SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Saku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.08.2017, 13

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 17.08.2017 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõike 1 ja § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Saku vallas osutatavate sotsiaalteenuste ja vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist.

 (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste- ja teenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

 (3) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva korraga nimetatud Saku Vallavalitsuse ülesandeid täidab üldiselt Saku Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) sotsiaalhoolekande korraldamisega tegeleva struktuuriüksuse (edaspidi struktuuriüksus) kaudu.

§ 2.  Kohaldamisala ja mõisted

 (1) Korda kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (2) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline abi;
 2) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav rahaline abi;
 3) vältimatu sotsiaalabi on abi isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu;
 4) madala sissetulekuga pere on pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla vallavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri;
 5) madala sissetuleku piir on vallavolikogu kehtestatud sissetuleku piir ühe pereliikme kohta;
 6) toimetulekuvõime on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
 7) hooldusplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks;
 8) rehabilitatsiooniplaan on konkreetsele inimesele koostatud hindamise kokkuvõte koos tegevuskavaga, kus on kirjas, milliseid eesmärke inimene soovib läbi teenuste kasutamise saavutada;
 9) puudega laps on kuni 18-aastane keskmise, raske või sügava puudega laps. Puudega lapsena käsitletakse käesolevas korras ka puudega õpilast, kes saab 19-aastaseks õppeaasta kestel;
 10) puudega isik on 18-aastane ja vanem isik, kellele on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud keskmine, raske või sügav puue;
 11) töövõime kaotusega isik on vähemalt 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kellele on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud töövõime kaotuse protsent või kelle töövõime on Töötukassa hinnangul osaline või puuduv;
 12) osaline hooldusvajadus on puudega isikule vajalik osaline hooldus ja järelevalve, kuna isik viibib osa päevast haridus- või hoolekandeasutuses;
 13) pidev hooldusvajadus on puudega isikule vajalik ööpäevaringne hooldus ja järelevalve, mida ei saa tagada teiste sotsiaalteenuste abil;
 14) ülalpidamist andma kohustatud isik on perekonnaseadusest tulenevalt abivajaja täisealine esimese ja teise astme üleneja ning alaneja sugulane.

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelisele abile õigust omavad isikud

 (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saku vald, kui käesolevas korras ei sätestata teisiti.

 (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Saku vald.

 (3) Varjupaigateenust ja vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Saku vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Saku valla haldusterritooriumil.

 (4) Hooldajatoetust puudega isiku hooldajale võib mõjuvatel põhjustel taotleda hooldaja, kelle elukoht rahvastikuregistris ei ole registreeritud Saku vald.

 (5) Lastele suunatud sotsiaalteenuseid ja -toetusi on üldjuhul õigus taotleda juhul, kui nii taotleja kui ka lapse, kelle kohta sotsiaalteenust või -toetust taotletakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saku vald.

§ 4.  Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

 (1) Saku vallas osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused (vt peatükk 2).

 (2) Saku vallas isikule makstavad sotsiaaltoetused (vt peatükk 3):
 1) toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused ehk sissetulekust sõltuvad toetused;
 2) puudega lapse ja puudega isiku või töövõime kaotusega isiku toetused;
 3) sissetulekust mittesõltuvad toetused.

§ 5.  Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja, hooldaja või struktuuriüksuse juht vallavalitsusele vormikohase avaldusele.

 (2) Sotsiaalteenuste taotlemisel tuuakse avaldusel ära abivajaduse kirjeldus ja põhjendus ning isiku võime sotsiaalteenuse eest ise tasuda.

 (3) Kui sotsiaalteenuse taotleja ei ole võimeline raske majandusliku olukorra tõttu ise teenuse eest tasuma, tuleb lisaks esitada:
 1) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ja tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid;
 2) andmed taotleja perekonnaseadusest tulenevate ülalpidamist andma kohustatud isikute kohta (olemasolu, isiku- ja kontaktandmed) ning nende sissetulekuid ja tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

 (4) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel lisatakse vormikohasele avaldusele:
 1) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekute suurust või Töötukassas arvel olemist tõendavad dokumendid;
 2) perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvaid kulusid ja tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks sotsiaaltoetust taotletakse.

 (5) Kui taotlejale on määratud puue, lisatakse avaldusele Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise kohta ning rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.

 (6) Vajadusel lisatakse avaldusele muud dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks.

 (7) Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava isiku või perekonna tulusid, välja arvatud:
 1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi;
 2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
 3) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest (näit toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus);
 4) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust;
 5) puuetega isikutele riigi tagatisel antud õppelaenu.

 (8) Struktuuriüksuse teenistujal on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.

 (9) Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemise avalduste vormid ja hindamisinstrumendid sotsiaalteenuste ja toetuste määramiseks kinnitab vallavalitsus.

§ 6.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul;
 2) toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele;
 3) isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata;
 4) toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine;
 5) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
 6) isikut nõustatakse abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel;
 7) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
 8) abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema pereliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 9) isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.

 (2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest võib keelduda, kui isik ei vasta käesolevas korras kehtestatud tingimustele ja kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid või on andmeid varjatud;
 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
 3) taotleja ei esita struktuuriüksuse teenistuja küsitud täiendavaid dokumente.

§ 7.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tähtajad

 (1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine otsustakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates.

 (2) Otsus sotsiaalhoolekandelise abi andmise või andmata jätmise kohta tehakse taotlejale teatavaks 5 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

 (3) Sotsiaaltoetus makstakse välja hiljemalt 20 tööpäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates.

 (4) Sotsiaalhoolekandelise abi suurendamist või vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel hinnatakse abivajadus ümber taotluse või teiste esitatud vajalike dokumentide alusel.

§ 8.  Isiku kohustused ja vastutus

  Isik on kohustatud:
 1) esitama vallavalitsusele kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse või muu olulise asjaolu väljaselgitamiseks;
 2) osalema aktiivselt talle sotsiaalhoolekandelise abi andmises, sealhulgas täitma abi andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi;
 3) teavitama vallavalitsust viivitamata toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
 4) kasutama talle antud sotsiaaltoetust sihtotstarbeliselt.

2. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.  Reguleerimisala

  Käesolev peatükk sätestab sotsiaalteenuste liigid, teenuste võimaldamise alused ja tasumise korra, sotsiaalteenuste eesmärgi ning sotsiaalteenuste korraldamise tingimused ja korra.

§ 10.  Saku vallas korraldatavad sotsiaalteenused

 (1) Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohustuslikud sotsiaalteenused:
 1) koduteenus;
 2) tugiisikuteenus;
 3) täisealise isiku hooldus;
 4) isikliku abistaja teenus;
 5) sotsiaaltransporditeenus;
 6) eluruumi tagamise teenus;
 7) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 8) lapsehoiuteenus;
 9) turvakoduteenus;
 10) varjupaigateenus;
 11) võlanõustamisteenus.

 (2) Saku Päevakeskuse osutatavad täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

 (3) Erihoolekandeteenused.

§ 11.  Sotsiaalteenuste korraldamise ja osutamise alused

 (1) Sotsiaalteenuseid osutatakse isiku nõusolekul. Sotsiaalteenuse osutamise maht ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

 (2) Sotsiaalteenuseid osutatakse põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada.

 (3) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest, võttes arvesse isiku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas:
 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;
 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (4) Sotsiaalteenuse vajaduse täpsemaks väljaselgitamiseks vesteldakse vahetult teenuse taotlejaga või tema esindajaga.

 (5) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

 (6) Kõrvalabi vajaduse osutamisega sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel üldjuhul rehabilitatsiooni- või hooldusplaanist.

 (7) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduvhindamine.

 (8) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

 (9) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab SHS-is kehtestatud nõuetele.

 (10) Vallavalitsus korraldab lähtuvalt isiku tegelikust abivajadusest muid käesolevas korras nimetamata seadusest tulenevaid sotsiaalteenuseid.

 (11) Vallavalitsus võib rahaliste vahendite olemasolul osutada lähtuvalt isiku tegelikust abivajadusest muid sotsiaalteenuseid.

 (12) Vallavalitsus võib kehtestada sotsiaalteenuste osutamise korraldamiseks juhiseid.

§ 12.  Sotsiaalteenuse eest tasumine

 (1) Sotsiaalteenus on üldjuhul tasuline, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Vallavalitsuse või hallatava asutuse osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

 (3) Enne tasulise sotsiaalteenuse määramist tutvustab struktuuriüksuse teenistuja abivajajale või tema seadusjärgsetele ülalpidajatele teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.

 (4) Sotsiaalteenuse eest tasub üldjuhul isik ise või temale perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamist andma kohustatud isikud.

 (5) Vallavalitsusel on õigus sotsiaalteenuse saaja, kellel on raske majanduslik olukord ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised raske majandusliku olukorra tõttu teenuse eest tasuma, kaalutlusotsusega:
 1) vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest või;
 2) võtta kolmanda isiku osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus täielikult või osaliselt üle või;
 3) määrata teenuse eest tasumiseks isikule sotsiaaltoetust.

2. jagu Koduteenus 

§ 13.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku soodustamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks.

 (3) Koduteenus hõlmab koduabi ja isikuabi:
 1) koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine;
 2) isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisel või pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, söömisel, ravimi manustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes.

§ 14.  Koduteenuse osutamise korraldamine

 (1) Teenuse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku avalduse, milles märgib lisaks käesoleva korra paragrahvis 5 nõutud andmetele ka tegevused, milles kõrvalabi vajatakse ning põhjendus, miks ülalpidamist andma kohustatud isikutel ei ole võimalik nimetatud kõrvalabi osutada.

 (2) Avalduse laekumisest viie tööpäeva jooksul tehakse koduteenuse osutamise vajaduse selgitamiseks kodukülastus. Hindamisinstrumendi alusel fikseeritakse teenuse taotleja toimetulekuvõime, koduteenuse vajadus ja maht ning koostatakse hoolduskava.

 (3) Koduteenust osutatakse isikule tööpäeviti mitte rohkem kui 32 tundi kuus.

 (4) Koduteenuse osutamisel on maksimaalne hooldatav eluruumi pind ühe isiku kohta 51 m2.

 (5) Koduteenuse osutamise või teenuse osutamisest keeldumise otsustab struktuuriüksuse juht.

 (6) Koduteenuse osutamiseks sõlmivad koduteenuse osutaja ja koduteenuse taotleja kirjaliku lepingu tähtajaga kuni üks aasta. Lepingu lahutamatu lisa on hoolduskava.

 (7) Koduteenuste loetelu kehtestab vallavalitsus.

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 15.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on täisealise isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel väljaspool kodu ja vajadusel kodus.

 (3) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud perekonnas hooldaja.

§ 16.  Tugiisikuteenuse osutamise korraldamine

 (1) Tugiisikuteenuse saajateks võivad üldjuhul olla:
 1) täisealised isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab nende toimetulekut;
 2) puudega laps, kelle kehtivas rehabilitatsiooniplaanis on kirjas tugiisikuteenuse kasutamise vajadus;
 3) lapsed, kes vastava eriala spetsialisti hinnangul vajavad abi psüühika või käitumishäire tõttu;
 4) lapsed, või teda kasvatavad isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab nende toimetulekut;
 5) lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel.

 (2) Tugiisikuteenuse saajat abistatakse tugiisiku valikul. Tugiisikuks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (4) Tugiisikuteenust ei osutata üldjuhul erivajadustega laste haridusasutuses ja erivajadustega laste rühmas või -klassis õppetööl viibimise ajal.

 (5) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul.

 (6) Tugiisikuteenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega. Korralduse alusel sõlmib tugiisikuteenuse osutaja ja teenuse saaja vahel kirjalik lepingu tähtajaga kuni üks aasta.

 (7) Tugiisiku teenus lapsele ja last kasvatavale isikule on tasuta.

4. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 17.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

 (1) Täisealise isiku hooldus on hoolduse seadmine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

 (3) Hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamisel ja juhendamisel söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel, abistamine hooldatava õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimingutes ja tehingutes, milles hooldatava teovõime ei ole piiratud.

 (4) Hooldus sisaldab ka järelevalvet, st ohutuse tagamist inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.

§ 18.  Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine

 (1) Hoolduse seadmist ja hooldaja määramist taotlev isik (edaspidi hooldatav) esitab vallavalitsusele vormikohase taotluse, milles märgib lisaks käesoleva korra paragrahvis 5 nõutud andmetele andmed hooldaja isiku ning hooldaja vormikohase nõusoleku hooldajaks asumise kohta, kui hooldatav ise on leidnud hooldajaks sobiva isiku.

 (2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul tähtajatult.

 (3) Hooldajaks määratakse täisealine teovõimeline isik. Hooldajaks ei määrata sügava puudega isikut.

 (4) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele raske ja/või sügava puudega hooldatavale.

 (5) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.

 (6) Hooldajale määratakse sotsiaaltoetus vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 57.

 (7) Hooldaja ülesannete täitmise kohta esitab hooldaja 1. aprilliks struktuuriüksusele iga-aastase kirjaliku aruande, mille vormi kehtestab vallavalitsus.

 (8) Üks kord kahe aasta jooksul hooldaja määramisest külastab struktuuriüksuse teenistuja hooldatava kodu eesmärgiga kontrollida hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele. Kodukülastuse tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis.

 (9) Hooldaja kohustuseks on teatada struktuuriüksusele viivitamatult asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise. Hooldus lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega, kui:
 1) langevad ära hoolduse seadmise alused (v.a hooldatava surma korral);
 2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele;
 3) hoolduse lõpetamist taotleb hooldaja või hooldatav.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 19.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja kõigis eluvaldkondades osalemise suurendamine, vähendades selleks teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Teenuse saajat abistatakse tegevustes, milleks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

§ 20.  Isikliku abistaja määramine

 (1) Teenuse saajat abistatakse teenust vahetult osutava isiku leidmisel.

 (2) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (3) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isik teenust vajab, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

 (4) Teenuse osutamise perioodi lõppemisel või kõrvalabi vajaduse määra muutumisel ning isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

 (5) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest suunistest. Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest suunistest.

 (6) Isikliku abistaja teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega. Korralduse alusel sõlmivad isikliku abistaja teenuse osutaja ja teenuse saaja kirjaliku lepingu tähtajaga kuni üks aasta.

6. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 21.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada üldjuhul puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega ja liikumisraskustega isikul, kelle puue või muu liikumisraskus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 22.  Sotsiaaltransporditeenuse osutamise korraldamine

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse esmakordsel taotlemisel esitatakse vormikohane taotlus, milles muuhulgas tuuakse ära asjaolud, mis takistavad ühistranspordi kasutamist ning transpordi lähte- ja sihtkoht.

 (2) Struktuuriüksuse teenistuja ettepanekul otsustab struktuuriüksuse juht kas isik on õigustatud teenust saama. Struktuuriüksuse juhi otsuse alusel korraldab sotsiaaltransporditeenust Saku Päevakeskus.

 (3) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitab teenusele õigustatud isik Saku Päevakeskusele sõidutellimuse, kas kirjalikult või suuliselt, tuues ära sõidu kuupäeva, kellaaja ja sõidu alguspunkti ning sihtkoha.

 (4) Tellimus sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitatakse valla ja maakonna piires üldjuhul kolm tööpäeva, väljaspool maakonda vähemalt seitse tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

 (5) Kui isik mingil põhjusel ei soovi kokkulepitud ajal teenust saada, peab ta sellest Saku Päevakeskust võimalusel koheselt või vähemalt üks päev ette teavitama.

 (6) Saku Päevakeskus võib jätta teenuse osutamata, kui soovitud ajal ei ole vaba transporti, teavitades sellest teenuse tellijat vähemalt kaks tööpäeva ette.

 (7) Sotsiaaltransporditeenust ei osutata üldjuhul nädalavahetustel ja väljaspool maakonda üle kahe korra nädalas.

 (8) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul juhuveona Saku vallale kuuluva sõidukiga.

 (9) Sotsiaaltransporditeenust võib osutada halduslepingu alusel tegutsev füüsiline või juriidiline isik. Teenuse osutaja tagab vajadusel teenuse saaja abistamise sõidukisse sisenemisel ja sealt väljumisel ning sihtkohta siirdumisel.

7. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 23.  Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamise teenus on eluruumi kasutamise võimaldamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi soetama.

 (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamist nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada kodus ja iseseisvalt toime tulla.

§ 24.  Eluruumi kohandamise teenuse osutamise korraldamine

 (1) Puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamise teenust on õigus saada sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikul ehituslike kohanduste tegemiseks eluruumi sisenemise või eluruumis toimetuleku hõlbustamiseks.

 (2) Eluruumi kohandamise teenuse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku avalduse, milles märgib lisaks käesoleva korra paragrahvis 5 nõutud andmetele:
 1) kohandatava eluruumi aadress ja eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument;
 2) eluruumi omaniku nõusolek eluruumi kohandamiseks;
 3) planeeritav kohandus ja võimalusel kohandamise maksumuse kalkulatsioon vähemalt kahelt töövõtjalt.

 (3) Eluruumi kohandamise teenust on üldjuhul õigustaotleda ühekordselt.

§ 25.  Eluruumi tagamise teenuse osutamise korraldamine

 (1) Eluruumi kasutusse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku avalduse, milles märgib lisaks käesoleva korra paragrahvis 5 nõutud andmetele:
 1) taotlejaga ühist eluruumi taotlevate perekonnaliikmete isiku- ja kontaktandmed;
 2) periood, mille jooksul eluruumi teenust vajatakse;
 3) andmed taotleja või tema perekonna majandusliku seisu kohta (kinnisvara, sõidukid, kolme viimase kuu sissetulekud ja tasumisele kuuluvad kohustised ning neid tõendavad dokumendid);
 4) vajadusel taotluse seisukohast olulised andmed tervisliku seisundi kohta (nt erivajadused jms).

 (2) Vallavalitsus annab kasutusse Saku vallale kuuluvaid eluruume. Kui Saku valla omandis pole sobivat eluruumi, mida taotleja ja tema pereliikmete kasutusse anda, siis on vallavalitsusel õigus hankida eluruum üüriturult.

 (3) Eluruum antakse taotleja ja tema perekonna kasutusse ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.

 (4) Eluruumi kasutusse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb käesoleva korra paragrahvis § 6 lõikes 2 toodud asjaoludele lisaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada taotlejale vajalik eluruum;
 2) taotleja ja tema perekonna sotsiaalmajanduslikku olukorda on võimalik parandada muul viisil;
 3) kui taotlejal on eluruumi üürivõlgnevus Saku vallale või vallavalitsuse poolt teenuse tagamiseks korraldatud eluruumi omanikule.

 (5) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.

§ 26.  Eluruumi üürileping

 (1) Eluruumi kasutusse andmiseks sõlmitakse taotlejaga kirjalik üürileping. Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.

 (2) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluaseme tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

 (3) Eluruumi kasutamise korral tasub üürnik üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud.

 (4) Üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus kehtestab vallavalitsus.

 (5) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Saku valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.

 (6) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

 (7) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

8. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 27.  Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool isiku kodu üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

 (2) Ajutiselt võivad üldhooldusteenust vajada inimesed, kelle kõrvalabi vajadus on tingitud muutuvast terviseseisundist või kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda kodus toime tulla.

§ 28.  Üldhooldusteenuse osutamise korraldamine

 (1) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega.

 (2) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.

 (3) Korralduse alusel sõlmitakse koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga leping, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

§ 29.  Üldhooldusteenuse eest tasumine

 (1) Teenuse eest tasub üldjuhul teenuse saaja. Kui teenuse saajal puuduvad rahalised vahendid või neist ei piisa teenuse eest tasumiseks ja kui isikul on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikuid, tasuvad teenuse eest teenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

 (2) Isiku suunamisel püsivalt valla poolt osaliselt kaetavale üldhooldusteenusele, kui hooldust vajaval isikul ei ole rahalisi vahendeid teenuse eest tasumiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse teenuse eest tasumiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib vallavalitsus tasuda teenuse eest arve alusel osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni.

 (3) Vallavalitsus võib sõlmida isikuga lepingu ülalpidamiskulude katmiseks olemasoleva vara arvelt ja on õigustatud nõudma tehtud üldhooldusteenuse kulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel.

9. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 30.  Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või perekonnas hooldaja (edaspidi vanem) toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

 (2) Raske ja sügava puudega lapsele lapsehoiuteenuse osutamise eesmärk on vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

§ 31.  Lapsehoiuteenuse osutamise korraldamine

 (1) Vallavalitsus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel. Lapsehoiuteenuse taotlemine toimub vastavalt Saku Vallavalitsuse määrusele „Lapse koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja väljaarvamise kord“.

 (2) Lapsehoiuteenust on õigus saada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse vanemal, kelle elukoht koos lapsega on rahvastikuregistri andmete järgi Saku vald ning on taotlenud lasteaiakohta Saku valla munitsipaallasteasutuses.

 (3) Lapsehoiuteenuse saajaks ei ole õigustatud isik, kellele on pakutud kohta Saku valla munitsipaallasteasutuses, aga vanem on sellest ilma mõjuva põhjuseta keeldunud.

 (4) Vallavalitsus korraldab lapsehoiuteenuse osutamise üldjuhul läbi hanke leitud Saku ja vajadusel selle lähiümbruses tegutsevate lapsehoiuteenuse osutajate kaudu.

 (5) Erandjuhul võib lapse erivajadusest tulenevalt leida vajadustele vastava lapsehoiuteenuse osutaja hanke väliselt.

 (6) Lapsehoiuteenuse vanema kaetava osa määr on kehtestatud Saku Vallavolikogu määrusega „Koolieelse lasteasutuse kulude vanema kaetava osa määr ja tasumise kord“.

 (7) Lapsehoiuteenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab hariduse peaspetsialist. Erandjuhul osutatava lapsehoiuteenuse otsustab vallavalitsus korraldusega.

 (8) Lapsehoiuteenuse osutaja, vanema ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse kolmepoolne kirjalik leping.

§ 32.  Lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lapsele

 (1) Raske ja sügava puudega lapsehoiuteenusele on õigus, kui lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine).

 (2) Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse vajadus hinnatakse igal lapsel eraldi. Soovi korral nõustab struktuuriüksuse teenistuja teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

 (3) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus kuni lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud lapsehoiuteenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega. Korralduse alusel sõlmitakse vallavalitsuse, teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel kolmepoolne kirjalik leping.

10. jagu Turvakoduteenus 

§ 33.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi ajutine tagamine lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (2) Teenust on õigus saada isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

§ 34.  Turvakoduteenuse osutamise korraldamine

 (1) Teenuse saamiseks võib isik esitada suulise või kirjaliku taotluse struktuuriüksuse teenistujale, kes selgitab välja isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks ning fikseerib selle.

 (2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (3) Teenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (4) Juhul, kui teenust vajav isik tuleb tema seisundist tingituna toimetada teenusele viivitamatult, korraldab struktuuriüksuse teenistuja isiku paigutamise teenusele ilma vallavalitsuse korralduseta.

 (5) Isiku turvakoduteenusele jäämise otsustab vallavalitsus korraldusega järgmisel istungil.

 (6) Turvakoduteenus lapsele on tasuta.

11. jagu Varjupaigateenus 

§ 35.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  Varjupaigateenus on ajutise ööbimiskoha võimaldamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

§ 36.  Varjupaigateenuse osutamise korraldamine

 (1) Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Saku valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise abiga ajutist ööbimiskohta tagada.

 (2) Teenus tagatakse ajutiseks perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku edasise elu korraldamiseks. Vallavalitsusel on kohustus pakkuda isikule nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks.

 (3) Vallavalitsus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

 (4) Juhul, kui teenust vajav isik tuleb suunata teenusele viivitamatult, korraldab struktuuriüksuse teenistuja isiku paigutamise teenusele ilma vallavalitsuse korralduseta.

 (5) Isiku varjupaigateenusele jäämise otsustab vallavalitsus korraldusega järgmisel istungil.

12. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 37.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenus on täisealise isiku nõustamine ja juhendamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel ja edasiste võlgnevuste tekkimise ennetamisel.

§ 38.  Võlanõustamisteenuse osutamise korraldamine

 (1) Võlanõustamisteenust on õigus saada täisealisel isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma või kellel on võlgnevuse tekkimise oht.

 (2) Kui struktuuriüksuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav teenistuja, osutab võlanõustamisteenust see teenistuja. Muul juhul osutatakse teenust struktuuriüksuse kaudu leitud pädev võlanõustamisteenuse osutaja.

 (3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

 (4) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega juhul, kui teenuse osutaja ei ole struktuuriüksuse teenistuja.

13. jagu Saku Päevakeskuse osutatavad täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 39.  Saku Päevakeskuse osutatavad täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused

 (1) Saku Päevakeskus osutab lähtuvalt isiku põhjendatud abivajadusest täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid.

 (2) Täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
 1) duši kasutamise teenus;
 2) pesu pesemise ja kuivatamise teenus;
 3) toidu vahendamise teenus.

 (3) Duši kasutamise teenuse eesmärk on duši kasutamise võimaldamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna hügieenivajadustele vastavat pesemisvõimalust tagama.

 (4) Pesu pesemise ja kuivatamise teenuse eesmärk on võimaldada pesu pesemine ja kuivatamine isikutele, kes vajavad pesu pesemisel abi või kellel puuduvad kodus vastavad tingimused.

 (5) Toidu vahendamise teenuse eesmärk on pakkuda sooja toitu isikutele, kes sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt ei saa ise toitu valmistada.

 (6) Teenuste kasutamiseks esitab isik Saku Päevakeskusele taotluse.

 (7) Teenuse saamise otsustab Saku Päevakeskuse juhataja.

14. jagu Erihoolekandeteenused 

§ 40.  Saku Päevakeskuses osutatavad erihoolekandeteenused

 (1) Saku Päevakeskuses osutatakse alljärgnevaid riigi korraldatavaid erihoolekandeteenuseid:
 1) igapäevaelus toetamise teenus;
 2) toetatud elamise teenus;
 3) töötamise toetamise teenus.

 (2) Erihoolekandeteenust on õigus saada Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.

 (3) Erihoolekandeteenuse saamiseks esitab isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

3. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Sotsiaaltoetuste liigid 

§ 41.  Reguleerimisala

  Peatükk reguleerib Saku valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste liigid, määramise ja maksmise tingimused ning korra.

§ 42.  Sotsiaaltoetuste liigid

 (1) Toimetuleku soodustamiseks makstavad ehk sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) koolitoetus;
 2) kooli, lasteaia või lapsehoiu toiduraha ning lasteaia või lapsehoiu kohatasu katmise toetus;
 3) koolisõidu toetus;
 4) õpilase vaba aja tegevuse kulude katmise toetus;
 5) eluasemekulude katmise toetus;
 6) hoolekandeasutuses ülalpidamiskulude katmise toetus;
 7) muudel põhjendatud juhtumitel makstav toetus.

 (2) Puudega lapse ja puudega või töövõime kaotusega isiku sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) puudega lapse kooli, lasteaia või lapsehoiu toiduraha ning lasteaia või lapsehoiu kohatasu katmise toetus;
 2) puudega lapse vaba aja tegevuse kulude katmise toetus;
 3) puudega lapse haridusasutusse sõidu toetus;
 4) puudega lapse ravimite, meditsiiniseadmete ostmise või rentimise, tasulise ravi või teenuse ning tervist taastava tegevuse kulude katmise toetus;
 5) puudega lapse hooldajatoetus;
 6) puudega isiku haridusasutusse sõidu toetus;
 7) puudega või töövõime kaotusega isiku ravimite, meditsiiniseadmete ostmise või rentimise, tasulise ravi või teenuse ning tervist taastava tegevuse kulude katmise toetus;
 8) puudega isiku hooldajatoetus.

 (3) Muud sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;
 2) sünnitoetus;
 3) kolme- ja enamalapselise pere koolitoetus;
 4) matusetoetus.

2. jagu Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused 

§ 43.  Koolitoetus

 (1) Toetusele on õigus madala sissetulekuga perel:
 1) õppeaasta alguses juhul, kui õpilane õpib üldharidus- või kutseõppeasutuses;
 2) õpilase põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamisel.

 (2) Toetusele on õigus kuni õpilase 19-aastaseks saamiseni. Juhul, kui õpilane saab 19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus toetust taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetust on õigus taotleda 1. augustist kuni 31. oktoobrini ning punktis 2 nimetatud toetust 1. juunist kuni 31. juulini.

§ 44.  Kooli, lasteaia või lapsehoiu toiduraha ning lasteaia või lapsehoiu kohatasu katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus madala sissetulekuga perel:
 1) lapse lasteaia või lapsehoiu toiduraha ja kohatasu katmiseks;
 2) kooli toiduraha katmiseks kuni õpilase 19-aastaseks saamiseni.

 (2) Juhul, kui õpilane saab 19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus kooli toiduraha toetust taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Toetuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane avaldus üldjuhul õppeaasta 20. septembriks. Juhul, kui toetuse vajadus ilmneb õppeaasta keskel, on õigus taotleda toetust jooksvalt.

 (4) Toetus määratakse üldjuhul kuni õppeaasta lõpuni. Toetust ei määrata suvevaheajaks.

§ 45.  Koolisõidu toetus

 (1) Toetusele on õigus madala sissetulekuga perel õpilase Eesti Vabariigis asuvasse õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta sõidu maksumuse kompenseerimiseks, kui õpilane õpib:
 1) väljaspool Saku valda asuvas põhikoolis või gümnaasiumis;
 2) kutseõppeasutuses ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

 (2) Toetusele on õigus kuni õpilase 19-aastaseks saamiseni. Juhul, kui õpilane saab 19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus toetust taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Toetus määratakse üldjuhul kuni õppeaasta lõpuni. Toetust ei määrata koolivaheajaks.

§ 46.  Õpilase vaba aja tegevuse kulude katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus madala sissetulekuga perel õpilase ühe vaba aja tegevuse kulu katmiseks.

 (2) Toetusele on õigus õpilasel kuni 19-aastaseks saamiseni. Juhul, kui õpilane saab
19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus toetust taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Toetuse ülempiir kalendriaastas on kaks vallavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.

§ 47.  Eluasemekulude katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus madala sissetulekuga perel:
 1) kelle omandis või kasutuses on üürilepingu alusel eluruum ja kes elab seal alaliselt;
 2) pereliikme õpilaskodu kulude katmiseks õppeperioodil.

 (2) Toetatakse põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilaskodu kulude katmist.

§ 48.  Hoolekandeasutuses ülalpidamiskulude katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus isikul, kes tervislikust seisundist lähtuvalt vajab ööpäevaringset hooldust või päevahoiuteenust ning kellel puuduvad ülalpidamist andma kohustatud isikud või kui ülalpidamist andma kohustatud isikud oma vanuse, tervisliku seisundi või majandusliku olukorra tõttu ei ole võimelised täitma ülalpidamiskohustust.

 (2) Ülalpidamist andma kohustatud isik on abivajaja täisealine esimese ja teise astme üleneja ning alaneja sugulane.

§ 49.  Muudel põhjendatud juhtumitel makstav toetus

 (1) Toetust makstakse vahendite olemasolu korral.

 (2) Toetusele on õigus madala sissetulekuga perel lisaks käesolevas peatükis nimetatud toetustele muude põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.

 (3) Toetusele on õigus erandkorras perel, kelle sissetulek on üle madala sissetuleku piiri, kuid toetus on hädavajalik pere iseseisva toimetuleku säilitamiseks, hoidmaks ära abituse süvenemist ning tagamaks laste heaolu (lapse toiduraha, õpilaskodu, koolisõidu, lastelaagri kulude katmine).

 (4) Toetusele on õigus raskes majanduslikus olukorras oleval isikul või perel:
 1) õnnetusjuhtumite või muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, pereliikme äkiline haigestumine või pereliikme matuse korraldamine vms) seotud kulude katmiseks;
 2) hädavajalike kulutuste osaliseks (v.a lõikes 3 sätestatud juhul) katmiseks.

3. jagu Puudega lapse ja puudega isiku või töövõime kaotusega isiku toetused  

§ 50.  Puudega lapse kooli, lasteaia või lapsehoiu toiduraha ning lasteaia kohatasu katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus puudega lapse:
 1) lasteaia või lapsehoiu toiduraha ja kohatasu katmiseks;
 2) kooli toiduraha katmiseks kuni õpilase 19-aastaseks saamiseni.

 (2) Juhul, kui õpilane saab 19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus toetust kooli toiduraha katmiseks taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Toetust võib taotleda puudega lapse vanem või eestkostja. Toetuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane avaldus üldjuhul õppeaasta 20. septembriks. Juhul, kui toetuse vajadus ilmneb õppeaasta keskel, on õigus taotleda toetust jooksvalt.

 (4) Toetus määratakse üldjuhul kuni õppeaasta lõpuni. Toetust ei määrata suvevaheajaks.

§ 51.  Puudega lapse vaba aja tegevuse kulude katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus puudega lapse ühe vaba aja tegevuse kulu katmiseks, kuid mitte rohkem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülempiir.

 (2) Toetusele on õigus eelkooliealisel lapsel ja õpilasel kuni 19-aastaseks saamiseni. Juhul, kui õpilane saab 19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus toetust taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Toetuse ülempiir kalendriaastas on kaks vallavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.

 (4) Toetust võib taotleda puudega lapse vanem või eestkostja.

§ 52.  Puudega lapse haridusasutusse sõidu toetus

 (1) Toetusele on õigus puudega lapse haridusasutusse ja tagasi transpordi kulude katteks juhul, kui Saku vallas ei osutata puudega lapse vajadustele vastavat haridusteenust ning laps ei ole võimeline iseseisvalt kasutama ühistransporti.

 (2) Toetusele on õigus kuni õpilase 19-aastaseks saamiseni. Juhul, kui õpilane saab 19-aastaseks õppeaasta kestel, on õigus toetust taotleda kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

 (3) Toetuse arvutamise aluseks on lapsevanema, eestkostja või transporditeenust osutanud isiku poolt struktuuriüksusele esitatud sõidudokumendid (teekonnaleht läbitud kilomeetrite kohta või sõidupiletid või kuukaart).

 (4) Toetust võib taotleda puudega lapse vanem või eestkostja. Toetuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane avaldus üldjuhul õppeaasta 20. septembriks. Juhul, kui toetuse vajadus ilmneb õppeaasta kestel, on õigus taotleda toetust jooksvalt.

 (5) Toetus määratakse taotluse alusel üldjuhul kuni õppeaasta lõpuni. Toetust ei määrata õpilase koolivaheajaks.

§ 53.  Puudega lapse ravimite, meditsiiniseadmete ostmise või rentimise, tasulise ravi või teenuse ning tervist taastava tegevuse kulude katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus:
 1) kuni 16-aastase puudega lapse kuni 50% ulatuses lapse puudest tingitud kulude katmiseks;
 2) 16-18-aastase puudega lapse kuni 50% ulatuses puudest tingitud kulude, mis ületavad temale määratud puudega tööealise inimese toetust, katmiseks.

 (2) Toetust võib taotleda puudega lapse vanem või eestkostja.

 (3) Ravimite ostmise toetuse puhul makstakse välja retseptiravimite kulu.

§ 54.  Puudega lapse hooldajatoetus

 (1) Toetusele on õigus puudega lapse vanemal või eestkostjal.

 (2) Toetuse määramiseks korraldab struktuuriüksuse juht puudega lapse hindamise ning hooldusvajaduse väljaselgitamise.

 (3) Toetuse arvutamise aluseks on puudega lapse hooldajatoetuse määr (edaspidi hooldajatoetuste määr).

 (4) Toetus määratakse puudega lapse vanemale või eestkostjale, kes ei saa tööle asuda, järgmistes suurustes:
 1) 3- kuni 16-aastase keskmise puudega lapse hooldusvajaduse korral 50% hooldajatoetuste määrast;
 2) 3- kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse osalise hooldusvajaduse korral 75% hooldajatoetuste määrast ja pideva hooldusvajaduse korral 100% hooldajatoetuste määrast.

 (5) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ajani, kuni laps vastab käesolevas korras sätestatud tingimustele.

 (6) Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui:
 1) hooldusvajaduse kohaselt on puudega lapsele püsivalt tagatud või on võimalik tagada kõrvalabi ja juhendamine sotsiaalteenuste kaudu;
 2) taotlejale on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud sügav puue;
 3) taotleja saab töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.

§ 55.  Puudega isiku haridusasutusse sõidu toetus

 (1) Toetusele on õigus puudega isikul haridusasutusse ja tagasi transpordi kulude katteks juhul, kui Saku vallas ei osutata puudega isiku vajadustele vastavat haridusteenust ning isik ei ole võimeline iseseisvalt kasutama ühistransporti. Toetust on võimalik taotleda põhikooli, gümnaasiumisse või kutseõppeasutusse sõiduks.

 (2) Toetuse arvutamise aluseks on puudega isiku, eestkostja, hooldaja või transporditeenust osutanud isiku poolt struktuuriüksusele esitatud sõidudokumendid (teekonnaleht läbitud kilomeetrite kohta või sõidupiletid või kuukaart).

 (3) Toetust võib taotleda puudega isik, tema eestkostja või hooldaja, töövõime kaotusega isik ning struktuuriüksus juht. Toetuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane avaldus õppeaasta 20. septembriks. Juhul, kui toetuse vajadus ilmneb õppeaasta kestel, on õigus taotleda toetust jooksvalt.

 (4) Toetus määratakse taotluse alusel kuni õppeaasta lõpuni. Toetust ei määrata õpilase akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks ja koolivaheajaks.

§ 56.  Puudega või töövõime kaotusega isiku ravimite, meditsiiniseadmete ostmise või rentimise, tasulise ravi või teenuse ning tervist taastava tegevuse kulude katmise toetus

 (1) Toetusele on õigus:
 1) puudega isikul kuni 50% ulatuses puudest tingitud kulude, mis ületavad temale määratud puudega tööealise inimese toetust või puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, katmiseks;
 2) töövõime kaotusega täisealisel isikul kuni 50% ulatuses ravimite, meditsiiniseadmete ostmise või rentimise, tasulise ravi või teenuse ning tervist taastava tegevuse kulude katmiseks.

 (2) Toetust võib taotleda puudega isik, tema eestkostja või hooldaja, töövõime kaotusega isik ning struktuuriüksuse juht teenistuja ettepanekul.

 (3) Ravimite ostmise toetuse puhul makstakse välja retseptiravimite kulu.

§ 57.  Puudega isiku hooldajatoetus

 (1) Hooldajatoetusele on õigus vallavalitsuse korraldusega määratud hooldajal.

 (2) Toetuse arvutamise aluseks on puudega isiku hooldajatoetuse määr.

 (3) Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale, kes on töövõimelises eas ja ei saa tööle asuda, järgmistes suurustes:
 1) sügava puudega isiku pideva hooldusvajaduse korral 200 protsenti hooldajatoetuste määrast;
 2) raske puudega isiku pideva hooldusvajaduse korral 150 protsenti hooldajatoetuste määrast;
 3) sügava puudega isiku osalise hooldusvajaduse korral 150 protsenti hooldajatoetuste määrast;
 4) raske puudega isiku osalise hooldusvajaduse korral 100 protsenti hooldajatoetuste määrast.

 (4) Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale, kes töötab osalise koormusega või kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja, järgmistes suurustes:
 1) sügava puudega isiku hooldusvajaduse korral 100 protsenti hooldajatoetuste määrast;
 2) raske puudega isiku hooldusvajaduse korral 60 protsenti hooldajatoetuste määrast.

 (5) Ühele täisealise isiku hooldajale määratakse toetus mitte rohkem kui kahe täisealise hooldatava eest.

 (6) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ajani, kuni isik vastab käesolevas korras sätestatud tingimustele.

 (7) Puudega isiku hooldajatoetust ei määrata, kui:
 1) hooldusvajaduse kohaselt on puudega isikule püsivalt tagatud või on võimalik tagada kõrvalabi ja juhendamine sotsiaalteenuste kaudu;
 2) taotlejale on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud sügav puue;
 3) taotleja saab töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.

4. jagu Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused 

§ 58.  Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus

 (1) Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta lapse eestkostjal või perekonnas hooldamisel oleva lapse hooldajal, kui laps on rahvastikuregistri andmetel Saku valla elanik ning vallavalitsusega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.

 (2) Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus kantakse eestkostja või hoolduspere liikme arvelduskontole üks kord kuus kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis, põhihariduseta või põhikooli baasil kutseõppeasutuses. 19-aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni.

§ 59.  Sünnitoetus

 (1) Toetusele on õigus lapse ja lapsendatud lapse vanemal, kui:
 1) vanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on lapse sünni aasta 1. jaanuari seisuga Saku vald;
 2) lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel on Saku vald.

 (2) Lapsendamise korral ei ole vanemal sünnitoetusele õigust, kui lapsendatud on abikaasa laps või lapsendatud lapse eest on vallavalitsus varem sünnitoetust maksnud.

 (3) Toetust makstakse vallavalitsuse kehtestatud määras, kui mõlemad vanemad vastavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele, ning pooles vallavalitsuse kehtestatud määras, kui nimetatud tingimustele vastab ainult üks vanem. Üksikvanemale makstakse toetus täies määras.

 (4) Toetust on õigus taotleda kuue kuu jooksul alates lapse sünnist või lapsendamise kohtulahendi jõustumisest.

 (5) Sünnitoetus määratakse lapse sünni päeval või lapsendamise kohtulahendi jõustumise päeval kehtinud määras.

§ 60.  Kolme- ja enamalapselise pere koolitoetus

 (1) Kolme ja enama lapsega pere koolitoetust on õigustaotleda lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal.

 (2) Toetust võib taotleda õppeaasta alguses 1. augustist kuni 31. oktoobrini.

 (3) Toetust makstakse iga kuni 19 aastase õpilase kohta.

§ 61.  Matusetoetus

 (1) Toetusele on õigus isiku, kelle elukoht surmapäeval oli rahvastikuregistri andmetel Saku vald, surma korral matuste korraldamisega seotud isikul.

 (2) Toetust võib taotleda kolme kuu jooksul alates surma registreerimisest.

 (3) Matusetoetus määratakse isiku surma päeval kehtinud määras.

5. jagu Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine 

§ 62.  Sotsiaaltoetuse määramine

 (1) Käesoleva korra paragrahvides 43-48, 49 lõikes 2 ning paragrahvides 40-51, 53-54, 56-57 nimetatud toetuse määramise summas kuni pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära otsustab struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse vastava teenistuja ettepanekul.

 (2) Toetuse määramise summas, mis on suurem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, otsustab struktuuriüksuse juhi ettepanekul vallavalitsus.

 (3) Käesoleva korra paragrahvides 52 ja 55 ning paragrahvi 49 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toetuse määramise otsustab struktuuriüksuse juhi ettepanekul vallavalitsus.

 (4) Käesoleva korra paragrahvis 58 nimetatud sotsiaaltoetuse ja sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste määramise otsustab struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse vastava teenistuja ettepanekul.

 (5) Käesoleva korra paragrahvides 43, 52, 54, 55, 57-61 sätestatud toetuste määrad kehtestab vallavalitus.

§ 63.  Sotsiaaltoetuse maksmine

 (1) Sotsiaaltoetus kantakse 20 tööpäeva jooksul vastavalt taotleja soovile taotleja arvelduskontole või makstakse sularahas. Toetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul võib toetuse välja maksta teenust osutanud asutusele või muule isikule.

 (2) Paragrahvides 44, 46, 50 ja 51 sätestatud toetus kantakse esitatud kuludokumendi alusel teenust osutava asutuse või ettevõtte arvelduskontole.

 (3) Paragrahvides 54 ja 57 sätestatud toetus kantakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval taotleja arvelduskontole. Toetust saava töövõimelises eas hooldaja eest maksab sotsiaalmaksu vallavalitsus. Struktuuriüksus esitab vallavalitsuse finantsteenistusele andmed sotsiaalmaksu ülekandmiseks Maksu- ja Tolliametile.

§ 64.  Sotsiaaltoetuse maksmise peatamine ja lõpetamine

 (1) Paragrahvides 54 ja 57 sätestatud toetuse maksmine peatatakse, kui hooldatav viibib järjestikku haiglas või hoolekandeasutuses üle kahe kalendrikuu.

 (2) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse saaja teadlikult valeandmete esitamise või toetuse saamist mõjutavatest asjaoludest mitteteatamise tõttu.

 (3) Toetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

 (4) Paragrahvides 54 ja 57 sätestatud toetuse maksmine lõpetatakse, kui:
 1) hooldus on lõpetatud;
 2) hooldaja või hooldatav sureb;
 3) toetuse määramise alused on ära langenud.

 (5) Toetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

 (6) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda. Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse taotleja vastava kirjaliku taotluse esitamisele järgnevast kuust.

§ 65.  Sotsiaaltoetuse tagasinõudmine

  Teadlikult valeandmete esitamise või toetuse saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse toetuse saajalt enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarvestus järgneva samaliigilise toetuse arvelt.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 66.  Riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamine

  Vallavalitsus võib vastavalt riigieelarves määratud ja Saku vallale eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaalteenuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (v.a paragrahvides 58-61 märgitud toetused).

§ 67.  Järelevalve ja kaebuste lahendamine

 (1) Järelevalvet teenuse osutaja ülesannete täitmise üle teostab struktuuriüksuse teenistuja, kes võib igal ajal nõuda teenuse osutajalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

 (2) Vallavalitsus võib teenuse osutamise lepingus sätestada aruandluse ning järelevalve teostamise tingimused ja korra.

 (3) Vastavalt vajadusele külastab järelevalvet teostav struktuuriüksuse teenistuja teenuse osutamise asukohta eesmärgiga kontrollida tegevust ja teenuse vastavust vajadustele. Külastuse tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis.

 (4) Struktuuriüksuse teenistujal on õigus kontrollida perioodilise sotsiaalhoolekandelise abi saaja andmeid andmeregistritest ning teostada järelevalvet eraldatud sotsiaaltoetuse sihipärase kasutamise üle.

 (5) Valla eelarvest rahastatava sotsiaalhoolekandelise abi otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul vaie.

 (6) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seadusest tulenevaid vaidemenetluse erisusi 30 päeva jooksul vaide vallavalitsusele esitamisest arvates.

§ 68.  Lepingute kehtivus

 (1) Käesoleva korra § 69 lõigetes 1-5 nimetatud määruste alusel antud korraldused ja sõlmitud lepingud jäävad edasi kehtima või kehtivad kuni kehtivuse tähtaja lõpuni.

 (2) Vallavalitsuse enne 1. juulit 2010 perekonnaseaduse § 105 alusel täisealise isiku hooldaja määramise korraldused jäävad edasi kehtima.

§ 69.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
 1) Saku Vallavolikogu 17.03.2016 määrus nr 11 „Saku valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“;
 2) Saku Vallavolikogu 17.03.2016 määrus nr 12 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tingimused ja kord“;
 3) Saku Vallavolikogu 17.03.2016 määrus nr 8 „Kodu- ja pereteenuse osutamise tingimused ja kord“;
 4) Saku Vallavolikogu 19.05.2016 määrus nr 16 „Eluruumi tagamise teenuse tingimused ja kord“;
 5) Saku Vallavolikogu 17.03.2016 määrus nr 9 „Päevahoiuteenuse osutamise tingimused ja kord“.

§ 70.  Määruse rakendussätted

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tanel Ots
Vallavolikogu esimees