Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Teksti suurus:

Jõgeva valla eelarve koostamise ja täitmise kord

Väljaandja:Jõgeva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2020
Avaldamismärge:RT IV, 29.08.2018, 29

Jõgeva valla eelarve koostamise ja täitmise kord

Vastu võetud 23.08.2018 nr 47
§ 6 lõige 2 jõustub 01.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Jõgeva valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Jõgeva valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Eelarve koostamist, muutmist, täitmist ja aruandluse koostamist koordineerib vallavalitsuse finantsosakond.

§ 2.   Eelarve koostamise põhimõtted

  (1) Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (2) Eelarve koosneb osadest ning on tekkepõhine. Tehingud kajastatakse eelarves vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

  (3) Eelarve osad on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.

  (4) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:
  1) üldised valitsussektori teenused;
  2) avalik kord ja julgeolek;
  3) majandus;
  4) keskkonnakaitse;
  5) elamu- ja kommunaalmajandus;
  6) tervishoid;
  7) vabaaeg, kultuur ja religioon;
  8) haridus;
  9) sotsiaalne kaitse.

  (6) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 5 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud.

  (7) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) põhivara soetus (-);
  2) põhivara müük (+);
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
  5) osaluste soetus (-);
  6) osaluste müük (+);
  7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
  8) muude aktsiate ja osade müük (+);
  9) antavad laenud (-);
  10) tagasilaekuvad laenud (+);
  11) finantstulud ja finantskulud (+).

  (8) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

  (9) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) raha ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

  (10) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

  (11) Likviidsete varade aasta lõpu vaba jääk suunatakse investeerimistegevusse.

  (12) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

  (13) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

  (14) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

  (15) Eelarve kinnitamisel liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 4–9 toodud detailsuses.

  (16) Lisaks lõikes 5 sätestatule saavad tegevusvaldkondadeks olla struktuuriüksused ja hallatavad asutused.

  (17) Lähtudes kinnitatud eelarvest või lisaeelarvest koostab ametiasutus tegevusalade liigendatud alaeelarved koondkontode (2-kohaline) lõikes, mis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (18) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna stabiliseerimisreserv, mida kasutab vallavolikogu majanduse riskide maandamiseks (tulude eelarve) ja vallaeelarvest finantseeritavate tegevuste rahastamise stabiilsuse tagamiseks (eelkõige väljaminekute eelarve). Reservi suurus on üldjuhul vähemalt 1% eelarveaastaks planeeritavatest puhastuludest (põhitegevuse tulud, millest on maha arvatud sihtotstarbelised toetused riigilt).

§ 3.   Eelarve koostamine ja menetlemine

  (1) Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused ja vormid, mis avalikustatakse valla veebilehel.

  (2) Hallatavad asutused ja teised valla konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted ning valdkondade eest vastutavad ametnikud esitavad eelarvetaotlused koos seletuskirjaga finantsosakonnale alaeelarve liigenduses käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt hiljemalt 1. juuliks.

  (3) Eelarvetaotluse läbivaatamisel hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ja eelarvestrateegiale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarvetaotluste üle peetakse läbirääkimisi asutuse esindajaga.

  (4) Pärast läbirääkimisi koostab vallavalitsus eelarve eelnõu vastavalt §-s 2 nimetatud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (5) Volikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõu ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud.

  (6) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel.

  (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. Katteallikana on keelatud kasutada üksikisiku tulumaksu suurendamist ning võimalusel tuleb vältida finantseerimistehingute või likviidsete varade muutust. Püsiva iseloomuga väljaminekute korral kirjeldatakse mõju vähemalt kolmele eelseisvale eelarveaastale.

  (8) Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist, kusjuures ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. Ettepanekute läbivaatamisel on kohustuslik kinni pidada põhitegevustulemile kehtestatud nõuetest.

  (9) Volikogu võtab eelarve vastu üldjuhul enne uue eelarveaasta algust.

  (10) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (11) Lisaeelarvet, mis võetakse vastu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamiseks või kui lisaeelarve maht ei ületa 30% eelarve kogumahust, võib menetleda ühel volikogu istungil, ühel lugemisel.

§ 4.   Väljaminekute tegemine vastu võtmata eelarve korral

  Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral lähtub vallavalitsus kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatust.

§ 5.   Eelarve avalikustamine

  Eelarve eelnõu, lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

§ 6.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmise eest vastutab asutuse juht.

  (2) Vallavalitsus oma korraldusega otsustab:
  1) eelmise aasta eelarve sihtotstarbeliselt eraldatud tulude kasutamata jääkide suunamise väljaminekute katteks;
  2) eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste tulude lülitamise eelarve tuludesse ja väljaminekutesse;
  3) väljaminekute ümberpaigutamise käesoleva korra § 2 lõike 5 liigenduses;
  4) kaupade ja teenuste müügist eelarvest ülelaekunud tulude lülitamise eelarve tuludesse ja väljaminekutesse;
  5) põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel ühe eelarveosa ületamise täitmata eelarveosaga sama suures mahus, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (3) Sissetulekute ja väljaminekute ümberpaigutamise vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele teeb finantsosakond.

  (4) Ametiasutusel ja hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 61 sätestatud juhul.

  (5) Eelarve tulude alalaekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga hallatava asutuse ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

§ 7.   Eelarvevahendite kasutamise kontroll

  (1) Eelarvevahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.

  (2) Eelarvevahendite kasutamist kontrollib kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjon.

  (3) Eelarvevahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada:
  1) õigusaktidest kinnipidamine;
  2) vallavara kaitstust raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
  3) vallavara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.

§ 8.   Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

  (1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamisseadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.

  (2) Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve liigendusele.

  (3) Vallavalitsus esitab vähemalt kord kvartalis volikogule ja eelarvekomisjonile ülevaate eelarve jooksvast täitmisest.

  (4) Eelarve täitmise aruanne esitatakse majandusaasta aruande osana. Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisustest.

  (5) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse seaduses sätestatud korras.

§ 9.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks:
  1) Jõgeva Linnavolikogu 16. juuni 2011. a määrus nr 6 „Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“;
  2) Palamuse Vallavolikogu 26. juuni 2014. a määrus nr 12 „Palamuse valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“.

§ 10.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub üldises korras.

  (2) Määruse § 6 lõige 2 jõustub 1. jaanuaril 2019.

Raivo Meitus
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json