ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks

Väljaandja:Karksi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.11.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.11.2013, 53

Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks

Vastu võetud 18.12.2009 nr 112
jõustumine 01.03.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.12.200921.12.2009
20.10.201001.11.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, kaugkütteseaduse § 5 ja asjaõigusseaduse § 74 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED  

§ 1.   Kaugküttepiirkondade kehtestamise eesmärk ja ülesanne

  (1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist ja anda soojusettevõtjatele kindlust kaugküttesüsteemide arendamisel.

  (2) Käesolev määrus piiritleb Karksi valla territooriumil asuvad kaugküttepiirkonnad, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb soojuse piirhinna kooskõlastamise ja kaugkütte kvaliteedinõuded.

  (3) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.

§ 2.   Mõisted

  (1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud tiheasustusala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus.

  (2) Soojusettevõtja on kaugküttepiirkonnas sooja tootmise ja müügiga tegelev soojusettevõte, kes haldab nimetatud piirkonnas kaugküttevõrku.

2. peatükk KAUGKÜTTE PIIRKONNAD  

§ 3.   Kaugküttepiirkondade määramine

  Karksi valla kaugküttepiirkond kehtestatakse vastavalt lisa 1 skeemile.

3. peatükk KAUGKÜTTEVÕRGUGA LIITUMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 4.   Võrguga liitumine

  (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva korra § 4 lõikes 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

  (3) Alljärgnevate kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte:
  1) ajutised ehitised;
  2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
  3) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,8 kW;
  4) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW;
  5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maa- ja/või õhksoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne).

  (4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud üldises korras.

  (5) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Vallavalitsusel on õigus kontrollida soojusettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust.

  (6) Võrguga liitumisel on soojusettevõtja kohustatud välja ehitama võrgu kuni tarbija kinnistuni, kui ei lepita kokku teisiti.

4. peatükk KAUGKÜTTEVÕRGUST ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD  

§ 5.   Võrgust eraldumine

  (1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse ostu-müügilepingu ülesütlemist.

  (2) Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord soojusettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduses.

  (3) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud soojusettevõtjaga.

  (4) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

  (5) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:
  1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
  2) ehitise rekonstrueerimisel soojusvarustuse parameetrite muutmine toimub selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
  3)
[Kehtetu - Karksi Vallavolikogu 20.10.2010 määrus nr 17 - jõust. 01.11.2010]

  (6) Eralduja peab võrgust eraldumise taotluse esitama soojusettevõtjale kolm kuud ette.

  (7) Eraldumistingimused esitab soojusettevõtja eralduja taotluse alusel kümne tööpäeva jooksul.

  (8) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
  1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
  2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

  (9) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

  (10) Omavolilise eraldumise või ajutise katkestamise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi ja hüvitama kõik sellega tekitatud kahjud.

5. peatükk KAUGÜTTE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED 

§ 6.   Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

  (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vastavalt liitumislepingus ja soojuse ostu-müügi lepingus fikseeritud soojusvõimsustele ja muudele tingimustele.

  (2) Kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded lepitakse kokku soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügi lepingus. Soojusettevõtja lähtub seejuures Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu juhendist «Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded».

  (3) Soojusettevõtja võib koostada soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimused, mis on soojuse ostu-müügi lepingu lahutamatuks osaks. Tüüptingimused ja selle muudatused kinnitab Karksi Vallavalitsus.

  (4) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud kõrgendatud varustuskindluse vajadusega objektide (kool, lasteaed, perearstikeskus) soojavarustuse tingimused kliendiga müügilepingu raames täiendavalt kokku leppima.

  (5) Soojusettevõtja on kohustatud plaaniliste katkestuste aja ja tingimused perioodil 1. oktoober kuni 1. maini kokku leppima Karksi Vallavalitsusega.

6. peatükk SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD 

§ 7.   Nõuded piirhinna kooskõlastamiseks
[Kehtetu - Karksi Vallavolikogu 20.10.2010 määrus nr 17  - jõust. 01.11.2010]

7. peatükk SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS 

§ 8.   Soojusettevõtja arenduskohustus

  (1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes valla üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga.

  (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED  

§ 9.   Ettevõtja tegevuse vastavusse viimine määruses sätestatud nõuetega

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 10.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2009. a.

Lisa 1  Karksi valla kaugküttepiirkonna skeem

Lisa 2
[Kehtetu - Karksi Vallavolikogu 20.10.2010 määrus nr 17  - jõust. 01.11.2010]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json