ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Järva Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Järva-Jaani Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.11.2011, 16

Järva Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 26.02.2009 nr 6
jõustumine 01.04.2009

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja ülesanne

  (1) Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuded ja korra Järva-Jaani valla territooriumil.

  (2) Eeskiri on täitmiseks kõigile Järva-Jaani vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatavad mõisteid:
  1) abonent – kinnistu, kus kasutatakse veevarustuse- ja/või kanalisatsiooniteenust või muu teenuse tarbija, keda vee-ettevõtja on lubanud liituda ja teenust kasutada;
  2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
  3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtmise seade (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
  4) ehitis – hoone või rajatis;
  5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  6) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi;
  7) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;
  8) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsioonitorustike kaudu;
  9) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi;
  10) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu poole jääv rajatis reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  11) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistu poole jääv rajatis kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist;
  12) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle omanduses olev veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
  13) lubatud piirkontsentratsioon (LPK) – määratud normatiivsuurused, mida saasteainete kontsentratsioonid heitvees ei tohi ületada;
  14) paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud reovee äravool üleujutusriskita;
  15) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
  16) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub abonentide veega varustamine või reovee ärajuhtimine;
  17) pinnavesi – maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirde vesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka territoriaalvesi;
  18) purgimine – kogumismahutitest ära veetav reovesi ja fekaalid, mis purgitakse selleks ettenähtud ühiskanalisatsiooni purglasse;
  19) põhjavesi – maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik;
  20) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;
  21) reostus – ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse sattumine inimtegevuse tagajärjel, mis võib kahjustada inimese tervist või halvendada veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteeti, põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil;
  22) reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega;
  23) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks ja ära juhtimiseks;
  24) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  25) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (tinglikult puhta heitvee) kanaliseerimiseks;
  26) sisendus – veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  27) suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi;
  28) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ostu-müügileping kliendile veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse müügiks;
  29) vaatluskaev – avatava luugiga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  30) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja reo- ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil (OÜ Järva-Jaani Teenus);
  31) vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta;
  32) veeteenused – kõik kodumajapidamistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikutele osutatavad teenused: pinna- või põhjavee võtmine, paisutamine, tagavaraks kogumine, töötlemine ja jaotamine ning reovee kogumine kanalisatsiooni ja puhastamine ning heitvee suublasse juhtimine;
  33) vee või reovee mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja selle juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  34) vee või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee või reovee mõõtesõlm;
  35) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  36) ühendustoru – toru peatorust liitumispunktini;
  37) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadme kompleks mitme kinnistu reovee kanaliseerimiseks;
  38) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine, mille tagajärjel halveneb oluliselt või katkeb klientide veega varustamine ja reovee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  39) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks;
  40) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks.

§ 3.   Üldnõuded

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise võimaluste loomise.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ning nõuetekohase toimimise ja korrashoiu eest vastutab selle omanik või valdaja.

  (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.

  (4) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub veevarustuse ning heit- ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.

2. peatükk VÕETAVA VEE NING ÄRAJUHITAVA HEIT- JA REOVEE ARVESTAMINE JA MÕÕTMINE 

§ 4.   Vee arvestamine

  (1) Abonendile müüdavat veekogust arvestatakse veearvesti näitude järgi. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse vee-ettevõtja ja abonendi vahelise kasutuslepinguga.

  (2) Veearvesti rikke korral arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise alusel.

  (3) Veearvesti puudumisel arvutatakse tarbitud veekogus vastavalt poolte kokkuleppele.

  (4) Tulekahju kustutamiseks tuletõrjehüdrantidest kasutatud veekoguste kohta peab arvestust Päästeteenistus ja esitab igakuiselt vee-ettevõtjale andmed kasutatud veekoguste kohta.

  (5) Tuletõrjehüdrantide katsetused ja õppused tuleb eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

  (6) Vee-ettevõtja poolt lekke avastamisel abonendile kuuluvast sisendustorust, peatab vee-ettevõtja vee andmise. Lekke tõttu kaotsiläinud veekogus arvestatakse vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel sarnaselt omavolilise ühendusega § 14.

§ 5.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme kasutamine võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma üldjuhul hoones, võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kohe pärast sisenduse suubumist hoonesse. Veemõõdusõlme temperatuur ei tohi langeda alla 4 °C.

  (4) Erandjuhul võib veemõõdusõlme vee-ettevõtja otsusel paigutada veemõõtekaevu, kui:
  1) hoones puudub võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek;
  3) kaugus sisenduseni krundil osutub pikemaks kui 30 m;
  4) sisenduse kaudu varustatakse veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut teise kinnistu kaudu.

  (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt kinnitatud tehnilistele nõuetele.

  (6) Veearvesti paigaldab veemõõdusõlme vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

  (7) Klient peab tagama veearvesti paigaldamiseks, plommimiseks, kontrollimiseks ja taatlemiseks juurdepääsu vee-ettevõtja esindajale.

  (8) Klient peab tagama veemõõdusõlme korrashoiu ja säilimise.

  (9) Veearvesti rikkest ja plommi kahjustamisest on klient kohustatud vee-ettevõtjat koheselt teavitama.

  (10) Veemõõdusõlme paigaldamisest või nõuetele vastavusse viimisest keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

  (11) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vesi, sh tuletõrjemahutite täitmine, mõõdetakse veearvestiga. Veearvesti paigaldamise ja taatlemise kulud kannab klient.

§ 6.   Heit- ja reovee arvestus

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitav reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (2) Kui klient kasutab oma kaevu vett ja ta soovib tekkinud reovee kanaliseerida, on veesüsteemile vajalik paigaldada veearvesti vastavalt § 5 esitatud nõuetele. Kanaliseeritav veekogus arvestatakse veearvesti alusel ja vee-ettevõtjale tasutakse kanalisatsiooniteenuse hinnakirja alusel.

  (3) Kanaliseeritava reoveekoguse teadasaamiseks, muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (4) Kanaliseeritava sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määravad vee-ettevõtja ja valla valitsuse poolt volitatud isik tehniliste arvestuste alusel.

§ 7.   Heit- ja reovee mõõtmine

  Kanaliseeritav heit- ja reovesi mõõdetakse käesoleva eeskirja § 6 lõige 1 ja 2 nõuete alusel.

§ 8.   Ajutised torustikud

  (1) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele ja teenuslepingule.

  (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu alusel taotleja poolt ja tema kulul.

  (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad samad nõuded, mis kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta (ptk 2).

  (4) Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

3. peatükk ÜHISKANALISATSIOONI JUHITAVA REOVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA REOAINESISALDUSE KONTROLLIMINE 

§ 9.   Ühiskanalisatsiooni piirreostusnäitajad

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee piirreostusnäitajad on järgmised:
  1) raskmetallid – vastavalt keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määrusele nr 75 „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” (RTL 2003, 110, 1736);
  2) BHT 7 – 350 mg/l;
  3) KHT – 740 mg/l;
  4) HA – 300 mg/l;
  5) Üld P – 10 mg/l;
  6) Üld N – 60 mg/l;
  7) fenoolid – vastavalt käesoleva lõigu punktis 1 märgitud määrusele;
  8) naftasaadused – 1,0 mg/l;
  9) rasvained – 40 mg/l.

  (2) Ettevõtete poolt kasutatavate desinfitseerivate ainete ja muude bioloogiliselt mittelagunevate ainete kohta tuleb esitada vee-ettevõtjale teave kasutatavate koguste ja ainesisalduste kohta.

  (3) Reostusnäitajate vastavuse kontrollimiseks peab klient võtma, vastavalt käesoleva paragrahvi lg 3 määratud tingimustele, vajalikud reoveeproovid enne reovee ühiskanalisatsiooni laskmist ja saatma kahe nädala jooksul protokolli saamisest selle koopia vee-ettevõtjale.

  (4) Reoveeproovi võtmise vajaduse, reostusnäitajate loetelu, proovi võtmise ja esitamise sagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahelises lepingus või vee-ettevõtja poolt tehtud ettekirjutuse korras.

  (5) Vee-ettevõtja poolt määratud reoveeproovide võtmine, vastavalt käesoleva paragrahvi lg 3, on kliendile kohustuseks.

  (6) Juhul kui kliendi reoveeproov ületab mõne reostusnäitaja osas käesoleva paragrahvi lg 1 nõudeid, peab ta tellima kordusanalüüsi normi ületavate reostusnäitajate kohta kahe nädala jooksul alates proovi vastuse teadasaamisest. Kliendile rakendatakse proovivõtmise perioodi (kvartali) jooksul kõrgendatud reovee üleandmise tariifi koefitsienti vastavalt analüüsi reostusnäitaja ületamisele.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus võtta reoveeproove ja tellida analüüse omal kulul igal ajal. Kui vee-ettevõtja teatab kliendile proovi tulemused kahe nädala jooksul tulemuste teadasaamisest, loetakse need võrdseks lõikes 3 käsitletud proovidega ja rakendatakse lõikes 5 kehtestatud korda.

  (8) Juhul kui proovitulemused ei parane proovivõtmise perioodile järgneval kvartalil ja kliendi reostuskoormus on ohtlik ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhastusjaama toimimisele, on vee-ettevõtjal õigus reovee vastuvõtmine lõpetada.

4. peatükk VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEENUSE EEST TASUMINE 

§ 10.   Teenusleping

  (1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline leping võib olla sõlmitud perioodiliseks teenuse tarbimiseks. Sellisel juhul tasub klient vee-ettevõtjale teenuse avamise ja sulgemisega seotud igakordsed kulud vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale.

  (2) Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja/või reovee ärajuhtimine ning muudel lepingupoolte vahel kokkulepitud juhtudel.

  (3) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale avaldus ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga.

  (5) Kinnistul vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendab teenuseid kliendiks olev omanik või valdaja, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.

  (6) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

  (7) Vallavalitsuse poolt volitatud isikul ja vee-ettevõtja esindajal on õigus kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ja ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele.

  (8) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja.

  (9) Vee-ettevõtja esitab kliendile teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse esitamist.

  (10) Teenusleping lõpetatakse:
  1) kliendi taotlusel;
  2) kinnistu omandi- või haldusõiguse üleminekul teisele isikule. Sellisel juhul on klient kohustatud kirjalikult teatama teenuslepingu lõpetamisest vähemalt 14 päeva ette. Teenuse kasutamise jätkamiseks peab teine isik seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda vee kasutuse ja reovee ärajuhtimise omavoliliseks;
  3) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli vee andmine ja reovee ärajuhtimine lõpetatud;
  4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) juhul, kui klient ei ole ilmunud lepingu lõpetamiseks 1 kuu jooksul pärast teenuse lõpetamist, loeb vee-ettevõtja lepingu lõppenuks.

  (11) Teenuslepingu lõpetamine vormistatakse kirjalikult.

  (12) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (13) Teenuslepingu lõpetamisel suleb vee-ettevõtja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni. Sulgemiskulud tasub klient vee-ettevõtjale viimase poolt koostatud kalkulatsiooni või hinnakirja alusel.

  (14) Käesoleva paragrahvi alusel suletud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni taasühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb omanikul või valdajal seda taotleda vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ja sõlmida teenusleping käesoleva paragrahvi kohaselt ning eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale viimase koostatud kalkulatsiooni või hinnakirja alusel taasühendamiseks tehtud kulutuste eest.

§ 11.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumine

  (1) Arveldus klientidele müüdud vee ja ühiskanalisatsiooni vastuvõetud reovee eest toimub vallavalitsuse poolt vastavalt Järva-Jaani Vallavolikogu 21.12.2000 määrusega nr 24 „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine” kinnitatud „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale” ja Järva-Jaani Vallavolikogu 18.12.2003 määrusele nr 26 „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra muutmine” kehtestatud hindade ja käesoleva eeskirja alusel.

  (2) Arveldused vee ja reovee eest toimuvad vee-ettevõtja kehtestatud korra alusel ja vastavalt teenuslepingus kokkulepitud korrale.

  (3) Maksenõude saanud klient on kohustatud tasuma vee ettevõtjale vastavalt teenuslepingu tingimustele.

  (4) Kui maksmise tähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtpäevaks pühadele järgnev esimene tööpäev.

  (5) Viivise arvestamine toimub vastavalt teenuslepingule.

  (6) Pretensioonid arvete õigsuse osas (arvutamine, reostuse järgi hinnataseme määramine jne) tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates maksunõude kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei peata tasumist maksunõudel näidatud summas ja tähtajal.

  (7) Pretensioonid vaadatakse vee-ettevõtja poolt läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast alates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse abonendile kirjalikult.

  (8) Omavolilise ühenduse või muu reguleerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja eeskirja § 15 lg 2 kohase akti alusel maksenõude vee tarbimise ja/või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest omavolilist ühendust omavale isikule.

  (9) Maksenõuete täitmatajätmisel on vee-ettevõtjal õigus:
  1) peatada abonentidele vee andmine ja neilt reovee vastuvõtmine;
  2) esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks või kasutada teisi seadusega ettenähtud võimalusi.

5. peatükk VEE ANDMINE JA REOVEE VASTUVÕTMINE 

§ 12.   Veega varustamise nõuded, tingimused ja veerõhk liitumispunktis

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (RTL 2001, 100, 1369; 2002, 84, 1299; 2005, 69, 971; 2007, 8, 131; 2009, 10, 124) nõuetele.

  (2) Vee-ettevõtja tagab peatorus minimaalse veerõhu kolm baari.

  (3) Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja omal kulul.

  (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning tervisekaitsenõuete täitmise.

  (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoid korraldatakse vastavalt Järva-Jaani valla ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. Tuletõrjehüdrante kasutab päästeteenistus tulekahju tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Hüdrantidest võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal teenuslepingu alusel, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (6) Sisendustorul asuva tuletõrjehüdrandi tehnilise korrasoleku ja plommide olemasolu eest vastutab kinnistuomanik.

  (7) Sisendustorul ei tohi olla vee-ettevõtjaga kooskõlastamata veevõttu võimaldavat ühendust.

  (8) Kinnistu omanik peab sisendustoru kontrollimiseks ja remondiks tagama maa-ala juurdepääsetavana.

  (9) Sisendustoru nähtava lekke avastamisel või vastava kahtluse tekkimisel peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale. Vastasel korral samastatakse juhus omavolilise veekasutusega ja veearvestus toimub eeskirja § 15 alusel.

  (10) Käesolevas paragrahvi lõigetes 7 ja 9 toodud nõuete eiramise korral on vee-ettevõtjal õigus vee andmine peatada ilma eelteateta.

§ 13.   Reovee ärajuhtimise nõuded, tingimused ja paisutustase liitumispunktis

  (1) Kanalisatsioon jagatakse:
  1) ühisvoolne kanalisatsioon, mis on ettenähtud sademe-, drenaaži- ja reovee koos ärajuhtimiseks;
  2) lahkvoolne kanalisatsioon, mis on ettenähtud sademe-, drenaaži- ja reovee eraldi ärajuhtimiseks;
  3) sademevee kanalisatsioon, mis on ettenähtud sademe- ja/või drenaaživee ärajuhtimiseks.

  (2) Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes.

  (3) Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga liitumispunktiks oleva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul. Paisutuskõrgusest madalamal asuvate ruumide üleujutusest põhjustatud kahjude eest ei vastuta vee-ettevõtja.

  (4) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja.

  (5) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vee-ettevõtjaga vastavat lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis ületab käesoleva eeskirja § 9 toodud reostusnäitajaid või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid.

  (7) Rasva- ja õlijääke tekitavad toitlustus- ja toiduainetetööstusettevõtted peavad reovee puhastamiseks ehitama rasvapüüdja.

  (8) Kanaliseeritava reovee temperatuur liitumispunktis ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ja pH madalam kui 5,0 ning pH kõrgem kui 10,5.

  (9) Klient on kohustatud vee-ettevõtja nõudmisel teavitama teda kinnistult ärajuhitava reovee saasteainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ainetest, mida ei tohi käesoleva eeskirja § 8 ja § 12 lõike 7 alusel ühiskanalisatsiooni juhtida, kuid millel võib olla teoreetiline võimalus kuidagi sinna sattuda.

  (10) Ühiskanalisatsiooni on keelatud visata jäätmeid, k.a eelnevalt toidujäätmete purusti poolt purustatud toidujäätmeid.

  (11) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis hüdraulilisi või reostuslikke löökkoormusi.

  (12) Klient on vastutav oma kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saasteainete kontsentratsiooni eest.

  (13) Sademe- ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

6. peatükk OMAVOLILISELT VÕETUD VEE JA ÄRAJUHITUD REOVEE MÄÄRATLEMINE JA KEELATUD ÜHENDUSED 

§ 14.   Omavolilised ühendused

  (1) Torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostab vee-ettevõtja sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt sulgemisele.

  (3) Kliendile või kinnistu omanikule, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt § 15 lõikes 5 ja 6 toodule ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju.

  (4) Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti, kuid mitte üle 183 päeva. Kui omavolilise ühenduse tegemise aja kohta ei ole usaldusväärseid tõendeid, siis loetakse kestuseks 183 päeva.

  (5) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 15.   Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine

  (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
  1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile veemõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid;
  3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;
  4) veearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud, arvesti normaalne töö on häiritud, arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) toimub vee-ettevõtjaga kooskõlastamata reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
  8) klient kasutab vee-ettevõtja loata tuletõrjehüdrandist vett mitte kahjutule tõrjumisel;
  9) klient ei teavita vee-ettevõtjat sisendustorul esinevast lekkest.

  (2) Omavolilise veekasutamise ja reovee ärajuhtimise ilmnemisel koostatakse vee-ettevõtja esindaja poolt akt ning vee-ettevõtja võib kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist omavolilise tarbimiskoha läbilaskevõime järgi arvestusega, et tarbimiskoht töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures arvestatakse vee kiiruseks torudes 1,0 m/s.

  (4) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest vastavalt reovee ärajuhtimise tariifile Järva-Jaani vallas.

  (5) Omavolilise reovee, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6.

  (6) Omavolilise veekasutuse ja reovee ärajuhtimise kestust arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja reovee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle 183 päeva tagasi.

  (7) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee ärajuhtimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee ärajuhtimine, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (8) Omavolilise veekasutuse ja reovee ärajuhtimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi metoodika alla, määrab hüvitise vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

§ 16.   Keelatud ühendused

  (1) Kinnistu veevärk peab olema ehitatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks välditud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral).

  (2) Kinnistu veetorustik peab olema ehitatud selliselt, et kõrgetemperatuuriline vesi või aur sinna ei jõuaks.

  (3) Ühendusi, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõige 1 ja 2 tingimustele, loetakse keelatud ühendusteks.

  (4) Keelatud ühendused on ka:
  1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega, kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni või vastupidi;
  4) ühendused, mis on vee-ettevõtjaga kooskõlastamata ehitatud.

  (5) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti.

  (6) Kui isiku poolt keelatud ühenduse tegemise või tema muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud kahju põhjustanud isik.

  (7) Keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub keelatud ühendust omav või kasutav isik vee-ettevõttele hüvitist:
  1) vastavalt § 15 toodud arvestuskorrale;
  2) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt reoveekanalisatsiooni summas, mis vastab 25 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

7. peatükk KINNISTU VEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI NÕUDED 

§ 17.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema ehitatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

  (2) Klient on kohustatud:
  1) tagama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele juurdepääsetavuse, nende korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
  2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) tagama vee-ettevõtjale juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile;
  4) ehitama ühiskanalisatsiooniga hoonele kanalisatsioonisüsteemi ventilatsiooni, mitte asendama ventilatsiooni vaakumklapiga.

  (3) Klient peab hoidma puhtana oma kinnistul olevad vee- ja kanalisatsioonikaevude luugid. Hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele ning hoolitsema tuletõrjehüdrantide ja peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teavitama vee-ettevõtjat.

  (4) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine.

  (5) Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest koheselt vee-ettevõtjale kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kooskõlastatult kliendiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse, ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) veearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest. Vastasel korral võib lugeda seda omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee ärajuhtimiseks.

  (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

8. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSE KATKESTAMINE 

§ 18.   Vee andmise ja reovee vastuvõtu katkestamise kord

  (1) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuste kasutamise lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

  (2) Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, veeseaduses ja muus seadusandluses ettenähtud juhtudel.

  (3) Vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei loeta juhust, kui vee-ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping kuid vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud (ÜVVKS § 8 lg 41).

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine neilt:
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) energiavarustuse katkemisel;
  3) veevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;
  4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele;
  5) kui ilmneb omavoliline või keelatud ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
  6) kliendi tegevuses on näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu ühisveevärgi- või kanalisatsiooniseadmete ja -torustike remondiks ning ühendustöödeks.

  (6) Vee-ettevõtja on plaanilistest veekatkestustest kohustatud kliente teavitama enne eelseisvat vee andmise katkestamist vähemalt kolm päeva ette kirjalike teadetega.

  (7) Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud klientidele ajutise veevõtu võimaluse juhul, kui katkestuse kestus ületab käesolevas paragrahvis kirjeldatud plaaniliste tööde korral 24 tundi ja avariiliste tööde korral 8 tundi.

  (8) Vee-ettevõtjal on õigus pärast kirjalikus hoiatuses esitatud nõuete mittetäitmist, peatada kliendile vee andmine või reovee ärajuhtimine kas osaliselt või täielikult, kui:
  1) klient on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle 1 kuu, alates maksetähtaja saabumisest;
  2) klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida ja vahetada veemõõdusõlme plomme;
  3) vee-ettevõtja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel.

  (9) Vee andmist ja reovee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist vee-ettevõtjale.

  (10) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatust jõust või kliendi tegevusest tingitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena.

  (11) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt Järva maavanema 28. aprilli 2008 korraldusega nr 383 kinnitatud „Järva maakonna kriisireguleerimisplaani” punktidele 2.1.2 ja 2.1.8.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Vastutus eeskirja rikkumise eest

  Käesoleva eeskirja nõuete rikkumisel karistatakse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (ÜVVKS) sätestatule.

§ 20.   Kontrolli teostamine

  Kontrolli käesoleva määruse täitmise üle teostavad Järva-Jaani vallavalitsus ja OÜ Järva-Jaani Teenus.

§ 21.   Määruse rakendamine

  (1) Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja rakendatakse alates määruse jõustumise päevale järgnevast päevast.

  (2) Käesoleva eeskirja rakendamisega kaotavad kehtivuse:
  1) Järva-Jaani Vallavolikogu 21.12.2000 määrusega nr 22 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine” kinnitatud „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri” ja
  2) Järva-Jaani Vallavolikogu 18.12.2003 määrus nr 25 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja muutmine”.

  (3) Järva-Jaani Vallavalitsus teavitab avalikkust eeskirja rakendamisest Järva-Jaani valla veebilehel ja ajalehes „Jaani Teataja”.

§ 22.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2009. a.

Rein Köster
Volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json