Spordi valdkonna toetused
Vastu võetud 30.06.2016 nr 118
RT IV, 06.07.2016, 6
jõustumine 15.07.2016, osaliselt 1.01.2017
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 24.05.2018 | RT IV, 29.05.2018, 46 | 01.06.2018 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 alusel ning arvestades spordiseaduse § 3 punkti 2.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib spordi valdkonnas toetuse andmise kriteeriume, toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja kasutamise üle järelevalve teostamise korda.
§ 2. Toetuse andmise eesmärgid
Toetuse andmise eesmärgid on:
1) tervislike eluviiside propageerimine ning liikumisharrastusega tegelejate osakaalu suurendamine;
2) Tartus saavutusspordisündmuste toimumise soodustamine, et pakkuda saavutussportlastele võimalusi võistlemiseks ja publikule sporti kui atraktiivset vaatemängu;
3) erinevate spordialade tutvustamine eelkõige lastele ja noortele Tartu linna meistrivõistluste ning koolidevaheliste karikavõistlustega;
4) Tartu sportlastele võimaluste loomine rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks ning koostöö edendamine sõpruslinnadega;
5) kõrge tasemega traditsiooniliste sportmängude võistkondade toetamine.
§ 3. Toetuse objekt
Käesoleva määruse tähenduses on toetuse objekt:
1) spordiprojekt - Tartu linnas või Tartuga seotult piiritletud ajal toimuv spordisündmus või -sündmuste sari (liikumisharrastus-, saavutusspordisündmus või muu tervislikke eluviise propageeriv sündmus);
2) spordi suurprojekt - Tartu linnas või Tartuga seotult piiritletud ajal toimuv spordisündmus või -sündmuste sari (liikumisharrastus-, saavutusspordisündmus või muu tervislikke eluviise propageeriv sündmus), millel on rahvusvaheline ning Tartu linna väljaspool Tartut tutvustav mõõde;
3) Tartu linna meistrivõistlused – konkreetse spordiala Tartu linna meistrivõistlused;
4) Tartu koolidevahelised karikavõistlused – konkreetse spordiala Tartu koolidevahelised karikavõistlused;
5) spordi mobiilsusprojekt – Tartu sportlase või võistkonna osalemine väljaspool Eestit korraldataval võistlusel tingimusel, et osalemisega esindatakse Tartu linna või Eesti Vabariiki;
6) esindusvõistkond – Tartu linnas tegutseva spordiklubi võistkondliku sportmängu võistkond.
§ 4. Toetuse taotlemise aeg
(1) Toetuse taotlus esitatakse linnavalitsuse kultuuriosakonnale hiljemalt eelneva kalendriaasta 1. septembriks.
(2) Toetuse taotlus spordi mobiilsusprojektile esitatakse kultuuriosakonnale aastaringselt.
(3) Alla 1000 euro suuruse toetuse taotlemiseks võib taotluse esitada kultuuriosakonnale aastaringselt.
(4) Toetuse taotlus, mida on võimalik esitada aastaringselt, tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne sündmuse toimumist.
(5) Sündmusele, mida on linnaeelarvest käesoleva määruse alusel juba toetatud, ei saa samal eelarveaastal käesoleva määruse alusel täiendavat toetust taotleda.
§ 5. Taotluse vorminõuded
(1) Taotlus esitatakse kultuuriosakonnale Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood või registreerimisnumber;
2) taotleja esindaja nimi;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) projekti, linna meistrivõistluste, koolidevaheliste karikavõistluste või sportmänguvõistkonna nimi;
5) taotletav summa;
6) toimumise aeg (välja arvatud esindusvõistkonna toetuse puhul) ja toimumiskoht;
7) taotleja pangakonto number, kuhu toetus kantakse.
§ 6. Toetuse kasutamise aeg
(1) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 kohaselt taotletud toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks, käesoleva määruse § 4 lõike 2 ja 3 kohaselt taotletud toetus antakse taotlemise aastaks.
(2) Aastaringselt taotletavat toetust antakse seni, kuni vastava aasta linnaeelarves raha jätkub.
§ 7. Toetuse taotleja
Käesolevas määruses nimetatud toetust saab taotleda juriidiline isik, kes on kantud Eesti spordiregistrisse. Taotleja peab olema uuendanud enda andmed Eesti spordiregistris vastavalt Eesti spordiregistri pidamise põhimäärusele.
§ 8. Riigiabi
(1) Kui käesoleva määruse paragrahvi 3 punktides 2 ja 6 nimetatud toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, kohaldatakse VTA määruses ning konkurentsiseaduse paragrahvis 33 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul ei tohi jooksva majandusaasta ja ühe eelmise majandusaasta jooksul ühele taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(4) Kui käesoleva määruse paragrahvi 3 punktides 2 ja 6 nimetatud toetus on käsitletav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse paragrahvis 341 sätestatut.
(5) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisel ei käsitleta omafinantseeringuna riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest antud toetusi.
(6) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on ettevõtja konkurentsiseaduse paragrahvi 2 lõike 1 tähenduses .
2. peatükk Toetamise täpsemad reeglid
1. jagu Spordiprojekti toetus
§ 9. Toetatavad tegevused
(1) Spordiprojekti raames toetatakse avalikkusele suunatud kohaliku ja rahvusvahelise liikumisharrastus- või saavutusspordisündmuse või -sündmuste sarja või spordialase tervislikke eluviise propageeriva seminari korraldamist ja läbiviimist.
(2) Spordiprojekti raames ei toetata sündmust, mis on mõeldud kinnisele isikute ringile ühe juriidilise isiku või muu ühenduse sees, samuti sündmust, mis on suunatud organisatsiooni või ühenduse reklaamimisele ja turundamisele.
§ 10. Abikõlbulikud kulud ja toetuse määr
(1) Spordiprojekti toetamisel on abikõlbulikud kulud sündmuse toimumisega seotud spordirajatise või -hoone, samuti sündmuse korraldamiseks ja läbiviimiseks vajaliku inventari rendi- ja üürikulu, kohtunike töötasu, ajavõtu ja heliteeninduse kulu, meditsiini- ja turvateenuse kulu, tänava ja haljasala sulgemise ja liikluskorralduse muudatusega soetud kulu.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
(2) Spordiprojekti toetuse ülemmäär ühe taotluse kohta on 3 000 eurot.
§ 11. Oma- ja kaasfinantseering
(1) Spordiprojektile toetuse saamise eelduseks on oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 50% ulatuses projekti kogumaksumusest.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
(2) Omafinantseeringuks võib olla kuni 25% ulatuses projekti kogumaksumusest vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 12. Taotluse sisunõuded
Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele tuleb spordiprojekti toetuse taotlemisel kirjeldada:
1) projekti kooskõla käesoleva määruse eesmärkidega;
2) projekti tegevuste sisu;
3) kogueelarvet, sealhulgas tulude ja kulude jaotust (kogueelarve peab kajastama oma- ja kaasfinantseeringut).
2. jagu Spordi suurprojekti toetus
§ 13. Toetatavad tegevused
Spordi suurprojekti raames toetatakse avalikkusele suunatud rahvusvahelise tähtsusega liikumisharrastus- või saavutusspordisündmuse või sündmuste sarja korraldamist ja läbiviimist.
§ 14. Abikõlbulikud kulud
Spordi suurprojekti toetamisel on abikõlbulikud kulud sündmuse toimumisega seotud spordirajatise või -hoone, samuti sündmuse korraldamiseks ja läbiviimiseks vajaliku inventari rendi- või üürikulu, kohtunike töötasu, ajavõtu, heli- ja audiovisuaalse teenindamise kulu, meditsiini- ja turvateenuse kulu, tänava ja haljasala sulgemise ja liikluskorralduse muudatusega seotud kulu ning sündmuse reklaami ja turundamise kulu.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
§ 15. Toetuse määr
(1) Spordi suurprojekti toetuse alammäär on 3000 eurot.
(2) Spordi suurprojekti toetuse ülemmäär lähtub käesoleva määruse paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatud piirangust.
(3) Toetuse määra kujunemisel arvestatakse:
1) käesolevas määruses nimetatud spordi suurprojekti abikõlbulike kuludega;
2) spordi suurprojekti rahvusvahelist ulatust;
3) spordi suurprojekti mõju Tartu linna tuntuse suurendamisele ja väljaspool Tartut elavate isikute kaasamisele sündmusesse osalejate või pealtvaatajatena;
4) spordi suurprojekti mõju Tartu linna ettevõtluskeskkonnale;
5) spordi suurprojekti võimekust kaasata sündmusesse erinevaid isikute sihtgruppe;
6) spordi suurprojekti võimekust luua Tartule tervisesõbraliku linna kuvandit;
7) muid olulisi asjaolusid, mis spordi suurprojektiga kaasnevad.
§ 16. Oma- ja kaasfinantseering
(1) Spordi suurprojektile toetuse saamise eelduseks on oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 70% ulatuses projekti kogumaksumusest.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
(2) Omafinantseeringuks võib olla kuni 15% ulatuses projekti kogumaksumusest vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 17. Taotluse sisunõuded
Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele tuleb spordi suurprojekti toetuse taotlemisel kirjeldada:
1) projekti kooskõla käesoleva määruse eesmärkidega;
2) projekti tegevuste sisu;
3) kogueelarvet, sealhulgas tulude ja kulude jaotust (kogueelarve peab kajastama oma- ja kaasfinantseeringut);
4) projekti rahvusvahelist mõõdet;
5) projekti kavandatavate osalejate ja pealtvaatajate arvu.
§ 18.
Spordi suurprojekti idee esitamine
[Kehtetu - RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
§ 19. Spordi suurprojekti konsultatsioon
Pärast spordi suurprojekti taotluse esitamist viiakse taotleja esindajaga läbi konsultatsioon, mille käigus arutatakse läbi suurprojekti idee, toimumise aeg, tegevuskava ja turundustegevused ning antakse esialgne tagasiside toetuse saamise võimaluse kohta.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
3. jagu Tartu linna meistrivõistlused
§ 20. Toetatavad tegevused
(1) Tartu linna meistrivõistluste raames toetatakse konkreetse spordiala Tartu linna meistrivõistluste korraldamist ja läbiviimist.
(2) Tartu linna meistrivõistluste korraldamist ja läbiviimist toetatakse spordialal, mida tunnustab Eesti Olümpiakomitee liikmeks olev spordialaliit või –föderatsioon, ning distsipliinis, milles korraldatakse Eesti meistrivõistlusi.
§ 21. Tartu linna meistrivõistluste toetamise tingimused
Tartu linna meistrivõistluste korraldamist ja läbiviimist toetatakse järgmistel tingimustel:
1) meistrivõistlustel peavad osalema vähemalt kahe Tartu linna spordiklubi sportlased või lahtistel meistrivõistlustel ühe Tartu linna spordiklubi ja vähemalt ühe spordiklubi sportlased väljastpoolt Tartut;
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
2) võistkondlike sportmängude meistrivõistlustel peab osalema vähemalt neli võistkonda iga vanuseklassi kohta, kus meister välja selgitatakse.
§ 22. Toetuse määr Tartu linna meistrivõistlustel
(1) Toetuse määr Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks ühele vanuseklassile on 200 eurot.
(2) Toetuse määr Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks kahele kuni kolmele vanuseklassile ja juhul, kui meistrivõistlused viiakse läbi vähemalt kahel erineval (kuu)päeval, on 400 eurot.
(3) Toetuse määr Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks enam kui kolmele vanuseklassile, ja juhul kui meistrivõistlused viiakse läbi vähemalt kahel erineval (kuu)päeval, on 600 eurot.
(4) Toetuse määr Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks spordialal, mis eeldab spetsiifilist kallist spordirajatist või varustust (iluuisutamine, jäähoki, ratsutamine, tennis, moodne viievõistlus, jalgratta maanteesõit, mootorisport), või võistkondlikul pallimängualal (välja arvatud rannapallialad, kui läbiviimisega ei kaasne väljakute rendikulu), mille korraldamiseks on hooaja vältel vaja läbi viia eelringid lisaks finaalturniirile, ning millel viiakse meistrivõistlused läbi kuni kahes vanuseklassis, on 600 eurot.
(5) Toetuse määr Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks spordialal, mis eeldab spetsiifilist kallist spordirajatist või varustust (iluuisutamine, jäähoki, ratsutamine, tennis, moodne viievõistlus, jalgratta maanteesõit, mootorisport), või võistkondlikul pallimängualal (välja arvatud rannapallialad, kui läbiviimisega ei kaasne väljakute rendikulu), mille korraldamiseks on hooaja vältel vaja läbi viia eelringid lisaks finaalturniirile, ning millel viiakse meistrivõistlused läbi enam kui kahes vanuseklassis, on 1000 eurot.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
§ 23. Taotluse sisunõuded
Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele tuleb Tartu linna meistrivõistluste toetuse taotlemisel kirjeldada:
1) kavandatavat võistlusplaani vanusegruppide kaupa;
2) kavandatavat spordiklubide ning sportlaste või võistkondade arvu.
4. jagu Tartu koolidevahelised karikavõistlused
§ 24. Toetatavad tegevused
Tartu koolidevaheliste karikavõistluste raames toetatakse Tartu linna koolidevaheliste karikavõistluste korraldamist ja läbiviimist spordialadel, mida tunnustavad Tartu Kehalise Kasvatuse Liit ja Eesti Koolispordiliit.
§ 25. Tartu koolidevaheliste karikavõistluste toetamise tingimused
Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamist ja läbiviimist toetatakse, kui osalevad vähemalt viie Tartu linna põhikooli või kolme Tartu linna gümnaasiumi õpilased.
§ 26. Toetuse määr Tartu linna koolidevahelistel karikavõistlustel
(1) Toetuse määr Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks on 200 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on kuni 100 õpilast.
(2) Toetuse määr Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks on 300 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on 101-250 õpilast.
(3) Toetuse määr Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks on 500 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on 251-400 õpilast.
(4) Toetuse määr Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks on 700 eurot, kui võistluste kavandatav osavõtjate arv on üle 401 õpilase.
(5) Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamisel ja läbiviimisel jalgpallis ja jäähokis korrutatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud toetuse määr kahega.
§ 27. Taotluse sisunõuded
Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele tuleb Tartu koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotlemisel kirjeldada:
1) kavandatavat võistlusplaani vanusegruppide kaupa;
2) kavandatavat koolide ja õpilaste arvu.
5. jagu Spordi mobiilsusprojekti toetus
§ 28. Toetatavad tegevused
(1) Spordi mobiilsusprojekti raames toetatakse silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud sportlase või võistkonna ning kuni 17-aastast (k.a) sportlast saatva ühe Tartu spordiklubi treeneri osalemist tiitlivõistlustel või muul tunnustatud ja kõrgetasemelisel rahvusvahelisel võistlusel või võistlusel, mis toimub sõpruslinnade koostöö raames.
(2) Spordi mobiilsusprojekti raames ei toetata klubidevahelistest sõprusturniiridest või võistlustest osavõttu, samuti võistluste külastamist pealtvaatajana. Spordi mobiilsusprojekti raames ei toetata esindusvõistkonna toetust saava võistkonna osalemist võistlusel.
§ 29. Toetamise tingimused
(1) Spordi mobiilsusprojekti raames antakse toetust sportlase (sealhulgas võistkonnaala sportlase) kohta, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tartu linn ja kes treenib Tartu linnas tegutsevas spordiklubis.
(2) Kui Tartu linnas ei ole võimalik spordialaga objektiivsetel põhjustel tegeleda (puudub vastav spordirajatis või vastava spordialaga tegelev spordiklubi) antakse toetust sportlase kohta, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tartu linn, kuid kes treenib spordiklubis, mis ei tegutse Tartus.
(3) Spordi mobiilsusprojekti raames antakse toetust treeneri kohta, kes on Tartus tegutseva spordiklubi treener.
§ 30. Abikõlbulikud kulud ja toetuse määr
(1) Spordi mobiilsusprojekti raames on abikõlbulikud kulud sportlase ja treeneri transpordi ja majutusega seotud kulud.
(2) Toetuse suurus ühe sportlase või treeneri kohta on:
1) 100 eurot, kui võistlused toimuvad Eesti lähiriikides (Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Venemaa Föderatsiooni Pihkva ja Leningradi oblast);
2) 200 eurot, kui võistlused toimuvad teistes Euroopa riikides ja Venemaa Föderatsiooni Euroopa osas, mis ei ole Pihkva ega Leningradi oblast;
3) 300 eurot, kui võistlused toimuvad väljaspool Euroopat.
(3) Toetuse summat vähendatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlbulikud kulud konkreetse projekti puhul on väiksemad, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse määr.
(4) Toetuse ülemmäär ühele taotlejale ühele võistlusele minekuks on 2000 eurot.
§ 31. Spordi mobiilsusprojekti taotluse sisu
Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele tuleb spordi mobiilsusprojekti toetuse taotlemisel kirjeldada:
1) lähetatavate nimesid ja isikukoode ning iga sportlase või võistkonna viimase aasta sportlikke tulemusi;
2) võistluse nime ja tähtsust, sh lisada võistluse veebilehe aadress;
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
3) transpordi ja majutuskulude suurust.
6. jagu Esindusvõistkonna toetus
§ 32. Toetuse andmise põhimõtted
(1) Toetust antakse kuni neljale paremale Tartu linnas tegutseva spordiklubi sportmänguvõistkonnale, arvestades toetuse andmise aastale eelneval kalendriaastal lõppenud hooaja sportlikke tulemusi.
(2)
[Kehtetu - RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
(3) Ühelt spordialalt saab toetust vaid üks võistkond.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
(4) Ühelt spordialalt toetust saava võistkonna väljaselgitamiseks võrreldakse võistkondade saavutusi Eesti meistriliigas ning teistes liigades, hinnatakse võistkonna potentsiaali ja senist panust Tartu linnale tuntuse toomisel, võistkonna kodumängude pealtvaatajate arvu ja võistkonna tegevuste kajastatust avalikkuses.
(5) Toetuse saamise eelduseks on võistkonna osalemine Eesti meistriliigas ning võistkonna kodumängude toimumine Tartus.
§ 33. Toetuse taotleja
Esindusvõistkonna toetust võib taotleda juriidiline isik, kelle koosseisus võistkond tegutseb.
§ 34. Toetuse määr
Esindusvõistkonna toetuse määr sõltub võistkonna edukusest konkreetses liigas ja kujuneb järgmistest komponentidest:
1) võistkonna osalemine Eesti meistriliigas (sealhulgas arvestatakse liigas osalevate võistkondade arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas);
2) võistkonna osalemine regionaalses liigas (Balti liiga, Põhjamaade liiga vms) (sealhulgas arvestatakse liigas osalevate võistkondade ning riikide arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas);
3) võistkonna osalemine Euroopa või maailma või mõnes muus sarnases tunnustatud liigas (sealhulgas arvestatakse liigas osalevate võistkondade ning riikide arvu, liigas minimaalselt mängitavate mängude arvu, publiku- ja meediahuvi liiga vastu, eelmise hooaja tulemust liigas).
§ 35. Oma- ja kaasfinantseering
Esindusvõistkonna toetuse saamise eelduseks on oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 70% võistkonna aastaeelarvest.
§ 36. Taotluse sisunõuded
Lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 sätestatud nõuetele tuleb esindusvõistkonna toetuse taotlemisel kirjeldada:
1) võistlusliigasid, kus võistkond hakkab uuel hooajal osalema;
2) minimaalne mängude arv igas liigas eraldi;
3) eelmise hooaja tulemusi igas liigas eraldi;
4) esindusvõistkonna kogu aasta eelarvet (aasta eelarve peab kajastama oma- ja kaasfinantseeringut).
§ 37.
Esindusvõistkonna tegevuste kava tutvustamine
[Kehtetu - RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
§ 38. Esindusvõistkonna konsultatsioon
Pärast spordi esindusvõistkonna taotluse esitamist viiakse taotleja esindajaga läbi konsultatsioon, mille käigus arutatakse järgmise perioodi tegevusplaane liigades ja sarjades osalemisel ja turundustegevusi ning antakse esialgne tagasiside toetuse saamise võimaluse kohta.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
3. peatükk Taotluse menetlemine
§ 39. Taotluse läbivaatamine
(1) Kultuuriosakond kontrollib esitatud taotluse nõuetekohasust, selles esitatud andmete õigsust ning taotleja nõuetelevastavust.
(2) Kui kontrollimise käigustehakse kindlaks, et taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, annab kultuuriosakond taotlejale tähtaja taotluse nõuetega vastavusse viimiseks.
(3) Kui taotleja ei vii taotlust nõuetele vastavaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 40. Spordiprojekti toetuse taotluse hindamine ja toetuse andmine
(1) Spordiprojekti toetuse taotluses esitatud andmeid arvestades kontrollitakse spordiprojekti sisu vastavust käesolevas määruses nimetatud spordiprojekti eesmärgile ja spordiprojekti eelarve vastavust käesolevas määruses nimetatud nõuetele.
(11) Spordiprojekti eelarve hindamisel võrreldakse esitatud taotluses kirjeldatud eelarvet sama taotleja eelmise perioodi sarnase spordiprojekti kohta esitatud aruandes nimetatud kuludega. Suure erinevuse korral võib vähendada taotluses kirjeldatud eelarvet selliselt, et see arvestaks käesoleva määruse paragrahvides 10 ja 11 nimetatud proportsioonidega ning aruandes esitatud reaalselt tehtud kuludega.
[RT IV, 29.05.2018, 46 - jõust. 01.06.2018]
(2) Lähtuvalt eelarve võimalustest võib toetust anda taotletust väiksemas summas. Toetuse vähendamisel vähendatakse kõigi spordiprojektide taotlusi proportsionaalselt.
(3) Käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud tähtajaks esitatud spordiprojektile otsustab toetuse andmise linnavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist.
(4) Käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud ajal esitatud spordiprojektile otsustab toetuse andmise kultuuriosakonna juhataja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 41. Spordi suurprojekti toetuse taotluse hindamine ja toetuse andmine
(1) Spordi suurprojekti toetuse taotluses esitatud andmeid arvestades kontrollitakse spordi suurprojekti sisu vastavust käesolevas määruses nimetatud spordi suurprojekti eesmärgile ja projekti eelarve vastavust käesolevas määruses nimetatud nõuetele ning arvestatakse spordi suurprojekti konsultatsiooni tulemusi.
(2) Lähtuvalt eelarve võimalustest võib toetust anda taotletust väiksemas summas.
(3) Spordi suurprojektile toetuse andmise otsustab linnavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist.
(4) Vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisel märgitakse toetuse andmise otsuses asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes või riigiabi.
§ 42. Tartu linna meistrivõistluste ja Tartu koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluse hindamine ja toetuse andmine
(1) Tartu linna meistrivõistluste ja Tartu koolidevaheliste karikavõistluste toetuse taotluses esitatud andmeid arvestades kontrollitakse taotletud toetuse suuruse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele, kavandatava sündmuse vastavust eesmärgile ja konkreetse toetuse tingimustele ning tehakse ettepanek toetuse andmiseks linnavalitsusele või kultuuriosakonna juhatajale.
(2) Toetuse andmise Tartu linna meistrivõistluste ja Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks otsustab linnavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist.
(3) Toetuse andmise Tartu linna meistrivõistluste ja Tartu koolidevaheliste karikavõistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks, kui toetus taotletakse käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud ajal, otsustab kultuuriosakonna juhataja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 43. Spordi mobiilsustoetuse taotluse hindamine ja toetuse andmine
(1) Spordi mobiilsustoetuse taotluses esitatud andmeid arvestades kontrollitakse taotletud toetuse suuruse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning hinnatakse sportlase või võistkonna saavutatud sportlikke tulemusi ja tehakse ettepanek toetuse andmiseks kultuuriosakonna juhatajale.
(2) Toetuse andmise spordi mobiilsusprojektile otsustab kultuuriosakonna juhataja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 44. Esindusvõistkonna toetuse taotluse hindamine ja toetuse andmine
(1) Esindusvõistkonna toetuse taotluses esitatud andmeid arvestades kontrollitakse esindusvõistkonna kogu aasta eelarve suurust ja taotletud toetuse suuruse vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele ning arvestatakse esindusvõistkonna konsultatsiooni tulemusi.
(2) Lähtuvalt eelarve võimalustest võib toetust anda taotletust väiksemas summas.
(3) Toetuse andmise otsustab linnavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist.
(4) Vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisel märgitakse toetuse andmise otsuses asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes või riigiabi.
§ 45. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmete esitamine
Käesoleva määruse paragrahvis 8 nimetatud abi andmisel esitab kultuuriosakond andmed toetuse kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastaval konkurentsiseaduse paragrahvile 492.
§ 46. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või toetuse subjekt ei vasta käesoleva määruse nõuetele;
2) taotluses on esitatud valeandmeid;
3) taotlejal on riiklike või kohalike maksude või maksete võlgnevus;
4) taotlejal on muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
5) taotleja on varasemalt Tartu linnalt saadud toetuse kohta jätnud aruande esitamata;
6) muudel põhjendatud juhtudel.
(2) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui taotleja ei ole esitanud käesoleva määruse paragrahvi 18 kohast ideed või paragrahvi 37 kohast kava ega osaleda käesoleva määruse paragrahvi 19 või 38 kohasel konsultatsioonil.
(3) Kultuuriosakond informeerib taotlejat taotluse rahuldamata jätmisest.
4. peatükk Toetuse väljamaksmine
§ 47. Toetuse väljamaksmise üldpõhimõtted
(1) Toetus makstakse välja eeldusel, et:
1) toetuse saajal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) toetuse saajal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) toetuse saaja on esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetekohase aruande.
(2) Toetuse väljamaksmise eelselt on kultuuriosakonnal õigus nõuda toetuse saajalt kinnitust kaasfinantseeringuna näidatud rahastuse olemasolu kohta.
(3) Kui toetuse väljamaksmise eelsel kontrollimisel ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlgnevus või asjaolu, et nõuetekohane aruanne on esitamata või ei suuda toetuse saaja kinnitada kaasfinantseeringu olemasolu, on toetuse väljamaksjal õigustoetust mitte välja maksta kuni võlgnevuse likvideerimiseni või võlgnevuse likvideerimiseks kokkuleppe sõlmimiseni, nõuetekohase aruande esitamiseni või kinnituse andmiseni kaasfinantseeringuna näidatud rahastuse olemasolu kohta.
(4) Kui võlgnevust ei likvideerita, aruannet ei esitata määratud tähtajaks või kinnitust kaasfinantseeringuna näidatud rahastuse olemasolu kohta ei anta, võib toetuse andmise otsuse tegija toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistada.
§ 48. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmiseks sõlmib kultuuriosakonna juhataja toetuse saajaga lepingu.
(2) Lepingus sätestatakse:
1) projekti nimi, toimumise aeg ja koht;
2) toetuse suurus ja väljamaksmise aeg;
3) toetuse saaja õigused ja kohustused;
4) linna õigused ja kohustused;
5) aruande esitamise aeg;
6) muud vajalikud tingimused.
5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja järelevalve
§ 49. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
1) toetust saanud projekti lubatud mahus ellu viima;
2) esindusvõistkond kohustub osalema kõigis taotluses esitatud liigades vastavalt osalemise reeglistikule;
3) kasutama toetust taotluses nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulude katmiseks, arvestades käesolevas määruses ja toetuse andmise kohta sõlmitud lepingus nimetatud piiranguid;
4) pidama toetusena saadud raha kohta eraldi arvestust ja kasutama kuludokumentidel vastavat märgistust, kui vastav nõue on sätestatud toetuse andmise lepingus;
5) nimetama Tartu linna projekti või esindusvõistkonna toetajana;
6) esitama projekti toimumise aja ja koha andmed Kultuuriaknasse esimesel võimalusel pärast toetuse andmise otsuse tegemist, kui tegemist on projektiga, mis ei ole suunatud kindlaksmääratud sihtgrupile;
7) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle;
8) esitama kultuuriosakonnale aruande toetuse kasutamise kohta lepingus sätestatud kuupäevaks.
§ 50. Aruande esitamine toetuse kasutamise kohta
(1) Toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale aruande toetuse kasutamise kohta.
(2) Aruandes tuleb esitada toetuse kasutamise kohta järgmine informatsioon:
1) taotleja nimi, registrikood või registreerimisnumber;
2) taotleja esindaja nimi;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) projekti või esindusvõistkonna nimi;
5) Tartu linnalt saadud toetuse suurus;
6) kui toetuse taotlemisel oli nõutud eelarve esitamine, esitatakse kogueelarve, sealhulgas ülevaade oma- ja kaasfinantseeringu suurusest ning Tartu linna toetuse kasutamistest kululiikide lõikes;
7) toimumise tegelik aeg ning kavandatud ja tegeliku aja erinevuse korral põhjendus (välja arvatud esindusvõistkonna puhul);
8) taotleja üldhinnang projekti õnnestumisele ning mõjule (välja arvatud esindusvõistkonna puhul);
9) muud toetuse andmise lepingus nimetatud andmed.
§ 51. Järelevalve
(1) Järelevalvet toetuse kasutamise üle teeb kultuuriosakond, kes võib selleks kaasata erinevate valdkondade eksperte.
(2) Järelevalve käigus kontrollitakse eelkõige toetuse kasutamise sihipärasust ning käesolevas määruses ja toetuse andmise kohta sõlmitud lepingus nimetatud kohustustest kinnipidamist.
(3) Kultuuriosakonnal on õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid, seletuskirju, vahearuandeid, viibida toetatava tegevuse läbiviimise juures, teha päringuid ning muid toiminguid, mis on vajalikud järelevalve eesmärgi täitmiseks.
(4) Kultuuriosakond võib toetuse saajalt toetuse osaliselt või täies mahus tagasi nõuda ja toetuse saaja on kohustatud vastava nõude täitma, kui järelevalve käigus või muul moel ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei kasuta või ei kasutanud toetust sihipäraselt, arvestades käesolevas määruses ja toetuse andmise kohta sõlmitud lepingus nimetatud piiranguid;
2) toetuse saaja ei ole esitanud nõuetekohast aruannet toetuse kasutamise kohta;
3) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud valeandmeid;
4) projekti ei ole osaliselt või tervikuna lubatud mahus toimunud;
5) Tartu linna meistrivõistlustest või Tartu koolidevahelistest karikavõistlustest on osa võtnud oluliselt vähem sportlasi või võistkondi, kui taotluses lubati või ei osalenud võistlustel nõutud arv spordiklubisid, -koole, võistkondi või üldhariduskoole;
6) esindusvõistkond on loobunud kavandatud liigas mängimisest;
7) toetuse saaja ei täida või ei täitnud muid käesolevas määruses või toetuse andmise kohta sõlmitud lepingus sätestatud nõudeid.
6. peatükk Rakendussätted
§ 52. Määruse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
§ 53. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 15. juulil 2016. a.
(2) Määruse paragrahvid 18, 19, 37, 38 ja 46 lõige 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2017. a.
Facebook
Twitter