HaridusKool

HaridusLasteasutus

Teksti suurus:

Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Väljaandja:Kose Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.07.2017, 4

Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Vastu võetud 25.07.2017 nr 8

Käesolev kord kehtestatakse koolieelse lasteasutuse § 16 lõige 5, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõige 1, § 27 lõige 5, haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord”, vabariigi valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ ning Kose Vallavolikogu 17.12.2015 määruse nr 88 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kooli pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine Kose Vallavalitsusele“ alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool (edaspidi kool) tagab õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule lapsele, kelle elukohajärgseks munitsipaalkooliks antud kool on.

 (2) Elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgse kooli määramispiirkond) määramise tingimused ja korra kehtestab Kose Vallavalitsus oma määrusega. Vallavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

 (3) Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool elukohajärgse kooli määramispiirkonda elav koolikohustuslik laps võetakse kooli vastu juhul, kui klassis on vabu kohti.

 (4) Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

 (5) Kooli pidaja võib kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lõikes 1 sätestatud klassi täitumuse ülemisest piirnormist väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

 (6) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis
sätestatut.

 (7) Kool avalikustab õpilaste vastuvõtu korra lasteaed-kooli veebilehel.

§ 2.  Koolikohustus

 (1) Koolikohustuslik on laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsme aastaseks.

 (2) Vanema taotlusel võib esimesse klassi vastu võtta koolikohustuslikust east noorema lapse, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on õppeasutust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid.

 (3) Vanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse täitmise edasilükkamist.

 (4) Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolivalmiduskaardi koostamise aluseks on lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemused.

§ 3.  Kooli vastuvõtmine

 (1) Lapse I klassi vastuvõtmiseks esitab vanem (seaduslik esindaja) koolile enne käimasoleva aasta 1. maid järgmised dokumendid:
 1) vormikohase avalduse;
 2) lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või – tõendi) ärakirja;
 3) vanema isikut tõendava dokumendi ärakirja, välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral;
 4) koolivalmiduskaardi;
 5) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
 6) dokumendifoto õpilaspileti vormistamiseks;
 7) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui õpilane vahetab kooli õppeveerandi kestel.

 (2) Õpilase vastuvõtmiseks II-IV klassi esitab vanem (seaduslik esindaja) koolile järgmised dokumendid:
 1) vormikohase avalduse;
 2) õpilase isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või –tõendi) ärakirja;
 3) vanema isikut tõendava dokumendi ärakirja, välja arvatud digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise korral;
 4) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
 5) väljavõtte õpilasraamatust;
 6) dokumendifoto õpilaspileti vormistamiseks;
 7) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui õpilane vahetab kooli õppeveerandi kestel.

§ 4.  Õpilase koolist väljaarvamine

 (1) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilase vanemale (seaduslikule esindajale) vastava avalduse alusel:
 1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
 2) õpilase tervisekaardi;
 3) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.

 (2) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele klassitunnistuse ning õpilase tervisekaardi.

§ 5.  Õpilase üleminek ühest koolist teise

 (1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

 (2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
 1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
 2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
 3) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega.

§ 6.  Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

 (1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

 (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

§ 7.  Õpilase üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

 (1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

 (2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

§ 8.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.

Merle Pussak
vallavanem

Teele Nässi
jurist-volikogu sekretär vallasekretäri ülesannetes