ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Paide Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.06.2018
Avaldamismärge:RT IV, 29.08.2017, 49

Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 18.06.2015 nr 15
RT IV, 02.07.2015, 8
jõustumine 05.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.08.2017RT IV, 29.08.2017, 1701.09.2017

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Paide linnas.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Paide linnas.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Paide linna volikogu (edaspidi linnavolikogu) kinnitatud Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas märgitud tähenduses.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
 6) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi;
[RT IV, 29.08.2017, 17 - jõust. 01.09.2017]
 7) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
 8) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 9) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 10) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus. Vee-ettevõtjal on õigus reostusgruppe mitte määrata.;
 11) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
 12) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 13) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
 14) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi;
 15) heitvesi- kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi;
 16) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistu poole jääv rajatis reovee või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 17) kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistu poole jääv rajatis kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist;
 18) paisutuskõrgus - kõrgus, mille puhul on tagatud heitvee äravool üleujutusriskita;
 19) peakraan- viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
 20) abonent – kinnistu, mis on liitunud ühisveevarustuse- ja/või kanalisatsiooniteenusega või muu teenuse tarbija, keda vee-ettevõtja on lubanud ühisveevärgiga või ühiskanalisatsiooniga liituda ja teenust kasutada;
 21) purgimine – tekkekohast äraveetava reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
 22) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 23) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 24) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (tinglikult puhta heitvee) kanaliseerimiseks;
 25) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ostu-müügileping kliendile veevarustuse ja reovee, sademe ja drenaaživee ärajuhtimise teenuse müügiks;
 26) liitumispunkt – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal;
 27) vee-ettevõtja- eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist;
 28) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle omanduses olev veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või - kanalisatsiooniga;
 29) mõõdusõlm – vee, reovee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud tehniline sõlm;
 30) ühisveevärk ja kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav;
 31) ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks.
 32) sademevee ärajuhtimise leping - sademeveekanalisatsiooni omaniku ja kinnistuomaniku vahel sõlmitud leping sademe- ja drenaaživee ning pinna- ja pinnasevee ärajuhtimise teenuse osutamiseks;
[RT IV, 29.08.2017, 17 - jõust. 01.09.2017]

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja. Sademevee kanalisatsiooni toimimise ning korrasoleku oma halduspiirkonnas tagab linnavalitsus.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ja linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele.

 (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.

 (5) Sademeveekanalisatsiooni sademevee juhtimiseks peab kinnistuomanik sõlmima sademevee kanalisatsiooni omanikuga sademevee ärajuhtimise lepingu.
[RT IV, 29.08.2017, 17 - jõust. 01.09.2017]

§ 4.  Veeteenuse hind ja selle tasumine

 (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega.

 (2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ning sademe ja drenaaživee ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale vee-ettevõtja poolt kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule. Ühiskanalisatsiooni juhitud sademe- ja drenaaživee teenuse hind on võrdne reovee teenuse hinnaga.

 (3) Sademevee ärajuhtimise eest sademevee kanalisatsiooni kaudu tasutakse vastavalt KOV kehtestatud hindadele.

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumise korral teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused asukohajärgse kohaliku omavalitsuse organi ja linnavalitsuse vahelise lepinguga.

 (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ning ühiskondlike hoonete keldrite drenaaživee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. Lepinguga määratakse ka hüdrantide remondikulude kandmine.

 (3) Purgida võib vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

 (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja avalike joogiveevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Hüdrandi asukohas tänavakatte või haljastuse renoveerimise projektide elluviimise korral teostatakse hüdrandi vajalikud rekonstrueerimistööd projekti koosseisus. Teostatavate tööde tehnilised tingimused määrab vee-ettevõtja. Hüdrantide lumetõrjetööd korraldab linnavalitsus või toimub see vastavalt linna poolt määratud korrale. Linna tänavate lumetõrjet teostav töövõtja ei tohi lükata tänavalt lund hüdrantide teenindusalasse. Tuletõrje hüdrante kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. Hüdrantidest vee võtmisel tuleb järgida eeskirja §7 lg 2 nõuet. Hüdrantidest võetud tulekustutusvee kogused teatab päästekeskus vee-ettevõtjale iga kuu kohta järgmise kuu 5 kuupäevaks.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 6.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kananalisatsiooni oluline osa.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse vee-ettevõtja poolt ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.

 (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis ( skeemil) mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Piiritlusakti puudumisel loetakse liitumispunktiks torustiku punkt 1 meeter väljaspool kinnistu piir, magistraaltorustiku kinnistust läbimineku korral loetakse liitumispunktiks ühenduskoht magistraaltorustikuga.

 (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul ühiskanalisatsiooni peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei pea fikseerima.

 (6) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.

§ 7.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

 (2) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O (k.a tuletõrje hüdrandis) ega ületada 60 m H2O.

 (3) Paide linnas on üks rõhupiirkond, milles tagatakse kuni 5-korruseliste hoonete veevarustuseks vajalik rõhk. Arvestades linna reljeefi, veetarbimise koguseid ja hoonestust, tagab selle nõude täitmise veetöötlusjaama väljundtorus normaalolukorras järjepidevalt hoitav rõhk 37±1 m H2O (3,7±0,1 baari).

 (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee- või ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul. Paisutuskõrgusest madalamal asuvate ruumide üleujutusest põhjustatud kahjude eest ei vastuta vee-ettevõtja.

§ 8.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

 (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul, kui vee-ettevõtja ei ole kokku lepitud teisiti. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Ajutiste torustike ühendamise koha ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga määrab vee-ettevõtja.

 (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 9.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

 (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Selle puudumisel peab Klient ehitama oma kulul kinnistule veemõõdusõlme. Veemõõdusõlme tehnilised nõuded annab vee-ettevõtja. Vee-ettevõtjal on õigus nõuetele mittevastava veemõõdusõlme või veemõõdusõlme puudumise korral teha kliendile ettekirjutus, mille klient peab täitma 3 kuu jooksul.

 (2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

 (3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et peremaja kinnistu kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru (min läbimõõt 75 mm). Teistel hoonetel peab olema torustike ventilatsioon ehitatud vastavalt projektile.

 (5) Klient on kohustatud:
 1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
 2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-alal toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
 3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldada;
 4) tagama kinnistu veevärgile ehitatud veemõõdusõlme ja paigaldatud veearvestite korrashoiu ja säilimise, seal hulgas tagama veearvestite plommimiseks, kontrollimiseks ja taatlemise korraldamiseks juurdepääsu vee-ettevõtja esindajale;
 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
 6) hoidma tema kinnistul ja kinnistuga piirneval kohusterritooriumil asuvad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid lume- ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Paide linna heakorra eeskirjale;
 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust;
 8) lubama vee-ettevõtjal tasuta paigaldada oma kinnistu ehitisele tuletõrjehüdrandi viita või kinnistu maale viida paigaldusposti, juhul kui selleks ei ole muid nõuetele vastavaid võimalusi.

 (6) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
 1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist ühisveevärki veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral ühisveevärgis;
 2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni.

 (7) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

§ 10.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
 4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

 (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

 (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulude katteks on vee-ettevõtjal õigus võtta tasu välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel ja tingimusi täites.

§ 11.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigusteostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku kontrolli on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule.

 (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 12.  Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
 4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
 5) klient ei ole täitnud eeskirja § 6 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
 3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

 (4) Linnavalitsusel on õigus ilma eelneva hoiatuseta katkestada kinnistult sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee ärajuhtimist, kui kinnistult sademeveekanalisatsiooni juhitav heitvesi ohustab keskkonda.

 (5) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale ja linnale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

 (6) Vee-ettevõtja ja linnavalitsus ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (7) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

 (8) Erakorraliste asjaolude korral on omavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 13.  Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes linnavalitsuse antud korraldustest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 10 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kas kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) või telefoni teel vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

 (5) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 14.  Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 10 lõikes 4 p1 sätestatud juhul;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm või -kleebis on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 10 lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul;
 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
 8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 15.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordse mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

 (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

 (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA 

§ 16.  Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Sademeveekanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.

 (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 400C.

 (5) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

 (6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

 (7) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumisest ühiskanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult ohutusmeetmete rakendamiseks teatama teenuslepingu või sademevee ärajuhtimise lepingu lepingupartnerile.
[RT IV, 29.08.2017, 17 - jõust. 01.09.2017]

 (8) Bensiinijaamade, autoremonditöökodade, suurte garaažide, autopesulate, suurte õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumitelt ning üle 30 parkimiskohaga (v.a § 16 lõikes 9 nimetatud) parklate ja üle 1000 m2 suuruste kattega platside territooriumitelt (välja arvatud siirdekatendiga alad) enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õli-bensiinipüüdureid ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.“
[RT IV, 29.08.2017, 17 - jõust. 01.09.2017]

 (9) Kortermajade parklatest sademevee ärajuhtimisel sademevee-, reovee-või ühiskanalisatsiooni on lubatud kuni 75 parkimiskohaga parklates jätta liiva-õlipüüdur paigaldamata juhul, kui liitumiskaevule eelneva kinnistupoolse kaevuna paigaldatakse proovivõtukaev.
[RT IV, 29.08.2017, 17 - jõust. 01.09.2017]

§ 17.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
 1) Üldreostusnäitajate piirväärtused


Üldreostusnäitajate piirväärtused
Reostusnäitaja / Tähis / Mõõtühik / Piirväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisalduspHminpH-ühik6,5
Vesinikioonide maksimaalne sisalduspHmaxpH-ühik8,5
Heljuvainete sisaldusmg/l300,0
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l350,0
Keemiline hapnikutarveKHTmg/l740,0
Polaarsete süsivesinike sisaldusmg/l50,0
Naftasaaduste sisaldusmg/l1,5
Üldlämmastiku sisaldusmg/l60,0
Ühealuseliste fenoolide sisaldusmg/l0,3
Kahealuseliste fenoolide sisaldusmg/l15,0
Üldfosfori sisaldussisumg/l10,0

 2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.
 3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised.
 4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (4) Kui sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajad ületavad Vabariigi Valituse poolt kehtestatud reostusnäitajaoid, on klient kohustatud enne sademevee sademeveekanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.

§ 18.  Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

 (3) Reoveekanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reosutsnäitajate loetelu määrab linnavalitsus. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

 (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

 (7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi, neist mõlema olemasolul arvestatakse karmimate nõuetega (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

6. peatükk VEE MÕÕTMINE JA REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 19.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

 (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme enne teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel arvesti demonteerib vee-ettevõtja.

§ 20.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Veearvesti tüübi ja suuruse valiku teeb vee-ettevõtja, kes otsustab ka kauglugemisseadme paigaldamise sobivuse ja vajaduse, klient peab sellega nõustuma.

 (2) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; veemõõdusõlme temperatuur ei tohi olla talvel madalam kui 40C.
 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorrasoleku;
 4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks, teenindamiseks ja vahetamiseks;
 5) veearvesti nähtavuse.

 (3) Klient ei tohi tahtlikult blokeerida või segada kauglugemisega veearvesti kauglugemisseadme signaali.

 (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient nende avastamisel otsekohe vee-ettevõtjale teatama.

 (5) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

 (6) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 21.  Kliendi veearvestus

 (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi kui ei ole teisiti kokku lepitud.

 (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud tarbimisperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi (liitri täpsusega). Juhul kui kliendi eelnev tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise arvestusperioodi kohta ja perioodile kuni uue arvesti paigaldamiseni. Eelneva perioodi järgi arvutatud tarbimiskogus ümmardatakse lähima täiskuupmeetrini ja see on aluseks rikke tuvastamise arvestusperioodi ja sellele järgnenud kuni uue arvesti paigaldamiseni perioodi kohta arve esitamiseks.

 (3) Kui eeskirja § 20 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti nominaalrežiimi (alates üleminekukulu ületamisest kuni maksimaalkuluni) mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja lubatud mõõteviga ületava vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest. Alla üleminekurežiimi esinenud mõõtevea korral tagasiarvestust ei tehta.

 (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 10 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

 (5) Kastmisveeks kasutatud (või kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilises protsessis ärakasutatud) vee mõõtmiseks võib klient omal kulul paigaldada kooskõlastatult vee-ettevõtjaga kinnistule ehitatud kastmisvee mõõdusõlme kuni ühe täiendava veearvesti, mille ta esitab vee-ettevõtjale ülevaatamiseks ja plommimiseks. Seejuures ei tohi olla võimalust kastmisvee arvestit läbiva vee kanalisatsiooni juhtimiseks.

 (6) Kõik kastmisvee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (7) Põhjendatud juhtudel on vee-ettevõtjal õigus ettevõtetele lubada paigaldada rohkem kui üks mittekanaliseeritava tehnoloogilise vee arvesti.

 (8) Ettevõtetele, kus kanaliseeritakse lisaks tarbitud joogiveele olulises koguses tehnoloogilises protsessis eraldunud vett, on vee-ettevõtjal õigus selle kogus teenuse mahule lisada. Kogus määratakse kas vee-ettevõtjaga kooskõlastatud arvutusmetoodika järgi või kliendi poolt paigaldatud reoveearvestiga. Reoveearvesti paigaldamise nõude esitamise õigus on vee-ettevõtjal.

§ 22.  Vee eritarvituste arvestus

 (1) Vee, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

 (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 23.  Reovee arvestus

 (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kastmisvee arvesti olemasolu korral lahutatakse reovee koguse määramiseks peaveearvesti näidu alusel arvutatud tarbitud vee kogusest kastmisvee arvesti näidu järgi arvutatud kastmisvee kogus. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kõikidest lisaallikatest pärineva vee (kinnistu kaev, keldrite tühjakspumpamine, katusevesi, platsivesi) nii regulaarseks kui ühekordseks tahtlikuks reoveekanalisatsiooni juhtimiseks peab klient saama eelneva nõusoleku vee-ettevõtjalt, vastasel juhul loetakse see omavoliliseks tegevuseks.

 (3) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni.

 (4) Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (5) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.

 (6) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele. Sademevee või pinnasevee kanalisatsiooni juhtimisel või pumpamisel on vee-ettevõtjal õigus reovee kogusele nimetatud lisavee kogused, mille suuruse arvutab vee-ettevõtja, liita.

§ 24.  Reo- ja sademevee mõõtmine

 (1) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

 (3) Klient peab täitma eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reovee mõõdusõlme suhtes.

 (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 25.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib arvestusperioodi lõpus vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale teenuslepingus määratud ajal. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Kui klient ei teata veearvesti näitu teenuslepingus määratud ajal, on vee-ettevõtjal õigus arve koostamisel võtta aluseks eelneva 12 kalendrikuu keskmine ööpäevane tarbimine.

 (3) Arvestusperioodi pikkuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kuus kalendrikuud. Erandina on väikese tarbimismahuga klientidele lubatud määrata arvestusperioodi pikkuseks kuni 1 aasta.

 (4) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendrikuu tasuna, mida makstakse iga arvestusperioodi lõpus.

 (5) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele.

 (6) Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva.

 (7) Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist vastavalt teenuslepingule.

 (8) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (9) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates.

 (10) Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates.

 (11) Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast vee-ettevõtjalt pretensioonilahendi kättesaamist või arvel näidatud tähtajaks, kui see on hilisem.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE 

§ 26.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Dokumente ei pea esitama juhul kui need on esitatud liitumislepingu taotluse lisana. Uue liitumise korral on teenuslepingu sõlmimise aluseks akt liitumislepingu tingimuste täitmise kohta.

 (3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele.

§ 27.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja § 8 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

 (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 28.  Teenuslepingu ülesütlemine

 (1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel.

 (2) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
 4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (4) Teenuslepingu ülesütlemisest teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 29.  Uue teenuslepingu sõlmimine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

 (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 30.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.