KorrakaitseKasside ja koerte pidamine

Teksti suurus:

Alutaguse valla koerte ja kasside pidamise eeskiri

Väljaandja:Alutaguse Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.08.2018, 68

Alutaguse valla koerte ja kasside pidamise eeskiri

Vastu võetud 23.08.2018 nr 68

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 362 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Alutaguse valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte, kasside ja teiste loomakaitseseaduse mõistes lemmikloomade (edaspidi loom) pidamise korra Alutaguse valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile vallas elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on loom (edaspidi loomapidaja). Eeskiri laieneb ka isikule, kes tegeleb loomapidamisega rendi või muu selletaolise suhte alusel kokkuleppel omanikuga.

 (3) Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast määrusest.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmistes tähendustes:
 1) lemmikloom – inimese isiklikuks meelelahutuseks, seltsiks, jahipidamiseks, turvalisuse tagamiseks, tõu aretamiseks või muul eesmärgil peetav loom (imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu);
 2) loomapidaja – füüsiline või juriidiline isik, kes on lemmiklooma omanik või kes tegeleb lemmiklooma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel kokkuleppel omanikuga. Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises ta asub, kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist;
 3) loomapidamine – loomapidaja poolt oma võimu teostamine (kasvatamine, hoidmine, jalutamine, toitmine või muu tegevus) looma üle;
 4) hulkuv loom – loomapidaja valdusest ja/või järelevalve alt lahkunud loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi või märgistamata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada;
 5) avalik koht – igasugune üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territoorium, ehitis või selle osa (tänav, tee, park, haljasala, kalmistu, estraadilava, turg, rand, suplemiskoht või muu puhkeala, vaateplatvorm, hoov, hoone, rajatis, toitlustusettevõte, baar, kauplus, võimla, käimla, ettevõte, elamu, trepikoda, ühissõiduk ja muu üldkasutatav koht);
 6) varjupaik – hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud koht;
 7) häirimine – kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi takistav tegevus;
 8) ohustamine – loomapidaja tegevus või tegevusetus, millega seatakse ohtu teiste inimeste vara, elu või tervis;
 9) märgistamine – looma varustamine elektroonilise naha alla paigutatava andmekandjaga (mikrokiibiga), mis sisaldab ainulaadset numbrikombinatsiooni ning võimaldab seeläbi lemmikloomapidaja tuvastamist;
 10) lemmikloomaregister – kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR.

§ 3.  Looma pidamine

 (1) Looma on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või kinnisel territooriumil või selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul ja eeldusel, et tagatakse tema eluks vajalikud tingimused ega kahjustata teiste isikute huve.

 (2) Looma pidamise territoorium peab olema piiratud viisil, et oleks välistatud looma omal tahtel väljapääsemine ja/või inimestele või teistele loomadele kallale tungimise võimalus. Looma pidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaar- ja loomapidamise nõuetele.

 (3) Hulkuva looma korduvat söötmist ja jootmist ning samaaegselt alalise võimaluse loomist viibimiseks oma elu- või abiruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides või õuealal, käsitletakse loomapidamisena ja sellega tegelevat isikut peetakse loomapidajaks käesoleva määruse tähenduses.

 (4) Kui loomapidaja on juriidiline isik, on tal kohustus määrata looma pidamise eest vastutav isik.

 (5) Koera pidamisel peab olema tagatud elamu piirdeaia tänavapoolse külje või koeraaediku piisav kõrgus, et tagajalgadel seisva koera pea sellest üle ei ulatuks või koer aedikust välja ei pääseks. Loomapidajal on kohustuslik paigaldada territooriumi sissepääsule ja/või piirdele koera olemasolust informeeriv hoiatussilt, mille abil on võimalik üheselt aru saada, et peetakse koera. Hoiatussilt tuleb paigutada selliselt, et territooriumile sisenev isik on koera olemasolust informeeritud.

 (6) Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ära jooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise võimalus.

 (7) Hajaasustuses elavatel kassidel puudub ehitises või territooriumil kinnipidamise nõue.

 (8) Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseaduses sätestatud juhud.

 (9) Loomapidaja, kes soovib loomapidamise lõpetada, peab tagama looma viimise tegutsevasse varjupaika, otsima ise loomale uue peremehe või korraldama nõuetekohase eutanaasia. Loomapidamise lõpetamisega seotud kulud tasub loomapidaja.

§ 4.  Loomapidaja kohustused

 (1) Loomapidaja on kohustatud tagama, et looma pidamine ja looma käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist, vara või looma.

 (2) Loomapidaja peab arvestama naabrite õigustega ja tagama, et looma pidamisega kaasnev negatiivne mõju (näiteks koera haukumine, ulgumine) ei oleks häiriv ega kahjustaks naabrite õigusi oma omandi kasutamisel. Negatiivse mõju ilmnemisel tuleb loomapidajal koheselt rakendada meetmeid mõju likvideerimiseks.

 (3) Loomapidaja kannab täielikku vastutust kõigi looma tekitatud kahjude eest sealhulgas varalise kahju eest, välja arvatud juhul, kui koera kasutatakse kuritegevuse tõkestamiseks.

 (4) Loomapidaja peab kindlustama ameti- või tööülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu territooriumile loomapidaja kohaloleku ajal, kui ametnik on enne informeerinud territooriumi omanikku põhjendatud vajadusest nimetatud territooriumil viibida.

 (5) Loomapidaja peab korraldama looma vaktsineerimist vastavalt loomatauditõrje seadusele ja selle alusel kehtestatud määrustele. Loomapidaja peab laskma marutaudi vastu vaktsineerida vähemalt kolme kuu vanuse looma ja hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti poolt määratud tähtajal.

 (6) Loomapidaja on kohustatud teavitama koheselt tegevusluba omavat veterinaararsti ning seejärel täitma tema ettekirjutusi, kui loom on hammustanud inimest või teist looma või kui looma on rünnanud metsloom, aga ka siis, kui loom käitub ebaloomulikult või on marutaudi kahtlusega. Inimest või teist looma hammustanud koer või kass tuleb eraldada kõigist inimestest ja teistest loomadest kuni veterinaarse läbivaatuse tulemuste selgumiseni.

 (7) Loomapidaja on kohustatud hoolitsema oma looma poegade eest, tagama nende varju- või hoiupaika viimise või nõuetekohase eutanaasia ning kandma sellega seotud kulud.

§ 5.  Looma märgistamise ja registreerimise kord

 (1) Valla haldusterritooriumil peetakse loomade üle arvestust üle-eestilises lemmikloomaregistris LLR (edaspidi register).

 (2) Valla territooriumil on lubatud pidada üksnes nõuetekohaselt märgistatud ja registris registreeritud koeri. Koer peab olema märgistatud tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiibiga. Loomapidaja on kohustatud tagama koera märgistamise veterinaararsti poolt 14 päeva jooksul arvates looma kolmekuuseks saamise päevast. Omandatud täiskasvanud koer tuleb märgistada 14 päeva jooksul arvates omandamise päevast.

 (3) Muude lemmikloomade (eelkõige kasside) märgistamine on soovituslik ja toimub loomapidaja soovi alusel. Kassi ja loomapidaja andmed kantakse registrisse ainult looma märgistamisel. Kassi märgistamisel kehtivad loomapidajale kõik käesolevas korras koera registreerimiseks kehtivad nõuded ja kohustused, mis on seotud registreerimisega.

 (4) Looma märgistamisega seotud kulub tasub loomapidaja.

 (5) Registreerimisel kantakse registrisse järgmised andmed:
 1) mikrokiibi kood;
 2) looma liik ja lühikirjeldus;
 3) loomapidaja nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber).

 (6) Loomapidaja vahetumisel peab uus loomapidaja 14 päeva jooksul kirjalikult teavitama registripidajat looma omandamisest ja/või loomapidaja vahetumisest. Loomapidaja andmete muutmiseks tuleb esitada avaldus, milles näidatakse uue loomapidaja andmed.

 (7) Looma surmast peab loomapidaja 14 päeva jooksul kirjalikult teavitama Alutaguse Vallavalitsust (edaspidi vallavalitsus) või sisestama informatsiooni registrisse.

§ 6.  Loomaga avalikus kohas viibimine

 (1) Loomaga avalikus kohas viibimisel peab loomapidaja tagama järelevalve looma üle, teiste inimeste ja loomade ohutuse ning vältima looma lahti pääsemist.

 (2) Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga või kandevahendis, mis ei ohusta looma tervist ja millest loom omal tahtel välja ei pääse.

 (3) Koera võib jalutusrihma otsast vabastada koerte treeningplatsidel ning maaomaniku loal inimasustusest eemal asuvates kohtades, kui sellega ei ohustata teisi inimesi ja loomi ning on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle, sealhulgas võimalus koer vajaduse tekkimisel koheselt jalutusrihma külge kinnitada.

 (4) Koera tohib jätta lahti pääsemist välistaval viisil jalutusrihmaga ja vajaduse korral suukorviga kinnitatult avalikku kohta mõistlikuks ajaks (mitte kauemaks kui pool tundi), mil loomapidaja viibib lähedalasuvas ehitises või territooriumil, kui ei ohustata avalikku korda, inimesi, liiklust ega koera tervist ning koer ei häiri oma haukumise või käitumisega ümbritsevaid inimesi.

 (5) Koera või kassi omanikul on keelatud looma kaasa võtta ametiasutustesse, kauplustesse, toitlustusasutustesse, spordi- või lastemänguväljakule, kooli- või lasteasutuse territooriumile ilma ruumi või maa-ala valdaja eelneva sellekohase nõusolekuta.

 (6) Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja vajadusel suukorv, välja arvatud koera hoidmisel kandmisvahendis. Kassi peab ühistranspordis hoidma kandmisvahendis.

 (7) Looma omanik on kohustatud jälgima, et tema loom ei reostaks avalikke kohti, kaasa arvatud hoonete ühiskasutuses olevaid ruume ja territooriumi, avalikku teed, haljasala, liivakaste. Looma poolt tekitatud reostus tuleb koheselt koristada.

 (8) Pimedal ajal koeraga avalikus kohas viibimisel peab koerale olema kinnitatud helkur, helkurrihm või muu sama funktsiooni täitev ese.

 (9) Keelatud on ujutada koeri suplemiseks kasutatavates kohtades.

 (10) Nakkusohtlikult haige loomaga avalikus kohas viibimine on keelatud.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3, 5 ja 6 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes.

§ 7.  Hulkuva looma püüdmine ja pidamine

 (1) Valla haldusterritooriumil hulkuvast loomast tuleb teatada vallavalitsusele.

 (2) Loomapidaja peab looma lahti pääsemisel või kadumisel viivitamatult korraldama looma otsimise ja püüdmise teavitades looma kadumisest varjupaika ja vallavalitsuse vastava valdkonna spetsialisti. Kui loomapidaja ei täida nimetatud kohustust ja looma püüdmise korraldab vallavalitsus, kannab looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud looma omanik.

 (3) Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist loomakaitseseaduses sätestatud korras korraldab vallavalitsus. Hulkuvad loomad, kelle kaelarihma külge on kinnitatud loomapidaja andmed või on loomapidaja võimalik tuvastada muul viisil, tagastatakse loomapidajale, kes kannab looma hoidmise ja püüdmisega seotud kulud.

 (4) Hulkuv loom tuleb kinni püüda, võimalusel identifitseerida ja tagastada omanikule. Kui hulkuv loom ei ole identifitseeritav või kui teda ei ole võimalik omanikule tagastada, paigutatakse loom hoiupaika. Omaniku kindlakstegemiseks või uue omaniku leidmiseks avalikustatakse hulkuva looma kirjeldus hoiupaiga ja vallavalitsuse kodulehel.

 (5) Püütud looma hoitakse varjupaigas 14 päeva, mille kestel omanik võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis-ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist ning juhul kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku ning teda ei ole võimalik kauem varjupaigas pidada viiakse läbi looma eutanaasia loomakaitseseaduses sätestatud korras.

§ 8.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Loomapidaja kannab vastutust oma looma tekitatud varalise kahju või inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral.

 (2) Eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 alusel.

 (3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele.

§ 9.  Määruse rakendamine

 (1) Tunnistatakse kehtetuks järgmised vallavolikogude määrused:
 1) Iisaku Vallavolikogu 18.12.2003 määrus nr 12 „Iisaku valla koerte ja kasside pidamise eeskiri“;
 2) Illuka Vallavolikogu 29.09.2011 määrus nr 20 „Illuka valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine“;
 3) Mäetaguse Vallavolikogu 27.09.2012 määrus nr 85 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“;
 4) Tudulinna Vallavolikogu 21.06.2011 määrus nr 5 „Tudulinna valla koerte ja kasside pidamise eeskiri“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Raivo Raap
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json