Võru valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 20.09.2023 nr 35
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ning § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ning keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 3 lõigete 1 ja 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning järelevalve jäätmehoolduse korralduse üle Võru valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja eesmärk on jäätmehoolduse korraldamine, puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine.
(3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik Võru valla haldusterritooriumil elavad, tegutsevad või viibivad füüsilised ja juriidilised isikud.
(4) Jäätmehoolduse korraldaja Võru valla haldusterritooriumil on Võru Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) jäätmed on mis tahes valla sasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
2) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed (sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel) või muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased;
3) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
4) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed ning toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed köögi- ja sööklajäätmetega;
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja peened oksad jmt);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;
7) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on kivid, pinnas jms jäätmed, mis tekivad aiapidamisel, kuid ei ole biolagunevad;
9) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (näiteks värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt). Ohtlikud jäätmed on tähistatud jäätmenimistus tärniga;
10) jäätmenimistu on keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa;
11) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
12) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
13) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Pakendiorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
14) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete alla kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, põllumajandusplast, akud ja patareid, rehvid ning mootorsõidukid ja nende osad;
15) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus;
16) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine;
17) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;
18) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
19) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
20) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on keskkonnakaitseloa või registreeringu alusel õigus jäätmeid vedada;
21) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
22) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
23) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
24) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgselt otstarbel;
25) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
26) kontsessioonileping on korraldatud jäätmeveo teenuse raames kogutud jäätmete käitlemiseks vallavalitsuse ja jäätmekäitleja vahel riigihanke tulemusel sõlmitud leping;
27) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;
28) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;
29) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ja maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
30) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud ehitis, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
31) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev asjakohaselt märgistatud kogumismahuti liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks (paberi, kartongi, plasti, klaasi jms jaoks);
32) jäätmete kogumismahuti (edaspidi ka jäätmemahuti) on konteiner, mahuti või pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed liigiti vastavalt mahutil märgitud infole;
33) tiheasustusala käesoleva määruse tähenduses on Võru valla üldplaneeringus välja toodud tiheasustusalad. Ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala.
(2) Käesolevas eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, käesolevast eeskirjast ja teistest õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
(2) Jäätmehoolduses rakendatavad meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Iga tegevuse juures peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada jäätmete teket ning jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale.
(3) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(4) Jäätmed, mida ei ole võimalik nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud tervise- ja keskkonnaohutus.
(5) Jäätmete käitlemine, ladustamine, ladestamine, matmine ja põletamine selleks mitte ettenähtud kohtades ja viisil on keelatud.
(6) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.
(7) Küttekolletes võib põletada ainult töötlemata puidujäätmeid ning kiletamata paberit või kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes koguses, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist.
(8) Lõkkes võib kuiva puitu ja oksi ning töötlemata puitmaterjali põletada üksnes jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil järgides seejuures tuleohutusnõudeid. Keelatud on põletada puu- ja põõsalehti.
(9) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik.
§ 4. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) liigiti koguma jäätmeid eeskirja nõuete kohaselt ja paigutama vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse;
3) korraldama jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse või andma need käitlemiseks üle selleks vastavat keskkonnaluba omavale isikule;
4) kasutama jäätmete kogumiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
5) koheselt ära vedama jäätmed, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale;
6) tellima viivitamatult kogumismahuti tühjendamise, kui kogumismahuti tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud;
7) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
8) likvideerima oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat.
(2) Juriidilised isikud on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavalt kohustatud:
1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid Võru vallas kehtivatest jäätmehoolduseeskirja nõuetest;
2) pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust ja säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama dokumendid vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
3) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakaitseluba. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul.
§ 5. Jäätmekäitlus üldkasutatavates kohtades
(1) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, parkla, tervisekompleks, mänguväljak, ühissõidukite peatused jm) tuleb paigaldada jäätmete kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või -urnid.
(2) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmemahutid või -urnid ning organiseerib nende tühjendamise territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.
(3) Üldkasutatavates kohtades peab jäätmemahuteid või -urne olema piisavas koguses ja neid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumist ning ümbruskonna reostust. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete kogumist jäätmeliikide kaupa.
§ 6. Jäätmekäitlus avalikel üritustel
(1) Avalikel üritustel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikel üritustel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist. Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada prügikotte.
(3) Avalikel üritustel tuleb soodustada jäätmete liigiti kogumist. Segaolmejäätmetest tuleb eraldi koguda vähemalt pakendijäätmed, sh eraldada pakendijäätmetest panditaara.
(4) Avalikel üritustel toitlustamisel tuleb kasutada korduskasutatavaid nõusid.
§ 7. Jäätmekäitlus kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab vallavalitsus või kalmistut haldav isik.
(2) Kalmistul tuleb liigiti koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed ning paigutada need ettenähtud ja tähistatud alale või kogumismahutisse.
(3) Suurjäätmete, sh hauaplatsi piirete, hauasammaste või pinkide käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.
(4) Kalmistu aia- ja haljastujäätmete kogumisalale või kalmistu territooriumil asuvasse jäätmete kogumismahutisse või nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 8. Jäätmete liigiti kogumine
(1) Jäätmed tuleb koguda liigiti nende tekkekohas, arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid. Liigiti tuleb koguda eraldi jäätmemahutisse või selleks ettenähtud kohta vähemalt järgmised jäätmed:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga„*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(2) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.
(3) Jäätmevaldajal ja jäätmevedajal on keelatud liigiti kogutud jäätmete segamine teiste jäätmetega või materjalidega, millel on erinevad omadused.
§ 9. Jäätmemahutile ning jäätmete mahutisse paigutamisele esitatavad nõuded
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada tervet ja korralikult suletavat kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale.
(2) Jäätmemahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende laialikandmist takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vältimise;
4) veega pestavuse võimalikkuse (v.a jäätmekotid).
(3) Kogumismahutina võib kasutada:
1) plastist 80 - 1100 liitrist käsitsi teisaldatavat ratastel, kaanega suletavat ning käepidemega mahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada prügi kokkupressivasse jäätmeautosse;
2) metallist 1,5; 2,5 ja 4,5 m³ suurust kaanega mahutit, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivasse jäätmeautosse või toimetada käitluskohta;
3) ühepereelamu jäätmete kogumiseks kuni 140 liitrist jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu, juhul kui jäätmeid tekib vähe ning konteineri paigaldamine ei ole võimalik;
4) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks mahutit minimaalse suurusega 80 liitrit;
5) kokkuleppel jäätmekäitlejaga teistsugust mahutit, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
(4) Kasutusele võetav kogumismahuti peab vastama kvaliteedistandardile EVS-EN-840.
(5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid, soovitatavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane – ohtlikud jäätmed;
6) pruun – biolagunevad jäätmed.
(6) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne kiri või märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ja jäätmetekkekoha aadressile. Nõuetekohase märgistuse olemasolu eest vastutab jäätmevaldaja.
(7) Pakendite kogumismahutitel peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne (soovitavalt ka vene- ja ingliskeelne) pakendijäätmete sorteerimisjuhend ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja nimi ja telefoninumber.
(8) Mahutit võib lukustada. Lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama mahuti avamise tühjenduspäeval.
(9) Kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited jms) tuleb paigutada mahutisse suletult paber- või kilekotti pakitult.
§ 10. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning juurdepääsuteele esitatavad nõuded
(1) Jäätmemahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed tekivad või naaberkinnistule selle omanikuga kokkuleppel. Jäätmemahuti paiknemiskoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse ja tervisekaitsealaseid aspekte.
(2) Jäätmemahuti tuleb paigutada naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti ning kaevust vähemalt 10 meetri kaugusele.
(3) Kuni 1100-liitrised (kaasa arvatud) käsitsi teisaldatavad ratastel mahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada tasasele ja kõvale maapinnale nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.
(4) Jäätmeveo päeval võib vajadusel kuni 1100-liitrise käsitsi teisaldatava ratastel mahuti paigutada oma kinnistu piirist välja. Kõnniteele võib kogumismahuteid paigutada ainult tühjenduspäeval. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.
(5) Suurem kui 1100-liitrine mahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale võimalikult kandvale pinnale, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt.
(6) Jäätmekott tuleb paigutada kohta, mis on kaitstud sademete ja niiskuse ning loomade ja lindude ligipääsu eest. Jäätmekott tuleb paigutada äraveokohta vahetult enne vedu.
(7) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada selleks ettenähtud katusealusesse, aedikusse või jäätmemajja. Jäätmevedajale tuleb jäätmete äraveopäeval tagada takistusteta ligipääs.
(8) Juurdepääsutee mahutile peab olema ligipääsetav. Talvisel ajal lähtutakse tee ligipääsetavuse hindamisel vallavalitsuse lumetõrje hanke tehnilistest tingimustest.
(9) Kui tupiktee laius ei võimalda jäätmeveoki manööverdamist või ümberpööramist, tuleb jäätmemahuti viia kokkuleppel jäätmevedajaga lähimasse sobivasse äraveokohta.
(10) Mahuti paiknemiskoha, ligipääsetavuse ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 11. Korraldatud jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Võru valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveopiirkonna.
(2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
§ 12. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Võru vallas kohaldatakse korraldatud jäätmevedu järgmistele jäätmeliikidele:
1) segaolmejäätmed – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele;
2) paber ja kartong – kohustuslik kõikidele korterelamutele, haridusasutustele ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid ning kui need ei leia kohapealset taaskasutust, teistele jäätmevaldajatele toimub vedu jäätmevaldaja soovil;
3) biolagunevad jäätmed (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub kohtkompostimise võimalus.
(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalikult kasutatavatel aladel paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning nendes olevate jäätmete käitlemine.
§ 13. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud vedama jäätmeid õigusaktidega ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.
(2) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, sellest tulenevalt ei ole jäätmevedu lubatud teostada ajavahemikul kell 22.00 kuni 06.00.
(3) Jäätmete vedamisel peab tagama, et jäätmed (sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi) ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul, kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.
(4) Jäätmete vedamisel kasutatavad veokid peavad vastama vähemalt EURO IV nõuetele, kui hankedokumentides ei nähta ette kõrgemat nõuet.
§ 14. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Segaolmejäätmete regulaarse äraveo minimaalne sagedus on:
1) tiheasustusalal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
2) ülejäänud valla haldusterritooriumil vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Kui tiheasustusalal on biojäätmete kompostimine tekkekohal tagatud, siis võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Jäätmeveo sageduse muutmiseks tuleb jäätmevaldajal esitada eeskirja §-s 21 nimetatud taotlus.
(3) Biojäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke. Biojäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendussagedus 1. aprillist 31. oktoobrini on üks kord kahe nädala jooksul ning 1. novembrist 31. märtsini vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(4) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh paberi- ja kartongimahuteid) tühjendatakse vastavalt vajadusele.
§ 15. Jäätmevedaja leidmine
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.
(3) Riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
(4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo nõuded sätestatakse hankedokumentides.
(5) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitakse hankeleping kuni 5 aastaks.
(6) Teave valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest avaldatakse valla ajalehes ja veebilehel.
§ 16. Korraldatud jäätmeveo teenustasu
(1) Jäätmeveo teenustasu selgub riigihanke menetluse tulemusel.
(2) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo sagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
(3) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingute kulud.
(4) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine, peatamine, jätkamine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, kogumismahuti tühjendamine, pärast kogumismahuti tühjendamist selle paigaldamine tagasi esialgsele kohale, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale rendile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil, mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus hankedokumentides täiendada korraldatud jäätmeveoga seotud toimingute loetelu.
(5) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmete kogumismahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu kogumismahuti täitumise määrast.
(6) Jäätmemahuti puudumisel kujuneb teenustasu eeskirja § 9 lg 3 p-s 1 sätestatud minimaalse jäätmemahuti suuruse ja eeskirja §-s 14 sätestatud minimaalse jäätmemahuti tühjendamise sageduse järgi.
(7) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud või taganud kogumismahutile ligipääsu, on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
(8) Kui jäätmemahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud tasusid on jäätmevedajal õigus nõuda vaid vastava tõendusmaterjali olemasolul (fotod). Teavitus ja tõendusmaterjal jäätmevedu takistavatest asjaoludest tuleb edastada jäätmevaldajale hiljemalt 24 tunni jooksul nende ilmnemisest.
(10) Tasu tühisõidu eest ei rakendata juhul, kui teenust ei ole võimalik osutada graafikujärgsel veopäeval erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel.
(11) Tasu tühisõidu eest on võrdne jäätmeveolepingus sätestatud jäätmekogumisvahendi tühjendamise teenustasuga. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksema jäätmekogumisvahendiga.
§ 17. Teenustasu muutmine
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas või kehtivas korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonilepingus sätestatud tingimustel.
(2) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(3) Vallavalitsusele esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama teenustasude muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada muudetavate tasude kalkulatsioon. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud teenustasu muutmise hindamiseks.
(4) Vallavalitsus teeb otsuse teenustasude muutmise või muutmata jätmise kohta hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest.
(5) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest vähemalt 30 kalendripäeva enne uue hinnakirja kehtima hakkamist.
§ 18. Jäätmekäitlusalased lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus või -toiming, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab.
(2) Lisateenust võib osutada jäätmevedaja ja jäätmevaldaja kirjaliku kokkuleppe alusel, kui poolte vahel on kehtiv jäätmeveoleping, milles on sätestatud lisateenuste tingimused ja hinnakiri.
§ 19. Jäätmeveolepingu sõlmimine
(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmevaldajaga kirjaliku jäätmeveolepingu, milles sätestatakse korraldatud jäätmeveo tingimused, sealhulgas ka lisateenuste osutamine ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
(2) Jäätmeveolepingu sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei vabasta jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisest.
(3) Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
§ 20. Ühismahutite kasutamine
(1) Jäätmevaldajad võivad kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad ühise õuealaga korter- või ridaelamuid või erinevaid kinnistuid.
(2) Ühise jäätmemahuti kasutamise õiguse saamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus, milles märgitakse:
1) ühist jäätmemahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress) ning kinnistute aadressid;
2) kogutavate jäätmete liik, ühise jäätmemahuti suurus ning asukoha aadress;
3) ühise jäätmemahuti kasutajate kirjalik nõusolek ühise jäätmemahuti kasutamiseks ning korraldatud jäätmeveos kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress).
(3) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.
§ 21. Jäätmeveo sageduse muutmine
(1) Vallavalitsusel või tema poolt määratud ametnikul on õigus jäätmevaldaja taotluse alusel lubada tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on tekkekohal tagatud, olmejäätmete kogumismahuti tühjendamist sagedusega vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Tiheasustusalal korraldatud jäätmeveo harvema veosageduse muutmise taotluses märgitakse:
1) jäätmevaldaja nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed (aadress, telefoninumber, e-posti
aadress);
2) jäätmetekkekoha aadress;
3) soovitud jäätmeveo sagedus;
4) kinnitus koos fotomaterjaliga biolagunevate jäätmete nõuetekohase kompostimise kohta.
§ 22. Biojäätmete üleandmise kohustusest vabastamine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biojäätmete üleandmise kohustusest on vabastatud:
1) jäätmevaldaja, kellel on kohtkompostimise võimalus eeskirja §-s 28 sätestatud tingimustel;
2) kortermaja jäätmevaldaja, kes tõendab, et kortermajal on kohtkompostimise võimalus eeskirja §-s 28 sätestatud tingimustel.
(2) Kortermaja jäätmevaldaja peab biojäätmete üleandmise kohustusest vabastamiseks esitama vallavalitsusele taotluse, milles märgitakse:
1) korteriühistu või kortermaja esindaja nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed (aadress, telefoninumber, e-posti aadress);
2) biojäätmete tekkekoha aadress;
3) selgitus koos fotomaterjaliga kortermaja biojäätmete kohtkompostimise kohta;
4) korteri- või elamuühistu üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus või kinnistu kaasomanike nõusolek kohtkompostimiseks ja biojäätmete üleandmisest vabastamiseks.
§ 23. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine
(1) Jäätmevaldajal on õigus vallavalitsuselt taotleda erandkorras korraldatud jäätmeveost liitumisest (edaspidi korraldatud jäätmeveost) vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata või kui kinnistut teatud perioodil ei kasutata.
(2) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise taotluses märgitakse:
1) jäätmevaldaja nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed (aadress, telefoninumber, e-posti aadress) ning esindaja andmed;
2) jäätmetekkekoha aadress;
3) põhjendus, miks jäätmevaldaja soovib vabastamist korraldatud jäätmeveost;
4) periood, mille jooksul soovib jäätmevaldaja vabastust korraldatud jäätmeveost.
(3) Lisaks taotlusele võib vallavalitsus nõuda dokumenti, millega on võimalik tõendada, et kinnistut ei kasutata või kasutatakse teatud perioodi jooksul (näiteks kinnistu elektritarbimisteatis).
(4) Vallavalitsus või tema poolt määratud ametnik (edaspidi otsuse tegija) võib taotluse alusel vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost aastaringselt või perioodiliselt teatud tähtajaks, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata . Tähtaja määramiseks peab vallavalitsuse poolt määratud ametnik kohapeal kontrollima, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(5) Otsus korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise või taotluse tagasilükkamise kohta tehakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(6) Otsuse tegija teavitab jäätmevedajat jäätmevaldaja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamisest ja vabastuse perioodist.
(7) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest.
(8) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(9) Otsuse tegijal on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine ennetähtaegselt kui:
1) taotluses on esitatud valeandmeid;
2) korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastamise asjaolud on ära langenud.
4. peatükk OLMEJÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED
§ 24. Olmejäätmete liigiti kogumine
(1) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab vallavalitsus koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, tootjate ühendustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad käesoleva eeskirja § 8 lg-s 1 loetletud jäätmeid.
(2) Eri liiki korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele.
(3) Info erinevate jäätmeliikide üleandmise võimaluste, kogumispunktide ja jäätmejaamade asukoha ning lahtiolekuaegade kohta avaldatakse valla veebilehel.
§ 25. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmed on jäätmete liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk.
(2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei või panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt käesolevale eeskirjale, v.a kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud;
2) ohtlikke jäätmeid;
3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh kuuma tuhka;
4) vedelaid jäätmeid;
5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) biojäätmeid;
8) suurjäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
11) erikäitlust vajavaid jäätmeid, eelkõige tervishoiu- ja veterinaarjäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu.
§ 26. Paber ja kartong
(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Kui paberi ja kartongi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb jäätmed viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta.
(3) Kui paberi ja kartongi tekkekoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb see koguda tekkekohas eraldi mahutisse.
(4) Paberi ja kartongi kogumiseks peavad olema eraldi jäätmemahutid, kui kinnistul on haridusasutus või korterelamu.
(5) Äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid, on paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine korraldatud jäätmeveo raames kohustuslik juhul, kui need ei leia kohapealset taaskasutust.
§ 27. Pakend ja pakendijäätmed
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning tagastada müügikohta või anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku pakendikonteinerisse või jäätmejaama.
(2) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati).
(3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(4) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või läbipaistvasse kilekotti pakendatult. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.
(5) Pakendijäätmed, mis ei mahu täiteavade mõõtude tõttu mahutisse, tuleb viia jäätmejaama.
(6) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.
(7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(8) Pakendijäätmete kogumispunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Soovitavalt tuleb vähemalt klaaspakendid koguda teistest pakendimaterjalidest eraldi.
(9) Pakendiorganisatsioonil ja pakendiettevõtjal on kohustus esitada vallavalitsuse nõudmisel andmeid avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) piirkonnast kogutud pakendite mass;
2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule;
3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.
(10) Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud:
1) tagama, et kogumispunktis olevad mahutid on terved, ohutud ja nende luugid kergelt avatavad ning välja vahetama kolekonteinerid (roostes, kulunud vmt) kolme kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest;
2) vältima mahutite ületäitumist ja tagama elanikele pakendite ja pakendijäätmete üleandmise võimaluse;
3) koristama mahutite tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
4) korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ning kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti.
§ 28. Biojäätmed
(1) Biojäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmevedajale või viia jäätmejaama (kompostimisväljakule) või tekkekohas kompostida. Eelistatud on biojäätmete tekkekohas kompostimine ja ringlusse võtmine.
(2) Köögi- ja sööklajäätmeid võib tekkekohas kompostida ainult selleks ettenähtud ning kahjurite ja lindude eest kaitstud kinnises kompostianumas või kompostris. Tekkekohal kompostimine on lubatud juhul, kui komposti kasutatakse samal kinnistul.
(3) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida oma kinnistu piirides lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks (nt heitvee kogumis- ja settekaevude setted ning käimlajäätmed v.a ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjal).
(5) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja keskkonnale kahjutult ning viisil, mis takistab kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada aeroobse lagunemisprotsessi toimumine. Nõuetele mittevastava kompostimiskoha omanik peab likvideerima selle omal kulul.
(6) Kompostianum, komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(7) Kompostimisvõimaluse puudumisel peab korraldatud jäätmeveos biojäätmete kogumiseks kasutama eraldi kogumismahutit. Biojäätmete mahuti võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse kas lahtiselt, pakitult paberist kotti või biolagunevasse kotti (biolagunev kott peab vastama kehtivale standardile).
§ 29. Probleemtooted ja nende jäätmed
(1) Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
1) mootorsõidukid ja nende osad;
2) rehvid;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) põllumajandusplast;
5) patareid ja akud;
6) plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad;
7) niisutatud pühkepaber;
8) õhupallid;
9) filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta.
(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse.
(5) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Rehvide müügikoht ja rehvivahetuse töökoda peab omama vanarehvide käitlemise lepingut.
(6) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnakaitseloa omamisel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud. Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.
(7) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või põllumajandusplasti kogumispunkti.
(8) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon peavad jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast ning tegema probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtoodetest tekkinud jäätmed tagastada (asukoht ja kontaktandmed).
(9) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon kooskõlastab probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused vallavalitsusega.
§ 30. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, olmekemikaalid ja nendega saastunud taara, kõlbmatud ravimid jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat keskkonnakaitseluba omav isik.
(3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad ning jäätmete sattumine keskkonda peab olema välistatud. Vedelad ohtlikud jäätmed tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel.
(5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, anda ära valla haldusterritooriumil korraldatavate kogumisringide käigus või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kõlbmatud ravimid saab tagastada ka üldapteeki ja veterinaarravimid veterinaarapteeki.
(6) Ohtlike jäätmete kogumispunktid peavad olema varustatud esmaste reostustõrje- ning tulekustutusvahenditega.
(7) Juriidilised isikud peavad enne ohtlike jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale need märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(8) Ohtlike jäätmete tekitaja peab ohtlike jäätmete vedajale ja vastuvõtjale esitama vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega, juhul kui ta omab keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmete tekitaja ei oma vastavat keskkonnakaitseluba, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.
(9) Jäätmevaldaja on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 31. Plastijäätmed
(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms.
(2) Plastijäätmete alla ei kuulu plastpakendid. Plastpakendite käitlemine on reguleeritud käesoleva eeskirja §-s 27.
(3) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 32. Klaasijäätmed
(1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms.
(2) Klaasijäätmete alla ei kuulu klaaspakendid. Klaasijäätmeid on keelatud panna klaaspakendikonteinerisse.
(3) Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 33. Metallijäätmed
(1) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed (näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, käärid jms).
(2) Metallijäätmete alla ei kuulu metallpakendid.
(3) Metallijäätmete kokkuostmisel kehtivad piirangud vastavalt jäätmeseaduse §-le 105.
(4) Metallijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 34. Tekstiilijäätmed
(1) Tekstiilijäätmed on korduskasutuseks kõlbmatud rõivad, tekstiilijäägid, voodilinad, laudlinad, rätikud jms.
(2) Tekstiilijäätmete alla ei kuulu tekstiilpakendid.
(3) Tekstiilijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 35. Puidujäätmed
(1) Puidujäätmed on kodumajapidamises tekkinud väiksemad puitmaterjalist jäätmed (lõikelauad, puulusikad, väike pink või tool jms).
(2) Puidujäätmete alla ei kuulu ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud jäätmed. Ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud jäätmete käitlemise sätestab käesoleva eeskirja § 37.
(3) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(4) Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid.
§ 36. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis (näiteks diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, wc-potid, vannid jms).
(2) Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastusega hõlmatud jäätmeid.
(3) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
5. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 37. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel, lammutamisel, teeehituse või pinnasetööde käigus või ehitusmaterjali purustamisel.
(2) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb koguda viisil, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele.
(3) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb võimalusel liigiti koguda nende tekkekohal. Võimalusel tuleb liigiti koguda:
1) puidujäätmed (sh töötlemata ja töödeldud puit eraldi);
2) paber ja kartong;
3) metall (eraldi must ja värviline);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja -tellised, betoon, jms);
5) kipsijäätmed;
6) klaas;
7) pinnas;
8) plastijäätmed (sh kile);
9) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
10) raudbetoon- ja betoondetailid;
11) tõrva mittesisaldav asfalt;
12) pakendid;
13) korduskasutuseks sobivad materjalid.
(4) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(5) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik vastav keskkonnakaitseluba. Ilma loata on lubatud teatud liiki eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud käitlusnõuete kohaselt.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on vastav keskkonnakaitseluba.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kajastada ehitusprojektis.
(8) Dokumente, mis tõendavad ehitus- või lammutusjäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale, tuleb säilitada kaks aastat või kuni kasutusloa saamiseni ning esitada need dokumendid vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
§ 38. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikke ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne) järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne), nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(2) Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisel tuleb järgida vastava valdkonna ministri määrusega kehtestatud nõudeid.
(3) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisele kohaldatakse lisaks käesolevale paragrahvile eeskirja §-s 30 sätestatud nõudeid.
6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 39. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja peab kehtestama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja käitlemiseks, määrama selleks vastutava isiku ning tagama jäätmete nõuetekohase käitlemise lähtudes vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja juhistest ning käesolevast eeskirjast.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda tekkekohas. Eraldi tuleb koguda järgmisi jäätmeid:
1) olmejäätmed;
2) erikäitlust vajavad jäätmed (patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, laboratooriumide jäätmed, ravimijäätmed, radioaktiivsed jäätmed, muud ohtlikud jäätmed sh elavhõbeda ja kemikaalide jäätmed).
(3) Erikäitlust vajavad jäätmed tuleb pakkida tekkekohas ja hoiustada vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele.
(4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale isikule.
§ 40. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine
(1) Loomsed kõrvalsaadused, sh hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad, tuleb üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttele.
(2) Surnud lemmiklooma võib üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttele.
(3) Surnud lemmiklooma võib matta lemmikloomade surnuaeda või oma kinnistule järgmistel tingimustel:
1) matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu hooldusalal ja sanitaarkaitsealal;
2) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (marutaud, koerte katk vms);
3) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne;
4) välistatud peab olema väljakaevamine teiste loomade poolt;
5) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata.
7. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE ARENDAMINE
§ 41. Jäätmete liigiti kogumise arendamine
Jäätmete liigiti kogumise arendamise eesmärgiks on:
1) tõsta elanike teadlikust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas;
2) vähendada segaolmejäätmete osakaalu olmejäätmete kogumassist;
3) tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele ning võimaluste leidmine pakendijäätmete kohtkogumise soodustamiseks. Eesmärgi saavutamiseks peavad taaskasutusorganisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest;
4) tõhustada paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumist nende taaskasutamise suurendamiseks ning jätkata korraldatud jäätmeveo raames paberi- ja kartongijäätmete kogumist;
5) vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu segaolmejäätmetes ning edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist;
6) soodustada tekstiilijäätmete liigiti kogumist ja laiendada tekstiilijäätmete vastuvõtmise võimalusi;
7) edendada suurjäätmete liigiti kogumist valla jäätmejaamades ning võimalusel korraldada üks kord aastas valla elanikele suurjäätmete kogumisring;
8) edendada ohtlike jäätmete liigiti kogumist valla jäätmejaamades ja kogumispunktides ning võimalusel jätkata iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisringidega;
9) edendada taaskasutatavate jäätmete nagu plasti, metalli, klaasi, puidu, vanarehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmete liigiti kogumist valla jäätmejaamades ja võimalusel kogumispunktides ning võimalusel teostada kogumisringe;
10) suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumist ja laiendada võimalusi nende taaskasutamiseks.
8. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 42. Jäätmekäitluskohad
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ja maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
(3) Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud peavad hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõidu- ja siseteed, vältima keskkonnahäiringuid (hais, tolm, müra; lindude, näriliste ja putukate kogunemine), aerosoolide sisaldust õhus, jäätmete tuulega laialikandumist.
(4) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed toimetama taaskasutamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
(5) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases jäätmekäitluskohas.
(6) Jäätmete kogumiskohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides. Vallavalitsus võib jäätmete kogumiskohtade määramiseks korraldada ka riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 43. Jäätmekäitluskoha järelhooldus
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu vältimine ja vähendamine.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha endine käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.
(3) Jäätmehoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
9. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 44. Järelevalve korraldamine
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus või tema poolt määratud isik (edaspidi järelevalve teostaja) eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Järelevalve teostajal on õigus:
1) teha järelevalvet eeskirja täitmise üle;
2) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;
3) rakendada ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.
§ 45. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sh jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (saastaja).
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul ettekirjutuse alusel.
(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 46. Dokumendivormide kinnitamine
Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.
§ 47. Kontsessioonilepingute kehtivus
(1) Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
(2) Korraldatud jäätmevedu reguleerivad sätted kehtivad alates uute kontsessioonilepingute jõustumisest.
§ 48. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Võru Vallavolikogu 27.11.2013 määrus nr 2 „Võru valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Vastseliina Vallavolikogu 26.02.2016 määrus nr 4 „Vastseliina valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(3) Orava Vallavolikogu 26.09.2014 määrus nr 17 „Orava valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(4) Sõmerpalu Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 22 „Sõmerpalu valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(5) Lasva Vallavolikogu 22.02.2017 määrus nr 2 „Lasva valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
(6) Võru Vallavolikogu 16.04.2014 määrus nr 6 „Võru valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(7) Vastseliina Vallavolikogu 15.04.2005 määrus nr 13 „Korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(8) Vastseliina Vallavolikogu 15.04.2005 määrus nr 15 „Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(9) Lasva Vallavolikogu 26.05.2017 määrus nr 8 „Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(10) Sõmerpalu Vallavolikogu 24.04.2014 määrus nr 4 “Sõmerpalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
§ 49. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.
(2) Määruse paragrahv 6 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2024.
(3) Määruse paragrahv 12 lõike 1 punkt 3 ja paragrahv 28 lõige 7 jõustub 31. detsembril 2023.
Georg Ruuda
vallavolikogu esimees
Facebook
X.com