Väljaandja: Peipsiääre Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge: RT IV, 29.11.2017, 9

Peipsiääre Vallavalitsuse palgajuhend

Vastu võetud 09.11.2017 nr 3


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36, avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2, haldusreformi seaduse § 12 lõike 7, § 16 lõike 2, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9², § 14¹ lõike 4², Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“, mis on jõustunud 01.07.2017, Alatskivi Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 89 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Alatskivi Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 90 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Peipsiääre Vallavolikogu 29.12.2016 otsuse nr 46 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Peipsiääre Vallavolikogu 29.12.2016 otsuse nr 47 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Vara Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 42 „Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu kinnitamine“, Vara Vallavolikogu 28.12.2016 otsuse nr 43 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“, Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemislepingu punktide 4.6 ja 6.2., Peipsiääre valla valimiskomisjoni 22.10.2017 otsuse nr 15 „Peipsiääre Vallavolikogu liikmete registreerimine“, mille alusel tekkis uus Peipsiääre vald 23.10.2017 ehk Peipsiääre Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval ja Vara põhimääruse punkti 33.1. alusel.

1. peatükk ÜLDALUSED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Peipsiääre Vallavalitsuse palgajuhend (edaspidi palgajuhend) reguleerib Peipsiääre Vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu ning hüvitiste ja toetuste maksmise tingimusi ja korda. 

(2)  Palgajuhendi eesmärk on tagada, et igal teenistujal on selgus, millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb, milline on nende osakaal kogupalgas ning kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.

(3)  Vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetused ja soodustused ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise ja selle suuruse määrab vallavolikogu eraldi otsusega.

(4)  Vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele laienevad palgajuhendi §-d 4 ja 15.

(5)  Palgajuhend laieneb Peipsiääre Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidele ja töötajatele niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole ette nähtud teist palga või töötasu maksmise korda.

§ 2. Mõisted

(1) Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) teenistuja - Peipsiääre vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja; 
2) ametnik –isik, kes on Peipsiääre vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud vallavalitsuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks;
3) töötaja – Peipsiääre vallaga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks;
4) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht;
5) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest) ning asendustasu;
6) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni eest) ning asendustasu.

(2) Palgajuhendis mõistete kasutamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduses ja teistes avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhet reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest. 

§ 3. Tasustamise üldpõhimõtted

(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

(2)  Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

(3)  Palgajuhendi ülevaatamine toimub reeglina kord aastas oktoobris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

(4)  Palka ja töötasu korraldavate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

(5)  Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse tööjõukulude eelarvet.

(6)  Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht. Töötaja tulemuspalk, lisatasud ja asendustasu määratakse vallavanema käskkirjaga.

(7)  Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus peale katseaega. Katseajal määratakse teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale vastava palgavahemiku keskmisest palgatasemest vähemalt 10% madalam palgamäär.

(8)  Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib erandeid teha vahetu juhi põhjendatud esildise alusel.

(9)  Vallavalitsus arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. 

§ 4. Palga ja töötasu maksmise aeg ja viis

(1) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

(2)  Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.

(3)  Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui töötatud kuule järgneva kuu 5. kuupäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb teenistujal teavitada kirjalikult vallavalitsuse raamatupidamist.

(4)  Finants- ja raamatupidamisosakond väljastab teenistujale elektroonilise teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta.

(5)  Ametiasutus võib teenistuja palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametisutusele tagastama. Töötaja puhul on vajalik kirjalik nõusolek. Ametiasutus peab töötasust kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.

(6) Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.

2. peatükk PALGAKOMPONENDID JA PALGAGRUPID

§ 5. Põhipalk

(1) Põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal ning teenistusülesannete keerukusest ja vastutuse ulatusest. Põhipalk ei sisalda muutuvpalka ja lisatasusid.

(2) Asutuse igale teenistuskohale vastab põhipalga vahemik vastavalt palgagrupile, mis määrab kalendrikuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära täistööaja korral.

§ 6. Palgagrupid

(1) Vallavalitsuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse:
1) I palgagrupp, kuhu kuuluvad teenindavad teenistuskohad ja nooremspetsialistid (otsustus- ja vastutuspädevus kindlalt reguleeritud tööülesannete piires, toetab protsesse, täidab rutiinseid ja ühetaolisi tegevusi, vähese iseseisva otsustuspädevusega);
2) II palgagrupp, kuhu kuuluvad keskastme spetsialistid (oluline otsustus- ja vastutuspädevus oma ameti- või tööülesannete täitmisel, eeskätt isikute teenindamisel; omab teenistus- või tööülesannete täitmiseks eriteadmisi või kvalifikatsiooni; osaleb valdkonna arendustegevuses; täidab õigusaktidega reguleeritud ülesandeid; lahendab iseseisvalt oma tegevusvaldkonna ülesandeid, nõustab isikuid ja vallavalitsuse ametnikke oma spetsiifilises teenistusvaldkonnas);
3)  III palgagrupp, kuhu kuuluvad vallasekretär, struktuuriüksuste juhid, tippspetsialistid, (oluline ja iseseisev otsustus- ning vastutuspädevus struktuuriüksuse juhtimisel; organiseerib ja kontrollib valdkonna tööd; lahendab iseseisvalt vastava valdkonna ülesandeid või probleeme; kindlustab teenistuseks vajalike ressursside olemasolu; juhendab vallavalitsuse ametnikke ja töötajaid; nõustab ja teenindab isikuid);
4) IV palgagrupp, kuhu kuulub ametiasutuse juht ja volikogu poolt ametisse nimetatud palgalised vallavalitsuse liikmed (vallavanem ja abivallavanemad).

(2) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on toodud määruse lisas 1. 

(3) Palgagrupi moodustamisel võetakse arvesse:
1)  teenistuskohtade hindamise tulemusi: tööde väärtust ning valdkondade strateegilisust;
2) võimalust diferentseerida teenistujate palkasid lähtuvalt pikaaegsest töösooritusest ning kompetentside tasemest;
3)  valla eelarvelisi võimalusi.

(4) Põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab vallavalitsus üks kord aastas oktoobris koos palgajuhendi ülevaatamisega.

(5) Palgagruppide või palgavahemike muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.

§ 7. Palga ja töötasu komponendid 

() Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada:
1)  eritingimustes töötamise eest saadavaid lisatasusid, milleks on lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 
2)  lisatasu riigipühadel töötamise eest ja lisatasu ületunnitöö eest;
3)  lisatasu valveaja eest;
4)  muutuvpalka, mille komponentideks on tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate tööülesannete eest;
5) asendustasu.

§ 8. Põhipalga maksmise tingimused ja kord

(1) Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgavahemikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga määrast.

(2) Individuaalse põhipalga määrab vallavanem vahetu juhi ettepanekul vastavalt ametiülesannete ja tööde erinevusele, teenistuskoha teenistuskohustuste keerukusele, töökoormusele, vastutuse ulatusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Individuaalse põhipalga summa ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht määruse lisas 2 välja toodud kriteeriumidest.

(3) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arenguvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.

(4)  Erandjuhtudel võib palgafondi piires teha vallavanem individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul. Nimetatud muutused peavad olema põhjendatud.

§ 9. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

() Muutuvpalga maksmise piirangud:
1)  muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul;
2)  teenistujatele kalendriaasta jooksul väljamakstud muutuvpalga kulud ei tohi olla suuremad kui 5% kogu asutuse vastava kalendriaasta jooksul tehtud töötasu kuludest;
3) kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta jooksul välja makstud põhipalga kogusummast. Kalendriaasta põhipalga kogusumma sisse ei ole arvestatud teenistujale selle kalendriaasta jooksul välja makstud puhkusetasusid.

§ 10. Tulemuspalk muutuvpalga osana, selle maksmise tingimused ja kord

(1) Tulemuspalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida makstakse vastavalt asutuse töötulemustele ja teenistuja panusele tulemuste saavutamisel. Tulemuspalka makstakse teenistujale tulemusliku töö eest eesmärgiga motiveerida teda edasiste eesmärkide saavutamisel.

(2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.

(3) Tulemuspalk on üldjuhul individuaalne ja maksmise aluseks on arenguvestlus vahetu juhiga. Arenguvestlustel hinnatakse konkreetse teenistuja poolt ametijuhendis olevate teenistusülesannete täitmist, täitmise efektiivsust ja eesmärgi saavutamist ning töötaja panust valla arengusse. 

(4) Tulemustasu maksmise põhilised kriteeriumid:
1)  valla prioriteetsete suundade ja ülesannete täitmine ning arendamine;
2)  teenistuja aktiivsus ideede ja lahenduste välja pakkumisel ning oskus operatiivselt lahendada probleeme;
3)  teenistuja oskus suhtlemise ja suhtumisega kaasa aidata tulemuste saavutamisele;
4)  tööülesannete kvaliteetne, korrektne ja õigeaegne täitmine;
5)  lisaülesannete või ametijuhendis mitteolevate ülesannete tulemuslik täitmine.

(5) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on vallavalitsuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

(6) Tulemuspalga määramise õigus on vallavanemal, kes annab välja vastavasisulise käskkirja. Tulemuspalka võib maksta ametnikule ühe korra aastas arvestades käesoleva määruse § 9 lõike 2 nimetatud piiranguga.

(7) Tulemuspalka ei maksta teenistujale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 79 lõikele 3.

(8) Tulemuspalka makstakse määruse lisas 3 toodud määras alljärgnevalt:
1)  kui arenguvestluse käigus saadi nii töötulemustele kui kompetentsusele hinnang „üle ootuste“, makstakse tulemuspalka 10 – 14% vastava kalendriaasta arvestatud põhipalgast;
2) kui arenguvestluste käigus saadi töötulemustele hinnang „üle ootuste“ ja kompetentsidele hinnang „ootuspärane“, makstakse tulemuspalka 5 – 10% vastava kalendriaasta arvestatud põhipalgast;
3) kui arenguvestluste käigus saadi kompetentsidele hinnang „üle ootuste“ ja töötulemustele hinnang „ootuspärane“, makstakse tulemuspalka 5 – 10% vastava kalendriaasta arvestatud põhipalgast.

§ 11. Lisatasu muutuvpalga osana, selle maksmise tingimused ja kord

(1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis, töölepingus või õigusaktides fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu, mis ei tulene töö sisust või ei ole seotud ametikoha eesmärgiga ja mida talle annab vahetu juht või mille täitmine toimub seaduse alusel.

(2) Lisatöö ja täiendavate tööülesannete all ei mõisteta juhi poolt antavaid ühekordseid ametialaseid korraldusi.

(3) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Lisatasu maksmise aluseks olevas käskkirjas näidatakse täiendavate teenistusülesannete sisu ja periood, mille eest lisatasu makstakse, ning lisatasu suurus. Lisatasu määramisel peab arvestama käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud piiranguga.

§ 12. Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest kui muutuvpalga osa, selle maksmise tingimused ja kord

(1) Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest (edaspidi preemia) on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mis määratakse selliste teenistusülesannete eduka täitmise eest, mis on suunatud Peipsiääre valla kogukonna arengule ja heaolule.

(2) Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest määratakse vallavanema käskkirjaga arvestades käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud piirangut.

3. peatükk LISATASUD JA HÜVITISED

§ 13. Eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu

(1) Eritingimustes töötamiseks peab olema vallavanema eelnev nõusolek ja eritingimustes töötamise eest makstavateks lisatasudeks on:
1)  lisatasu valveaja eest;
2)  lisatasu ületunnitöö eest;
3) lisatasu ööajal või riigipühal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel.

(2)  Eritingimustes töötamisel ja sellistel tingimustel töötamise lubamisel peab ametiasutuse juht juhinduma avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse vastavatest sätetest.

(3)  Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu või kompenseeritakse vaba aja andmisega vastavalt avaliku teenistuse ja töölepingu seadusele. Eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu ei kuulu muutuvpalga hulka ja sellele ei kehti käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piirang.

§ 14. Asendustasu

(1) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, makstakse asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

(2) Puuduva teenistuja asendamisel teenistuja haiguse ajal kauem kui 5 tööpäeva järjest eeldatakse, et võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormus oluliselt suureneb, ning asendajale makstakse asendustasu kuni 30% asendatava teenistuja põhipalgast kogu asendamisperioodi eest.

(3) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt või täielikult, olles vabastatud vastavalt kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse vähemalt tema oma teenistuskohajärgset palka. Kui asendatava teenistuja palk on suurem, makstakse suuremat palka.

(4) Puuduvat ametnikku võib asendada, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas ja anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele.

(5) Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat ning taoline ametniku asendamine töötajast asendaja poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas.

(6) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni.

(7) Puuduvat lepingulist töötajat võib asendada või osaliselt tema ülesandeid täita nii teine lepinguline töötaja kui ka ametnik.

(8) Asendustasu eest makstav lisatasu ei kuulu muutuvpalga hulka ja sellele ei laiene käesoleva määrus § 9 lõikes 2 nimetatud piirang.

§ 15. Puhkusetasu

(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" alusel.

(2) Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.

(3) Puhkusetasu maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.

§ 16. Sõidukulu hüvitamine

() Teenistujale võib hüvitada isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise määrab vallavanem käskkirjaga vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud tingimustele.

§ 17. Sotsiaalsed garantiid

(1) Teenistujale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimese kolme päeva eest 70% teenistuja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel.

(2) Teenistujale võib maksta hüvitist teenistusest vabastamisel lisaks seadusega ettenähtud hüvitustele kuni kahe kuu põhipalga ulatuses kui teenistuja on olnud ametiasutuses tööl vähemalt viis aastat.

(3) Eelarvevahendite olemasolul võib teenistujatele maksta toetust perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral või isikliku tähtpäeva puhul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toetuste maksmise juhud ja suuruse määrab vallavanem.

(5) Kui ametiasutuses töötava ametniku või töötaja ametist vabastamine toimub seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ameti- või töökoha koondamisega, makstakse teenistujale üksnes seadusest tulenevaid koondamisega seotud hüvitisi. 

4. peatükk TASUSTAMINE ERIJUHTUDEL

§ 18. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

(2) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.

(3) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning lõikes 2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:
1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 11 lõigetele 1 ja 3;
2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi §-le 13;
3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

§ 19. Tasustamine tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal

(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku kümne kalendripäeva eest teenistujale palka või töötasu ei maksta.

(2)  Lisaks punktis 1 nimetatule antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(3)  Õppepuhkusetasu määramisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetest.

§ 20. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

(2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:
1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 7 lõikega 5 või;
2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt palgajuhendi § 8 lõikele 2 või;
3)  sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 21. Palgatingimuste täitmise kontroll

() Vallavalitsusele eraldatud palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab vallavanem.

§ 22. Määruse muutmise kord

(1) Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub Peipsiääre Vallavalitsuse istungil reeglina kord aastas ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral esitatakse muudatusettepanekud Peipsiääre Vallavolikogule arvestusega, et muudetud palgajuhend saaks hakata kehtima alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

(2)  Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

§ 23. Määruste kehtetuks tunnistamine

() Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 97 „Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine moodustus haldusreformi tulemusel Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Peipsiääre vald, mis Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9^2  lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane. Arvestades eelmärgitut ning arvestades haldusreformi § 16 lõike 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14^1  lõikeid 4^1 ‒4^2 , tunnistada kehtetuks:
1)  Vara Vallavalitsuse 27.02.2013 määrus nr 4 “Vara vallavalitsuse teenistuskohtade ja hallatavate asutuste töökohtade koosseis, ametnikele esitatavad nõuded ja palgajuhend“;
2)  Kallaste Linnavolikogu 25.02.2013 määrus nr 4 “Kallaste linna ametiasutuse palgajuhend”;
3)  Pala Vallavolikogu 14.03.2013 määrus nr 11 “Pala Vallavalitsuse palgajuhend”;
4)  Peipsiääre Vallavolikogu 28.01.2014 määrus nr 1 “Peipsiääre valla ametiasutuse palgajuhend“;
5)  Alatskivi Vallavolikogu 27.06.2013 määrus nr 10 “Alatskivi Vallavalitsuse palgajuhend“.

§ 24. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Jaako Lindmäe
vallavolikogu esimees
Lisa 1 
Lisa 2 
Lisa 3