HaridusHuviharidus

HaridusKool

HaridusLasteasutus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisude kinnitamise kord ja töötasustamise alused

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Alutaguse Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.02.2019
Avaldamismärge:RT IV, 29.11.2018, 38

Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisude kinnitamise kord ja töötasustamise alused

Vastu võetud 21.02.2018 nr 33
RT IV, 01.03.2018, 43
jõustumine 04.03.2018, rakend. alates 01.01.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.11.2018RT IV, 29.11.2018, 2202.12.2018, osaliselt 01.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 alusel ja kooskõlas töölepingu seadusega.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate (edaspidi töötaja) koosseisude kinnitamise ja muutmise kord, määratakse kindlaks töötajate töötasu miinimum- ja maksimummäärad ja töötasu määramise põhimõtted, lisatasude maksmise tingimused ja kord ning töötasu maksmise aeg ja viis.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) töötasu - töötaja töökoha grupile vastav ühe kuu töötasumäär või töötajale määratud töötasu alammäär;
  2) pedagoog – üldhariduskooli õpetaja, abiõpetaja, õppealajuhataja, ringijuht, huvijuht, logopeed, eripedagoog, pikapäevarühma kasvataja, sotsiaalpedagoog; huvikooli õpetaja, kontsertmeister; lasteaiaõpetaja, lasteaia õppealajuhataja, lasteaia logopeed, lasteaia eripedagoog;
  3) õpetaja abi - lasteaiaõpetajat abistav töötaja.

2. peatükk TÖÖTAJATE KOOSSEISUDE KINNITAMISE KORD 

§ 3.   Töötajate koosseisude kinnitamine

  (1) Alutaguse Vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi asutuse) struktuuri ja töötajate koosseisud kinnitab Alutaguse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldusega asutuse juhi ettepanekul, kui seadustega ei ole reguleeritud teisiti.

  (2) Asutuse juht peab ettepaneku tegemisel arvesse võtma Alutaguse Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud asutuse palgafondi suurust.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 02.12.2018]

  (4) Asutuse juhi ettepaneku töötajate koosseisu kinnitamiseks või muutmiseks vaatab vallavalitsus läbi 15 päeva jooksul.

  (5) Töötajate koosseisu muutmise motiveeritud ettepanekus esitatakse vallavalitsusele muudatused ka vallaeelarve personalikulude osas.

  (6) Töötajate koosseisu suurendamisel eelarveaasta jooksul esitab asutuse juht koos taotlusega seletuskirja, näidates ära vahendid, millest kaetakse täiendava koosseisu personali kulu. Põhjendatud taotluse korral esitab vallavalitsus vallavolikogule eelnõu eelarve muutmiseks.

3. peatükk TÖÖTASUSTAMISE ALUSED 

§ 4.   Töötajate töötasustamise üldised põhimõtted

  (1) Töötajate töötasustamine toimub seaduste ning Alutaguse valla õigusaktide alusel.

  (2) Töötasu määramisel lähtutakse töötaja kvalifikatsiooninõuetele vastavusest või töötingimuste erisusest või teadmiste ja oskuste tasemest või vastutuse määrast.

  (3) Töötajate töö tasustamine toimub valla eelarves asutuse töötasudeks ettenähtud summa piires.

  (4) Asutuse töötasufondi planeerimisel võetakse aluseks kinnitatud töötajate koosseisud ja töötasumäärad. Töötajate koosseisude ja töötasumäärade vahemike muutmine otsustatakse üldjuhul samaaegselt järgmise aasta valla eelarve koostamisega.

  (5) Töötaja töötasumäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisega lähtudes käesolevas määruses sätestatud töötasu määradest.

  (6) Põhjendatud lisatasud määratakse asutuse juhi käskkirjaga.

  (7) Täitmata ametikohtade arvelt tekkinud kokkuhoidu võib kasutada preemiate või lisatasude maksmiseks.

  (8) Asutuse juhil on õigus rakendada töötasustamisel tunnitasu, lähtudes töötajale kinnitatud kuupalgamäärast ja kuu normtundidest, mis fikseeritakse töölepingus.

  (9) Katseajal võib rakendada töötaja suhtes 10% madalamat töötasu võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.

  (10) Kui töökohale on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, arvestatakse töötasustamisel kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Nõutava haridustaseme puudumisel võib maksta töötajale töötasu, mis on 15% madalam võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.

  (11) [Kehtetu- RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 02.12.2018]

  (12) Asutuse juhil on õigus sõlmida töövõtu- ja käsunduslepinguid töötasudeks määratud summa piires.

§ 5.   Asutuste juhtide töötasustamine

  (1) Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.

  (2) Asutuse juhile määrab põhjendatud lisatasud ja preemia vallavanem vastavalt käesolevas määruses sätestatule.
[RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 02.12.2018]

§ 6.   Palgakorralduse põhimõtete kehtestamine

  Haridusasutuse juhil on õigus kehtestada õpetajate palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele.

4. peatükk ÕPETAJATE TÖÖTASUSTAMINE 

§ 7.   Üldhariduskoolide õpetajate töötasustamine

  (1) Üldhariduskoolide õpetajate töötasu määrad kinnitab ja muudab kooli direktor arvestades asutuse aasta eelarves õpetajate töötasudeks eraldatud vahendeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud õpetajate töötasu alammäärasid.

  (2) Asendustundide tasu arvutamisel lähtutakse asendustundide arvust ja asendusõpetaja palgamäärast. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse kuu keskmisest töötundide arvust sõltuvalt üldtööaja pikkusest.

§ 8.   Koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja õpetaja abide töötasustamine

  (1) Koolieelsete lasteasutuste õpetaja töötasu alammäära kehtestamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi antud nõuetest või soovitustest.

  (2) Koolieelsete lasteasutuste kõrgharidusega lasteaia õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 1050 eurot kuus 2018. aastal.
[RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 02.12.2018]

  (21) Kõrgharidusega lasteaia õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on vähemalt 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.
[RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 01.01.2019]

  (22) Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
[RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Õpetaja abi kuu töötasu alammäär on 650 eurot kuus 2018. aastal. Alates 01.01.2019. a on õpetaja abi töötasu alammäär 60% lasteaia õpetaja töötasu alammäärast.

§ 9.   Huvikooli õpetajate töötasustamine

  (1) Huvikoolis töötavate õpetajate töötasu alammäär vastavalt kvalifikatsioonile on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.

  (2) Õpetajate töötasu alammäärad:
  1) kõrgharidusega õpetaja – 75% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast;
  2) keskeriharidusega õpetaja – 65% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast;
  3) vastava hariduseta õpetaja – 60% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.

5. peatükk TÖÖTAJATE TÖÖTASUSTAMINE 

§ 10.   Töötajate töötasustamine

  (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse asutuste juhtidele ja teistele asutuse töötajatele, välja arvatud õpetajatele ja õpetaja abidele.

  (2) Töötaja töötasus kokku leppimisel lähtutakse vastavast töökoha grupile kehtestatud töötasu miinimum- ja maksimummäära vahemikust ning asutuse tööjõukulude eelarvest, võttes arvesse töötaja:
  1) haridust ja töökogemust;
  2) tööalaseid oskusi ja pädevust;
  3) töötulemusi ning töökohustuste täitmise korrektsust ja kvaliteeti;
  4) töökoha eripära, sealhulgas töö intensiivsust ja vastutusastet, vajadust asendada juhti või teist töötajat;
  5) teisi asjaolusid, mis on töötasu määramisel olulised.

  (3) Töökohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja tööülesande täitmise iseloomust lähtuvalt liigitatakse valdavas osas ühesuguste tööülesannetega töökohad gruppidesse järgmiselt:
  1) I grupp: liht- ja abitöölised (koristaja, riidehoidja, pesupesija, majahoidja, majaperenaine, võimla abitööline, administraator jt);
  2) II grupp: keskkvalifikatsiooniga spetsialistid (sekretär, raamatukoguhoidja, huvijuht, ringijuht, remondi- ja majandusspetsialist, aednik jt). Keskkvalifikatsiooniga spetsialisti ametikoht eeldab kesk-, keskeri või kutsealast haridust;
  3) III grupp: kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid;
  4) IV grupp: asutuste juhid ja nende asetäitjad.

  (4) Igale töökoha grupile vastab töötasu vahemik, mis määrab vastavasse töökoha gruppi kuuluvate töökohtade kuu töötasu miinimum- ja maksimummäära:

Töökoha gruppTöötasu miinimummäärTöötasu maksimummäär
I Liht- ja abitöölisedPalga alammäär700
II Keskkvalifikatsiooniga spetsialistid7001000
III Kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid9001600
IV Asutuste juhid ja nende asetäitjad9002200

  (5) Töötasu määramisel lähtutakse töökohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning töötaja vastutuse määrast, mis sätestatakse ametijuhendis.

  (6) Töötaja töötasu on võimalik muuta töötasumäärade vahemiku piires töökohal tehtava töö muutumisel, vastutuse suurenemisel ning tööülesannete lisandumisel, mis fikseeritakse ametijuhendis. Töötasu muutmise kohta sõlmitakse töötajaga töölepingu lisa.

6. peatükk LISATASUD 

§ 11.   Lisatasude maksmine

  (1) Töötajale võib maksta lisatasu täiendavate tööülesannete eest ja eritingimustes töötamise eest (lisatasu ööajal töötamise eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest) töölepingus sätestatud tingimustel.

  (2) Täiendavaks tööülesandeks loetakse asutuse juhi või vahetu juhi poolt töötajale antud, kuid töölepingus ja/või ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad töötaja töömahtu.
[RT IV, 29.11.2018, 22 - jõust. 02.12.2018]

  (3) Asutuse juhil on õigus määrata töötajale lisatasu asendamise eest või vaba töökoha täitmise eest edasilükkamatutel juhtudel, kui asutuse normaalne töö oleks töötaja puudumise tõttu takistatud ja asendaja tööle võtmine ei ole võimalik või otstarbekas. Lisatasu maksimummäär kalendrikuus ei või ületada 30% töötaja töötasust.

  (4) Lisatasu ametijuhendijärgse asendamise eest sisaldub asendava töötaja töötasus.

  (5) Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse tööülesannete täitmise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

  (6) Töö eest öösel (kella 22-st kuni 6-ni) ja riigipühal makstakse töötajale lisatasu töölepingu seaduses sätestatud korras.

  (7) Töötaja ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

  (8) Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, mis tuleb üldjuhul vormistada enne täiendavate tööülesannete andmist.

§ 12.   Preemia

  (1) Töötajale võib maksta preemiat erakordsete või väga heade töötulemuste eest vastavalt asutuse eelarve võimalustele, kooskõlastades eelnevalt vallavalitsusega.

  (2) Preemia suuruse otsustab asutuse juht ja see vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga.

  (3) Katseajal preemiat ei maksta.

§ 13.   Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

  (1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Järgida tuleb vastava projekti rahastaja reegleid.

  (2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole töötaja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastaja reeglite võimalustest, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui töötajale antud täiendavat tööülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu käesoleva määrusega sätestatud korras või sõlmitakse töötajaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping.

7. peatükk TÖÖTASU ARVESTUS JA MAKSMINE 

§ 14.   Töötasu arvestamine ja maksmine

  (1) Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu ning töötasu arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.

  (2) Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

  (3) Vallavalitsuse finantsteenistus väljastab töötajale elektroonilise teatise arvestatud töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

§ 15.   Töötasu maksmise aeg ja viis

  (1) Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 7. kuupäeval (palgapäev) töötaja poolt kirjalikult teatatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutumisest tuleb teavitada kirjalikult.

  (2) Kui palgapäev langeb riigi- või rahvuspühale või puhkepäevale, makstakse töötasu välja sellele eelneval tööpäeval.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA RAKENDAMINE 

§ 16.   Järelevalve töötasustamise tingimuste täitmise üle

  (1) Töötajale töötasu õige määramise eest ning töötasu kulude otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab asutuse juht.

  (2) Töötasu kulude kasutamist kontrollib valla finantsteenistus, kes informeerib vajadusel kontrolli tulemustest vallavalitsust. Vallavalitsusel on õigus korraldada teenistuslikku järelevalvet hallatava asutuse juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

§ 17.   Määruse rakendussätted

  (1) Kui asutuse töötajate koosseisude kinnitamisel enne käesoleva määruse jõustumist on olnud erisus määrusega sätestatud osas, siis kehtivad need õigusaktid niikaua, kui on vajadus koosseisu muutmiseks. Määruse § 3 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse alates vajadusest töötajate koosseisu muuta.

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json