Sotsiaalteenuste osutamise kord
Vastu võetud 24.05.2018 nr 20
jõustumine 01.06.2018
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavatele inimestele korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi ka teenus) osutamise tingimused ja kord.
(2) Eluruumi tagamise teenuse tingimused ja kord kehtestatakse täiendavalt eraldi määrusega.
(3) Võimalusel rakendatakse teenuse osutamisel abivajajale kõige lähemal oleva tasandi (esmatasandi) ressursse.
(4) Linnavalitsus võib osutada sotsiaalteenust enda poolt hallatava asutuse kaudu või volitada sotsiaalteenuse osutamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
(5) Määrusega reguleerimata osas teenuste korraldamise põhimõtetes lähtutakse haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.
§ 2. Teenuste liigid
(1) Linnavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) võlanõustamisteenus;
10) lapsehoiuteenus;
11) asendushooldusteenus;
12) järelhooldusteenus;
13) viipekeele tõlketeenus;
14) täisealise erivajadusega isiku päevahoiuteenus;
15) toimetulekule suunatud sotsiaalõppeteenus;
16) vältimatu sotsiaalabi.
(2) Põhjendatud vajadusel korraldatakse abivajajale eelpool kirjeldamata muud teenust, mis toetab isiku ja tema perekonna arengut ja toimetulekut. Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad hinnatud teenusevajadusest ja lepitakse kokku juhtumipõhiselt.
2. peatükk Menetlused ja rahastamine
§ 3. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema esindaja linnavalitsusele avalduse ning muud tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.
(2) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti kui isikult endalt võib linnavalitsus algatada teenuse vajaduse hindamise isiku teavitamisega ja jätkata menetlust isiku nõusolekul.
(3) Linnavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
§ 4. Abivajaduse hindamine ja otsuse tegemine
(1) Linnavalitsuse sotsiaalosakond (edaspidi sotsiaalosakond) selgitab sotsiaalteenuste vajaduse hindamise käigus välja isiku abivajaduse, lähtudes terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sh isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(2) Teenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab:
1) sotsiaalosakond koduteenuse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, täisealise isiku hoolduse, isikliku abistaja teenuse, lapsehoiuteenuse, asendushooldusteenuse ja täisealise erivajadusega isiku päevahoiuteenuse korral;
2) ametnik varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse, võlanõustamisteenuse, järelhooldusteenuse, viipekeele tõlketeenuse, vältimatu abi ja toimetulekule suunatud sotsiaalõppeteenuse korral.
(3) Lapse heaolu ohtu sattumisel võib teenuse määrata lapse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui teenuse osutamine on põhjendatud abinõuks ohu ärahoidmisel ja lapse huvide kaitsel.
(4) Teenuse osutamisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) teenuse vajadus puudub või on seda võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
2) linnavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsuse tegemiseks;
3) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
4) taotletav teenus ei kata isiku tegelikku abivajadust;
5) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus (nt tervislik seisund) muudab teenuse osutamise võimatuks.
(5) Teenuse osutamise võib lõpetada, kui abitaotleja:
1) on esitanud valeandmeid;
2) on rikkunud teenuse saamiseks kehtestatud nõudeid (nt sisekord, leping vm);
3) ei ole mõistliku aja jooksul teavitanud linnavalitsust teenuse saamise õigust ja teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest ja/või nende muutumisest;
4) ei ole kasutanud määratud abi sihipäraselt;
5) ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras;
6) on asunud elama teise omavalitsusüksusesse;
7) on asunud teisele teenusele, mis katab tema abivajaduse;
8) ei soovi enam teenust.
(6) Teenuse osutamiseks sõlmitud leping lõpeb teenuse saaja surma korral.
§ 5. Tasu teenuse eest
(1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu.
(2) Teenuse hinna ja teenuse saaja omaosaluse määra kehtestab linnavalitsus. Omaosaluse suurus oleneb muuhulgas teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(3) Põhjendatud juhtudel võib teenuse saaja taotleda teenuse eest tasumisest vabastamist või selle vähendamist. Tasu maksmisest vabastamise või vähendamise otsustab Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjon.
3. peatükk Teenuste kirjeldused
§ 6. Koduteenus
(1) Koduteenus on teenus, mida osutatakse kõrvalist abi vajavatele täisealistele isikutele kodustes tingimustes aitamaks neil harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Koduteenus jaguneb koduabiteenuseks ja isikuabiteenuseks.
(2) Koduabiteenuse eesmärk on isiku abistamine kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu, va füüsilist kontakti vajavates tegevustes.
(3) Koduabiteenuse tegevused koosnevad koduhooldustöötaja poolt teenuse saaja kodus või väljaspool kodu tehtavatest koduabi toimingutest, eelkõige:
1) toiduainete, ravimite ja esmatarbekaupade toomine lähimast poest ja apteegist;
2) abistamine toidu valmistamisel, toidunõude pesemine;
3) esmase arstiabi korraldamine ja vajadusel saatmine arsti juures;
4) invaabivahendite ja –toodete muretsemine;
5) pesupesemise teenuse korraldamine;
6) kommunaal- ja muude maksete tasumine;
7) keskkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine eluruumist;
8) veevärgi puudumisel vee tuppa toomine ja heitvete väljaviimine eluruumist;
9) asjaajamine erinevates ametiasutustes;
10) teenuse saaja toa ja köögi esmane koristamine kaks korda kuus;
11) prügi välja viimine;
12) voodipesu vahetamine.
(4) Isikuabiteenuse eesmärk on isiku, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus, abistamine igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel tema koduses keskkonnas, mille käigus abistatakse teenuse saajat päevasel ajal tema toimetulekuks vajalikes hooldustoimingutes, mis on seotud isiku abistamisel füüsilise kontakti loomisega.
(5) Isikuabiteenuse tegevused koosnevad koduhooldustöötaja poolt teenuse saaja kodus või väljaspool kodu tehtavates hooldustoimingutest, eelkõige:
1) pesemine, abistamine riietumisel;
2) valmistoidu soojendamine ja toitmine;
3) hügieenitoimingud ja mähkmete vahetamine, potitooli tühjendamine ja pesemine.
(6) Koduteenuse saajale vajalikud teenuse tegevused ja nende osutamise maht määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist ning nimetatakse koduteenuse osutaja ja koduteenuse saaja vahel sõlmitavas lepingus. Koduteenuse sisu täpsel sõnastamisel ja mahu määramisel lähtutakse koduteenuse vajaduse hindamise tulemustest ja iga konkreetse juhtumi eripärast.
(7) Koduteenus on tasuline teenus.
(8) Koduteenust osutatakse soodushinnaga isikutele, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid ja kellel ei ole perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega lähedasi või kelle perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega lähedastel ei ole mõjuvatel tervislikel, majanduslikel või muudel põhjustel võimalik täita neile perekonnaseadusega pandud ülalpidamiskohustust.
(9) Koduteenust osutatakse täishinnaga isikutele, kellel on perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega lähedased või kellel on piisavalt rahalisi vahendeid või kelle omandis on kinnis- või vallasvara, mida on võimalik kasutada teenuse eest tasumiseks.
(10) Koduteenuse eest tasu määramisel loetakse piisavateks rahalisteks vahenditeks sissetulekut, mis on ühes kuus leibkonna liikme kohta suurem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär.
(11) Isikutele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn, ning isikutele, kellele on linnavalitsuse poolt määratud hooldaja, kes saab hooldajatoetust, osutatakse koduteenust täishinnaga.
§ 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutatakse isikutele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ööpäevaringne hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel ning kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole enam võimalik ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
(2) Isikutele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Pärnu linn, osutatakse Pärnu linna poolt korraldatavat teenust vaba ja sobiva koha olemasolul.
(3) Teenuse saajale tagatakse hoolekandeasutuses teenus, mille tegevuste hulka kuuluvad lisaks hooldustoimingutele ka majutus, toitlustamine, sotsiaalnõustamine, huvidel ja hobidel põhinevad tegevused, abivahenditega seonduv nõustamine ning muud teenuse osutaja poolt osutatavad toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused.
(4) Teenuse saaja individuaalsetest vajadustest lähtuvad erisused määratakse teenuse osutamise lepingus ja teenuse osutaja poolt koostatavas hooldusplaanis.
(5) Teenuse osutamise aluseks on teenuse saaja või tema seadusliku esindaja või hoolduskohustusega isiku ja teenuse osutaja vahel sõlmitud leping. Vajadusel on üheks lepingu osapooleks teenuse saaja elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
(6) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on tasuline teenus. Teenuse saaja omaosalus on kaheksakümmend viis kuni sada protsenti (85% kuni 100%) tema pensionist ja muudest talle Eesti Vabariigi ja/või mõne teise riigi poolt makstavatest sissetulekutest ning sada protsenti (100%) temale makstavast puuetega inimeste sotsiaaltoetusest, muudest sissetulekutest või tema omandis olevatest rahalistest vahenditest, kuid mitte rohkem kui teenuse eest tasumiseks vajalik.
(7) Kui teenuse saaja omaosalus ei kata teenuse maksumust, tasuvad puuduoleva osa seadusjärgsed ülalpidajad, hoolduskohustusega isikud, nende puudumisel teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitsus.
(8) Kui teenuse saaja kasutuses või omandis on rahalisi vahendeid, vallas- või kinnisasju, mis võimaldavad teenuse eest tasuda, tasub ta hooldusteenuse eest täies ulatuses. Juhul, kui isiku vallas- või kinnisasjade realiseerimisest saadud rahalised vahendid on lõppenud, kaetakse hooldusteenuse maksumus osaliselt linnaeelarvelistest vahenditest.
(9) Pärnu linna poolt korraldatava üldhooldusteenuse vabade või sobivate kohtade puudumisel on isikul õigustaotleda hooldustoetust hoolduskulude osaliseks kompenseerimiseks teises hoolekandeasutuses vastavalt Pärnu Linnavolikogu kehtestatud korrale ja/või jääda teenuse koha ootele.
§ 8. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Tugiisikuteenuse õigustatud saajateks on:
1) psüühikahäiretega ja vaimupuudega täisealised inimesed, kes vajavad kõrvalabi igapäevase eluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
2) lastega pered, kes vajavad kõrvalabi perekonna toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks;
3) lastega pered, kus vanematel puuduvad teadmised ja oskused lapse eest hoolitsemiseks ja lapse arengu toetamiseks;
4) puudega last kasvatavad hooldusõiguslikud isikud, et soodustada puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut ja hooldusõigusliku isiku töötamist ning vähendada perekonna hoolduskoormust.
(3) Lastega pere on õigustatud tugiisikuteenust saama, kuni nende alaealine laps, kes ei õpi, saab 18-aastaseks, või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps saab 19-aastaseks. Lapse 19-aastaseks saamisel on pere õigustatud tugiisikuteenust saama kuni jooksva õppeaasta lõpuni. Puudega lapse 18-aastaseks saamisel on hooldusõiguslik isik õigustatud tugiisikuteenust saama kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.
(4) Tugiisikuteenuse saajale vajalikud teenuse tegevused ja nende osutamise maht määratakse kindlaks enne tugiisikuteenuse osutamise alustamist ning nimetatakse tugiisikuteenuse osutaja ja tugiisikuteenuse saaja vahel sõlmitavas lepingus. Tugiisikuteenuse sisu täpsel sõnastamisel ja mahu määramisel lähtutakse tugiisikuteenuse vajaduse hindamise tulemustest ja iga konkreetse juhtumi eripärast.
(5) Tugiisikuteenust osutatakse üldjuhul Pärnu linna territooriumil tugiisikuteenuse saaja igapäevases elukeskkonnas, vajadusel koos tugiisikuteenuse saajaga ka erinevates ametiasutustes väljaspool tema tavapärast elukeskkonda.
(6) Tugiisikuks ei saa olla tugiisikuteenuse saaja pereliige või isik, kellel on tugiisikuteenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
(7) Tugiisikuteenus on selle saajale tasuta. Tugiisikuteenuse osutamise kulud kaetakse tugiisikuteenuse osutajale linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest vastavalt tugiisikuteenuse osutamise lepingus sätestatud tingimustele ja mahus.
§ 9. Täisealise isiku hooldus
(1) Hooldus seatakse hooldusvajadusega täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet.
(2) Hooldust ei seata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps) või kui abi vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel.
(3) Erandkorras seatakse hooldus hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud, kuid nimetatud isikud ei suuda täita hooldust vajava isiku suhtes ülalpidamiskohustust.
(4) Hinnatud hooldusvajadusest lähtuvalt seatakse hooldatava üle hooldus ja määratakse talle hooldaja 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
(5) Hooldajaks võib määrata teovõimelist isikut, kelle alaline elukoht on Pärnu linnas või Pärnuga piirnevas kohalikus omavalitsusüksuses.
(6) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.
(7) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni:
1) määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) kordushindamise läbiviimise tähtajani;
3) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.
(8) Hooldajaks määratud isik on kohustatud:
1) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;
2) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
3) teavitama sotsiaalosakonda hooldusega seoses tekkinud probleemidest;
4) teavitama sotsiaalosakonda hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.
§ 10. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse saaja peab olema võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ning selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt isiklikku abistajat juhendama, välja õpetama ja andma tööjuhiseid.
(3) Esmajärjekorras on õigustatud teenuse saajateks koolis ja tööl käivad puudega inimesed ning võimalusel kõik teised isikud, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt õigusteenusele.
(4) Isikliku abistaja teenuse sisuks on eelkõige täisealise puudega inimese abistamine nendes igapäevaelu tegevustes, milles inimene vajab tulenevalt oma puudest füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab kõrvalabi.
(5) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded, teenuse sisu ja teenuse osutamise aja määrab teenuse saaja koostöös teenuse osutajaga ning need fikseeritakse isikliku abistaja, teenuse saaja ja teenuse osutaja vahelises lepingus. Isikliku abistaja väljaõppe eest vastutab teenuse saaja. Isikliku abistaja teenuse sisu täpsel sõnastamisel ja teenuse mahu määramisel lähtutakse teenuse vajaduse hindamise tulemustest ja iga teenuse saaja erivajadusest.
(6) Isikliku abistaja teenuse saaja leiab omale ise teenust vahetult osutava isiku, vajadusel abistab sotsiaalosakond teenust vahetult osutava isiku leidmisel.
(7) Isikliku abistaja teenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(8) Isikliku abistaja teenust osutatakse üldjuhul Pärnu linna territooriumil nii teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas kui ka väljaspool teenuse saaja tavapärast elukeskkonda. Väljaspool Pärnu linna on teenuse osutamisel prioriteediks tegevused, mis on seotud eelkõige töö või õppetegevusega.
(9) Isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Pärnu linnas, kuid asuvad linna territooriumil, osutatakse isikliku abistaja teenust kooskõlastatult abivajaja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega vastava lepingu alusel.
(10) Isikliku abistaja teenust ei osutata nakkushaigusi põdevatele isikutele, lamajatele haigetele ega isikutele, kes viibivad ööpäevaringsel hooldusteenusel või kellele on määratud hooldaja.
(11) Isikliku abistaja teenus on teenuse saajale tasuline. Isikliku abistaja teenuse kasutamise omaosaluse ja hinna kehtestab linnavalitsus.
§ 11. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenust osutatakse täisealistele abitaotlejatele, kes asuvad Pärnu linnas ning kellel on puudus kindlast või regulaarsest ööbimiskohast.
(2) Varjupaigateenusega kindlustatakse abivajavatele isikutele minimaalsetele tingimustele vastav ööbimis- ja pesemisevõimalus, turvaline keskkond ja koht päevaseks viibimiseks (päevakeskus). Turvaline keskkond tagatakse teenuse vahetus osutamiskohas tegutseva personali poolt.
(3) Varjupaigateenus sisaldab abivajajate vastuvõttu ja läbivaatust varjupaigas, ööbimisvõimalust, päevakeskuse kasutamise võimalust (vajadusel), abistamist asjaajamisel ning vajadusel meditsiinilise abi ja muu vältimatu sotsiaalabi osutamist.
(4) Varjupaigateenuse saaja saab kasutada selleks ettenähtud hoiuruumi oma isiklike asjade hoidmiseks.
(5) Varjupaigateenuse saajatele, kes jäävad päevaseks ajaks varjupaiga ruumidesse, võimaldatakse päevast tegevust eraldi ruumis, mida ei kasutata ööbimiseks.
(6) Kergema meditsiinilise kõrvalabi vajadusega varjupaigateenuse saajatel võimaldatakse ööpäevaringselt kasutada põetuseks ettenähtud ruume.
(7) Ilmselgete joobetunnustega, määrdunud ja enda pesemisega mittenõustuvad abitaotlejad majutatakse teistest abivajajatest eraldi ning neile tagatakse täiendav järelevalve.
(8) Kui varjupaigateenuse soovijal selgub esmakordselt vajadus kasutada varjupaiga teenust väljaspool sotsiaalosakonna tööaega ning teenust ei ole võimalik taotleda käesoleva määruse § 3 sätestatud viisil, pöördub teenuse soovija otse varjupaigateenuse osutaja poole. Varjupaigateenuse osutaja hindab teenust sooviva inimese olukorda ning vajadusel võimaldab talle teenuse saamise.
(9) Varjupaigateenuse saajate õigused ja kohustused ning muud teenusega seonduvad nõuded sätestatakse varjupaiga sisekorda reguleerivas dokumendis. Varjupaiga sisekorda rikkuvatele isikute lõpetatakse varjupaigateenuse osutamine.
(10) Varjupaigateenus on selle saajatele tasuta.
§ 12. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine:
1) Pärnu linnas viibivale kuni 18-aastasele abivajavale või hädaohus olevale lapsele ja koos temaga abi vajavale täisealisele pereliikmele;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Turvakoduteenust osutatakse perioodi jooksul, mis on vajalik isiku turvalisuse tagamiseks ja tema edasise elu korraldamiseks järgmiste tegevuste kaudu:
1) ööbimis- ja pesemisvõimaluse ning toitlustamise tagamine;
2) vajadusel esmase kriisiabi osutamine ning teistest abisaamise võimalustest teavitamine;
3) east ja vajadustest lähtuv hooldamine ja arendamine;
4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine.
(3) Lapse ja/või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teavet, mis on vajalik teenuse osutamiseks.
(4) Lastekaitsespetsialisti suunamiseta ja ilma vanemata turvakodusse saabunud lapse puhul hinnatakse lapse heaolu viie tööpäeva jooksul ning planeeritakse edasised tegevused lapse heaolu tagamiseks.
(5) Turvakoduteenust osutatakse vastavalt juhtumit korraldavalt lastekaitsespetsialistilt saadud suunistele.
(6) Turvakoduteenuse saajate õigused ja kohustused sätestatakse turvakoduteenuse osutaja poolt kehtestatud ja linnavalitsusega kooskõlastatud turvakodu sisekorda reguleerivas dokumendis.
(7) Turvakoduteenus on Pärnu linna elanikele tasuta. Teenuse kulud kaetakse linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Teiste omavalitsusüksuste elanikele osutatakse turvakoduteenust vältimatu abi korras ning teenuse eest esitatakse omavalitsusüksusele arve vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.
§ 13. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltranporditeenusega tagatakse puudega isikutele, kes funktsioonihäirest tingituna ei saa kasutada ühistransporditeenust või isiklikku sõiduautot, kohandatud sõiduki kasutamise võimalus eelkõige tööl ja koolis käimiseks, avalike teenuste kasutamiseks või muudeks igapäevaeluks vajalike toimingute teostamiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenuse õigustatud saajateks on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud puudega isikud, kelle funktsioonihäire üheks kompenseerimise aluseks on liikumisabivahendite kasutamine või kõrvalise abi vajadus liikumisel ja transpordivahendi kasutamisel.
(3) Sotsiaaltransporditeenuse käigustagatakse sotsiaaltransporditeenuse saajatele nende kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sõiduki või kohandatud invabussi kasutamise võimalus tööle või kooli jõudmiseks ning teiste avalike teenuste kasutamiseks ja igapäevaeluks vajalike toimingute teostamiseks esmaspäevast pühapäevani reeglina ajavahemikus 08.00-20.00. Puudega lastele (sh ratastooli või muid abivahendeid kasutavad lapsed) tagatakse transport erikoolidesse õppeperioodil, reeglina jaanuar-mai ning september-detsember igal nädalavahetusel (esmaspäeval kooli ja reedel koju).
(4) Sotsiaaltransporditeenusega kaasneb sõidukijuhi poolt sotsiaaltransporditeenuse saaja abistamine tema kodu välisukselt sõidukisse sisenemisel, vajadusel turvavööde kinnitamisel ning lähtekohta jõudmisel sõidukist väljumisel kuni lähtekoha välisukseni saatmine.
(5) Sotsiaaltransporditeenus on selle saajale tasuline. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamise piirmäärad ja hinna kehtestab linnavalitsus.
§ 14. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on isiku abistamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, uute võlgnevuste tekkimise vältimisel toimetulekuvõime parandamise kaudu ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamisel.
(2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(3) Võlanõustamisteenus on selle saajale tasuta. Võlanõustamisteenuse osutamise kulud kaetakse vajadusel otse võlanõustamisteenuse osutajale linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest vastavalt võlanõustamisteenuse saaja, võlanõustamisteenuse osutaja ja võlanõustamisteenusele suunava ametniku vahel fikseeritud võlanõustamisteenuse osutamise kokkuleppele.
§ 15. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Lapsehoiuteenuse võimaldamiseks koolieelse lasteasutuse seaduse §10 lõike 1 alusel menetletakse linnavalitsusele esitatud taotlust haridusosakonna vastava ametniku poolt.
(3) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab linnavalitsuse lastekaitsespetsialist lapsehoiuteenuse vajadust koostöös teenust saava isikuga ning isiku soovi korral nõustab teda lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(4) Hindamise tulemustest lähtuvad toimingud lapsehoiuteenuse osutamisel, selle osutamise aeg, koht, maht ja rahastamine lepitakse kokku teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel ja sätestatakse teenuse osutamise halduslepingus.
(5) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse lapsehoiuteenuse osutamine kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal laps saab 18-aastaseks.
(6) Lapsehoiuteenus, va lõikes 2 nimetatud juhul, on teenuse saajale tasuta. Teenuse osutamise kulud kaetakse lapsehoiuteenuse osutajale linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.
§ 16. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenus tagatakse lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni, kui lapse eestkostjaks või eestkostja ülesannete täitjaks on määratud Pärnu linn.
(3) Asendushooldusteenuse võib tagada abivajavale lapsele tema hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul lühiajaliselt:
1) katkematult kuni 90 päeva või
2) periooditi, miinimumperiood 5 päeva.
(4) Asendushoolduse teenuse osutaja on:
1) hoolduspere, kus teenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem või perekonnas hooldaja;
2) perekodu, kus teenust vahetult osutav isik on perevanem;
3) asenduskodu, kus teenust vahetult osutav isik on kasvataja.
(5) Asendushooldusteenuse kulud kaetakse linna eelarvest ja:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul lapse sissetulekutest või
2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul lapse ülapidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(6) Asendushooldusteenuse osutamise aluseks on leping, milles sätestatakse lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, teenuse hind ühes kuus ja selle tasumise allikad, ning osapoolte õigused ja kohustused. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule koostatud juhtumiplaan on teenuse osutamise lepingu lisa.
(7) Hooldusperele, hoolduspere vanemale ja asendushooldusteenusel viibivale isikule makstakse toetust Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud sotsiaaltoetuste korrale.
§ 17. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine eluaseme tagamise ning vajaduspõhiste tugiteenuste ja toetuste kaudu.
(2) Järelhooldusteenus tagatakse kuni 25-aastasele isikule, kes peale asendushooldusteenuselt lahkumist jätkab õpinguid järgmisel õppeaastal.
(3) Järelhooldusteenuse võib tagada:
1) kuni 25-aastasele isikule, kes peale eestkostelt lahkumist jätkab õpinguid järgmisel õppeaastal;
2) kuni 21-aastasele isikule, kes peale asendushoolduselt või eestkostelt lahkumist õpinguid ei jätka.
(4) Järelhooldusteenust osutatakse isikule juhtumiplaani alusel, milles on ära toodud hinnang isiku abivajadusele ja rakendatavad abimeetmed.
(5) Järelhooldusteenusel viibivale isikule tagatakse eluase käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud regulatsiooni alusel.
(6) Järelhooldusteenuse osutamise kulud kaetakse linna eelarvest ja teenusel viibiva isiku sissetulekutest.
(7) Järelhooldusteenusel viibivale isikule makstakse toetust Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud sotsiaaltoetuste korrale.
§ 18. Viipekeele tõlketeenus
(1) Viipekeele tõlketeenus on avahoolduse üks osa, mis seisneb kuulmispuudega inimeste ja pimekurtide abistamises igapäevasel suhtlemisel. Teenuse eesmärgiks on võimaldada puudega inimesel osaleda ühiskonnas võrdväärselt teistega ja elada täisväärtuslikku elu.
(2) Viipekeele tõlketeenust on õigust saada pimekurtidel ja kuulmispuudega inimestel, kes vajavad suhtlemisel ja asjaajamisel viipekeele tõlki.
(3) Viipekeele tõlk tagab kliendile viipekeele tõlke isiklikus ja tööalases asjaajamises, tervishoiu- ja hoolekandeteenuse kasutamisel, teenuste kasutamisel, asjaajamises ametiasutustega, koolitustel ja kultuuriüritustel, perekondlikel sündmustel.
(4) Kliendile vajalikud teenused ja nende osutamise maht määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist. Viipekeele tõlketeenust osutatakse teenuse saajale tema kodus või vajalikes ameti- ja teenindusasutustes.
(5) Viipekeele tõlketeenus on selle saajatele tasuta.
§ 19. Täisealise erivajadusega isiku päevahoiuteenus
(1) Päevahoiuteenuse eesmärk on turvalise keskkonna, võimetekohase loova tegevuse ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist ja tegevusvõimest tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla, samuti teenuse saaja lähedastele (vanemale/hooldajale/eeskostjale) võimaluse andmine tööturul püsimiseks või ajutiseks puhkuseks.
(2) Päevahoiuteenust on õigus saada erivajadusega täisealisel isikul, kes elab koos pere ja/või lähedastega ning kellel on tuvastatud puuduv töövõime ja raske või sügav vaimu- või liitpuue.
(3) Teenus sisaldab:
1) juhendamist ja abistamist igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel ning vajalike hooldusprotseduuride teostamisel;
2) abistamist söömisel;
3) aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamist;
4) ohutuse ja järelevalve kindlustamist teenuse saajale enesele ja teistele.
(4) Teenuse osutaja lähtub teenuse osutamisel teenuse saaja hinnatud hooldusvajaduse ja muude dokumentide põhjal koostatud individuaalsest hooldusplaanist.
(5) Päevahoiuteenuse osutamise aluseks on päevahoiuteenuse osutaja ja päevahoiuteenuse saaja vahel sõlmitav leping, millega määratakse ära teenuse saajale osutatava teenuse periood, maht ja teenuse sisu. Päevahoiuteenuse sisu täpsel sõnastamisel ja mahu määramisel lähtutakse päevahoiuteenuse vajaduse hindamise tulemustest ja iga konkreetse juhtumi eripärast. Sõlmitava lepingu lisaks on päevahoiuteenuse saaja individuaalne hooldusplaan, mille koostab päevahoiuteenuse osutaja.
(6) Isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Pärnu linnas ning kelle tegelik elukoht on mõnes teises omavalitsusüksuses, osutatakse päevahoiuteenust vabade kohtade olemasolul ja kooskõlastatult teenuse taotleja rahvastikuregistrijärgse omavalitsusüksusega vastava lepingu olemasolul.
(7) Päevahoiuteenust ei osutata statsionaarset ravi vajava psüühikahäirega või somaatilisest haigusest tuleneva põetusvajadusega isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele nakkusohtlikus perioodis ja isikutele, kelle agressiivne käitumine on ohtlik teistele teenuse saajatele ja teenuse osutajale.
(8) Päevahoiuteenus on teenuse saajale tasuline. Päevahoiuteenuse kasutamise omaosaluse ja hinna kehtestab linnavalitsus.
§ 20. Toimetulekule suunatud sotsiaalõppeteenus
(1) Toimetulekule suunatud sotsiaalõppe teenuse osutamise eesmärgiks on tööharjumuse taastamine inimestes, kes on pikemat aega olnud ilma tööta või kelle konkurentsivõime tööturul on vähenenud, töövõimeliste inimeste aktiviseerimine, abistamine töö leidmisel, info kogumine abivajaja tööalaste ja sotsiaalsete oskuste kohta ning saadud teabe kasutamine edasise tegevuse planeerimisel.
(2) Toimetulekule suunatud sotsiaalõppe teenuse sisuks on abivajaja tööalaste ja sotsiaalsete oskuste ning tööharjumuse arendamine tasemeni, kus abivajaja on võimeline endale töö leidma ja säilitama.
(3) Toimetulekule suunatud sotsiaalõpe toimub reeglina (igapäevases) töökeskkonnas, individuaalselt või väiksemas grupis, kus sotsiaalõppe teenusel osalejatele luuakse võimalus tegeleda lihtsamate, erialast kvalifikatsiooni mitte nõudvate töiste tegevustega, vajadusel õpetatakse neile õigeid töövõtteid, kontrollitakse tegevuse kulgu ja resultaati. Võimekamatele abivajajatele luuakse tingimused ka keerukamate, enam oskusi nõudvate töiste toimingute tegemiseks.
(4) Toimetulekule suunatud sotsiaalõppe teenust osutatakse Pärnu linnas teenuse osutajale kuuluvates või tema poolt kasutatavates ruumides või välitingimustes igal tööpäeval vastavalt linnavalitsuse poolt määratud aegadele.
(5) Toimetulekule suunatud sotsiaalõppe teenuse saamise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt väljastatud abi saamise õigust kinnitav dokument (suunamiskiri), teenuse saamiseks peab taotleja vastava dokumendi edastama teenuse pakkujale.
(6) Toimetulekule suunatud sotsiaalõppe teenus on selle saajatele tasuta.
§ 21. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse abitaotlejale, kes asub Pärnu linna halduspiirkonnas ja on piisavate elatusvahenditeta, st et kellel puudub mitteformaalne tugivõrgustik ning ressursid endale riietuse ja toidu tagamiseks.
(2) Vältimatu sotsiaalabi andmise vormid on:
1) supiköögiteenus, millega tagatakse vältimatu abina üks toidukord päevas toimetulekuraskustes inimestele, kellel puuduvad vahendid toidu ostmiseks. Supiköök on avatud vähemalt tööpäeviti linnavalitsuse poolt määratud aegadel, toidu jagamine toimub järjekorra alusel;
2) toiduabi, mis väljastatakse toidupakina ja mis sisaldab vähemalt üheks söögikorraks piisava koguse toiduaineid. Toidupakis sisalduv toit on täisväärtuslik, vajadusel komplekteeritakse toidupakk toiduainetest, mis on tarbitavad ilma täiendava töötluseta;
3) riideabi, millega tagatakse abivajajale aastaajale vastavad, terved, puhtad ja abivajaja kehamõõtmetega sobivad riided (sh ülerõivad ja pesu) ja jalatsid.
(3) Vältimatu sotsiaalabi osutamine toimub Pärnu linnas teenuse osutajale kuuluvates või tema poolt kasutatavates ruumides.
(4) Vältimatu sotsiaalabi saamise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt väljastatud abi saamise õigust kinnitav dokument (suunamiskiri v supitalong), vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab taotleja vastava dokumendi edastama vältimatu sotsiaalabi pakkujale.
(5) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni abitaotleja ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.
(6) Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldatakse sotsiaalosakonna kaudu ja see on abi saajatele tasuta.
4. peatükk Järelevalve ja arvestuse pidamine
§ 22. Järelevalve ja arvestuse pidamine
(1) Järelevalvet teenuste osutamise üle teostab linnavalitsus.
(2) Teenuste korraldamise ja teenuse osutamise üle arvestuse pidamise eest vastutab sotsiaalosakond.
§ 23. Teenuse tulemuslikkuse hindamine
Teenuse tulemuslikkust hindab sotsiaalosakond teenuse saaja, teenuse osutaja ja teenuse korraldaja poolt antava tagasiside põhjal, tehes vajadusel ettepaneku linnavalitsusele teenuse korralduse muutmiseks.
5. peatükk Lõppsätted
§ 24. Määruste kehtetuks tunnistamine ja muutmine
(1) Kehtetuks tunnistatakse:
1) Pärnu Linnavolikogu 18.12.2003 määrus nr 52 „Pärnu linnas viipekeele tõlketeenuse osutamise kord“;
2) Pärnu Linnavolikogu 19.02.2004 määrus nr 7 „Pärnu linnas vältimatu sotsiaalabi teenuse osutamise kord“;
3) Pärnu Linnavolikogu 19.02.2004 määrus nr 8 „Toimetulekule suunatud sotsiaalõppe teenuse osutamise kord“;
4) Pärnu Linnavolikogu 19.02.2004 määrus nr 9 „Pärnu linnas täiskasvanute varjupaiga teenuse osutamise kord“;
5) Pärnu Linnavolikogu 18.11.2004 määrus nr 29 „Lastele päevakeskuse teenuse osutamise kord“;
6) Pärnu Linnavolikogu 20.04.2006 määrus nr 21 „Noortele psühholoogilise nõustamise teenuse osutamise kord“;
7) Pärnu Linnavolikogu 20.05.2010 määrus nr 18 „Pärnu linnas supiköögiteenuse osutamise kord“;
8) Pärnu Linnavolikogu 17.06.2010 määrus nr 21 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“;
9) Pärnu Linnavolikogu 17.11.2011 määrus nr 23 „Laste ööpäevaringse hooldamise kord turvakodus“;
10) Pärnu Linnavolikogu 19.04.2012 määrus nr 8 „Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise kord“;
11) Pärnu Linnavolikogu 21.02.2013 määrus nr 7 „Invatransporditeenuse osutamise kord“;
12) Pärnu Linnavolikogu 16.03.2017 määrus nr 5 „Raske ja sügava puudega lastele tugiisikuteenuse osutamise kord“;
13) Pärnu Linnavolikogu 16.03.2017 määrus nr 6 „Lastega peredele tugiisikuteenuse osutamise kord“;
14) Pärnu Linnavolikogu 15.06.2017 määrus nr 13 „Koduteenuse osutamise kord“;
15) Pärnu Linnavolikogu 15.06.2017 määrus nr 14 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“;
16) Pärnu Linnavolikogu 15.06.2017 määrus nr 15 „Täisealistele erivajadustega inimestele päevahoiuteenuse osutamise kord“;
17) Audru Vallavolikogu 10.03.2016 määrus nr 8 „Audru valla sotsiaalteenuste kord“;
18) Paikuse Vallavolikogu 19.02.2007 määrus nr 9 „Koduteenuse osutamise tingimused ja kord“;
19) Paikuse Vallavolikogu 15.10.2007 määrus nr 16 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“;
20) Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrus nr 9 „Tugiisiku teenuse osutamise kord“.
(2) Audru Vallavolikogu 03.05.2007 määruse nr 10 „Jõõpre Vanurite Kodu põhimääruse kinnitamine“ § 3 tunnistatakse kehtetuks.
(3) Paikuse Vallavolikogu 21.03.2016 määruse nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ §-d 18-334 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Tõstamaa Vallavolikogu 18.03.2016 määruse nr 33 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ §-d 19-33 tunnistatakse kehtetuks.
§ 25. Jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2018.
Andres Metsoja
volikogu esimees
Facebook
Twitter