Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Muhu valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Muhu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.12.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.11.2014, 5

Muhu valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 19.11.2014 nr 23

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Heakorra- ja kaevetööde eeskirja eesmärk

  (1) Muhu valla (edaspidi vald) heakorra- ja kaevetööde eeskirja eesmärgiks on koos riigi vastavate õigusaktidega tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isik), kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil.

  (3) Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid.

§ 2.   Mõisted


Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
Avalik ruum – igaühele, sõltumata soost, vanusest ja muudest omadustest, ligipääsetav ja piiranguteta kasutatav ruum (teed, tänavad, haljasalad, bussipeatused), samuti poolavalik ruum, mille kasutamine võib olla tingitud ajast, loast jms. (asutuste territooriumid, turg, õuealad, rannad jne.
Tehnorajatis – maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk jne.
Tänavakaubanduspunkt – kiosk, paviljon, lett, haagis
Kaevetöö – pinnasetöö, mida tehakse sügavamal kui 30 cm maapinnast, samuti töö, mille käigus rikutakse tee-või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne).
Kaevetööde luba – valla ehitusspetsialisti poolt väljastatud dokument, mis annab õiguse kaevetööde teostamiseks, määrab kaevetööde tingimused ja aja.
Kaevetööde teostaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle nimele on vormistatud kaevetööde luba või kes on asunud teostama avariikaevetöid.
Tuleohtlik ala – kuiva metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas) ja kuivanud roostikuga kaetud ala.
Tuleohtlik aeg ja suure tuleohuga aeg – Päästeameti korraldusega määratud periood.

§ 3.   Pinnasetöö, mida ei loeta kaevetööks

  (1) Kaevetööks käesolevas eeskirjas mõistes ei loeta
  1) haudade kaevamist kalmistutel;
  2) pinnasetöö tegemist kinnistul, kus ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke.

  (2) Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub kinnistu omanikul.

2. peatükk HEAKORRA EESKIRI 

§ 4.   Üldnõuded

  (1) Iga valla territooriumil viibiva või asuva isiku kohus on hoida korda ja puhtust valla avalikus ruumis.

  (2) Avalikku ruumi jääva ala või objekti (prügiurn, pink, lillevaas, reklaamstend jms) omanik on kohustatud korraldama nende hooldamist ja korrashoidu.

  (3) Jäätmeid ja prügi tohib panna vaid selleks ettenähtud kohta.

  (4) Avaliku ürituse korraldajal tuleb ürituse toimumise ajaks paigaldada alale vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning maa-ala, millel üritus toimus ja selle ümbrus, heakorrastada hiljemalt üritusele järgneva päeva kella 14.00-ks või vallavalitsuse korraldusega määratud ajaks.

  (5) Kodu- ja kariloomade ning kodulindude omanikud on kohustatud vältima nende lahtipääsemist ning elanike ja liikluse häirimist. Teele sattunud reostuse korral peab loomade omanik tagama selle koristamise.

  (6) Veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud prügi, esemed, materjalid vms.

  (7) Keelatud on mistahes mootorsõidukitega kahjustada pinnast ja teid.

§ 5.   Kinnistu või ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel

  (1) Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud:
  1) korras hoidma oma kinnistu, selle piirdeaiad ja väravad;
  2) niitma muru ja pügama heki õuealalt ning külades avalikus kasutuses oleva teega piirneva kinnistuala ulatuses, tagama õigeaegse puude ja põõsaste okste kärpimise nii, et ei varjaks liiklust reguleerivaid märke;
  3) tagama külasüdame ümbruses paiknevate kinnistute korrashoiu, sh looduslike rohumaade karjatamise või niitmise vähemalt 1x aastas, vältimaks kulu teket ja tagamaks tuleohutus;
  4) tegema oma kinnistul asuvate üldkasutatavate hoonete ümbruses ning kõnniteedel lume- ja libedusetõrjet, samuti puhastamise üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; hoidma korras tuletõrje veevõtukohtade juurdepääsuteed;
  5) tagama olmejäätmete regulaarse äraveo, hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele (vt. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri);
  6) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;
  7) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal tegutsedes juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest;
  8) korras hoidma ehitise fassaadid ja sinna juurde kuuluvad elemendid;
  9) tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra;
  10) remontima või lammutama lagunenud ehitised vastavalt õigusaktidele;
  11) eemaldama ehitiselt varisemisohtlikud kivid, plaadid, jääpurikad jms, et tagada ehitise läheduses ohutu liiklemine;
  12) tagama üldkasutatavate trepikodade korrashoiu ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse;
  13) tagama heitvee kogumismahuti, septiku, biopuhasti jms korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
  14) tagama loomakasvatushoonete vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga;
  15) hoidma tekkiva müra lubatud piires;

  (2) Kinnistult avastatud keskkonnareostusest või keskkonnaalasest õigusrikkumisest tuleb teavitada Keskkonnainspektsiooni ja Muhu Vallavalitsust.

§ 6.   Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamisel

  Vallavalitsus on kohustatud korraldama:
  1) valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute jm. valla omandis või halduses olevate alade ja ehitiste korrashoiu;
  2) külade nimesiltide ja suunaviitade paigaldamise ja korrashoiu;
  3) avalikes kasutuses olevate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni.

§ 7.   Ehitus-, remondi ja kaevetööde teostaja kohustused heakorra tagamisel

  Ehitus-, remondi- ja kaevetööde teostaja on kohustatud:
  1) vormistama dokumentatsiooni vastavalt ehitusseaduses ja käesolevas määruses kehtestatud korrale ja teostama töid vastavalt vallavalitsuse poolt väljastatud lubade alusel;
  2) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee, vältima ehitusobjektilt prahi jms. sattumist sõidu- ja kõnniteele;
  3) rajama ja korras hoidma piirdeaia, tõkke või muu tähistuse;
  4) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse, utiliseerima objektil tekkinud ehitus-ja olmejäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele.

§ 8.   Tehnorajatise omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Tehnorajatise omanik on kohustatud hoidma korras temale kuuluva tehnorajatise.

§ 9.   Tänavakaubanduspunkti omanike kohustused


Tänavakaubanduspunkti omanik on kohustatud:
1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta;
2) hoidma korras tänavakaubanduspunkti ümbruse müügipiletil toodud kauplemisala ulatuses, sealhulgas paigaldama kauplemise ajaks piisaval hulgal jäätmemahuteid.

§ 10.   Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud


Heakorra tagamiseks on keelatud:
1) kahjustada või lõhkuda avalikku ruumi paigaldatud ja rajatud inventari, haljasala, lillepeenraid, ehitiste seinu, müüre, piirdeaedasid või avalikus ruumis muul viisil vandaalitseda;
2) hoida kinnistul avaliku ruumi üldist ilmet risustavaid esemeid;
3) ladustada jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta;
4) paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant;
5) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine;
6) teha lõket selleks mitteettenähtud kohas;
7) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse;
8) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt;
9) kallasraja kasutamisel kahjustada kinnistu omaniku vara;
10) reostada üldkasutavaid supelkohti ja randa, sõita mootorsõidukitega rannaalal ja motoriseeritud veesõidukitega ujujate vahetus läheduses;
11) pesta mootorsõidukit veekogus ning lähemal kui 30 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta;
12) lasta veekogusse, kanalisatsiooni pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid;
13) välja panna teadet, kuulutusi, plakatit ja reklaamstendi järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda;
14) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni ja tolmu;
15) sõita mustkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega;
16) sõita ja parkida mootorsõidukitega haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades, peatumise ja parkimisega takistada läbipääsu ja liiklemist teistele liiklusvahenditele;
17) parkida sõidukõlbmatut sõidukit avalikul teel, parklas, või muul üldkasutataval alal. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba;
18) avalike teede ja avaliku ruumi reostamine loomade väljaheidetega.

3. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED HEAKORRA TAGAMISEKS 

§ 11.   Üldised tuleohutusreeglid

  (1) Iga isik peab
  1) kontrollima tema omandis või valduses oleva kinnisasja ja ehitise vastavust tuleohutusnõuetele;
  2) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule (edaspidi lõke) ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
  3) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.

  (2) Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb
  1) arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele;
  2) tagada lõkke ja grillseadme pidev järelevalve ja võtta kasutusele meetmed tule leviku takistamiseks.

  (3) Mis tahes maa-alal küttekoldevälise tule tegemise, kattega lõkkekohal tule tegemise, avalikul üritusel tule tegemise ning mis tahes maa-alal grillseadme kasutamise asukohale ja selle ettevalmistamisele esitatavad nõuded on sätestatud Siseministri 30.08.2010.a määrusega nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded„.

  (4) Kuluheina põletamine, va kaitstavatel loodusobjektidel, on aastaringselt keelatud.

  (5) Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud:
  1) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas;
  2) kaitstavatel loodusobjektidel kuluheina põletamine ja roostiku põletamine;
  3) suitsetamine;
  4) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

  (6) Tuleohtliku ja suure tuleohuga aja algus ja lõpp ning piirkond määratakse Päästeameti korraldusega. Korraldus tehakse avalikule teatavaks selle avaldamisega ametlikes Teadaannetes.

4. peatükk KAEVETÖÖDE EESKIRI 

§ 12.   Kaevetööde teostaja kohustused

  (1) Kaevetööde teostaja peab tööde tegemiseks taotlema vallavalitsuselt vastava loa.

  (2) Kaevetööde teostaja on vastutav tööde halvast kvaliteedist tingitud defektide ilmnemise eest teekattes vähemalt 24 kuu jooksul pärast teekatte lõplikku taastamisr (praod, murdumised, läbivajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm). Defektid peab likvideerima kaevetööde teostaja omal kulul.

  (3) Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale.

§ 13.   Kaevetööde luba

  (1) Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase loata.

  (2) Kaevetööde loa taotluse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus.

  (3) Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vormikohase taotluse valla ehitusspetsialistile vähemalt 14 päeva enne tööde planeeritud aega. Esitatud taotluse alusel määratakse vajalikud kooskõlastused. Vallaametnik võib vajadusel nõuda taotlejalt liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. Kaevetööde teostaja vastutab liiklusohutuse eest objektil.

  (4) Kaevetööde tegemiseks väljastab valla ehitusspetsialist kaevetööde teostajale vormikohase loa.

  (5) Väljastatud kaevetööde loa muutmine, samuti kaevetööde loa kehtivuse peatamine kaevetööde loas toodud tingimuste rikkumise korral, on loa väljastaja pädevuses.

§ 14.   Kaevetööde tegemine

  (1) Kaevetööde ajal peab kaevetööde luba asuma objektil.

  (2) Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega või piiratud ohulindiga.

  (3) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse üldjuhul kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatte taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse.

  (4) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused.

  (5) Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma loa väljastanud ametiisiku poole vähemalt viis tööpäeva enne kaevetööde tähtaja lõppu.

  (6) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi- ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul.

§ 15.   Kaevetööde lõpetamine

  (1) Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul, vallavalitsuse loal, (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja.

  (2) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on teostatud põhi-ja taastamistööd, koostatud on tööde lõpetamise akt ja kaevetööde teostaja on esitanud vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, teostusjoonised jms.)

§ 16.   Avariilised kaevetööd

  (1) Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud.

  (2) Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt kaevetöödeluba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta tehnovõrke ja omaniku vara. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab teavitama valla ehitusspetsialisti kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja.

  (3) Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist.

  (4) Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate tehnovõrkude valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust.

  (5) Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes projekti olemasolul ja nende valdaja ning kinnistu omaniku loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses.

  (6) Tehnovõrkude vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse ja tekitatud kahju hüvitatakse süüdlase kulul.

5. peatükk VASTUTUS JA LÕPPSÄTTED 

§ 17.   Heakorra-ja kaevetööde eeskirja rikkumine

  (1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
  1) vallavalitsus;
  2) Politsei- ja Piirivalveamet;
  3) Keskkonnainspektsioon.

§ 18.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Muhu Vallavolikogu 21.09.2007.a määrusega nr 9 kinnitatud „Muhu valla heakorra- ja kaevetööe eeskiri“.

  (2) Määrus jõustub seaduses sätestatud korras.

Ain Saaremäel
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json