HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Surju Põhikooli põhimäärus

Surju Põhikooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Saarde Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.05.2018, 28

Surju Põhikooli põhimäärus

Vastu võetud 18.05.2018 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Surju Põhikool (edaspidi kool), mille inglisekeelne vaste on Surju Basic School.

§ 2.  Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

 (1) Kool asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Surju külas.

 (2) Kooli aadress on Uue-Kooli, Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401.

§ 3.  Kooli tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund

 (1) Surju Põhikool tegutseb põhikoolina. Koolis toimub õpe I, II ja III kooliastmes.

 (2) Kool on Saarde Vallavalitsuse hallatav munitsipaalkool.

 (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 4.  Pitsat ja sümboolika

 (1) Koolil on oma väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat.

 (2) Koolil on oma sümboolika (lipp, logo).

§ 5.  Kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded

 (1) Kooli tegevuse eesmärk on luua õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks. Lähtudes erinevate huvipoolte vajadustest, soovidest ja nõuetest, on Surju Põhikoolis loodud kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võimaldab õpilastel jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla.

 (2) Kooli ülesanded:
 1) kõigi õpilaste ja töötajate igakülgset arengut toetava turvalise õpi- ja töökeskkonna loomine;
 2) kvaliteetse põhihariduse võimaldamine;
 3) õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õppija arengu toetamine;
 4) õpilaste õpihuvi, õpioskuste ja positiivse minapildi toetamine;
 5) õpilaste sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemise toetamine;
 6) järgmisel haridustasemel ja igapäevases elus võimetekohaseks toimetulekuks tingimuste loomine.

2. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE 

§ 6.  Hoolekogu ülesanded

 (1) Kooli hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli arendustegevuse toetamisel, õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel ning õppe- ja kasvatustegevuse suunamisel, planeerimisel, hindamisel ja analüüsimisel.

 (2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras kooskõlas õigusaktidega.

 (3) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

 (4) Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.

§ 7.  Direktori ülesanded

 (1) Direktor juhib kooli ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktor:
 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 2) kehtestab kooli õppekava;
 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid kooli pidaja poolt kehtestatud ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
 5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
 10) esitab vallavalitsusele kehtestamiseks tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja;
 11) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

 (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

 (4) Direktor otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise oma pädevuste piires.

 (5) Direktor korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, andmekaitse nõuete täitmise, „Oma Riigi“ valimised, konkursi õpetajate vabade ametikohtade täitmiseks.

 (6) Direktor määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud.

 (7) Direktor valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu, annab aru kooli hoolekogule, teeb koostööd „Oma Riigiga“ ja kinnitab „Oma Riigi“ põhimääruse.

 (8) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja.

 (9) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

 (10) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. Direktori töötasu määrab vallavanem volikogu poolt vastu võetud eelarve alusel.

§ 8.  Õppenõukogu

 (1) Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse „Oma Riigi“ haridusminister.

 (3) Õppenõukogu tegutseb õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 9.  Kooli juhtkond

 (1) Kooli juhtkond tegeleb kooli tegevuse planeerimisega ja võtab vastu koolielu korralduslikud otsused.

 (2) Kooli juhtkonna koosseisu määrab direktor käskkirjaga iga õppeaasta alguses. Kooli juhtkonna tegevusse kaasatakse „Oma Riigi“ peaminister.

§ 10.  Kooli raamatukogu

 (1) Koolil on raamatukogu.

 (2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

 (3) Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS 

§ 11.  Kooli õppekava

 (1) Õppe- ja kasvatustöö läbiviimise aluseks on põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava.

 (2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor.

 (3) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, „Oma Riigile“ ja õppenõukogule.

 (4) Kool võib õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalse õppekava ja rakendada õppetöö kohandamist õppija individuaalse arengu toetamiseks.

 (5) Kool kannab andmed õppekavade kohta hariduse infosüsteemi (EHIS).

§ 12.  Õppekeel

  Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 13.  Õppevormid

 (1) Kooli õppetegevus toimub statsionaarses vormis.

 (2) Koolis on põhikooli 1. – 9. klass.

 (3) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

 (4) Kool võib avada eelkooliklasse eelkooliealistele lastele.

§ 14.  Õppeaasta, õppekoormus, õppetund ja päevakava

 (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Õppeaasta kestab 175 õppepäeva. Lõpueksami päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda lõpuklassil õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

 (3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

 (4) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetund võib olla korraldatud ka veebipõhiselt.

 (5) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

 (6) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

 (7) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

 (8) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:
 1) 1. klassis 20;
 2) 2. klassis 23;
 3) 3. ja 4. klassis 25;
 4) 5. klassis 28;
 5) 6. ja 7. klassis 30;
 6) 8. ja 9. klassis 32.

 (9) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

 (10) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas ja ringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

 (11) Tervisekaitsenõuded koolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (12) Kooli ja kodu koostöö korraldamiseks kutsub kooli direktor kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas.

§ 15.  Klasside täitumus

  Klassi täitumise ülemine piirnorm on 24. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada väiksema või suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

§ 16.  Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine

 (1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri määrusega volitatud ulatuses vallavolikogu volitusel kooli direktor.

 (3) Põhikooli võetakse vastu kõik õpilased, kellele see kool on elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

 (4) Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule.

 (5) Isiku kooli nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise otsuse teeb direktor.

 (6) Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

 (7) Õpilaste üle peetakse arvestust õpilasraamatus.

§ 17.  Õpilaste hindamine ja tunnustamine

 (1) Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kooli õppekavas.

 (2) Kool sätestab hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

 (3) Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite kaudu, mille koostamise läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Õpilast tunnustatakse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras kiitusega põhikooli lõputunnistusel.

 (5) Kool sätestab õpilast tunnustamise korra kooli kodukorras.

 (6) Õppetulemuste kindlaksmääramine toimub hinnete, hinnangute, kokkuvõtvate hinnete põhjal.

§ 18.  Kooli lõpetamine

 (1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.

 (2) Põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 19.  Õppetegevuses osalemine

 (1) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord trimestri jooksul ning teavitab sellest vanemat.

 (2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid.

 (3) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

§ 20.  Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis

 (1) Kool tagab vaimse ja füüsilise turvalisuse ning hädaolukorra lahendamise õigusaktides kehtestatud korras.

 (2) Kool sätestab vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmete rakendamise kooli kodukorras.

4. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED 

§ 21.  Õppekavaväline tegevus

 (1) Õppekavaväline tegevus on huvitegevuse ning õppekava läbimist toetavate ürituste korraldamine ning erinevate koostöö- ja arendusprojektide rakendamine.

 (2) Kool korraldab õpilasega vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestluse.

 (3) Arenguvestluse tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

 (4) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühmi.

 (5) Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb vanema taotluse alusel kooli direktor.

 (6) Kooli huvi- ja õppekavaväliseks tegevuseks on erinevad koostöö- ja arendusprojektid, kooli üritused, tasuta ning tasulised huviringid ja ekskursioonid.

 (7) Huvitegevuse korraldamise aluseks on kooli õppekava ning kooli direktori poolt kinnitatud huvitööplaan.

5. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 22.  Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused

 (1) Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ja juhtimise ning õpilaste ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta Eesti Vabariigi haridusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.

 (2) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, samuti kohustus täita kooli kodukorda.

 (3) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 2) esitama koolile kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
 4) tegema koostööd kooliga;
 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus;
 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamismeeskonna poole;
 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetme rakendamist.

 (4) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasise õppe- ja arengueesmärkides.

§ 23.  Kooli õpilaskond ja õpilaskonna õigused

  Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada koostööd „Oma Riigi“ kaudu;
 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;
 4) valida „Oma Riigi“ riigikogu, kes esindab õpilaskonda „Oma Riigi“ põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

§ 24.  “Oma Riik”

 (1) Koolis on „Oma Riik“, kuhu kuuluvad demokraatlikult valitud 5.-9.klasside õpilased. „Oma Riiki“ juhib peaminister, kes valitakse õppeaasta algul pärast valimisi.

 (2) „Oma Riik“ juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, „Oma Riigi“ põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

 (3) „Oma Riik“ lähtub oma tegevuses kooli põhiväärtustest ning eesmärkidest ning arvestab õpilaste huvidega, vajadustega, õigustega ja kohustustega.

 (4) „Oma Riik“ osaleb koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel, avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta ning algatab ja viib läbi õppekavaväliseid tegevusi.

 (5) „Oma Riigi“ põhimääruse valmistab ette ja kiidab heaks „Oma Riigi“ valitsus lihthäälteenamusega. „Oma Riik“ esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 25.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe – ja kasvatustöö alal tegutsevad isikud ning muud töötajad.

 (2) Personali koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

 (3) Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

§ 26.  Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

 (2) Õpetajate ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine, eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses.

 (3) Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses.

 (4) Kooli personalil on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis sätestatud tingimustele. Personal osaleb täienduskoolitusel vastavalt kooli personalikoolituse korraldamise kavale ja võimalustele.

 (5) Kooli personalil on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

 (6) Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.

7. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 27.  Kooli vara

 (1) Kooli vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi ning kooli tegevuse eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt.

 (3) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased või nende vanemad (eestkostjad) õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 28.  Kooli eelarve

 (1) Koolil on Saarde valla eelarve koosseisus oma alaeelarve.

 (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, annetustest saadud tuludest ning õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest, projektidest, sihtotstarbelistest eraldistest.

 (3) Kooli kulud kaetakse Saarde Vallavolikogu kinnitatud eelarve piires.

 (4) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid Vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja alusel.

 (5) Tasulistest teenustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja projektides osalemisest saadud tulu lisatakse lisaeelarve esimesel lugemisel kooli pidaja poolt koolile eraldatud eelarvele.

 (6) Eelarves personalikuludeks eraldatud summa piires võib direktori korraldusel maksta lisatasusid ja hüvitisi kehtestatud korras.

 (7) Õppekavavälise tegevuse finantseerimiseks võib kool kasutada erinevaid finantseerimisallikaid, sh vanemate osalust.

 (8) Kooli eelarve projektile annab arvamuse kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.

§ 29.  Asjaajamine ja aruandlus

 (1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele ja koolis kinnitatud korrale.

 (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise korrast.

 (3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ning koolis välja töötatud korras ja tähtaegadel.

 (4) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

§ 30.  Arengukava, sisehindamine ja järelevalve

 (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt kolmeks aastaks kooli arengukava.

 (2) Kooli arengukava kinnitatakse vallavolikogu kehtestatud korras.

 (3) Õpilaste arengut toetavate tingimuste ja kooli järjepideva arengu tagamiseks viiakse koolis üks kord kooli arengukava perioodi jooksul läbi sisehindamist.

 (4) Kooli sisehindamise korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

 (5) Haldusjärelevalvet kooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium eesmärgiga tagada põhihariduse kättesaadavus ja võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe- ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.

 (6) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 31.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab vallavolikogu, kuulates enne ära kooli hoolekogu ja õpilasesinduse.

 (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset nõunikku, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

 (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (4) Kooli pidaja tagab tegevuse ümber korraldanud või tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 32.  Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine

 (1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab vallavolikogu.

 (2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, „Oma Riigi“ valitsusele ja õppenõukogule.

 (3) Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

§ 33.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kadri-Aija Viik
volikogu esimees