Nõva valla põhimäärus
Vastu võetud 20.03.2008 nr 5
jõustumine 01.04.2008
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 21.10.2011 | 27.10.2011 |
Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 lõike 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Nõva valla põhimääruse reguleerimisala, omavalitsusorganid ja nende asukoht, asjaajamiskeel
(1) Nõva valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted.
(2) Põhimääruses sätestatakse:
1) Nõva valla (edaspidi valla) sümbolid ja nende kasutamise kord;
2) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, õigused ja kohustused;
3) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
4) volikogu töökord;
5) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord,
valitsuse pädevus, valitsuse komisjoni moodustamine;
6) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
7) valla esindamine ja lepingute sõlmimine;
8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning nõuded volikogu ja valitsuse istungite protokollidele;
9) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus, õigusaktide algatamise õigus;
10) arengukava koostamise põhimõtted;
11) valitsuse hallatavate asutuste moodustamine.
(3) Nõva vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruses kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ja vallavanem või nende volitatud isikud.
(4) Nõva vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Nõva valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest.
(5) Nõva valla omavalitsusorganid on:
1) volikogu – Nõva valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Nõva valla hääleõigusliku elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valitsus – Nõva valla kui omavalitsuse täitevorgan, mille kinnitab volikogu.
(6) Nõva valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab valla ametiasutus, Nõva Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus), asukohaga Nõva küla.
(7) Asjaajamiskeel Nõva valla omavalitsusorganites, nende komisjonides ja hallatavates asutustes on eesti keel.
2. peatükk VALLA VAPP, LIPP JA MUUD SÜMBOLID NING NENDE KASUTAMISE KORD
§ 2. Valla lipp ja vapp
Valla sümboliteks on vapp ja lipp, mis on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei Riigisümboolika osakonna poolt 13.juunil 1997.a.
§ 3. Valla lipu ja vapi kirjeldus
(1) Valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105x105 cm. Lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 1.
(2) Valla vapiks on kaldjoonega paremalt poolitatud hõbe-sinine kilp, mille ülemisel hõbedasel väljal roheline mänd, alumisel, sinisel väljal hõbedane lestakala. Vapi etalonkujutis koos seletusega on toodud põhimääruse lisas nr 2.
§ 4. Valla vapi kasutamine
(1) Valla vapi kujutist võib kasutada:
1) volikogu ja valitsuse pitsatitel ning dokumentidel, valitsuse hallatavate asutuste dokumentidel;
2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, teadetel, kutsetel, kaartidel ja ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel;
3) valitsuse hoonele paigaldatud sildil, valla piiritähistel;
(2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõige 1 punktides 1-3, võib valla vapi kujutist kasutada üksnes kooskõlastatult valitsusega.
§ 5. Valla lipu heiskamine
(1) Valla lipu võib heisata:
1) vallamaja peasissekäigu juurde lipumasti;
2) valla ja teiste omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;
3) valla pidulikel üritustel või üritustel, millisel osaleb valla ametlik esindus.
4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
5) teistel juhtudel valitsuse loal.
(2) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis omakorda vasakul Eesti riigilipust;
3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule.
(3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.
§ 6. Valla tänukirja väljaandmise alused
(1) Valla tänukirjaga autasustatakse:
1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla, maakonna, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul;
2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul;
3) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul.
(2) Valitsusel on õigus autasustada valla tänukirjaga ka teisi isikuid, kelle saavutused on märkimisväärsed.
§ 7. Vallavanema ametiraha ja selle kasutamise kord
(1) Ametiraha kantakse vallavanema ameti tunnusmärgina. Ametiraha on Nõva valla
omand.
(2) Ametiraha kujutab endast ametinimetusega hõbedast raha hõbeketiga rinnal kandmiseks.
(3) Ametiraha ei ole õigust kanda enne volikogu poolt ametiraha kandmise õiguse saamist. Vallavanemale annab ametiraha üle volikogu esimees volikogu istungil vallavanema valimise päeval.
(4) Vallavanem, kes vabastatakse ametist, annab ametiraha vastutavale hoiule vallasekretärile.
(5) Ametiraha hoitakse seifis ning selle turvalisuse eest vastutab vallasekretär.
(6) Üheaegselt ametirahaga võib kanda ka muid au- ja teenetemärke.
(7) Ametiraha kantakse ametlikel üritustel, pidulike riiklike ja kohalike sündmuste puhul esindusfunktsioonide täitmisel.
(8) Ametiraha tohib kanda ainult vallavanem.
3. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD, NENDE IGUSED JA KOHUSTUSED
1. jagu Volikogu esimehe valimine
§ 8. Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees.
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
1) volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige, kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse. Oma üleseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 10 minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus ja mitterahuldava vastuse korral esitada üks täiendav lisa- küsimus.
(3) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja kuni 10 minutilise vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid, seejärel kuulutatakse välja hääletamine.
§ 9. Valimise korraldaja
(1) Valimised korraldab valimiskomisjon ning tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
(2) Enne sedelite väljajagamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti.
(3) Valimiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.
§ 10. Hääletamine
(1) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele volikogu pitsati jäljendiga hääletussedelid, millele on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimed nende esitamise järjekorras.
(2) Salajasel hääletamisel volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli valimiskasti.
(3) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on üks kandidaat, hääletab volikogu liige, märgistades hääletussedelil kandidaadi.
(4) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(5) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
1) pole märgistatud ühtegi kandidaadi nime või
2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.
(6) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
§ 11. Kordushääletamine
(1) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(2) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
§ 12. Hääletamistulemuste kindlakstegemine
(1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(2) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(3) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist.
(4) Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisest.
(5) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.
2. jagu Volikogu aseesimehe valimine
§ 13. Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine
Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 8.
§ 14. Volikogu aseesimehe valimine
Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt paragrahvides 10 ja 11 sätestatud korras erisusega, et valimised korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline häältelugemiskomisjon.
§ 15. Hääletamistulemuste kindlakstegemine
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamistulemuste protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees.
(2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(3) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
3. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused
§ 16. Volikogu esimehe õigused ja kohustused
Volikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) korraldab volikogu istungite päevakorra kava koostamist, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d);
3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist;
4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks;
5) esindab ise või volitab teisi volikogu liikmeid esindama valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
7) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
8) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
9) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust, edastab pressile volikogu ametlikku informatsiooni;
10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
11) informeerib volikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
12) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
§ 17. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused
Volikogu aseesimees:
1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel tema kohuseid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
4. peatükk VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMINE, NENDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD. VOLIKOGU LIIKMETE ÜHENDUS
1. jagu Komisjonide moodustamine
§ 18. Volikogu komisjonid ja moodustamine
(1) Volikogu moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone.
(2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.
§ 19. Volikogu alatiste komisjonide töövaldkonnad
(1) Komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks ning volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks, samuti ettepanekute tegemiseks volikogu istungi päevakorda.
(2) Komisjon selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks, lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid.
2. jagu Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine
§ 20. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.
§ 21. Komisjonide koosseis
(1) Komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(2) Alatiste komisjonide volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või volikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta.
(3) Ajutise komisjoni tegevusvaldkonna, tegusemise tähtaja ja ülesanded määratakse kindlaks ajutise komisjoni moodustamise otsuses.
3. jagu Komisjonide tegevuse alused
§ 22. Volikogu komisjoni töökord
(1) Komisjoni töövorm on koosolek.
(2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kuue kuu jooksul, komisjoni esimehe, aseesimehe või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega.
(4) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
5) vastuvõetud otsused;
6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletuse teel;
7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(5) Protokoll esitatakse hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vallasekretäri kätte, kus need on igaühele kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
(6) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
(7) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. Kiiret otsustust nõudvate küsimuste korral on vallavanema õigus pöörduda otse vastava valdkonna komisjoni esimehe poole, saamaks komisjoni seisukoha eelnõule.
[ - jõust. 27.10.2011]
(8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt ja valla allasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.
(9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega.
(10) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või tema asendaja.
§ 23. Komisjoni esimehe ülesanded
Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
6) juhatab komisjoni koosolekut.
§ 24. Komisjoni esimehe asendamine
Komisjoni esimeest asendab aseesimees või vanim kohalolev komisjoni liige, kui komisjoni esimees pole otsustanud teisiti.
§ 25. Komisjoni esimehe, aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tagasiastumine ning vabastamine
(1) Komisjoni esimehe, aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tagasiastumine ning vabastamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral, valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 20 või uue revisjonikomisjoni liikme vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 30 lõikele 1.
(3) Komisjoni uus esimees esitab volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
§ 26. Komisjoni liikme tema kohustustest vabastamine
Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
§ 27. Komisjoni õigused
Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid.
§ 28. Asjade menetlemine komisjonis
(1) Volikogu esimehe poolt edastatavate volikogu õigusaktide eelnõud on komisjon kohustatud läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal.
(2) Volikogu esimehe poolt edastatavate avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees.
§ 29. Komisjoni tegutsemisvõimetus
(1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui
1) ta ei ole võimeline kuue kuu jooksul kokku tulema;
2) komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.
(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimehe esildisel kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
4. jagu Revisjonikomisjon
§ 30. Revisjonikomisjon ja tema ülesanded
(1) Revisjonikomisjoni moodustamine, esimehe ja liikmete valimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Revisjonikomisjoni ülesanded on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
(3) Revisjonikomisjon teostab kontrolli oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel, mis on vormistatud otsusega, näidates ära revisjoni läbiviimise ajavahemiku.
(4) Revisjonikomisjon võib viia revideerimisi läbi volikogu esimehe, volikogu liikmete, revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel.
(5) Revisjonikomisjon esitab vastava arvamuse enne majandusaasta aruande kinnitamist.
(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada kontrollitavas asutuses teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente, saada vajadusel nende koopiad ning kirjalikke seletusi, pääseda kontrollitava asutuse juhiga asutuse objektile, ruumidesse, kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.
§ 31. Kontrollimise tulemused
(1) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga.
Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja raamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
2) vallavara kasutamise õigsust;
3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
4) tehingute ja majanduslike tegevuste otstarbekust.
(2) Aktis peavad sisalduma:
1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
2) olukorra kirjeldust;
3) viide õigusaktile, mida on rikutud;
4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu.
(3) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.
(4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
§ 32. Aruandekohustus
Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.
5. jagu Volikogu liikmete ühendus
§ 33. Volikogu liikmete ühendus
(1) Vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada volikogu liikmete ühenduse (edaspidi ühendus).
(2) Ühenduse nimeks on nimekirja nimi (omastavas käändes), milles selle liikmed volikogusse kandideerisid, koos sõnadega „volikogu liikmete ühendus”.
(3) Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte ühendusse.
(4) Ühendus valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla volikogu esimeheks ega aseesimeheks.
(5) Ühenduse registreerimise avaldus, mis on allkirjastatud kõigi ühenduse liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele. Ühenduse registreerimise avalduses märgitakse ühenduse nimi, selle moodustanud volikogu liikmete nimed ning ühenduse esimehe ja aseesimehe nimed.
(6) Ühenduse registreerib volikogu oma otsusega.
(7) Volikogu liige võib ühendusse astuda ja ühendusest lahkuda oma kirjaliku avalduse alusel, mille ta esitab ühendusele. Ühenduse koosseisu muutmise avaldus, mis on allkirjastatud ühenduse esimehe poolt, edastatakse volikogu esimehele.
(8) Muudatused ühenduse koosseisus registreerib volikogu oma otsusega.
(9) Ühendusel on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja esitada õigusaktide eelnõusid;
2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate otsuste ja määruste eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne otsuse või määruse eelnõu lõplikule hääletusele panemist;
5) esitada arupärimisi;
6) teha ettepanekuid volikogu istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta.
(10) Ühenduse nimel tegutseb ühenduse esimees. Ühenduse esimehe äraolekul asendab teda ühenduse aseesimees.
5. peatükk VALLAVOLIKOGU PÄDEVUS. VOLIKOGU TÖÖKORD
§ 34. Volikogu pädevus
(1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.
(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu või delegeerib nende lahendamise valitsusele.
(3) Volikogu võib delegeerida valitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise volikogu poolt kinnitatud ametikohtade üldarvu ja palgafondi piires.
(4) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või –hääletusi.
(5) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
§ 35. Volikogu töökord
Volikogu täpsem töökord on kinnitatud eraldi volikogu otsusega.
6. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE JA VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD NING VALITSUSE PÄDEVUS. VALITSUSE KOMISJONI MOODUSTAMINE
1. jagu Vallavanema valimine, asendamine, puhkusele lubamine, lähetusse saatmine
§ 36. Vallavanema valimise kord
(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(2) Vallavanem valitakse hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(3) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi.
(4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi üleseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse. Volikogu liikmed esitavad kandidaadi, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, siis pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end kümneminutilise sõnavõtuga ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus ja mitterahuldava vastuse korral üks lisaküsimus.
(5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline
häältelugemiskomisjon, kes valmistab ette hääletussedelid.
(6) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon analoogselt volikogu esimehe valimisega.
(7) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(8) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale.
(9) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.
(10) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist.
(11) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
(12) Vallavanema ametipalga määrab volikogu.
§ 37. Vallavanem
(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja valitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel.
(2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.
(3) Vallavanem on valitsuse kui täitevorgani juht ja Vallavalitsuse juht, kes:
1) juhib ja korraldab valitsuse tööd, valitsuse istungite ettevalmistamist ja valitsuse teenistust;
2) esindab valda vastavalt põhimääruses sätestatule;
3) esitab volikogule ettepaneku valitsuse koosseisu, valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks;
4) kinnitab valla ametnike ametijuhendid;
5) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud valitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valitsuse hallatavate asutuste juhtidega;
6) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
8) annab käskkirju valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks;
9) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist;
10) kehtestab õigusaktidest tulenevad asutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab teenistujate teavitamise eeskirjadest;
11) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(4) Vallavanem juhib eriolukordades (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.
(5) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
§ 38. Vallavanema asendamise kord
(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise või haiguse ajal volikogu esimehe või vallavanema käskkirjaga määratud asendaja. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vallavanem ei vastuta.
(2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».
(3) Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud valitsuse liige.
(4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute teostamisel taandab, teostab vastavaid toiminguid või tehinguid volikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega määratud isik.
§ 39. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine
(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Vallavanema puhkusele lubamine kooskõlastatakse vastavalt puhkusegraafikule eelnevalt volikogu esimehega ja enne puhkusele minekut teavitab vallavanem oma puhkusele minekust volikogu esimeest.
[ - jõust. 27.10.2011]
(3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
(4) Vallavanema riigisisese lähetuse ning välislähetuse otsustab volikogu esimees ja lähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
2. jagu Valitsuse moodustamise kord, volitused ja pädevus ning töökord. Hüvituse maksmine
§ 40. Valitsuse moodustamine
(1) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
(2) Valitsus on vähemalt viieliikmeline.
(3) Valitsuse koosseisu liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.
(4) Volikogu kinnitab valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.
(5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema ettepaneku alusel poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.
§ 41. Valitsuse volitused
(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust.
(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(3) Vältimatu vajaduseta hoidub volikogu esimesel istungil tagasiastunud valitsus põhimõtteliste või valla eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.
§ 42. Valitsuse pädevus
(1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud muu organi või ametiisiku pädevusse.
(2) Valitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele;
5) korraldab isikute vastuvõttu «Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega» sätestatud korras.
6) tagab volikogu asjaajamise korraldamise ja teenindamise.
§ 43. Valitsuse töökord
(1) Valitsuse töövorm on istung.
(2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool valitsuse liikmetest.
(3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui valitsuse istungist võtab osa vähemalt pool
valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel
kutsutakse valitsus kokku uueks istungiks.
(4) Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus.
(5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallasekretär valitsuse liikmetele ja volikogu esimehele 3 päeva enne istungit kirjalikult paberkandjal või e-maili teel koos päevakorra ja õigusaktide eelnõudega. Istungile võib peale valitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab valla-sekretär valitsuse istungi toimumise aja ja koha.
(6) Valitsuse liige on kohustatud osalema valitsuse istungitel. Kui valitsusel liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või vallasekretärile.
(7) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab valitsus poolthäälteenamusega. Kui valitsuse istungist soovitakse teha raadio-või teleülekannet ning video-või fonosalvestust, otsustab selle lubamise valitus poolthäälteenamusega.
(8) Valitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(9) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.
(10) Istung algab päevakorra kinnitamisega, ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) vallavanem;
2) valitsuse liikmed;
3) vallasekretär;
4) volikogu esimees või tema asetäitja ja volikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu.
Päevakord kinnitatakse valitsuse liikmete poolthäälteenamusega.
(11) Valitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.
(12) Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua korralduse või määruse andmist, kantakse istungi protokolli.
(13) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletusel. Nimeline hääletamine toimub vähemalt poole valitsuse koosseisu nõudmisel.
§ 44. Valitsuse liikmele hüvituse maksmine
Valitsuse liikmele on valitsuse töö eest õigus maksta hüvitust. Hüvituse maksmise korra kehtestab volikogu
3. jagu Valitsuse komisjon
§ 45. Valitsuse komisjoni moodustamine ja tegevuse alused
(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon).
(2) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ning töökorra kinnitab valitsus oma korraldusega.
(3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.
(4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.
(5) Valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses vallavalitsuses.
(6) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste andmisel.
(7) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.
7. peatükk VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA SELLE TÄITMISE ARUANDE LÄBIVAATAMISE JA KINNITAMISE NING AVALIKUSTAMISE KORD. LAENU VÕTMINE. MAJANDUSAASTA ARUANNE
1. jagu Valla eelarve üldpõhimõtted, eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud
§ 46. Eelarve üldpõhimõtted
(1) Eelarve eesmärk on vallale laekuvate kõikide tulude kindlaksmääramine ja nende arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude määratlemine vastavalt põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele.
(2) Eelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud.
(3) Valla eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(4) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla veebilehel ja on kättesaadavad valla raamatupidamises.
(5) Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute aluseks on valla -ja linnaeelarve seaduses sätestatu.
(6) Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite vaba jäägi arvel.
(7) Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute konkreetne liigendus lähtub rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist.
2. jagu Eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine, muutmine ja lisaeelarve
§ 47. Valla eelarve koostamine
(1) Vallaeelarve projekt koostatakse tulude ja tegevusalade klassifikaatori lõikes tuues eraldi välja personalikulude ja investeeringute summad.
(2) Eelarve projekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete kasutajad ja volikogu komisjonid ning väljaspool valitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks (või valitsuse korraldusega kehtestatud tähtajaks) valitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga.
(3) Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajal või kujul võib valitsus selle koostada eelmiste aastate tegelike kulude põhjal.
(4) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib valitsus koos volikogu eelarve-ja majanduskomisjoniga, kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel, eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist, kehtestatud prioriteetidest ja kulutuste ülempiiridest.
(5) Valitsus koostab valla arengukavast lähtudes valla eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute projekti ning esitab selle eelarve-ja majanduskomisjonile enne eelarve esimest lugemist volikogus.
(6) Eelarve-ja majanduskomisjon vaatab eelarve projekti läbi ja esitab omapoolsed muudatusettepanekud valitsusele.
(7) Eelarve-ja majanduskomisjoni seisukohti arvesse võttes koostab valitsus eelarve projekti ning esitab selle volikogule esimeseks lugemiseks.
(8) Kõik täiendus- ja muudatusettepanekud tuleb esitada pärast eelarve esimest lugemist valitsusele, kes analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolse ettepanekuga volikogule. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule pärast teist lugemist tuleb algatajal lisada arvutused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad ning sel juhul hääletatakse parandusettepanekud juba volikogus läbi kolmanda lugemise käigus.
§ 48. Eelarve vastuvõtmine
(1) Eelarve võtab volikogu vastu seaduses sätestatud korras. Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel.
(2) Volikogu kinnitab eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud käesoleva korraga
kehtestatud ulatuses.
(3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulututest, kusjuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
§ 49. Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus.
(2) Mittetulundusühingute, seltsingute, sihtasutuste ja spordiklubide poolt korraldatavaid üritusi finantseeritakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud toetuste andmise korrale.
(3) Reservfondist võib valitsuse korralduse alusel finantseerida eelarves ettenägemata kulutusi:
1) erakorralisteks vajadusteks (avariide, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, kriisiolukordade lahendamine);
2) ühekordsete toetuste maksmiseks (valla eakatele ja puudustkannatavatele isikutele, valitsuse ja valla hallatavate asutuste töötajatele, õnnetuse läbi kannatanud isikutele);
3) osalemiseks ettevõtluses;
4) omaosaluseks investeeringutele;
5) sponsorluseks (stipendiumid, haridus, kultuur, sport);
6) erandkorras põhjendatud taotluse alusel hallatava asutuse eelarve suurendamiseks;
7) muude ettenägemata vajalike kulude katteks.
(4) Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks.
(5) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta.
(6) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.
(7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu.
(8) Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad.
§ 50. Eelarve muutmine, lisaeelarve
(1) . Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib valitsus lülitada eelarvesse ilma volikogu eelneva kinnituseta. Eelarvesse lülitamine toimub valitsuse korraldusega.
(2) Punkti 1 alusel tehtud eelarvemuutused, samuti reservfondi arvel tehtud kulutused esitab valitsus volikogule arupärimise korral.
(3) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib valitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui 2 nädalat enne eelarveaasta lõppu.
(4) Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.
(5) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine volikogus toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine.
3. jagu Majandusaasta aruanne. Laenu võtmine
§ 51. Majandusaasta aruanne ja eelarve täitmise arvestus
(1) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadeks. Kinnitatud majandusaasta aruande esitab valitsus õigusaktidega määratud riigiasutustele õigusaktides määratud tähtaegadeks.
(2) Hiljemalt üks kuu enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab valitsus selle volikogu revisjonikomisjonile ning eelarve-ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks.
(3) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele.
(4) Majandusaasta aruande eelnõule tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamisseaduse alusel kohustuslik.
(5) Majandusaasta aruande lisaks on eelarve täitmise aruanne, mis peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad:
1) tulude, kulude ja finantseerimistehingute aruanne;
2) õiend reservfondi kasutamise kohta.
(6) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel kahe nädala jooksul aruande kinnitamisest.
§ 52. Laenu võtmine
Vald võib võtta laenu valla-ja linnaeelarve seaduses sätestatud korras.
8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE. NÕUDED PROTOKOLLIDELE
§ 53. Volikogu ja valitsuse õigusaktid
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid.
(2) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi.
(3) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.
(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(6) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.
1. jagu Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine
§ 54. Volikogu määruse eelnõu avalikustamine
Volikogu määruse eelnõud avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Nõva valla veebilehel aadressil http://www.novavald.ee
§ 55. Volikogu õigusakti jõustumine
(1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.
§ 56. Volikogu õigusaktide avalikustamine
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas õigusaktide infokaustas hiljemalt kümnendal päeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks raamatukogu ja Variku raamatulaenutuspunkti infokaustas ning Nõva valla veebilehel.
(2) Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallamajas õigusaktide infokaustas ning on kättesaadavad raamatukogus ja Variku raamatulaenutuspunkti infokaustas kogu kehtivuse ajal.
(3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused edastatakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras.
(4) Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.
(5) Üldist tähtsust omavaid volikogu määrusi võib avaldada kohalikus ajalehes.
2. jagu Nõuded volikogu istungi protokollile
§ 57. Istungi protokoll
(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungeid protokollib volikogu poolt valitud alaline sekretär (protokollija). Tema puudumisel valib protokollija volikogu, kellel on antud istungi puhul kõik alalise protokollija õigused ja kohustused. Protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks raadio, audio-video, elektroonilist jm. tehnikat. Protokolli koostamise eest võib saada hüvitist volikogu poolt kehtestatud korras.
[ - jõust. 27.10.2011]
(2) Volikogu istungi protokolli kantakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;
2) istungi juhataja ja protokollija nimed;
3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;
4) istungile hilinenud volikogu liikme nimi koos saabumise ajaga fikseeritakse istungi protokollis;
5) istungi päevakord;
6) arutusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused;
7) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti.
(3) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
(4) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.
(5) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise kellaaeg märgitakse protokolli.
(6) Protokollile lisatakse volikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid.
(7) Protokoll koos lisadega vormistatakse 10 (kümne) päeva jooksul istungi toimumisest.
(8) Volikogu istungite protokollid on vallamajas kättesaadavad alates kümnendast päevast pärast istungit.
(9) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks.
(10) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija.
3. jagu Valitsuse õigusaktide jõustumine ja avalikustamine
§ 58. Valitsuse õigusaktide jõustumine
(1) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
(2) Valitsuse korraldused jõustuvad nende teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
§ 59. Valitsuse õigusaktide avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine
(1) Valitsuse määrused avalikustatakse Nõva valla veebilehel ja vallavalitsuse, raamatukogu ja Variku raamatulaenutuspunkti infokaustas hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist.
(2) Valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel.
(3) Valitsuse õigusaktid tehakse kättesaadavaks seaduses sätestatud ulatuses vallasekretäri juures.
(4) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks.
(5) Valitsuse määrused edastatakse Õiguskantslerile seaduses sätestatud korras.
(6) Üldist tähtsust omavaid valitsuse määrusi võib avaldada kohalikus ajalehes.
4. jagu Nõuded valitsuse istungi protokollile
§ 60. Istungi protokoll
(1) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema määratud protokollija.
(2) Valitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele.
(3) Protokolli kantakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;
2) istungist osavõtvate valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;
3) istungi juhataja ja protokollija nimed;
4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(4) Juhul, kui valitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Valitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
(5) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(6) Protokollile lisatakse valitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning
muud päevakorra kohta käivad dokumendid.
(7) Protokoll koos lisadega vormistatakse 7 (seitsme) päeva jooksul istungi toimumisest.
(8) Valitsuse istungi protokollid on üldkättesaadavad seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks
9. peatükk ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL JA ARUPÄRIMINE VOLIKOGUS. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS
§ 61. Õigusaktide täitmise kontroll
(1) Volikogu õigusaktide täitmise kontrollijaks on volikogu esimees ja revisjonikomisjon.
(2) Valitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem.
§ 62. Arupärimise esitamine ja vastamine
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le.
(2) Arupärimine esitatakse volikogu istungil enne päevakorra arutelu kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimine peab sisaldama sellele vastamise viisi.
(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest volikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale.
(4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.
(5) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
§ 63. Õigusaktide algatamise õigus
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(2) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.
(3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga.
(4) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses, mille arutelust ka temale teatatakse.
§ 64. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides
(1) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.
(2) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul.
(3) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta.
(4) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.
10. peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE
§ 65. Esindamise õiguslikud alused
Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, Nõva valla põhimäärus ja teised volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud.
§ 66. Valla esindusfunktsiooni täitmine
(1) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piirides:
1) volikogu;
2) valitsus;
3) volikogu esimees;
4) vallavanem,
5) valitsuse (ametiasutusena) teenistuses olevad ametiisikud.
(2) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires.
§ 67. Volikogu esindus
Volikogu esindab valda:
1) seaduste ja valla põhimääruse alusel vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;
3) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega;
4) suhetes Vabariigi Valitsusega;
5) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega.
§ 68. Valitsuse esindus
Valitsus esindab valda:
1) seadustega ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;
3) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
4) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;
5) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega.
§ 69. Volikogu esimehe esindus
(1) Volikogu esimees esindab valda:
1) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega;
4) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
5) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes;
6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires;
7) avalikel üritustel;
8) muude volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel.
(2) Volikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu seisukoht, tegutseb volikogu esimees eelläbirääkimiste piires.
(3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige talle antud volituste piires.
§ 70. Vallavanema esindus
(1) Vallavanem esindab valda:
1) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;
2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega;
4) suhetes Lääne Maavalitsusega;
5) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis;
6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
7) suhetes ajakirjandusega valitsuse tööd puudutavates küsimustes;
8) volikogu poolt volitatud juhtudel ja piires;
9) avalikel üritustel;
10) muudes valitsuse pädevuses olevates küsimustes.
(2) Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik.
§ 71. Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt
(1) Nõva valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.
(2) Volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega;
(3) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.
§ 72. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.
(2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.
§ 73. Valla esindamine kohtus
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla hallatavate asutuste kaudu.
(2) Nõva valda esindavad kohtus vallavanem ja vallasekretär erivolitusteta ning teised vallavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud vallavanema poolt antud volituse alusel. Volikogu ja vallavalitsus võib oma õigusaktide kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja.
(3) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(4) Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmistega isik. Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavanem. Vallavanem võib küsida valitsuse arvamust.
(5) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.
§ 74. Lepingute sõlmimine
(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid:
1) volikogu esimees;
2) vallavanem.
(2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid:
1) vallavanem;
2) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel;
(3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(4) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik.
(5) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires.
(6) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta.
11. peatükk ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
§ 75. Valla arengukava
(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Arengukava on aluseks:
1) valla eelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.
(3) Kõik seaduse alusel kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
§ 76. Arengukava koostamine
(1) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks
perioodiks, peab arengukava olema varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks
perioodiks .
(2) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.
(3) Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
§ 77. Arengukava projekti arutelu ja avalikustamine
(1) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise.
(2) Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valitsuse veebilehel.
(3) Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.
(4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu poolt kehtestatud ajaks.
§ 78. Arengukava vastuvõtmine
Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides võtab volikogu valla arengukava vastu ning teeb selle kõigile kättesaadavaks.
§ 79. Arengukava muutmine
(1) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine.
(2) Arengukava ja selle muutmise projekt esitatakse volikogule pärast läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele Nõva Raamatukogu lugemissaalis ja valla veebilehel.
(3) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab valitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.juuniks.
(4) Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras.
(5) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks.
[ - jõust. 27.10.2011]
12. peatükk VALLA ASUTUSED JA VALLAVALITSUSE HALLATAVAD ASUTUSED
§ 80. Valla asutused
(1) Valla asutusteks on Nõva Vallavalitsus ja Nõva Vallavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi allasutused). Allasutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.
(2) Vallavalitsus ja allasutused registreeritakse riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(3) Valla allasutuse nimetus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Allasutuse põhimääruse kinnitab volikogu.
(4) Vallavalitsusel on ja allasutustel võib olla asutuse nimega pitsat ja oma pangakonto. Asutusel võib olla oma sümboolika, mille kehtestamise ja kasutamise kord kehtestatakse vastava asutuse põhimääruses.
(5) Vallavalitsuse ja selle ametiisikute ning valla allasutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelvalve) vallavanem, valitsus ja volikogu revisjonikomisjon.
(6) Valla asutuste poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab üldjuhul valitsus. Valitsus võib allasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kehtestamiseks anda volitused vallavanemale või asutuse juhile.
§ 81. Nõva Vallavalitsus
(1) Nõva Vallavalitsus on valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Asutust juhib vallavanem.
(2) Vallavalitsus esindab oma tegevuses Nõva valda ning täidab seadusega omavalitsuse pädevusse kuuluvaid ning volikogu poolt antud ülesandeid.
(3) Vallavalitsuses palgalist tööd tegev isik on:
1) avaliku teenistuse seaduse alusel töötav teenistuja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanema;
2) töölepingu seaduse alusel töötav töötaja, kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu vallavanem.
(4) Vallavalitsuse struktuuri, teenistujate ja töötajate palgamäärad ning tasustamise alused kinnitab volikogu.
§ 82. Nõva Vallavalitsuse allasutus
(1) Nõva Vallavalitsuse allasutus on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Allasutust finantseeritakse valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.
(2) Allasutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu valitsuse või volikogu komisjoni ettepanekul. Ettepanek peab sisaldama seletuskirja allasutse loomise, ümberkujundamise või
lõpetamise vajalikkust, allasutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu, töötajate arvu, allasutuse eelarve eelnõu või analüüsi ning finantseerimisallikaid.
(3) Allasutus esindab oma tegevusega valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. Asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise eelnõu töötab välja valitsus. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu.
(4) Allasutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu allasutuse juhiga sõlmib ja lõpetab vallavanem.
13. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 83. Põhimääruse menetlemine
Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
§ 84. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 85. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 01.aprillil 2008.a.
Lisa 1 Nõva valla vapp
Lisa 2 Nõva valla lipp
Facebook
Twitter