Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Jäätmehoolduseeskiri

Jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Saku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT IV, 29.05.2020, 51

Jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.08.2019 nr 10
RT IV, 03.09.2019, 13
jõustumine 06.09.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.05.2020RT IV, 29.05.2020, 4401.06.2020, osaliselt 01.01.2021

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Saku valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmete liigiti kogumise nõuded, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra, järelevalve korralduse, jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Saku valla haldusterritooriumil (edaspidi vald).

  (2) Eeskirja eesmärk on tagada Saku vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Jäätmehoolduseeskiri täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte.

  (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Saku valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

  (4) Jäätmehoolduse korraldamise eest vastutab Saku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

  (5) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus 

§ 2.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlusessevõttu või taaskasutust.

  (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:
  1) paber ja kartong;
  2) plastid;
  3) metallid;
  4) klaas;
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
  8) pakendid, sealhulgas paberi- ja kartongipakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jm;
  9) puit;
  10) tekstiil;
  11) suurjäätmed;
  12) probleemtoodete jäätmed;
  13) ohtlikud jäätmed.

  (3) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada. Esmajoones tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.

  (5) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.

  (6) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale isikule.

  (7) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

  (8) Jäätmeluba on vaja:
  1) jäätmete kõrvaldamiseks;
  2) jäätmete taaskasutamiseks;
  3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
  4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
  5) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikstamisel;
  6) jäätmehoidla käitamiseks;
  7) prügila käitamiseks;
  8) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (9) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:
  1) on jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
  2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
  5) tegutseb jäätmete edasimüüjana;
  6) osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (10) Jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

  (11) Ilma keskkonnakaitseloata (jäätmeloa, keskkonnakompleksloa või jäätmekäitleja registreeringuta) on jäätmete käitlemine keelatud.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 3.   Jäätmete kogumise ja veo üldnõuded

  (1) Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga.

  (2) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, järgides eeskirja §-s 17 sätestatut.

  (3) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide korral.

  (4) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse. Nimetatud kogumismahutitesse (nt plast, klaas, puit jne) tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid ning jäätmemahutite reostamine ebasobivate jäätmetega on keelatud.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (5) Kergesti riknevad (nt biolagunevad jäätmed), halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt liiv, jahtunud tuhk ja pühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada kogumismahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (6) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna:
  1) ehitus-ja lammutusprahti;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) kuuma tuhka;
  4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  6) käimlajäätmeid;
  7) kogumiskaevude setteid;
  8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
  9) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
  10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  11) probleemtooteid, sh vanarehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;
  12) nakkusttekitavaid jäätmeid.

  (7) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).

  (8) Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt lõikes 9 sätestatud tingimustele.

  (9) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

  (10) Pakendijäätmete kogumismahutitesse võib panna vaid taaskasutuseks sobivaid puhtaid pakendeid.

  (11) Kortermajas tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.01.2021]

  (12) [Kehtetu - RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (13) Kui kokkuleppe alusel kasutatakse ühismahutit, rakenduvad lõike 11 punktides 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui lõikes 11 punktides 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

  (14) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

  (15) Paberi ja kartongi mahutisse tohib panna vaid paberit, pappi ja kartongi. Kõik muust materjalist osad (nt kile) ja pakkevahendid tuleb enne kogumismahutisse panemist eemaldada. Tühjad papp- ja kartongkastid tuleb eelnevalt kokku pressida, et vältida kogumismahuti ületäitumist.

  (16) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult (välja arvatud juhul, kui kogumismahutis on vooderduskott). Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

  (17) Jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete kogumine ja vedamine ei tohi põhjustada keskkonnareostust, kujutada ohtu inimese tervisele ega kahjustada tema vara.

  (18) Jäätmeveokid võivad olla kas kinnised ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga või lahtised, nt suurjäätmete ning ehitusjäätmete vedamiseks kui tagatakse, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

§ 4.   Kogumismahutite tühjendamine

  (1) Olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse.

  (2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
  1) eramud tiheasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
  3) eramud tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
  4) korterelamud – segaolmejäätmed üks kord nädalas, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  5) juriidilised isikud ja asutused – segaolmejäätmed üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  6) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutid – vähemalt üks kord nädalas.

  (3) Kogumismahuti tühjendamine elamurajoonis toimub ajavahemikus kella 07:00–22:00.

§ 5.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine väljaspool vastavat jäätmeluba omavat ettevõtet on keelatud.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (2) Küttekolletes võib loata põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

  (3) Küttekoldevälise tule (lõkke) tegemisel võib põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

§ 6.   Jäätmekäitluse korraldus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituse korraldaja.

  (2) Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

  (3) Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.

  (4) Võimalusel peab avalikel üritustel vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid joogitopse).

§ 7.   Jäätmekäitluse korraldus avalikes randades

  (1) Avalikus rannas peab olema piisavas koguses jäätmemahuteid, sh eraldi kogumismahuti pakendijäätmetele.

  (2) Rannas vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest teenuse osutaja.

  (3) Avaliku ranna haldaja organiseerib vähemalt kaks korda aastas (iga puhkeperioodi eelselt ja järgselt) rannaala ja lähiümbruse koristuse.

§ 8.   Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
  2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;
  3) jäätmeid liigiti koguma;
  4) omama või rentima piisavas koguses sobivaid jäätmemahuteid;
  5) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana ning vajadusel korrapäraselt puhastama;
  6) tagama veopäeval jäätmemahutite kättesaadavuse;
  7) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise;
  8) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
  9) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
  10) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale;
  11) andma jäätmed üle isikule, kellel on jäätmeluba, kompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõend;
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]
  12) jäätmeid üle andes veenduma, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (sh vedamiseks);
  13) jäätmete üleandmisel selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, veenduma, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Jäätmed, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, on nimetatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21.

  (4) Lisaks lõikes 3 nimetatud kohustustele on juriidilised isikud kohustatud:
  1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest;
  2) pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust.

§ 9.   Kogumismahutitele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel autosse ei puruneks. Jäätmekott peab olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest;
  2) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 80 kuni 1100 liitrised) kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  3) suletavat 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  4) sügavkogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  5) presskogumismahutit.

  (2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale.

  (3) Kogumismahutite märgistus peab olema üheselt mõistetav. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutitel peab olema nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu.

  (4) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse.

  (5) Ühismahuti kasutamine on lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel (sh eramajades, korter- ja ridaelamutes) tekkivate jäätmete kogumisel. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.

  (6) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

  (7) Suurem kui 800 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (8) Kogumismahuti lukustamisel peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval

  (9) Korterelamute territooriumil tuleb võimalusel jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Nimetatud jäätmemaja, katusealune või aedik tuleb ehitada vallavalitsuse poolt antud tingimustel ja vallavalitsuse poolt kooskõlastatud eskiisi alusel.

  (10) Kogumismahutile juurdepääsutee peab olema kõva kattega, laiusega vähemalt 3,5 meetrit, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee kalle ei tohi olla üle 10% ning tee sõidetavus peab olema tagatud.

  (11) Jäätmemahuti asukoht ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

  (12) Jäätmemahuti paiknemiskoha määramisel tuleb arvestada naaberkinnistuga ning jäätmemahutit jm põlevmaterjali ei tohi paigutada välisseina äärde nii, et süttimisel need võiks süüdata ka seina.

  (13) Kogumismahuti, sealhulgas riigi- ja munitsipaalmaal oleva kogumismahuti, paiknemiskoha ja ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

  (14) Jäätmevedaja on kohustatud peale kogumismahuti tühjendamist selle paigutama endisesse asukohta.

  (15) Kui kogumismahuti paiknemiskoht või selle ümbrus on prahistatud jäätmevedaja süül, on jäätmevedaja kohustatud selle koristama.

  (16) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 10.   Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkond

  Saku valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

§ 11.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele:
  1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
  2) 20 01 01 – paber ja kartong;
  3) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
  4) 20 03 07 – suurjäätmed;
  5) 15 01 06 – segapakendid.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) avalikud pakendijäätmete kogumiskohad.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 12.   Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 13.   Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluse vorm on eeskirja lisa.

  (2) Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.

  (4) Aiandusühistute maa-alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastava kinnituse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatult e-posti teel.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

§ 14.   Mitteliitumiseks esitatud taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsus:
  1) registreerib mitteliitunuks lugemise taotluse;
  2) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
  3) kontrollib taotleja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal.

  (2) Vallavalitsus vaatab mitteliitumiseks esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse taotleja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

  (3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega.

  (4) Vallavalitsus teavitab taotluse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse tagasilükkamisest. E-posti teel tulnud taotlusele vastatakse e-posti teel.

  (5) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

§ 15.   Mitteliitumise lõppemine

  (1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb § 14 lõikes 3 nimetatud vallavalitsuse korralduses märgitud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks.

§ 16.   Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine

  Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;
  3) mitteliitunuks lugemise tinginud asjaolud on ära langenud;
  4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduses nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.

§ 17.   Ühismahutite kasutamine

  Eeskirja § 3 lõikes 2 sätestatud juhul peavad ühismahutit soovivad jäätmevaldajad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, jäätmeobjektide aadressid ja ühismahuti asukoht. Vallavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist.

§ 18.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, st jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks. Vallavalitsus avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes Saku Sõnumid ja Saku valla veebilehel.

  (2) Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.

  (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

  (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma lisaks riigihangete seaduses nõutule ka jäätmeseaduses sätestatud andmed.

  (5) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimisel järgitakse hankekorras sätestatut.

§ 19.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

  (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

  (21) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (22) Teenustasu muutmise taotlemine peab olema erakorraline ja põhjendatud ning kooskõlas jäätmehoolduseeskirja, hankelepingu ja seadusandlusega. Teenustasu muutmise aluseks olevate asjaolude esinemist on kohustatud tõendama pool, kes teenustasu muutmist taotleb.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (23) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 21 toodud asjaolu.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (3) [Kehtetu - RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (4) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
  1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga;
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]
  2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
  3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.

  (5) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja sagedamini kui üks kord aasta jooksul.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (6) Jäätmevedaja esitab lõikes 3 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest.

  (7) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Saku Sõnumid ja valla veebilehel.

§ 20.   Lisateenused

  (1) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.

  (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 21.   Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
  3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;
  4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
  5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud segaolmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
  6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

  (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

  (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid sama hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja.

4. peatükk Jäätmete liigiti kogumise nõuded 

§ 22.   Segaolmejäätmete kogumine

  (1) Segaolmejäätmete kogumine on Saku valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Segaolmejäätmete kogumismahuti kasutamisel peab muuhulgas järgima ka eeskirja § 3 lõikeid 6 ja 7.

§ 23.   Paberi ja kartongi kogumine

  (1) Paberi ja kartongi kogumine on Saku valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutitesse kõigis kortermajades.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Üksikelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi saab üle anda § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (4) Paberi ja papi kogumismahuti kasutamisel peab muuhulgas järgima ka eeskirja § 3 lõiget 14.

§ 24.   Pakendi ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud jäätmete kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (näiteks suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.

  (2) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse tekkekohal kogumist, avalikke kogumispunkte ning pakendijäätmeid saab üle anda § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (3) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kogumismahutite asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (4) Avalike pakendipunktide asukohad on avaldatud valla veebilehel.

  (5) Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse kogumismahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseks eramajades või korteriühistutes. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja kliendi vahel järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid.

  (6) Pakendijäätmete kogumismahutite märgistus peab olema eesti ja vene keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (7) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ettenähtud korras. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

  (8) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

  (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid puhtad ja tervena, vältima kogumismahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate kogumismahutite ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada hiljemalt 5 päeva jooksul, kui see on täitunud.

  (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest graffitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

  (12) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.

§ 25.   Biojäätmete käitlemine

  (1) Biojäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on:
  1) aia- ja haljastujäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad;
  2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.

  (2) Köögi- ja sööklajäätmete kogumine on Saku valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse kõigis kortermajades;
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Üksikelamutes, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida vastavalt § 25 lõigete 7 ja 8 nõuetele oma kinnistu piires või üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (5) Toitlustusasutustes, koolides, lasteaedades, hoolekandeasutustes, kauplustes ning üle 40 töötajaga asutustes/ettevõtetes tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse.

  (6) Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida vastavalt § 25 lõigete 7, 9 ja 10 nõuetele oma kinnistu piires või üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (7) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

  (8) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Hajaasustusega aladel tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.

  (9) Üksikelamutes tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

  (10) Kompostimiskoht (aun või nõu) peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (11) Selliste jäätmete kompostimine, mis kahjustab komposti või muudab selle kasutuskõlbmatuks (nt heitvee ja settekaevude setted ning käimlajäätmed), on keelatud.

  (12) Biojäätmeid ei tohi visata segaolmejäätmete kogumismahutisse.

§ 26.   Plastijäätmete kogumine

  (1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.

  (2) Plastijäätmeid saab üle anda § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 27.   Metallijäätmete kogumine

  (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, potid, kausid, metallnõud jms, aga mitte metallpakendid.

  (2) Metallijäätmeid saab üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta või vanametalli kokkuostu.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (3) Metallijäätmete kokkuotsmisele kehtestatud piirangud on toodud jäätmeseaduse §-s 105. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.

§ 28.   Klaasijäätmete kogumine

  (1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lambikuplid, klaasnõud, lehtklaas jms, aga mitte klaaspakendid.

  (2) Klaasijäätmeid saab üle anda § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 29.   Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete kogumine

  (1) Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmed on aiapidamisel tekkivad jäätmed, mis ei ole biolagunevad, nt kivid ja pinnas jms.

  (2) Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmeid saab üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 30.   Puidujäätmete kogumine

  (1) Puidujäätmed on erinevad puidust jäätmed, nt lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, puidust mänguasjad jms, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed.

  (2) Puidujäätmeid saab üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 31.   Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumine

  (1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõivad, tekstiiljäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud, aga mitte tekstiilpakendid.

  (2) Tekstiili- ja rõivajäätmeid saab üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (3) Korduskasutuseks sobilikke rõivaid ja tekstiiliesemeid saab viia ka riidemahutitesse, mis asuvad Saku alevikus Saku Selveri ja Kiisa alevikus Notsu äri juures.

§ 32.   Suurjäätmete kogumine

  (1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, nt mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, WC-potid, vannid jms.

  (2) Suurjäätmete kogumine on Saku valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Suurjäätmeid saab üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 33.   Probleemtoodete jäätmete kogumine

  (1) Probleemtoodete jäätmed on jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, nt elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid tasuta üle anda.

  (3) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning teha probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teave, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

  (4) Elektri- ja elektroonikajäätmeid saab üle anda § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse, elektri- või elektroonikaseadmete tootja määratud kogumiskohta, taaskasutuskeskusesse või uue toote ostmisel vastavasse müügikohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (5) Vanarehve saab üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta, tootja määratud kogumiskohta või uue rehvi ostmisel vastavasse müügikohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (6) Kasutuskõlbmatud patareid ja akud saab üle anda § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse või turustaja müügikohtadesse.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (7) Romusõidukeid võib üle anda vaid vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele, tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmisel vastavasse müügikohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (8) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava jäätmeloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

  (9) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

§ 34.   Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale isikule.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) tuleb anda üle § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse arvestades märgitud piiranguid üleantavates jäätmeliikides ja kogustes.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (4) Kõlbmatuid ravimeid peavad tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumismahuti ja pakend peavad olema märgistatud.

  (6) Ohtlike jäätmete pakendile kantud märgistus peab olema eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet jäätmete kogusest, koostisest ja ohtlikest omadustest, samuti ettevaatusabinõudest jäätmetega ümberkäimisel ja vajalikest meetmetest õnnetusjuhtumite korral.

  (7) Kui jäätmete koostis on välja selgitamata, tuleb pakendile kanda jäätmete nimetusena „Ohtlikud jäätmed, tundmatu koostisega“.

  (8) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

  (9) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ning asutus, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu.

§ 35.   Jäätmekäitluskohad

  (1) Saku jäätmejaam, asub Saku alevikus Tiigi tn 15 aadressil. Täpsemat infot asukoha, vastuvõetavate jäätmeliikide ja lahtiolekuaegade kohta saab aadressilt https://www.sakuvald.ee/jaatmejaam

  (2) Kiisa jäätmepunkt, asub Kiisa alevikus Pargi tn 1 aadressil. Täpsemat infot asukoha, vastuvõetavate jäätmeliikide ja lahtiolekuaegade kohta saab https://www.sakuvald.ee/jaatmejaam

  (3) Korduskasutuseks sobilikke esemeid on võimalik viia ka taaskasutuskeskusesse, täpsemat infot saab https://uuskasutus.ee/ või https://sobraltsobrale.ee/
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine 

§ 36.   Üldsätted

  (1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide (sealhulgas ohtlike jäätmete) nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad koguma tervishoiujäätmeid liigiti.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks.

  (4) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida ja märgistada tekkekohas, st tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu ning need vastavalt märgistama.

§ 37.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekategooriad

  (1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud ohtlikud jäätmed jagatakse järgmiselt:
  1) teravad ja torkivad jäätmed – kasutatud või kasutamata jäätmed (nt nõelad, süstlad, skalpellid, pipetid, noad, katkine klaas);
  2) patoloogilised jäätmed (nt kehaosad ja -vedelikud, elundid, kasutamata veretooted);
  3) tsütotoksilised ja ravimijäätmed (nt aegunud või ebavajalikud ravimid, tsütostaatilised ravimid, genotoksilised kemikaalid);
  4) kemikaalijäätmed – keemilisi aineid sisaldavad jäätmed (nt desinfitseerimisvahendid, lahustid, raskemetalle sisaldavad jäätmed, patareid, katkised termomeetrid).

  (2) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja tekitatud tavajäätmed on kõik need jäätmed, mis ei kujuta endast konkreetset bioloogilist, keemilist, radioaktiivset või füüsilist ohtu.

§ 38.   Tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist kindlalt suletavasse vastavalt tähistatud kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”, bioloogilise ohu sümbol ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega täidetud kanistrid tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle jäätmeluba omavale isikule.

  (2) Patoloogilised jäätmed tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Patoloogilised jäätmed” ja bioloogilise ohu sümbol. Markeeritud plastikkotid antakse üle jäätmeluba omavale isikule või kremeerimiseks vastavat teenust osutavale isikule.

  (3) Ravimijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse lukustatavasse kogumismahutisse, millel on markeering „Ravimijäätmed“. Ravimijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle jäätmeluba omavale isikule. Ravimijäätmete käitlemisel tuleb lähtuda muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (4) Kemikaalijäätmed tuleb pakkida lekkekindlasse kogumismahutisse, millel on markeering „Kemikaalijäätmed“. Kemikaalijäätmed tuleb vähemalt üks kord poole aasta jooksul anda üle jäätmeluba omavale isikule.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 39.   Tervishoiu- ja veterinaarasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine

  (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja anumad.

  (2) Klaasjäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (3) Paber ja kartong sorditakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumismahutis kuni üleandmiseni korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.

  (4) Diskreetseid andmeid sisaldav paber kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse. Diskreetseid andmeid sisaldav purustatud või purustamata paber tuleb anda edasiseks töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule.

  (5) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada paberi ja kartongi kogumismahutisse.

§ 40.   Loomsed jäätmed

  (1) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta ka oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonda võimalikult kahjustamata.

  (2) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik käitlema loomsete jäätmete tehases. Suurlooma korjus tuleb koheselt kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse paigutada lekkekindlasse jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs.

  (3) Väikeses koguses loomsed kõrvalsaadused on peamiselt jaekaubandusettevõtetes tekkiv materjal, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) materjal on 3. kategooria loomsed saadused ja neid sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendidefektide või muude puuduste tõttu ning ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske (nt „parim enne“ ületanud toit, purunenud pakendis toit, defektiga toidutooted);
  2) ettevõttes ei teki materjali rohkem kui 20 kg nädalas.

  (4) Nõuded väikeses koguses loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks:
  1) kogutava materjali liigi, kirjelduse ja koguste üle peetakse arvestust;
  2) materjali kogumine, transport ja kõrvaldamine muul viisil (prügilasse viimine toimub nii, et hoitakse ära lubamatuid terviseriske inimestele ja loomadele);
  3) materjal viiakse tunnustatud prügilasse ladestamisele lepingulise jäätmekäitlusettevõtte poolt;

  4) rangelt on keelatud toidujäätmete, kontide jms materjali viimine loodusesse (taudileviku oht jms).

6. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 41.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonditööde, teeehituse ja pinnasetööde käigus ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

  (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (4) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnakaitseluba.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (5) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast keskkonnakaitseluba.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud vältima ja vähendama jäätmete teket, koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, koguma jäätmeid viisil, mis välistaks nende sattumise keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääsu jäätmetele, rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

  (7) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma kindlasti järgmised jäätmed:
  1) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
  2) paber ja papp;
  3) metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised jne);
  5) kipsijäätmed (tuleb koguda teistest mineraalsetest jäätmetest eraldi);
  6) klaas;
  7) pinnas;
  8) plastijäätmed (sh kile);
  9) pakendid;
  10) raudbetoon- ja betoondetailid;
  11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.

  (8) Ehitus- ja lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selles alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.

  (9) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik.

  (10) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

  (11) Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevise käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

  (12) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Kasvupinnase käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

  (13) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.

  (14) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning kivisöe- ja põlevkivitõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule.

  (15) Puhtaid puidujäätmeid võib kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

  (16) Kivisöe- ja põlevkivitõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitus- ja lammutusjäätmena.

  (17) Saastumata pinnase või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete käitlemiseks on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

  (18) Metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale isikule.

  (19) Vallavalitsus võib nõuda ehitus- ja lammutustegevuse puhul jäätmekava esitamist, milles sisaldub jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta, ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad ning jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

  (20) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

  (21) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel võib vallavalitsus nõuda jäätmeõiendi esitamist. Jäätmeõiend on dokument, mis sisaldab teavet selle kohta, kui palju ning millised jäätmed tekkisid ehitamise (sh lammutamise) käigus ning kellele need edasi anti. Samuti tuleb jäätmeõiendis välja tuua, kui palju jäätmeid korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse.

§ 42.   Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlik ehitus- ja lammutusjääde on ehitamisel tekkinud jääde, mis oma ohtlike omaduste tõttu võib põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuab käitlemisel erimenetlust.

  (2) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvid, lakid, liimid, trükivärvid ja vaigud, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  3) naftajääke sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, bituumenitaolised segud, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jne;
  4) saastunud pinnas - ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas.

  (3) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud (jäätme nimetus jm vajalik info vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39). Kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid, vanaõli jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse kogumismahutitesse.

  (5) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Enne ehitus- ja lammutustöö alustamist peab töö läbiviija välja selgitama, kas lammutatavas, rekonstrueeritavas, remonditavas või hooldatavas ehitises võib sisalduda asbesti ning kaardistamise tulemused dokumenteerima. Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, viiakse ehitustööd läbi asbestitöö nõudeid järgides. Asbesti sisaldavad jäätmeid ei ole lubatud taaskasutada, need tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

  (6) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist käitlemise õigust omavale isikule.

  (7) Juriidilised isikud peavad enne ohtlike jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 kehtestatud määrusele nr 39 ning ohtlike jäätmete tekitaja peab ohtlike jäätmete vedajale ja vastuvõtjale esitama vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega, juhul kui ta omab keskkonnakaitseluba. Kui jäätmete üleandja ei oma keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja. Kui nõuetekohane saatekiri ei ole koostatud enne veo algust, peab saatekirja koostama jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (8) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda isikule, kellele on väljastatud vastav keskkonnakaitseluba või üle anda § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

  (9) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni selleks õigust omavale isikule.

  (10) Antud jäätmehoolduseeskirja osas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatust.

7. peatükk Järelevalve korraldus jäätmekäitluse üle Saku valla territooriumil 

§ 43.   Järelevalve teostajad

  Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

§ 44.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

§ 45.   Väärtegude menetlejad

  Eeskirja § 44 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduses ja pakendiseaduses nimetatud isikud.

§ 46.   Keskkonnareostuse likvideerimise nõuded

  (1) Jäätmete käitlemise ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise põhimõtte kohaselt hüvitab jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul ettekirjutuse alusel.

  (3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse organi ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

8. peatükk Saku valla territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded 

§ 47.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskohad on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (nt jäätmejaam, jäätmepunkt, kompostimisväljak, pinnasetäitekoht). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 48.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.

9. peatükk Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa 

§ 49.   Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded ja tähtajad

  (1) Paberi ja kartongi liigiti kogumise eesmärgiks on jäätme sortimine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada paberi ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi.

  (2) Plastide liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2019. aastast Kiisa jäätmepunktis ja alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

  (3) Metallide, puidu, tekstiili ja vanarehvide liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

  (4) Klaasi liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2019. aastast Kiisa jäätmepunktis ja alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

  (5) Biolagunevate ja bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

  (6) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi (2020. aastal korraldataval riigihankel).

  (7) Pakendite liigiti kogumise eesmärgiks on pakendijäätmete senise osakaalu (70%) säilitamine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb avalike pakendipunktide arvu suurendada 48-ni aastaks 2020 ja kohtkogumisega liitunud kodumajapidamiste hulka suurendada vähemalt 25%-ni aastaks 2022.

  (8) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete kogumine korraldatud jäätmeveo raames ka edaspidi (2020. aastal korraldataval riigihankel) ja võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

  (9) Elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2019. aastast Kiisa jäätmepunktis ja alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

  (10) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2021 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsortimine. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2020. aastast Saku jäätmejaamas.

10. peatükk Rakendussätted 

§ 50.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 501.   Määruse rakendamine

  Määruse § 11 lõike 1 punkti 5 ja § 19 ei kohaldata kehtivale korraldatud jäätmeveo hankelepingule perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2020.
[RT IV, 29.05.2020, 44 - jõust. 01.06.2020]

§ 51.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa Taotlus

/otsingu_soovitused.json