Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord
Vastu võetud 26.02.2009 nr 4
jõustumine 10.03.2009
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 8 punkti 2, § 23 lõike 1 ja Järva-Jaani valla põhimääruse § 19 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Puudega kapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord sätestab 3–18-aastase puudega lapse hooldajale või eestkostjale toetuse määramise ja maksmise korra.
(2) Puudega lapse hooldajatoetuse eelarve ja vahendid eraldatakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks.
§ 2. Põhimõisted
(1) Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.
(2) Raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.
(3) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(4) Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega.
(5) Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
(6) Alaealise isiku hooldaja on tema seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja.
(7) Hooldatav on kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav keskmise, raske või sügava puudega 3–16-aastane laps; kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav 16-aastane ja vanem raske või sügava puudega isik.
(8) Eestkostja on kohtu poolt määratud isik, kes teostab eestkostet vanemliku hoolitsuseta lapse või orvu üle;
(9) Hooldamine perekonnas on isiku (lapse) hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.
§ 3. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Puudega lapse hooldajatoetus on igakuine toetus raske või sügava puudega lapse hooldajale või eestkostjale, mida makstakse vallaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest.
(2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus isikul, kelle elukoht ja kelle hooldusel või eestkostel oleva lapse elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Järva-Jaani vald.
(3) Puudega lapse hooldajatoetuse saajaks võib olla isik (lapsevanem, eestkostja, perekonnas hooldaja), kelle hooldatavaks on sügava või raske puudega laps ning kes tagab talle kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt või igal ööpäeval.
(4) Puudega lapse hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud raske või sügav puue.
§ 4. Hooldajatoetust puudega lapse hooldajale makstakse järgmistes suurustes
(1) 3–16-aastase raske ja sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 75 protsenti riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud sotsiaaltoetuste määrast (puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr 2009. aastal on 400 krooni).
(2) 16–18-aastase sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.
(3) 16–18-aastase raske puudega lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.
(4) Eelarve piisavuse korral võib maksta täiendavat toetust arsti juures käimisega seotud transpordikulude hüvitamiseks, ja/või ravimite kompenseerimiseks, ja/või abivahendi soetamiseks, rentimiseks, ja/või visiiditasu maksmiseks, ja/või voodipäevade kulude katteks sügava puude korral kuni 100 protsenti riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste määrast ja raske puude korral kuni 60 protsenti riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaaltoetuste määrast, tingimusel, et puudega inimesele ei ole määratud hooldajat. Kuludokumentidena esitada transpordikulude hüvitamise korral arstitõend visiidil käimise kohta, ravimite puhul apteegi kassatšekk, abivahendi soetamist, rentimist tõendav kuludokument; ja/või voodipäevade tasumise kuludokument. Eelpool nimetatud toetust võib arvestada jooksva aasta lõikes.
2. peatükk PUUDEGA LAPSE HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE
§ 5. Puudega lapse hooldajatoetuse taotlemine
(1) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutmiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni.
(2) Puudega lapse hooldajatoetuse taotlemiseks esitab puudega lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, vormikohase taotluse koos vajalike lisadokumentidega vallavalitsusesse.
(3) Avalduse võtab vastu ja selle registreerimise vallavalitsuse dokumendiregistris korraldab sotsiaalametnik.
(4) Sotsiaalametnikul on õigus nõuda muid täiendavaid andmeid või dokumente, või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks (nt arstliku ekspertiisi otsus, rehabilitatsiooni plaan vm hindamiseks vajavaid dokumente.
(5) Sotsiaalametnikul on õigus külastada hooldust vajava lapse kodu, mille käigus hindab abivajaja hooldusvajaduse ning hooldaja või eestkostja võimalused kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve osutamiseks.
(6) Sotsiaalametnik kaalub meetmeid, arvestades lapse vajadusi ja olemasolevaid võimalusi, abivajaduse rahuldamiseks hooldaja määramise, sotsiaaltoetuse või sotsiaalteenuse kaudu, ning teeb vastava ettepaneku vallavolikogu sotsiaalkomisjonile.
§ 6. Puudega lapse hooldajatoetuse määramine ja maksmine
(1) Sotsiaalkomisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku puudega lapse hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks ning annab hinnangu puudega lapse vajalike teenuste kohta. Vallavalitsus kinnitab korraldusega puuetega laste hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hooldajatoetuse taotluse esitamise päevast, või 15 päeva jooksul sotsiaalkomisjoni ettepaneku saamise päevast.
(2) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse välja sularahas vallamaja kassas või hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele.
(3) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Järva-Jaani Vallavalitsus.
§ 7. Puudega laste hooldajatoetuse maksmisest ja lõpetamine
(1) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse perekonnas hooldaja või eestkostja kirjaliku avalduse alusel või asjaoludel, mis tingivad hooldajatoetuse ümbervaatamise:
1) hooldatava lapse hoolekandeasutusse või haiglasse paigutamisel;
2) hooldaja või hooldatava elukoha andmete muutumisel;
3) tegeliku hooldamise lõppemisel;
4) muudel asjaoludel.
(2) Puudega lapse hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise lõpetamise 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest.
(3) Kui käesoleva korra § 8 punktis 1 nimetatud asjaoludest ei ole vallavalitsusele teatatud, on vallavalitsusel õigus nimetatud asjaolude teatavaks saamisel enammakstud toetus tagasi nõuda.
(4) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.
(5) Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise või määramata ja maksmata jätmise kohta võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 8. Määruse rakendamine
Määrus jõustub 10. märtsil 2009. a.
Rein Köster
Volikogu esimees
Facebook
Twitter