Rannu Kooli põhimäärus
Vastu võetud 19.08.2024 nr 45
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lg 2, koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja Elva Vallavolikogu 26.03.2018 määruse nr 21 „Elva valla põhimäärus“ § 43 lg 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Nimetus
Kooli nimetus on Rannu Kool (edaspidi kool).
§ 2. Asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kool asub Elva vallas. Kooli juriidiline aadress on Elva tee 6, Rannu alevik, Elva vald, 61120 Tartumaa.
(2) Koolil on kolm õppehoonet:
1) Valguta õppehoone (aadressil Valguta küla, Elva vald, 61017, Tartumaa);
2) Rannu lasteaia õppehoone (aadressil Aia tn 1, Rannu alevik, Elva vald, 61120, Tartumaa);
3) Rannu kooli õppehoone (aadressil Elva tee 6, Rannu alevik, Elva vald, 61120, Tartumaa).
(3) Kooli osaline õppetöö ja sündmuste läbiviimine toimub Rannu Rahvamajas aadressil Elva tee 7 kooskõlastatult rahvamaja esindajaga.
§ 3. Tegutsemise vorm ja haldusala
(1) Kool on Elva Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Seaduses ja õigusaktides sätestatud kooli pidaja on vallavalitsus.
(2) Kooli tegutsemise vorm on koolieelne lasteasutus (lasteaiaosa) ja põhikool (kooliosa), mis tegutsevad ühe asutusena kolmes õppehoones.
(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ja teistest õigusaktidest ning kooli põhimäärusest.
§ 4. Pitsat ja sümboolika
(1) Koolil võib olla omanimeline pitsat ja sümboolika.
(2) Kool võib kasutada vallavalitsusega kooskõlastatud sümboolikat.
2. peatükk KOOLI ARENGUKAVA JA SISEHINDAMINE
§ 5. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ja pedagoogilise nõukoguga.
(2) Arengukava koostamisel lähtutakse Elva valla arengukavast, arengukava koostamise korrast ja kooli sisehindamise tulemustest.
(3) Arengukava ja selle muudatused kinnitab vallavalitsus.
§ 6. Kooli sisehindamine
(1) Koolis viiakse läbi sisehindamine, mis on pidev protsess, et tagada laste ja õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja tugevused ja parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava.
(2) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul. Sisehindamise aruanne esitatakse arvamuse andmiseks hoolekogule ja vallavalitsusele ning aruande kinnitab direktor.
3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS
§ 7. Hariduse liik ja tasemed
(1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.
(2) Koolis omandatavad hariduse tasemed on alusharidus ja põhiharidus.
§ 8. Kooli lasteaiaosa struktuur
(1) Kooli lasteaiaosas toimub õppe- ja kasvatustegevus pooleteise kuni seitsmeaastastele lastele.
(2) Kooli lasteaiaosas on sõime- ja lasteaiarühmad ning vajadusel liitrühmad.
(3) Vajadusel võib vallavalitsus direktori ettepanekul moodustada sobitus- ja erirühmi.
§ 9. Õppe- ja kasvatustöö korraldus
(1) Kooli õppe- ja kasvatustöökorraldus vastab koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning kooli õppekavale.
(2) Lasteaia õppekava läbinule väljastab kool koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengutulemused.
(3) Koolil on pedagoogiline nõukogu ja õppenõukogu, millede ülesanne on oma pädevuste piires õppe- ja kasvatustöö korraldamine, analüüsimine, hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
§ 10. Õppekeel
§ 11. Õppevorm ja eksternina lõpetamise võimalus
Koolis toimub statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe.
§ 12. Kooli õppekava
(1) Õpingute alusdokumentideks on põhikooli riikliku õppekava ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavad.
(2) Õppekava ja selle muudatused kehtestab direktor käskkirjaga, esitades dokumendi eelnevalt arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele, õppenõukogule ja pedagoogilisele nõukogule.
§ 13. Kodukord
(1) Kooli- ja lasteaiaosal on kodukorrad, mille kehtestab direktor käskkirjaga. Kodukorrad on lasteaialastele, õpilastele, lapsevanematele ja töötajatele täitmiseks kohustuslikud.
(2) Kooli- ja lasteaiaosa kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele.
§ 14. Õppeaasta
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest.
(3) Õppetrimestrites ja perioodides on kokku vähemalt 175 õppepäeva.
(4) Lasteaia rühmade aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtioleku ajad otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul.
§ 15. Erivajadusega õpilase ja lapse toetamine
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse ja tugiteenuste rakendamise kord ning erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(2) Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused vallavalitsus ja korraldab direktor.
(3) Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.
(4) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.
(5) Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse.
(6) Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekust.
(7) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija korraldab koolisisest koostööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks ning koordineerib koolivälises võrgustikutöös osalemist.
(8) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
(9) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.
§ 16. Õpilasesindus ja selle valimise kord
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.
(4) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks koostööd õpilasesinduse juhendajaga. Põhimäärus kiidetakse heaks õpilaskonna poolt. Klassijuhatajad tutvustavad põhimäärust klassides. Põhimäärus on klassi poolt heaks kiidetud, kui 2/3 klassi õpilastest on poolt hääletanud. Kui 2/3 klassidest on hääletanud põhimääruse poolt, esitatakse see kinnitamiseks direktorile.
(5) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu peab läbima avaliku arutelu. Õpilasesinduse põhimääruse eelnõuga saab tutvuda kooli veebilehe kaudu. Arvamused saab esitada toimivale õpilasesindusele, kes vastutab õpilasesinduse põhimääruse eelnõu koostamise eest. Saadud tagasiside arutatakse õpilasesinduses läbi ja vajadusel korrigeeritakse õpilasesinduse põhimääruse eelnõud.
(6) Direktor kinnitab 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel vastu võetud õigusaktidele ja tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele või esitab kirjalikud põhjendused, miks ei ole põhimäärust võimalik kinnitada.
4. peatükk KOOLIS TOIMUVA ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMINE
§ 17. Kooli toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused
(1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks.
(2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse põhimääruse tähenduses kooli korraldatud huvitegevust või muid tegevusi.
(3) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, mis ei ole kooli õppekava osa, mille puhul kulude katmine võib olla lapsevanemale tasuline. Tasu suuruse kehtestab vallavalitsus kooli direktori ettepanekul.
(4) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.
(5) Kool võib osutada järgnevaid teenusid tingimusel, et need ei ole vastuolus kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega:
1) õppematerjalide koostamine ja levitamine;
2) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamine.
(6) Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
(7) Direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühma põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel ning huvitegevuses ja huvide arendamisel.
(8) Direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada kooliks ettevalmistumise rühmi kuue- kuni seitsmeaastastele lastele.
(9) Õpilane võetakse pikapäevarühma ja kooliks ettevalmistumise rühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel.
5. peatükk LASTE, ÕPILASTE NING VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 18. Laste õigused
Lasteaialapsel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
§ 19. Õpilaste ja vanemate õigused, kohustused
(1) Õpilastel on õigus:
1) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
2) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
3) saada teavet õppeperioodi õppeainete õppeesmärkidest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest sealhulgas õppekava läbimist toetavatest üritustest;
4) saada õpiabi ja kasutada muid koolis pakutavaid tugiteenuseid;
5) olla valitud õpilasesindusse ja korraldada koolielu ning kuuluda õpilasesinduse liikmena hoolekogusse;
6) valida õpilasesindust;
7) kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke materjale;
8) tunnustusele õpingute jooksul kooli kodukorras sätestatud korras;
9) saada esmast teavet karjääri planeerimise ja edasiõppimise võimaluste kohta;
10) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
11) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi ja ruume;
12) teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavaväliste tegevuste kohta;
13) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli direktori, vallavalitsuse, vallavolikogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.
(2) Õpilastel on kohustus:
1) osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel;
2) täita õppeülesandeid ja järgida kooli kodukorda;
3) kasutada kooli vara säästlikult;
4) kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;
5) täita teisi õpilastele õigusaktidega pandud kohustusi.
(3) Vanematel on õigus:
1) saada teavet kooli töökorralduse, päevakava ja hindamise kohta;
2) osaleda hoolekogu töös ja vanemate koosolekul;
3) saada nõustamist ning koolitusi õpilase kasvatamise ja õpetamise küsimustes;
4) taotleda õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid vastavalt seaduses sätestatud korrale;
5) pärast välisriigis õppimist taotleda õpilase õpingute jätkamist madalamas klassis;
6) pöörduda oma õiguste kaitseks klassiõpetaja, klassijuhataja, juhtkonna, hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole;
7) lasteaialapse vanemal on õigus tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanemale sobival ajal, järgides lasteaia päevakava;
8) lasteaialapse vanemal on õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ka ise kaasa nende tingimuste kujunemisele.
(4) Vanematel on kohustus:
1) võimaldada ja soodustada koolikohustuse täitmist;
2) luua koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
3) esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitada nende muutustest;
4) tutvuda koolielu reguleerivate õigusaktidega;
5) kasutada meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus;
6) pöörduda kooli ettepanekul nõustamismeeskonna poole;
7) teavitada kooli õpilase puudumisest kooli kodukorras sätestatud korras;
8) osaleda vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel;
9) katma lasteaialapse toidukulu ja muud kulud vallavalitsuse või vallavolikogu kehtestatud määras ja korras;
10) täita teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi.
6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 20. Koolitöötajad
Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad.
§ 21. Töötajate õigused, kohustused ja vastutus
(1) Töötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi,töölepinguga ning töölepinguseadusega.
(2) Koolitöötajate pädevust ja kvalifikatsiooninõuetele vastavust hindab kooli direktor juhindudes seadusandlusest.
(3) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning aidata õppijal kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
(4) Haldus- ja teenindava personali tegevuse põhieesmärk on tagada õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks vajalikud tugitegevused.
7. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE
§ 22. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise.
(2) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(3) Direktori ülesanded:
1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
2) kehtestab kooli õppekava;
3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid kooli põhimäärusega ja teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele;
5) sõlmib, muudab ja lõpetab õpetajate ja teiste kooli töötajatega töölepinguid ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega;
6) kehtestab vajadusel koolitöötajatele pikema põhipuhkuse andmise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega;
7) kinnitab koolitöötajate koosseisu, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega;
8) teeb vallavalitsusele ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
9) kehtestab kooli sisehindamise korra;
10) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
11) annab oma pädevuse piires kooli tegevuse korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
12) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi läbiviimine korraldatakse ja direktor kinnitatakse ametisse vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.
(5) Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu ning teostab muid tööandja õigusi ja kohustusi vallavanem.
§ 23. Kooli õppenõukogu ja lasteaia pedagoogiline nõukogu
(1) Õppenõukogu ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest ja kooli põhimäärusest.
(2) Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks ettepanekute tegemine. Pedagoogiline nõukogu juhindub oma tegevuses direktori kinnitatud töökorrast.
§ 24. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Kooli ja lasteasutuse vanemate esindajad valitakse hoolekogu liikmeks iga õppeaasta algul üheks õppeaastaks.
(3) Hoolekogu juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, teistest riiklikest ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning kooli põhimäärusest.
(4) Hoolekogu moodustamise kord, töökord, pädevus ja volituste kestus on reguleeritud vallavalitsuse kehtestatud korras.
8. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED, JÄRELEVALVE
§ 25. Kooli vara ja eelarve
(1) Kooli vara on koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks antud või omandatud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli vara kasutamine,valdamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Koolil on oma alaeelarve vallaeelarve koosseisus.
(3) Eelarve võtab vastu vallavolikogu valla eelarve koosseisus.
(4) Kooli rahastatakse riigieelarvest, valla eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest, vanemate poolt kaetavast osast, kooli kasutuses olevate esemete ja ruumide üürimisest ja rentimisest ja kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
(5) Koolil on õigus esitada projekte ja taotleda erinevatest fondidest, meetmetest rahalisi vahendeid õppekavajärgsete ja õppekavaväliste tegevuste läbiviimiseks. Direktor võib rahalise kohustuse võtmise otsustada juhul, kui see on ette nähtud kooli jooksva aasta eelarves.
§ 26. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Kooli asjaajamiskorra kinnitab direktor.
(2) Kooli dokumentatsiooni korrasoleku eest vastutavad töökorraldusreeglite ning ametijuhenditega volitatud isikud.
(3) Õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool õigusaktidega kehtestatud korrast.
§ 27. Järelevalve
(1) Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ning selle kvaliteedi ja tulemuslikkuse üle teostab haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
9. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 28. Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine
Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.
§ 29. Kooli põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Kooli põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 30. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Elva Vallavolikogu 25.02.2019 määrus nr 70 „Rannu Kooli põhimäärus“.
(2) Tunnistada kehtetuks Elva Vallavolikogu 27.08.2018 määrus nr 43 „Rannu Lasteaed Naerupesa põhimäärus”.
(3) Tunnistada kehtetuks Elva Vallavolikogu 01.04.2019 määrus nr 67 „Valguta Lasteaed-Algkooli põhimäärus“.
§ 31. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2024.
Sulev Kuus
vallavolikogu esimees
Facebook
X.com