormide kinnitamine;
 2) detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 3 nimetatud juhtudel;
 3) detailplaneeringute menetluse juhtimine;
 4) planeeringute avalike arutelude läbiviimine;
 5) detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise või vastuvõtmisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 4 nimetatud juhtudel;
 6) vastuvõetud üld- ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine;
 7) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamine ning koostamise tellimine;
 8) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamise juhtimine;
 9) maakonnaplaneeringu koostamises osalemine;
 10) halduslepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimiseks;
 11) vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine,
 12) üld- ja detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine;
 13) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute ning planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide arhiveerimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine;
 14) vastavas ajalehes igal aastal jaanuarikuus informatsiooni avaldamise korraldamine kavatsetavate üld- ja detailplaneeringute kohta;
 15) vajadusel täiendavate kooskõlastuste määramine;
 16) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine riigiasutustega;
 17) detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamise korraldamine;
 18) lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsustamine;
 19) detailplaneeringu kehtestamise otsustamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 4 nimetatud juhtudel;
 20) huvitatud isikuga lepingu sõlmimise vajaduse määramine detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta;
 21) vallaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute, teemaplaneeringute või detailplaneeringute kooskõlastamine.

 (2) Vallavalitsuse pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on:
 1) menetlustoimingutega seotud dokumentide vormide kinnitamine;
 2) projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ja projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 3) arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 4) ehituslubade taotluste menetlemine ning ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine,
 5) kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ning kirjaliku nõusoleku väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 6) kasutuslubade taotluste menetlemine ning kasutuslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 7) avalikule teele kasutusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 8) katastriüksuse sihtotstarbe määramine;
 9) valla huvides servituutide seadmise vajaduse otsustamine;
 10) ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotluse esitamine;
 11) nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamine valla omandis olevale maale ehitusõiguse andmiseks;
 12) inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise otsustamine ja korraldamine;
 13) õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamise otsustamine ja korraldamine;
 14) keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine ja korraldamine;
 15) ajutisele ehitisele ehitusloa ja kasutusloa väljastamine;
 16) sundvalduse seadmine juhul, kui vallavalitsuse pädevuses on kehtestada detailplaneering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine;
 17) sundvalduse seadmine projekteerimistingimuste alusel;
 18) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine;
 19) ehitusjärelevalve teostamine.

3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE 

§ 5.  Planeerimise üldine sisu

 (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta.

 (2) Planeerimine on demokraatlik, terviklik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

 (3) Planeeringute koostamisel ja menetlemisel käsitletakse kogu avalikult kasutatavat maa-ala koos sellest avanevate vaadetega (avalikku ruumi) ülevallalise terviksüsteemina. Selle kvaliteet ja terviklik funktsioneerimine on avalik huvi.

§ 6.  Üldplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest informeerimine

 (1) Üldplaneeringu lähteseisukoha kinnitab ja üldplaneeringu koostamise algatab vallavolikogu.

 (2) Vallavalitsus teatab üldplaneeringu koostamise algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud üldplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast üldplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist.

 (3) Vallavalitsus informeerib maavanemat üldplaneeringu koostamise algatamisest kahe nädala jooksul ning paneb üles teate üldplaneeringu koostamise algatamisest Leisi valla kodulehel.

 (4) Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse koos üldplaneeringu koostamise algatamisega.

§ 7.  Üldplaneeringu koostamine

 (1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeerimisseaduse § 16 lg 1 nimetatud isikute ja asutustega.

 (2) Üldplaneeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab vallavalitsus nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt kas posti või elektronposti teel.

 (3) Üldplaneeringu lähteseisukoha, eskiislahenduse ja üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid ja väljapanekuid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes.

 (4) Vallavalitsus avaldab Leisi valla kodulehel üldplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohad.

 (5) Enne vastuvõtmist saadab vallavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamiseks:
 1) planeeritava maa-ala naabrusesse jäävatele kohalikele omavalitsustele ja Keskkonnaametile;
 2) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti kultuurimälestis või selle kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem;
 3) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;
 4) Kaitseministeeriumile, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise;
 5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Veeteede Ametile, Lennuametile, Muinsuskaitseametile ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega;
 6) Kaitseministeeriumile, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi, ning Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 45 meetri kõrgusi ehitisi;
 7) Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi tuulegeneraatoreid.

 (6) Vallavalitsus saadab üldplaneeringu maavanemale täiendavate kooskõlastuste määramiseks.

§ 8.  Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine

 (1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta.

 (2) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles vallavalitsuses ja Leisi valla kodulehel vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust.

 (3) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab vallavalitsus Leisi valla kodulehel üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise päevani.

 (4) Vallavalitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha planeerimisseaduse § 18 lg 5 nimetatud isikutele.

 (5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kohapeal esitatud, posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse kohapeal esitatud ning posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

 (6) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 (7) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel.

 (8) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, saadab vallavalitsus üldplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Vallavolikogu peab muudetud põhilahendusega üldplaneeringu uuesti vastu võtma ja avalikule väljapanekule suunama. Vallavalitsus kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

 (9) Vallavalitsus esitab parandatud ja täiendatud üldplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks.

§ 9.  Üldplaneeringu kehtestamine

 (1) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist.

 (2) Vallavalitsus teatab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja Leisi valla kodulehel. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.

 (3) Vallavalitsus saadab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud üldplaneeringu Saare maavanemale elektrooniliselt ning paberkandjal.

 (4) Vallavalitsus saadab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale.

 (5) Vallavalitsus teatab tähtkirjaga või elektrooniliselt üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates:
 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigustehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;
 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
 4) puudutatud isikule.

§ 10.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Valla territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti või suurem maa-ala.

 (2) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;
 3) muu oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

 (3) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

 (4) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

 (5) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik Leisi valla üldplaneeringus sätestatud juhtudel.

 (6) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul tuleb enne detailplaneeringu koostamise algatamist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus ja kaalutlused peavad kajastuma õigusaktis, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine.

§ 11.  Detailplaneeringu koostamise algatamine

 (1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha iga isik, esitades vormikohase taotluse koos lahendusskeemiga kas elektrooniliselt või paberkandjal vallavalitsusele. Taotluse vorm on kättesaadav Leisi valla kodulehel.

 (2) Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) taotleja nimi ja kontaktandmed;
 2) detailplaneeringu sisuline eesmärk, s.h vajadusel üldplaneeringu muutmise põhjendus;
 3) nõusolekut detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohta.

 (3) Kui taotlus ei ole esitatud nõuetekohaselt, tagastab vallavalitsus taotluse 5 tööpäeva jooksul, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotlust ei ole uueks tähtajaks esitatud, tuleb detailplaneeringu koostamise soovi olemasolul esitada uus taotlus. Taotlus loetakse esitatuks viimase nõuetekohase dokumendi esitamisega.

 (4) Vallavalitsus sõlmib huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringu koostamise tellimiseks, kus määratakse vallavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel.

 (5) Detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus või otsus sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid:
 1) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija andmeid;
 2) detailplaneeringu nimetust;
 3) infot detailplaneeringu maa-ala suuruse ja asukoha kohta;
 4) detailplaneeringu koostamise eesmärki;
 5) vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohti;
 6) vajadusel otsust ajutise ehituskeelu kehtestamise kohta;
 7) märget üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta;
 8) kehtivaid planeeringuid, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada;
 9) lisana planeeritava maa-ala skeemi ning vajadusel kontaktvööndi ulatust;
 10) detailplaneeringu lähteseisukoha ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalike arutelude korraldamise vajadust;
 11) detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise vajadust;
 12) detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadust;
 13) vajalike kooskõlastuste määramist;
 14) keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise vajadust.

 (6) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse või korralduse tegemisest ei ole vallavolikogu või vallavalitsus detailplaneeringut vastu võtnud vastavalt määruse paragrahvile 19.

 (7) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

 (8) Vallavalitsus võib planeeringu koostamise algatamise otsustamisel põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda, põhjendades otsust valla majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, looduslike, õiguslike jm tegurite tasakaalustatud käsitlusega.

§ 12.  Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja detailplaneeringu menetlusest informeerimine

 (1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamisel või planeerimisseaduse §-s 291 nimetatud planeeringu koostamise algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et algatatud detailplaneering võib kaasa tuua kinnistu või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtkirjaga detailplaneeringu koostamise algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemise päevast arvates või detailplaneeringu käigus asjaolude selgumise päevast arvates.

 (2) Vallavalitsus teatab detailplaneeringu koostamise algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud detailplaneeringu eesmärke vastavas ajalehes ja Leisi valla kodulehel ühe kuu jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemisest.

 (3) Vallavalitsus esitab elektrooniliselt Saare maavanemale detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni kahe nädala jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (4) Vallavalitsus edastab teate detailplaneeringu koostamise algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (5) Vallavalitsus korraldab kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama vähemalt planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 nimetatud informatsiooni.

§ 13.  Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

 (1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust ja kehtivatest õigusaktidest.

 (2) Detailplaneering tuleb koostada regionaalministri poolt kehtestatud detailplaneeringu vormistamise nõuete kohaselt.

 (3) Detailplaneering koostatakse koostöös:
 1) planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega;
 2) olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega;
 3) Päästeametiga, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt;
 4) Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
 5) planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega;
 6) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale.

 (4) Vallavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on:
 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt;
 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik;
 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.

 (5) Planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanik kaasatakse menetlusse puudutatud isikuga samadel alustel ja korras. Isiku võib jätta kaasamata juhul, kui kaasamata jätmine ei mõjuta nimetatud isiku huve.

 (6) Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

 (7) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab vallavalitsus nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel.

 (8) Maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses on jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik.

§ 14.  Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine

 (1) Pärast detailplaneeringu koostamise algatamist esitatakse vallavalitsusele detailplaneeringu eskiislahendus.

 (2) Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel.

 (3) Vallavalitsus teatab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ning avaliku arutelu aja, koha ja väljapaneku kestuse:
 1) vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist;
 2) vastava kinnisasja omanikule hiljemalt kaks nädalat enne avaliku arutelu toimumist, kui planeeringuga kavandatav toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse.

 (4) Koos planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise teate avaldamisega avaldab vallavalitsus Leisi valla kodulehel planeeringu lähteseisukohad või eskiislahendused.

§ 15.  Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

 (1) Detailplaneering esitatakse koos kaaskirjaga vallavalitsusele kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks üheaegselt paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal.

 (2) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

 (3) Vallavalitsus kontrollib detailplaneeringu vastavust seadustele, üldplaneeringule, regionaalministri poolt kehtestatud planeeringute vormistamise nõuetele ja teistele õigusaktidele. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneering tagastatakse kaaskirjaga selle esitajale paranduste sisseviimiseks.

 (4) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu saadab vallavalitsus enne vastuvõtmisele suunamist Saare maavanemale riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

 (5) Vallavalitsus kooskõlastab detailplaneeringu täiendavalt määratud riigiasutustega.

 (6) Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks pärast kõigi vajalike kooskõlastuste saamist.

 (7) Planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetatud juhtudel võtab detailplaneeringu vastu vallavolikogu oma otsusega. Muudel juhtudel võtab detailplaneeringu vastu vallavalitsus oma korraldusega.

 (8) Ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise vajadus fikseeritakse detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses või otsuses.

 (9) Vallavalitsus esitab Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotluse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist.

§ 16.  Detailplaneeringu avalikustamine

 (1) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub nelja nädala jooksul pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab kaks nädalat. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel kestab avalik väljapanek neli nädalat.

 (2) Vallavalitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust detailplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha planeerimisseaduse §-s 18 lg 5 nimetatud isikutele.

 (3) Vallavalitsus teatab vastavas ajalehes, Leisi valla kodulehel ning Leisi vallamajas, Kooli tn 12, avaliku väljapaneku koha, algusaja ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse detailplaneeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta.

 (4) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab vallavalitsus Leisi valla kodulehel:
 1) detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel on kohustuslik korraldada avalik arutelu, avaliku arutelu toimumise päevani;
 2) detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel ei ole kohustuslik korraldada avalikku arutelu, avaliku väljapaneku lõpuni.

 (5) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kohapeal, posti teel või elektronpostiga ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta.

 (6) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kohapeal esitatud, posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse kohapeal esitatud ning posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

 (7) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab vallavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 (8) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult vallavalitsusele.

 (9) Vallavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes ning Leisi valla kodulehel hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist.

 (10) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab vallavalitsus detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise.

 (11) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastatakse detailplaneering uuesti riigiasutuste või isikutega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneering tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada.

 (12) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab vallavalitsus vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

 (13) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab vallavalitsus detailplaneeringu järelevalve teostamiseks maavanemale juhul, kui avalikustamise käigus esitati detailplaneeringule vastuväiteid ning vastuväited on jäänud lahendamata, samuti juhul, kui detailplaneering ei ole koostatud üldplaneeringuga kooskõlas.

§ 17.  Detailplaneeringu kehtestamine

 (1) Planeerimisseaduse §-s 10 lg 61 toodud juhtudel kehtestab detailplaneeringu vallavolikogu oma otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu vallavalitsus oma korraldusega.

 (2) Vallavalitsus teatab vallavalitsuse või vallavolikogu poolt detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas ajalehes ja Leisi valla kodulehel.

 (3) Vallavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse või korralduse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu Saare maavanemale ning riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.

 (4) Vallavalitsus teatab tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates:
 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigustehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;
 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
 4) puudutatud isikule.

 (5) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust.

§ 18.  Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui vallavalitsus või planeeringuala kinnistu omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda.

 (2) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada vallavalitsusele vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

 (3) Vallavalitsus teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

 (4) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab vallavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 19.  Üldplaneeringu ülevaatamine

 (1) Kehtestatud üldplaneeringu vaatab üle vallavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.

 (2) Vallavalitsus informeerib üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest maavanemat ning teatab üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest vastavas ajalehes ja Leisi valla kodulehel.

§ 20.  Ajutine ehituskeeld

 (1) Vallavolikogu võib kehtestada üldplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui koostatava üldplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust.

 (2) Vallavolikogu või vallavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui koostatava detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust.

 (3) Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud.

 (4) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist.

 (5) Vallavalitsus teatab kinnistu omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist. Ajutine ehituskeeld tehakse teatavaks kinnistu omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates.

§ 21.  Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringu koostamise erisused

 (1) Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva määruse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

 (2) Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse üldplaneeringu alusel.

 (3) Olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse:
 1) määrab vallavalitsus koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel;
 2) kooskõlastab regionaalminister.

 (4) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti rajamisega võivad kaasneda ohtlikud veosed, kaasatakse planeeringu koostamisse päästeamet, kellega koostöös määratakse olulise ruumilise mõjuga objekti rajamise võimalikkus ja tingimused, sealhulgas ohtlike veoste vedamise tingimused ka väljaspool planeeritavat maa-ala.

 (5) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud asukohad jäävad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ning võimalikke asukohti on rohkem kui kaks, võib enne olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määrava planeeringu koostamist teha eelnevalt asukoha eelvaliku.

 (6) Asukoha eelvaliku teeb vallavalitsus või olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik. Kui eelvalikut teeb olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik, teatab ta maavanemale ja vallavalitsusele ning Keskkonnaametile asukoha eelvaliku alustamisest kahe nädala jooksul eelvaliku alustamise päevast arvates.

 (7) Asukoha eelvaliku tegija:
 1) teatab eelvaliku alustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, regulaarselt ilmuvas maakonnalehes ja vähemalt üks kord kuus ilmuvas vallalehes;
 2) korraldab vallavalitsuses eelvaliku käigus olulise ruumilise mõjuga objekti avalikke väljapanekuid, teatades avaliku väljapaneku aja ja koha käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust;
 3) korraldab vallavalitsuses eelvaliku tulemusi tutvustava avaliku arutelu olulise ruumilise mõjuga objekti kohta, teatades avaliku arutelu aja ja koha käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist;
 4) tutvustab eelvaliku tulemusi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes.

 (8) Asukoha eelvaliku alusel algatab vallavolikogu olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku üldplaneeringu. Vallavolikogu võib põhjendatud juhtudel keelduda olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringu algatamisest.

4. peatükk EHITAMINE 

§ 22.  Üldnõuded ehitistele

 (1) Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitised peavad olema esteetiliselt sobivad ning kõrgel arhitektuursel tasemel.

 (2) Ehitis tuleb paigutada ja püstitada detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale.

 (3) Ehitis ja ehitise väljaulatuvad osad peavad reeglina paiknema kinnistu piires, millel ehitis asub.

 (4) Juhul, kui ehitis ja/või selle väljaulatuvad osad ulatuvad üle kinnistu piiri naaberkinnistule, peab kinnistu omanik olema andnud enne ehitamise alustamist kirjaliku nõusoleku üleehitamiseks.

 (5) Kui naaberkinnistul on rohkem kui kuus omanikku, võib kirjalikku nõusolekut küsida korteriomanike ühisuselt või korteriühistult.

 (6) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga.

 (7) Kui maa-ala piiramiseks püstitatakse piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd, või soovitakse piirdeaed püstitada teekaitse vööndisse või kallasrajale, tuleb taotleda vallavalitsuselt kirjalik nõusolek. Kruntide vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel.

§ 23.  Projekteerimistingimuste taotlemine, väljastamine ja avalikustamine

 (1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis väljastatakse vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral.

 (2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse taotlus kas elektrooniliselt või kirjalikult vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama projekteeritava ehitise lühikirjeldust või eskiisjoonist.

 (3) Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

 (4) Vajadusel väljastab vallavalitsus 5 tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu kinnistu omanikule (juhul kui taotleja ei ole kinnistu omanik), kaasomanikele või naaberkinnisasja omanikele, kelle huve võivad kavandatavad tööd riivata, kirjalike nõusolekute võtmiseks.

 (5) Pärast kirjalike nõusolekute saamist väljastab vallavalitsus oma korraldusega projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

 (6) Kui omanik, kaasomanikud või naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on vallavalitsusel õigus kaalutlusotsust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta.

 (7) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
 1) ehitise asukoht asendiplaanil;
 2) lubatav ehitiste suurim ehitusalune pind;
 3) ehitise suurim lubatud kõrgus;
 4) hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/- 0,00);
 5) ehitise kasutamise eesmärk;
 6) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;
 7) fassaadimaterjal;
 8) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;
 9) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;
 10) haljastuse ja heakorrastuse nõuded;
 11) ehitusjäätmete käitlemine;
 12) nõutavate riigiasutuste ja tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate kooskõlastused ehitusprojektile;
 13) isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada;
 14) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.

 (8) Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib vallavalitsus kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad.

 (9) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat.

§ 24.  Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine, väljastamine ja avalikustamine

 (1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse detailplaneeringu olemasolul. Lisatingimustega täpsustatakse ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.

 (2) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (3) Vallavalitsus informeerib ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisest kirjalikult kinnistu omanikke.

§ 25.  Ehitusprojekti koostamine

 (1) Ehitusprojekt tuleb koostada detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

 (2) Ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:
 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda;
 2) detailplaneeringu kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused.

 (3) Ehitistega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade ja haljastuse lahendused tuleb esitada projekti koosseisus.

 (4) Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada tehnovõrkude koondplaan.

 (5) Avalikult kasutatavate teede ehitamise aluseks on tee-ehitusprojekt, mis peab vastama teeseaduse nõuetele.

 (6) Suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitiste ehitusprojektidel on kohustuslik kirjalik ekspertiis.

§ 26.  Ehitusloa taotlemine ja väljastamine

 (1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnistule tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnistu omaniku nõusolekul. Kinnistu omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus.

 (2) Ehitusloa saamiseks tuleb maaüksuse või ehitise omanikul või ehitise kaasomanikul kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanikul korteriomanike häälteenamuse alusel, vallavalitsusele:
 1) esitada ehitusprojekt ühes eksemplaris ning soovitavalt digitaalselt, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele;
 2) esitada ehitusloa taotlus, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele;
 3) tasuda riigilõiv;
 4) esitada energiamärgis, kui see on nõutav.

 (3) Ehitusloa taotluse võib esitada nii elektroonselt kui paberkandjal. Elektroonse esitamise korral peab taotlus olema digitaalselt allkirjastatud.

 (4) Ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema eelnevalt kooskõlastatud õigusaktidest tulenevate riigiasutustega ning tehnovõrkude ja –rajatiste omanikega. Vallavalitsusel on õigus määrata täiendavaid kooskõlastusi.

 (5) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimistingimustele ning ehitusprojektile kehtestatud nõuetele.

 (6) Leisi valla munitsipaalomandisse kuuluvale maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab nõusoleku vallavalitsus oma korraldusega.

 (7) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates kirjaliku teatega taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

 (8) Muuhulgas võib ehitusloa väljastamisest keelduda detailplaneeringujärgsete elamute püstitamisel, kui kommunikatsioonid on väljaehitamata.

 (9) Ehituslubade väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Ehitusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates.

 (10) Ehitusloa andmed avalikustatakse vallavalitsuse poolt riikliku ehitisregistri veebilehel.

 (11) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab vallavalitsus teate ehitusloa väljastamise kohta vastavas ajalehes. Teade peab sisaldama:
 1) ehitusloa sisu ja tingimusi;
 2) ehitusloa väljastamise põhjendust ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetme kirjeldust;
 3) teavet üldsuse kaasamise kohta.

 (12) Kui ehitusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab vallavalitsus teate ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta vastavas ajalehes. Teade peab sisaldama:
 1) otsuse sisu;
 2) otsuse aluseks olevaid põhjendusi ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldust;
 3) teavet üldsuse kaasamise kohta.

§ 27.  Ehitusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada. Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse ehitusloa kehtetuks tunnistamisest kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates või vallavalitsusele ehitusseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud asjaolude teatavaks saamise päevast arvates.

 (2) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud ehitusseaduse § 28 lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab vallavalitsus kirjaliku teatega endise olukorra taastamise taseme.

§ 28.  Muudatused ehitusprojektis pärast ehitusloa väljastamist

  Kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või muud olulised tehnilised näitajad, peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa. Taotluse võib esitada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal.

§ 29.  Kirjaliku nõusoleku taotlemine ja väljastamine

 (1) Kirjalik nõusolek on nõutav kui:
 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20-60m2;
 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
 4) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

 (2) Kirjaliku nõusoleku taotluse peab esitama maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

 (3) Vormikohane taotlus tuleb esitada vallavalitsusele kas elektrooniliselt või paberkandjal ja tasuda riigilõiv. Taotlusele lisatakse väikeehitise eskiis, soovitav asukoht ja põhiplaan ning hoonete puhul vaated. Tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt.

 (4) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse kirjaliku nõusoleku taotlejal puudused kõrvaldada, määrates kirjalikus teates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

 (5) Vallavalitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas ehitise ohutuse tagamise vajadus, ehitise või ehitamise tehniline keerukus, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad nõuded või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.

 (6) Kui väikeehitise püstitamiseks on nõutav ehitusprojekt, lisatakse energiamärgis kirjaliku nõusoleku taotlusele.

 (7) Vallavalitsus otsustab oma korraldusega kirjaliku nõusoleku andmise või keeldub selle andmisest ehitusseaduses sätestatud alustel 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

 (8) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates.

§ 30.  Väikeehitis

 (1) Ehitusseaduses nimetatud tunnustele vastavat 20-60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone, võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul.

 (2) Väikeehitise, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone, püstitamiseks ei ole kirjalik nõusolek nõutav. Vältimaks ehitise mittesobivust keskkonda on soovitav enne väikeehitise püstitamist kooskõlastada vallavalitsusega ehitise arhitektuurne lahendus ja asukoht.

 (3) Väikeehitise püstitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m, on vajalik naaberkinnisasja omanik(e)u nõusolek(ud).

§ 31.  Ehitamine

 (1) Riiklikku järelevalvet teostab Leisi valla haldusterritooriumil vallavanema käskkirjaga või lepinguga määratud isik.

 (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud kinnistu või ehitise omaniku loata.

 (3) Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

 (4) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuetele.

 (5) Üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada kinnistu või ehitise omanik.

 (6) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse.

§ 32.  Ehitise kasutusloa taotlemine ja väljastamine

 (1) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb ehitise omanikul või ehitise kaasomanikul kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanikul korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel, esitada vallavalitsusele kas elektrooniliselt või kirjalikult:
 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud vorminõuete kohane taotlus;
 2) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
 3) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;
 4) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
 5) energiamärgis, kui see on nõutav;
 6) tasuda riigilõiv.

 (2) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba. Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile.

 (3) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ehitusspetsialisti poolt ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone.

 (4) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt.

 (5) Kasutusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

 (6) Kui kasutusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab vallavalitsus teate kasutusloa väljastamise kohta ehitisregistri veebilehel ja vastavas ajalehes. Teates avaldatakse:
 1) kasutusloa sisu ja tingimused;
 2) kasutusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
 3) teave üldsuse kaasamise kohta.

 (7) Kui kasutusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab vallavalitsus teate kasutusloa väljastamisest keeldumise kohta vastavas ajalehes. Teates avaldatakse:
 1) otsuse sisu;
 2) otsuse aluseks olevad põhjendused ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
 3) teave üldsuse kaasamise kohta.

 (8) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldatakse kasutusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks kirjalikus teates taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab vallavalitsus kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel.

 (9) Kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni. Ehitisele kasutusloa väljastamisel arvestatakse eelnevalt ehitise osale väljastatud kasutusloaga ja selle loa väljastamiseks esitatud dokumentidega.

 (10) Kasutusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.

 (11) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

 (12) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa.

 (13) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine ei too kaasa ehitamist, otsustab vallavalitsus kasutusloa väljastamise ehitise või selle osa kasutamise otstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks.

 (14) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseaduse kohases ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel.

§ 33.  Ehitise lammutamine

 (1) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt.

 (2) Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele ning tasuda riigilõiv.

 (3) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik vallavalitsusele kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.

§ 34.  Õigusliku aluseta ehitatud ehitis ja ohtlik ehitis

 (1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise kasutusloa andmise otsustab vallavalitsus korraldusega.

 (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

 (3) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 35.  Krundi ja ehitiste korrashoid

  Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda lähtuvalt asjaõigusseadusest.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 36.  Vastutamine

  Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.

§ 37.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab Leisi vallavalitsuse poolt määratud ametnik või valdkonna eest vastutav isik.

§ 38.  Jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist Riigi Teatajas.

Andrus Kandima
volikogu esimees