Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 27.05.2021 nr 10
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Järva valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Järva valla osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused.
(2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Järva vald. Täisealise isiku hooldajatoetust võib maksta ka isikule, kes ei ole Järva valla elanik. Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.
(3) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sotsiaalsete riskide ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja/või vähendamiseks.
(4) Toetuste suuruse kinnitab Järva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) oma otsusega. Järva Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) osutatavate teenuste hinnad kehtestab Järva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) lähtudes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatust. Vallavalitsusel on õigus vabastada isik teenuse hinna tasumisest lähtudes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatust.
§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine
(1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.
(2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid täidab vastavalt määruses sätestatule vallavalitsus või ametiasutus, mille struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöö spetsialistide ja lastekaitse spetsialistide ametikohad. Sotsiaaltöö spetsialistide ja lastekaitse spetsialistide õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).
(2) Ametiasutuse sotsiaalosakonna (edaspidi osakonna) juhataja otsusega kinnitatakse määruses nimetatud osakonnasisesed dokumendid (kuuaruanne, hoolduspäevik, hindamisdokument jms).
(3) Vallavolikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
(4) Määruses sätestamata juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus.
§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.
(4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Ametiasutus peab selgitama välja parima asjakohase abi, toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.
(5) Vallavalitsus moodustab sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni.
(6) Sotsiaaltoetuste avalduste ja sotsiaalteenuste taotluste blanketid kinnitab vallavalitsus.
§ 5. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused on:
1) koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha toetus;
2) täiendav sotsiaaltoetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) esimest korda kooli mineva lapse toetus;
3) matusetoetus;
4) erakorraline toetus;
5) puudega lapse hooldajatoetus;
6) täisealise isiku hooldajatoetus;
7) puudega isiku eluruumi kohandamise toetus.
§ 6. Teenuste liigid
(1) Järva vald osutab ja korraldab sotsiaalteenuseid ametiasutuse või tema hallatava asutuse kaudu.
(2) Ametiasutus osutab või korraldab järgmisi teenuseid:
1) täisealise isiku hooldus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) eluruumi tagamise teenus;
4) võlanõustamisteenus;
5) koduteenus;
6) tugiisikuteenus;
7) isikliku abistaja teenus;
8) varjupaigateenus;
9) turvakoduteenus;
10) sotsiaaltransporditeenus;
11) lastega peresid toetav sotsiaalteenus;
12) raske või sügava puudega laste sotsiaalteenus;
13) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.
§ 7. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule:
1) kes elab Järva vallas;
2) kes viibib Järva vallas, kuid kelle elukoht ei asu Järva vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
4) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Järva vallas;
5) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Järva valla haldusterritooriumil.
(3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.
(4) Vältimatut sotsiaalabi osutavad isikule osakond ja valla sotsiaalhoolekande asutused seni, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(5) Vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab või sellest keeldumise otsustab osakonna juhataja. Keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(6) Osakond peab arvestust vältimatu sotsiaalabi osutamise üle.
2. peatükk SOTSIAALTOETUSED
1. jagu TOIMETULEKU SOODUSTAMISEKS MAKSTAVAD TOETUSED
§ 8. Koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha toetus
(1) Toetus määratakse Järva valla koolieelse lasteasutuse vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha katmiseks.
(2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri.
(3) Toetuse suurus on vanema poolt kaetava osa määrast ja toiduraha kulust 60%.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos jooksval kuul tasumisele kuuluva kuludokumendiga hiljemalt kuu 20. kuupäevaks.
(5) Vanema poolt kaetava osa määra ja toiduraha võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.
§ 9. Täiendav sotsiaaltoetus
(1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale (edaspidi taotleja).
(2) Toetusele on õigus taotlejal, kelle eelmise kuu netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb pärast eluasemekulude tasumist alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri.
(3) Toetuse piirmäärad ühele taotlejale kalendriaastas on:
1) abivahendi ostmisel või laenutamisel omaosaluse osaliseks hüvitamiseks kuni 50% abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem kui 307 eurot;
2) retseptiravimite ostu või raviasutuse voodipäeva tasu hüvitamiseks kuni 307 eurot;
3) toimetuleku tagamiseks kuni 200 eurot.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega. Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva taotleja kolme kuu kuludokumendid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel määratava toetuse määramisel arvestatakse esitatud kuludokumentide summast maha puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 4 punktide 2 ja 3 alusel makstavad sotsiaaltoetused.
(6) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks (kommunaalkulude, krediidiasutuste ees võlgnevused jms).
2. jagu SISSETULEKUST MITTESÕLTUVAD TOETUSED
§ 10. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetus on valla makstav toetus, mille eesmärgiks on osaliselt katta lapse sünniga tekkivad kulud.
(2) Toetus määratakse tingimusel, et toetuse taotlemisel on ühe lapsevanema ja lapse, kelle eest sünnitoetust taotletakse, sünni registreerimise hetkest elukohana rahvastikuregistrisse kantud Järva vald.
(3) Toetus makstakse kahes osas. Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele ühekordne vormikohane kirjalik avaldus kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates. Toetuse esimene osa makstakse välja avalduse alusel. Toetuse teine osa makstakse välja kümne tööpäeva jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates.
(4) Toetuse teine osa makstakse välja juhul, kui laps ja vähemalt üks vanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Järva vallas alates lapse sünni registreerimise hetkest kuni toetuse saamise õiguse päevani ja kui lapse kohta on määratud sünnitoetuse esimene osa.
(5) Toetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.
(6) Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest.
§ 11. Esimest korda kooli mineva lapse toetus
(1) Esimest korda kooli mineva lapse toetus on ühekordne sotsiaaltoetus.
(2) Toetus määratakse tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Järva valla elanikud, laps on asunud esimest korda õppima üldhariduskooli esimesse klassi ja ta on kantud õppurina Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse kooli mineva lapse toetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates. Eelnimetatud tähtajast hilisemal avalduse esitamisel otsustab toetuse maksmise vallavalitsus.
§ 12. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav ühekordne sotsiaaltoetus.
(2) Matusetoetust makstakse üks kord lahkunu kohta.
(3) Matusetoetuse saamiseks esitab matuse korraldaja ametiasutusele vormikohase kirjaliku avalduse.
(4) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015 määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja korras” nimetatud alustel.
(5) Matusetoetust makstakse isiku surma kuupäeval kehtivas määras.
(6) Matusetoetust on võimalik üldjuhul taotleda kuni kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist. Eelnimetatud tähtajast hilisemal taotluse esitamisel otsustab matusetoetuse maksmise vallavalitsus.
§ 13. Erakorraline toetus
(1) Erakorralise toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine.
(2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus.
(3) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks (kommunaalkulude, krediidiasutuste ees võlgnevused jms).
§ 14. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus kuni 17-aastase (k.a) puudega lapse hooldamise eest.
(2) Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja puudega lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Järva vald ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.
(3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ning pangakonto number.
(4) Osakonnal on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
(5) Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.
(6) Osakond selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.
(7) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.
(8) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele järgmiselt:
1) osalise hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 75% puudega lapse hooldajatoetuse määrast;
2) pideva hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 100% puudega lapse hooldajatoetuse määrast.
(9) Hooldajatoetust ei määrata:
1) taotlejale, kes töötab;
2) taotlejale, kellel on puue;
3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(10) Hooldajatoetuse määramiseks uueks tähtajaks esitab toetuse taotleja ametiasutusele uue avalduse.
(11) Erandkorras võib määrata hooldajatoetuse isikule, kellel ei ole alust toetust saada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktide 1 ja punkti 3 alusel, juhul, kui lapse suhtes on hooldajal olenemata teiste sotsiaal- või haridusteenuste osutamisest osaline või pidev hoolduskoormus.
(12) Hooldajatoetus makstakse välja ametiasutuse lastekaitse spetsialisti otsuse alusel toetuse määramise haldusakti tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtajani.
(13) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
2) puudega lapse või hooldaja elukoha registreerimisel teise omavalitsusüksusesse;
3) puudega lapse 18-aastaseks saamisel.
§ 15. Täisealise isiku hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus puudega täisealise isiku hooldamise eest.
(2) Käesoleva määruse paragrahvi 24 lõike 4 alusel on hooldajatoetust õigus saada isikul, kelle vallavalitsuse on määranud puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.
(3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane avaldus.
(4) Hooldajatoetus määratakse sotsiaaltöö spetsialisti otsuse alusel täisealise isiku hoolduse määramise haldusakti tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpuni vastavalt hooldaja määramise haldusaktis sätestatud hooldusvajadusele järgmiselt:
1) osalise hooldusvajaduse korral on toetus 75% täisealise isiku hooldajatoetuse määrast;
2) pideva hooldusvajaduse korral on toetus 100% täisealise isiku hooldajatoetuse määrast.
§ 16. Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus
(1) Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus on ühekordne sotsiaaltoetus, mille eesmärgiks on tagada puudega isikule paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.
(2) Toetust antakse:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
2) hügieenitoimingute parandamiseks;
3) köögitoimingute parandamiseks.
(3) Puudega isiku eluaseme kohandamise toetust on õigus saada isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses, ja sellekohane kehtiv otsus.
(4) Toetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1700 eurot kohanduse kohta.
(5) Toetuse taotlemise võimalusest ja puudega isiku eluaseme kohandamise toetuse avalduste vastuvõtmisest teavitab ametiasutus Järva valla veebilehe, sotsiaalmeedia kanali (Järva valla Facebook) ja Järva Valla Lehe kaudu.
(6) Puudega isiku eluaseme kohandamise toetuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles märgitakse:
1) toetuse taotleja nimi, isikukood ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadress;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste kirjeldus;
3) taotleja kinnitus selle kohta, et tal endal on vahendid kohanduse maksumuse, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse suurust, tasumiseks.
(7) Avaldusele tuleb lisada:
1) eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik;
2) eluruumi kaasomaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi ainuomanik;
3) korteriühistu nõusoleku, kui eluruumi kohandamisega seonduvad tööd teostatakse väljaspool eluruumi (näiteks hoone välispiirded, kandvad konstruktsioonid, üldkasutatavad osad ning üldkasutatavad tehnoseadmed ja -süsteemid);
4) vähemalt kaks hinnapakkumist taotletavale kohandustööle.
(8) Toetuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes teeb kohanduse taotleja kodukülastuse, kaasates menetlusse ametiasutuse ehitusspetsialisti ning vajadusel eksperdid ja teised sotsiaaltöötajad.
(9) Sotsiaaltöö spetsialistil on õigus nõuda lisadokumente ning teha ettepanekuid säästlikemate lahenduste kasutamiseks.
(10) Toetuse saajate nimekirja koostab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, kes lähtub nimekirja koostamisel:
1) isiku puudest tulenevatest vajadustest;
2) asjaolust, kas eluaseme kohandamise tulemusena isiku iseseisev toimetulek paraneb;
3) hoolduskoormuse vähenemisest.
(11) Puudega isiku eluaseme kohandamise toetuse määramise otsustab vallavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul, kui avaldus vastab käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(12) Vähemalt 10 tööpäeva jooksul pärast haldusakti teatavakstegemist sõlmitakse Järva valla, toetuse saaja või tema esindaja ning eluruumi kohandamise ehitustööde tegijaga kolmepoolne leping, milles märgitakse muuhulgas:
1) eluruumi kohandamiseks vajalikud tööd;
2) tööde teostamise lõpptähtpäev;
3) tööde rahastamise kord.
3. jagu TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE, MAKSMINE JA VAIDLUSTAMINE
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele vormikohase kirjaliku avalduse koos nõutavate lisadokumentidega.
(2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.
(3) Toimetuleku soodustamiseks makstava toetuse ja erakorralise toetuse taotlemiseks peab avalduses olema märgitud:
1) toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ning pangakonto number;
2) toetuse taotlejaga koos elavad perekonnaliikmed;
3) toetuse taotleja kõikide perekonnaliikmete eelneva kuu sissetulek;
4) toetuse taotlemise põhjus;
5) kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse;
6) andmed varalise seisu kohta (kinnis- ja vallasvara, eelneva kolme kuu pangakonto väljavõte);
7) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
(4) Ametiasutuse lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialistil on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja vajadusel külastada toetuse taotleja kodu.
(5) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.
§ 18. Avalduse läbivaatamine
(1) Käesoleva määruse paragrahvides 8-12, 15 ja 16 esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist.
(2) Käesoleva määruse paragrahvis 13 esitatud dokumendid vaatab avalduse sisust tulenevalt läbi kas sotsiaaltöö või lastekaitse spetsialist.
(3) Käesoleva määruse paragrahvis 14 esitatud dokumendid vaatab läbi lastekaitse spetsialist.
(4) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks avalduses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse avalduse esitamise päevaks puudusteta avalduse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse avaldus läbi vaatamata.
§ 19. Toetuse määramine
(1) Toetuse määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest arvates.
(2) Käesoleva määruse paragrahvides 8-12 ja 15 nimetatud toetuste määramise või määramisest keeldumise otsustab sotsiaaltöö spetsialist.
(3) Käesoleva määruse paragrahvis 14 nimetatud toetuse määramise või määramisest keeldumise otsustab lastekaitse spetsialist.
(4) Käesoleva määruse paragrahvides 13 ja 16 nimetatud toetuse määramise või määramisest keeldumise otsustab vallavalitsus.
(5) Otsus avalduse rahuldamise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates avalduses märgitud viisil.
§ 20. Toetuse määramisest keeldumine
(1) Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
1) taotleja ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele;
2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
3) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
4) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
5) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
6) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast ametiasutuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
7) ametiasutus leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
8) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud käesoleva määruse paragrahvis 9 ettenähtud piirmäära ulatuses.
(2) Otsus avalduse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates avalduses märgitud viisil.
§ 21. Toetuse maksmine
Toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates toetuse taotleja avalduses märgitud arvelduskontole, teenuse osutaja arvelduskontole või makstakse erandkorras välja ametiasutuse kassast.
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
1. jagu Täisealise isiku hooldus
§ 22. Teenuse eesmärk ja sisu
Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
§ 23. Õigus täisealise isiku hooldusele
Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel kõrvalabi.
§ 24. Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja hooldaja määramine
(1) Täisealise isiku hoolduse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Täisealise isiku hoolduse määramiseks viib sotsiaaltöö spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.
(3) Taotleja hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline taotlejale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöö spetsialist taotleja hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse pakutava hooldaja määramiseks peab olema hoolduse taotleja kirjalik nõusolek.
(4) Hooldaja määramise otsustab vallavalitsus haldusaktiga, milles sätestatakse muuhulgas hooldusülesanded.
(5) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui isik taotleb hooldust teatud perioodiks.
§ 25. Täisealise isiku hoolduse tasu ja tasumine
(1) Täisealise isiku hooldus on hooldust taotlevale isikule tasuta.
(2) Täisealise isiku hooldajal on õigus taotleda täisealise isiku hooldajatoetust käesoleva määruse paragrahvi 15 alusel.
2. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 26. Teenuse eesmärk ja sisu
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma.
§ 27. Õigus üldhooldusteenusele
(1) Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Järva valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma.
(2) Õigust käesoleva määruse alusel korraldatavale üldhooldusteenusele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenuse iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.
23.11.2021 09:40
Veaparandus - Taastatud sõna "Õigust" Riigi Teataja seadus § 10 lg 3 alusel.
§ 28. Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine
(1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik taotlus.
(2) Taotlusele lisatakse kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta, kui selline otsus on tehtud ja jõustunud.
(3) Üldhooldusteenusele määramiseks viib sotsiaaltöö spetsialist koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.
(4) Üldhooldusteenuse määramise otsustab vallavalitsus haldusaktiga.
(5) Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab üldhooldusteenusele määramise sotsiaaltöö spetsialist, kes korraldab ka isikule teenuse osutamise. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse haldusakt pärast isikule teenuse osutamise alustamist.
(6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(7) Haldusakt teenuse määramise või määramisest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 29. Üldhooldusteenuse tasu ja tasumine
(1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldhooldusteenuse saaja, kui tal on selleks raha või raha saamise võimalus vara näol, mida on võimalik võõrandada ja kasutusse anda.
(2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.
(3) Järva valla eelarvest makstakse üldhooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks tasumata, kui üldhooldusteenuse saaja ja tema seadusjärgsed ülalpidajad on tasunud üldhooldusteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. Kui üldhooldusteenust vajaval isikul on seadusjärgsed ülalpidajad, on ametiasutus õigustatud nõudma neilt valla eelarvest tasutud üldhooldusteenuse kulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel.
(4) Üldhooldusteenuse saaja isiklikuks kasutamiseks määratava rahasumma määramisel peab olema tagatud isiku inimväärikus ja õigus vabale eneseteostusele.
§ 30. Üldhooldusteenuse osutamise haldusakti ja halduslepingu koostamine
(1) Esmasest hindamisest või hooldusplaanist lähtuvalt koostatakse üldhooldusteenust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakt või haldusakti alusel haldusleping.
(2) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku üldhooldusteenuse kasutamise ajal, ning poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.
3. jagu Eluruumi tagamise teenus
§ 31. Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Puudega isikule tema vajadusest tuleneva eluruumi tagamiseks abistatakse teda eluruumi kohandamisel vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 16 või sobivama eluruumi saamisel.
(3) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Järva vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.
§ 32. Õigus eluruumi tagamise teenusele
(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Eluruumi tagamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
3) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet, vajav või vähekindlustatud pere;
4) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
5) isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht enne asendushooldusteenusele suunamist asendus- või perekodusse oli Järva vald;
6) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi tagamise teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.
§ 33. Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine
(1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik taotlus.
(2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad nad taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.
(3) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Eluruumi tagamise teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(5) Eluruum määratakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele osakonna juhataja haldusaktiga, milles määratakse ka eluruumi üürile andmise tähtaeg.
(6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(7) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 34. Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine
(1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.
(2) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina. Lisaks üürile tasutakse teenusel olles ka eluruumi kõrvalkulud (elekter, vesi jms).
(3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.
4. jagu Võlanõustamisteenus
§ 35. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
(1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus. Muul juhul tellitakse teenust teistelt isikutelt.
§ 36. Õigus teenusele
Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
§ 37. Võlanõustamisteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Võlanõustamisteenust osutatakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(2) Võlanõustamisteenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik taotlus.
(3) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Võlanõustamisteenuse määramise otsustab osakonna juhataja lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(5) Võlanõustamisteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga, milles sätestatakse teenuse maht ja periood.
(6) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 38. Võlanõustamisteenuse tasu ja tasumine
Võlanõustamisteenus on tasuta isikule, kellele on teenus määratud haldusaktiga.
5. jagu Koduteenus
§ 39. Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
§ 40. Koduteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Koduteenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja isik ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Pärast taotluse saamist hindab sotsiaaltöö spetsialist isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust.
(3) Kui taotluses esitatud ja ametiasutuses kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata koduteenuse vajadust, on sotsiaaltöö spetsialistil õigus teenust taotlevalt isikult küsida asjakohast täiendavat informatsiooni või dokumenti.
(4) Koduteenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
(5) Koduteenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga.
(6) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.
(7) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(8) Koduteenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.
(9) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(10) Teenuse osutamisel täidab koduhooldustöötaja isiku kohta hoolduspäevikut.
(11) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse läbi esimesel võimalusel.
(12) Teenusele määramise haldusakt vaadatakse läbi lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 41. Koduteenuse tasu ja tasumine
(1) Koduteenus on üldjuhul tasuline.
(2) Teenus on tasuta isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist üksi elavale isikule.
(3) Tasu suuruse määramisel lähtutakse osutatava teenuse mahust.
§ 42. Lepingu lõpetamine
Leping lõpetatakse teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel või lepingus sätestatud tingimustel.
6. jagu Tugiisikuteenus
§ 43. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.
(2) Tugiisikuteenusena osutatakse isikule järgmisi teenuseid:
1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) sotsiaaltöö või lastekaitse spetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
(3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(4) Lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialist abistab teenust saama õigustatud isikut vajadusel tugiisiku leidmisel.
(5) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on vastava sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.
(6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riiklike õigusaktidega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtutakse tugiisikuteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 44. Õigus tugiisiku teenusele
Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.
§ 45. Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine täisealisele
(1) Tugiisikuteenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele kirjaliku vormikohase taotluse.
(2) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima teenuse taotleja kõrvalabi vajaduse hindamise.
(3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Teenus määratakse taotlejale osakonna juhataja haldusaktiga.
(6) Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus.
(7) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(8) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(9) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.
(10) Teenuse osutamisel täidab teenuse osutaja (tugiisik) teenuse saaja kohta kuuaruande, mille vormi kinnitab osakonna juhataja.
(11) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab sotsiaaltöö spetsialist välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.
(12) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse läbi esimesel võimalusel.
(13) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 46. Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine lapsele
(1) Lapsele tugiisikuteenuse taotlemisel ja määramisel kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 45 lõikeid 1 kuni 8 erisusega, et teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ja teenuse vajaduse hindab lastekaitse spetsialist, kes teeb ka teenuse määramise ettepaneku osakonna juhatajale.
(2) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.
(3) Teenuse osutamisel täidab tugiisik teenuse saaja kohta kuuaruande, mille vormi kinnitab osakonna juhataja.
(4) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.
(5) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul osakonna juhataja sotsiaaltöö või lastekaitse spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse läbi esimesel võimalusel.
(6) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
§ 47. Tugiisikuteenuse tasu ja tasumine
Tugiisikuteenuse osutamise eest tasu ei võeta.
§ 48. Lepingu lõpetamine
Leping lõpetatakse teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel või lepingus sätestatud tingimustel.
7. jagu Isikliku abistaja teenus
§ 49. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.
(3) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni- ja majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(4) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema antavatest tööjuhenditest. Teenuse saaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenuse kasutaja peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(5) Kui isiklik abistaja määratakse piiratud teovõimega täisealisele isikule, lähtub isiklik abistaja teenuse saaja eestkostja antavatest tööjuhenditest.
(6) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riiklike õigusaktidega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abistaja teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riiklike õigusaktide nõuetest.
§ 50. Isikliku abistaja teenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele kirjaliku vormikohase taotluse.
(2) Kui teenust taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.
(3) Teenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima isiku kõrvalabi vajaduse hindamise, mille käigus määratakse kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja üldised juhised.
(5) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6) Teenus määratakse taotlejale osakonna juhataja haldusaktiga. Haldusaktis sätestatakse muuhulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ning teenuse maht ja sagedus. Teenuse osutamise, sh teenuse osutamise ajutise peatamise, kohta sõlmib osakonna juhataja teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.
(7) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(8) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, isiku hindamine viiakse läbi esimesel võimalusel.
(9) Otsus teenuse määramise või mittemääramise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(10) Teenusele määramise haldusakt kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse haldusakti muutmisega teenuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mille kohaselt vormistatakse muudatused lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
(11) Teenuse osutamisel täidab teenuse osutaja taotleja kohta teenuse osutamise kuuaruande.
§ 51. Isikliku abistaja teenuse tasu
Isikliku abistaja teenus on tasuline.
§ 52. Lepingu lõpetamine
Leping lõpetatakse teenuse saaja kirjaliku taotluse alusel, teenuse vajaduse ära langemisel või muudel lepingus sätestatud tingimustel.
8. jagu Varjupaigateenus
§ 53. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine.
(2) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Järva valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise teenusega ööbimiskohta tagada.
§ 54. Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine
(1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Osakond on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Taotlust esitamata peab osakond välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
§ 55. Varjupaigateenuse eest tasumine
(1) Varjupaigateenus on tasuta isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Järva vald.
(2) Varjupaigateenus on tasuline isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Järva vald. Tasu maksmine teenuse eest toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.
9. jagu Turvakoduteenus
§ 56. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada vältimatu abi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenus tagatakse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(3) Osakond on kohustatud korraldama turvakoduteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on osakonnale teada antud.
(4) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
§ 57. Turvakoduteenuse tasu ja tasumine
(1) Turvakoduteenus on tasuta isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Järva vald.
(2) Turvakoduteenus on tasuline isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Järva vald. Tasu maksmine teenuse eest toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.
10. jagu Sotsiaaltransporditeenus
§ 58. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Järva valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks.
(3) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona.
§ 59. Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse taotlemiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse vähemalt seitse päeva enne teenuse vajadust.
(2) Taotluse vaatab läbi lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialist, kes hindab isiku teenuse vajadust, kasutades hindamisinstrumenti.
(3) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja lastekaitse või sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui isik vastab käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(4) Teenus määratakse isikule osakonna juhataja haldusaktiga viie tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Erakorralisel juhul võib teenust taotleda suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Erakorralisel juhul osutatakse teenust esimesel võimalusel ning vormistatakse otsus teenuse määramise kohta, mis tehakse viivitamatult taotlejale teatavaks.
§ 60. Sotsiaaltransporditeenuse tasu ja tasumine
Sotsiaaltransporditeenus on tasuline.
11. jagu Lastega peresid toetav sotsiaalteenus
§ 61. Lastega peresid toetava sotsiaalteenuse eesmärk ja sisu
(1) Lastega peresid toetav sotsiaalteenus (edaspidi tugiteenus) on ametiasutuse korraldatav teenus, mille eesmärgiks on toetada lastega pere või last kasvatavat isikut.
(2) Lähtuvalt abivajadusest osutatakse järgmisi tugiteenuseid:
1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;
2) perenõustamisteenus;
3) teraapiateenus;
4) kriisiabi;
5) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
6) sõltuvusravi;
7) viipekeele tõlketeenus;
8) muud lapse vajadusest tingitud teenused.
§ 62. Õigus teenusele
(1) Õigus tugiteenuse saamiseks on abivajavallapsel lastekaitseseaduse tähenduses, alaealiste lastega perel või last kasvataval isikul, kes vajab käesoleva määruse § 61 lõikes 2 toodud teenust, et tagada lapse või teda kasvatava isiku psühhosotsiaalne tasakaal ja toimetulek ning heaolu ja arengut toetav keskkond.
(2) Tugiteenuse määramise aluseks on lastekaitse spetsialisti poolt STARis läbi viidud lapse heaolu ja abivajaduse hindamine ja kinnitatud juhtumiplaan.
§ 63. Teenuse taotlemine, määramine ja otsustamine
(1) Tugiteenuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja või last kasvatav isik ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Taotluse vaatab läbi lastekaitse spetsialist, kes selgitab välja lapse huvid, hindab lapse abivajadust ja pakub lapse abistamiseks meetmeid.
(3) Tugiteenuse määramise, kestuse ning teenuse mahu või teenuse määramisest keeldumise otsustab osakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(4) Tugiteenust ei määrata järgmistel juhtudel:
1) tegemist ei ole abivajava lapsega vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule;
2) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga.
§ 64. Teenuse tasu ja tasumine
(1) Tugiteenus võib taotlejale olla tasuta või osaliselt tasuline. Tasu suurus sõltub teenuse mahust, maksumusest ning taotleja majanduslikust olukorrast. Tasu suuruse või teenuse osutamise tasuta otsustab osakonna juhataja juhtumipõhiselt.
(2) Osakonna juhataja sõlmib tugiteenuse osutajaga lepingu või tasutakse tugiteenuse eest teenuse osutajale arve alusel.
12. jagu Raske või sügava puudega laste sotsiaalteenus
§ 65. Raske või sügava puudega laste sotsiaalteenuse eesmärk ja sisu
(1) Raske või sügava puudega laste sotsiaalteenus (edaspidi teenus) on ametiasutuse korraldatav teenus, mille eesmärgiks on toetada raske või sügava puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada raske või sügava puudega lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Teenust võimaldatakse kuni 17-aastasele (k.a) raske või sügava puudega lapsele.
(3) Toetavad teenused on:
1) lapsehoiuteenus;
2) lapse isikliku abistaja ja tugiisiku teenus;
3) lapse intervallhooldus;
4) lapse transporditeenus (sõiduks meditsiini- või haridusasutusse);
5) lapse ja tema pere nõustamine ning erinevad teraapiad;
6) lapse täiendavad rehabilitatsiooniteenused;
7) turva- ja tugikodu teenus;
8) abi- ja tugivahendite soetamine;
9) eluruumi kohandamine;
10) erivajadustega lastele suunitletud laagri osaluskulude katmine;
11) muud teenused, mis soodustavad raske või sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
(4) Teenuse rahastamiseks eraldatakse täiendavad vahendid Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015 määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja korras” nimetatud alustel.
§ 66. Teenuse taotlemine, määramine ja otsustamine.
(1) Teenuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Taotluse vaatab läbi lastekaitse spetsialist, kes hindab lapse vajadust koostöös teenust saava isiku seadusliku esindajaga.
(3) Teenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.
(4) Lastekaitse spetsialist kinnitab STARis raske või sügava puudega lapse juhtumiplaani, milles määratud teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse kasutamise vajaduse hindamisest.
(5) Teenuse määramise või määramisest keeldumise otsustab vallavalitsus.
§ 67. Teenuse tasu ja tasumine
(1) Teenus võib taotlejale olla tasuta või osaliselt tasuline. Isiku poolt makstava tasu suurus sõltub teenuse mahust, maksumusest ning taotleja majanduslikust olukorrast. Tasu suuruse või teenuse osutamise tasuta otsustab vallavalitsus juhtumipõhiselt.
(2) Ametiasutus sõlmib teenuse osutajaga lepingu või tasutakse teenuse eest teenuse osutajale arve alusel.
13. jagu Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
§ 68. Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja sisu
(1) Muid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid (edaspidi muu teenus) korraldab ametiasutus või osutab ametiasutuse hallatav asutus, teenuse eesmärgiks on toetada isikut igapäevaeluga toimetulekul.
(2) Lähtuvalt igapäevaeluga toimetuleku vajadusest korraldatakse täisealisele isikule järgmisi sotsiaalteenuseid:
1) viipekeele tõlketeenus;
2) erialaspetsialisti teenus;
3) kriisiabi;
4) sõltuvusravi;
5) intervallhooldus;
6) päevane hooldusteenus;
7) dementsete päevahoid.
§ 69. Õigus teenusele
Õigus muu teenuse saamiseks on täisealisel isikul, kes vajab käesoleva määruse § 68 lõikes 2 nimetatud teenust, et tagada tema psühhosotsiaalne tasakaal ja igapäevaeluga toimetulek ning heaolu ja arengut toetav elukeskkond kodustes tingimustes.
§ 70. Teenuse taotlemine, määramine ja otsustamine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik ametiasutusele vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Taotluse vaatab läbi sotsiaaltöö spetsialist, kes hindab teenuse vajadust, koostöös teenuse taotlejaga selgitab välja käesoleva määruse paragrahvi 68 lõikes 2 nimetatud teenuse ja koostab STARis juhtumiplaani.
(3) Muu teenuse määramise või määramisest keeldumise otsustab vallavalitsus.
(4) Muud teenust ei määrata, kui teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga.
§ 71. Teenuse tasu ja tasumine
(1) Muu teenus võib taotlejale olla tasuline, osaliselt tasuline või tasuta. Isiku makstava tasu suurus sõltub teenuse mahust, maksumusest ning taotleja majanduslikust olukorrast. Tasu suuruse või teenuse osutamise tasuta otsustab vallavalitsus juhtumipõhiselt.
(2) Ametiasutus sõlmib teenuse osutajaga lepingu või tasutakse teenuse eest teenuse osutajale arve alusel, kui teenust ei osuta ametiasutuse hallatav asutus.
4. peatükk VAIDEMENETLUS
§ 72. Vaidlustamine
(1) Järva valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaie või kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Kui vallavalitsus jätab vaide rahuldamata, on vaide esitajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul vaide rahuldamata jätmise haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 73. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 4 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Järva Vallavolikogu 22.02.2018 määrus nr 5 „Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahaliste vahendite kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 74. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2021.
Rait Pihelgas
Vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter