Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Halliste kalmistu kasutamise eeskiri

Väljaandja:Halliste Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.08.2012, 5

Halliste kalmistu kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.04.2010 nr 7
jõustumine 26.04.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 ja § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Eeskiri sätestab EELK Halliste Püha Anna koguduse omandis oleva ja Halliste valla poolt hallatava Halliste kalmistu kasutamise korra. Halliste kalmistu on riigi kaitse all olev 8,4 ha suurune ajalooline kinnismälestis (registrinumber 8415, mälestiseks tunnistatud kultuuriministri määrusega nr 37, 03.07.1997.a).

  (2) Kalmistute haldamisel, kasutamisel, rajamisel ja sulgemisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusloovatest aktidest, käesolevast eeskirjast ning kalmistu hooldamise nõudmistes järgitakse eesti rahva kalmistu- ja matmistraditsioone.

  (3) Eeskirjas mõistetakse kalmistu all üldkasutatavat territooriumi, mis vastavalt Halliste valla üldplaneeringule on ette nähtud surnute matmiseks.

  (4) Kalmistu eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile kalmistul viibijaile.

  (5) Kalmistul korraldab töid ja osutab teenuseid kalmistu haldaja (edaspidi haldaja), kelle õigused ja kohustused määrab Halliste Vallavalitsus kindlaks lepinguga.

  (6) Kalmistu juurde kuuluvad parklad, veevõtukohad, jäätmekogumiskohad, tööriistade hoiupaik, tualetid, teadetetahvlid (edaspidi rajatised).

  (7) Hauaplatside eraldamisega, kalmistu eeskirja täitmisega ja kalmistu korrashoiuga tegeleb haldaja.

  (8) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
hauaplats – maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isikule surnu(te) matmise eesmärgil ja mis koosneb ühest või mitmest hauakohast;
hauaregister – haudade ja hauaplatsi valdajate andmekogu;
matmise kvartal – kalmistu territoriaalse jaotuse üksus;
matmistava – rahvuslikke traditsioone ja kombeid järgiv matmisviis ja matusekorraldus;
hauaplatsi valdaja – isik, kelle valdusse hauaplats on haldaja poolt antud;
kalmistuvaht – kalmistutöötaja rahvapärane nimetus;
matmisluba - kalmistutöötaja poolt välja kirjutatud dokument;
matmisraamat – matmiste registreerimise raamat;
matmisplatsi tunnistus – hauaplatsi valdaja käes olev dokument, kuhu märgitakse kõik platsile maetute andmed; matuse sellele platsile saab vormistada matmisplatsi tunnistuse esitamisel;

  (9) Kalmistu on avatud iga päev, kalmistutöötaja tööaeg määratakse kindlaks tema töölepingus.

  (10) Kalmistu kohta peab haldaja hauaregistrit ja matmisraamatut.

  (11) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Halliste Vallavalitsuse arhiivis.

  (12) Kalmistul peab olema:
  1) matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;
  2) kalmistuinventari hoidmiseks vajalikud ruumid;
  3) teadetetahvel teabega osutatavate teenuste kohta;
  4) teave haldaja aadressi ja telefoninumbri kohta;
  5) kalmistu kasutamise eeskiri;
  6) kalmistu plaan, kuhu on märgitud hooned, rajatised, muinsuskaitselised ja kultuuriloolised objektid, surnuaia eri osade liigenduslikud orientiirid;
  7) parkimisplatsid, veevõtukoht ja tualett;
  8) tähistatud kohad prahi mahapanekuks või selle paigutamiseks;

  (13) Haldaja kasutuses peab olema kalmistuplaan, kus on fikseeritud nummerdatud matmiste kvartalid, matmiste read, hauaplatsid ja hauad ning kalmistu rajatised.

  (14) Kalmistul osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjana haldaja.

§ 2.   Hauaplatside eraldamise tingimused ja kord

  (1) Hauaplatside eraldamist, kalmistu kasutamise eeskirja täitmist ja kalmistu korrashoidu korraldab kalmistu haldaja.

  (2) Hauaplats eraldatakse taotleja poolt esitatud maetava surmatunnistuse alusel, samaaegselt vormistab kalmistuvaht matmisloa. Matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras, kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega.

  (3) Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis.

  (4) Kalmistuvaht peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama hauaplatsi asukoha, märkima kohapeal hauaplatsi mõõdud ja informeerima platsi valdajat või tema esindajat tema õigustest ja kohustustest. Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 2,5 x 1,2m ühe hauakoha kohta. Urnimatuseks ettenähtud maa-ala suuruseks on üks ruutmeeter ühe hauakoha kohta. Matmisplatsi kohta vormistatakse matmisplatsi tunnistus.

  (5) Hauaplats eraldatakse isikule 20-aastase tasuta valdamisõigusega. Selle tähtaja lõppemisel on hauaplatsi haldajal õigus pikendada hauaplatsi valdamisõigust järgmiseks kahekümneks aastaks või valdamisõigus lõpetada. Hauaplatsi valdaja teovõimetuse korral või surma korral lähevad tema õigused ja kohustused üle eestkostjale või pärijale.

  (6) Hauaplatsi valdamisõigusest loobumise korral teatab hauaplatsi valdaja sellest kirjalikult kalmistu haldajale. Kasutusõigusest loobumise korral on kalmistu haldajal õigus hauaplatsi vaba osa uuteks matusteks välja anda.

  (7) Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi valdamisõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle hauaplatsi valdamisõigus.

§ 3.   Matmine

  (1) Loa matmiseks annab kalmistuvaht maetava isiku surmatunnistuse alusel.

  (2) Kalmistuvaht registreerib matmise matmisraamatus, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, vanus, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatunnistuse number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed hauaplatsi asukoha, matja ja platsi hooldaja kohta.

  (3) Matmisloa väljaandmisel teeb kalmistuvaht kande hauaregistrisse ja kalmistuplaanile. Matmisloale on märgitud hauaplatsi hooldaja andmed tema allkirjaga.

  (4) Matmise aeg kooskõlastatakse kalmistuvahiga nii, et matmine toimuks mitte varem kui 36 tunni möödumisel maetu surmast. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistuvahile teatama vähemalt üks ööpäev varem. Matmine on lubatud ainult valgel ajal, üldjuhul 10.00 – 16.00. Riiklikel pühadel üldjuhul matmisi ei toimu.

  (5) Käesoleva eeskirja paragrahvi 2 lõikes 3 ja paragrahvi 3 lõikes 4 loetletud nõuetest võib kalmistuvahi (kirjalikul) loal erandkorras kõrvale kalduda juhul, kui matuse korraldajad soovivad matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega.

  (6) Haldajal on õigus keelduda eeskirja paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud matmiskorralduseks loa andmisest, kui niisugune matmine on vastuolus keskkonna ja tervisekaitse nõuetega.

  (7) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus esmamatmisel olema 1,5 - 2,0 meetrit, urni matmisel 1 meeter. Pealematmise korral peab kirstuhaua sügavus olema vähemalt 1,5 m. Pärast hauaaugu kinniajamist peab olema kujundatud hauakääbas kõrgusega mitte üle 0,5 m maapinnast. Hauaaugu kaitseks pinnavete eest peab kääpavall ulatuma üle hauaaugu äärte.
(Muudetud Halliste Vallavolikogu 15.08.2012 määrusega nr 9 - jõust 01.09.2012)

  (8) Pealematmine võib toimuda vähemalt 20 aasta möödumisel eelmisest matusest. Pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Kultuuri- ja ajalooliselt tuntud isikute hauaplatsidele pealematmist ei teostata.
(Muudetud Halliste Vallavolikogu 15.08.2012 määrusega nr 9 - jõust 01.09.2012)

  (9) Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. Hauaplatsi korrastab pärast matmist matja.

  (10) Matja korrastab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused matusele järgneva kolme päeva jooksul või hüvitab matmisjärgse korrastamise kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga.

  (11) Kalmistu vanades kvartalites vanadele hauaplatsidele võib matta järgmistel tingimustel:
  1) perekonna hauaplatsile valdaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matusest on möödunud vähemalt 20 aastat;
(Muudetud Halliste Vallavolikogu 15.08.2012 määrusega nr 9 - jõust 01.09.2012)
  2) vabanenud ja uuesti välja antud hauaplatsile pärast 20 aasta möödumist viimasest matmisest;
(Muudetud Halliste Vallavolikogu 15.08.2012 määrusega nr 9 - jõust 01.09.2012)
  3) perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse.

§ 4.   Hauaplatside kujundamine ja hooldamine

  (1) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja detailplaneerimisprojektis määratud kujundusnõudeid. Hauaplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades eeskirjas nimetatud piiranguid. Nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50 aastat tähised ja piirded tuleb jätta oma algsele kohale. Kalmistu vanades kvartalites on betoonist uute hauaplatsipiirete rajamine keelatud. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel hauaplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus mittevastavad hauatähised või hauarajatised eemaldada platsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest.

  (2) Iga hauakoht peab olema platsil tähistatud. Hauatähised on: rist, hauaplaat või –tahvel, hauakivi, hauasammas.

  (3) Hauarajatised on: hauaplatsi piirdeaed, platsi piirav äärekivi, valatud betoonrant, istutatavad puud, põõsad ja hekk (heki kõrgus kuni 0,7 m). Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ja need peab platsi valdaja rajama nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu. Hauaplatsile paigaldatud hauatähised ja hauarajatised on platsi valdaja omand.

  (4) Hauaplatsi hooldamise korraldab hauaplatsi valdaja. Ta on kohustatud korrastama hauatähised ja –rajatised, hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad. Praht tuleb viia selleks ettenähtud kohta.

  (5) Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad või ohtlikud aiad, puud ja põõsad.

  (6) Omasteta surnute hauaplatside korrasoleku tagab vallavalitsus.

  (7) Urni paigutamisel kolumbaariumi urnikambrisse eemaldab katteplaadi ja asetab selle tagasi kalmistu hooldaja.
(Muudetud Halliste Vallavolikogu 15.08.2012 määrusega nr 9 - jõust 01.09.2012)

§ 5.   Kalmistu sisekord

  (1) Kalmistu külastajad on kohustatud kalmistul hoidma korda, puhtust ja rahu.

  (2) Kalmistul on keelatud: risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, tarvitada alkoholi, jalutada koeri ja teisi koduloomi.

  (3) Keelatud on omavoliliselt maha võtta kasvavaid puid ja põõsaid, sõita kalmistul mistahes mootorsõidukiga ilma kalmistu haldaja loata, laiendada omavoliliselt hauaplatse, oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu. Prügi ja praht tuleb panna selleks ettenähtud kogumiskohtadesse. Ei tohi teha lõket ega prahi põletamiseks tuld ilma kalmistuvahi loata. Kalmistu prahikogumiskohtadesse on keelatud olmeprahi toomine.

  (4) Kalmistule on keelatud matta loomi.

§ 6.   Kalmistu laiendamine ja uue rajamine

  (1) Loa kalmistu laiendamiseks ja uue kalmistu rajamiseks annab vallavolikogu, kehtestades eelnevalt üldplaneeringu alusel kalmistu laiendamiseks või uue rajamiseks eraldatud maa-alal detailplaneeringu.

  (2) Kalmistu detailplaneeringus nähakse ette kalmistu jaotus kvartaliteks, hauaplatsidele juurdepääsuteede ja –radade paiknemise, ehitiste ja rajatiste asukohad jms.

§ 7.   Kalmistu sulgemine

  (1) Kalmistu suletakse matmiseks Halliste Vallavolikogu otsusega Halliste Püha Anna koguduse juhatuse ettepanekul.

  (2) Kalmistu sulgemist tähistav otsus peab määrama tingimused ja korra suletud kalmistu edasise kasutamise, hooldamise ja kaitse korraldamise kohta.

§ 8.   Eeskirja rikkuja vastutus

  (1) Halliste valla kalmistu on tunnistatud tervikuna ajaloomälestiseks ja on Muinsuskaitseameti poolt registreeritud riigi kaitse all olevaks kinnismälestiseks.

  (2) Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt:
  1) tuleb kalmistut ümbritsevat piirdeaeda (kivimüüritist) korras hoida, võsast ja prahist puhtana;
  2) peab sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestisena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd kooskõlastama muinsuskaitseinspektoriga;
  3) peab kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50 aastat hauatähised ja –piirded jätma oma algsetele kohtadele; jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia haldaja poolt määratud kohta;
  4) on kalmistu vanades kvartalites betoonist uute hauapiirete rajamine keelatud, seda võib teha erandina kooskõlastatult muinsuskaitseinspektoriga;
  5) peab kooskõlastatult heakorraspetsialistiga eemaldama või määrama eemaldamisele kalmistut häirivad piirdeaiad, puud ja põõsad;
  6) kalmistu haldaja juhindub kalmistu hooldamisel ja korrastamisel Muinsuskaitseinspektsiooni poolt 17. Veebruaril 1998.a kinnitatud „Ajalooliste kalmistute hooldamise ja korrastamise metoodilisest juhendist“.

  (3) Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.

§ 9.   Rakendusätted

  Määrus jõustub 26. aprill 2010.a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json