Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Paide linna jäätmehoolduseeskiri

Paide linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Paide Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.12.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.11.2022, 9

Paide linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 17.11.2022 nr 17

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõike 6 ja § 70, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõigete 1 ja 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Paide linnas (edaspidi ka linn).

  (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vältimine, vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine

  (3) Eeskiri on Paide linnas täitmiseks kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

  (4) Teavet Paide linna jäätmehoolduse kohta saab linna veebilehelt www.paide.ee.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

  Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Paide linna haldusterritooriumil teostab Paide Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

  (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
  1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
  2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
  3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
  4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
  5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
  6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;
  9) klaasijäätmed on erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;
  10) plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;
  11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);
  12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
  13) metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
  14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
  15) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
  16) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
  17) kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
  18) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
  19) kompostimine on biolagunevate jäätmete lagundamine aeroobses keskkonnas;
  20) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;
  21) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse linnavalitsuse valitud ettevõtja poolt;
  22) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
  23) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
  24) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
  25) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus;
  26) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;
  27) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping.
  28) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;
  29) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames osutatav jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;
  30) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu;
  31) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;
  32) tiheasustusala ja hajaasustusala on linna üldplaneeringuga määratud linna territooriumi osad;
  33) kortermaja on alates kolme korteriga elamu.

  (3) Eeskirjas nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimaluse korral eelistatult korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või muul viisil taaskasutada.

  (3) Jäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

  (4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (5) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

  (6) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit niimoodi, et ei tekitata keskkonnale kahju.

  (7) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (8) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määruse nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“. Tiheasustusaladel on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlemisel

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;
  2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;
  3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  4) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale;
  5) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumimahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
  6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
  7) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;
  8) paigutama kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale maa-alale, välja arvatud ühine kogumismahuti, mille paigutamise osas lepitakse eraldi kokku;

  (2) Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile.

  (3) Korterelamutega aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks elamu kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.

  (4) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid Paide linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

§ 6.   Jäätmete kogumine

  (1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

  (2) Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*;
  14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
  15) liigiti kogumisest üle jäävad segaolmejäätmed (20 03 01).

  (3) Liigiti kogutud jäätmed tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames või viies ise jäätmed avalikesse kogumispunktidesse, jäätmejaama, andes jäätmed üle jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumis- ja käitluskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.

  (4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, toitlustuses, tööstuses, asutustes ja mujal tekkinud samalaadsete jäätmete kohta.

  (5) Linna territooriumil mitut kinnistut omaval jäätmevaldajal või kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigustaotleda linnamajandusosakonnalt ühise jäätmemahuti kasutamist. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahuti kasutamise õigus antakse kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni.

  (6) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  1) ohtlikke jäätmeid;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;
  3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  4) suurjäätmeid;
  5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
  7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  9) radioaktiivseid jäätmeid;
  10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

  (7) Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumismahutisse.

  (8) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahutist väljapoole jäätmevedajaga kokkulepitud kohta, kui nende äravedu toimub hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

  (9) Kogumismahutisse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt eeskirja ja jäätmeveolepingu tingimustele.

§ 7.   Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

  (2) Kogumismahutina võib kasutada:
  1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
  3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;
  4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  5) pressmahutit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

  (3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist, võivad osad kogumismahutid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajaduse otsustab linnavalitsus või jäätmevaldaja tema kasutuses olevate kogumismahutite osas.

  (4) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

  (5) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

  (6) Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.

  (7) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvat eluhoonest vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, kuid mitte lähemal kui kaks meetrit hoonele.

  (8) Kogumismahuti tuleb paigutada suletuna ja kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele kõva kattega pinnale juurdepääsutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja peab võimaldama jäätmeveoki pealesõitu ja manööverdamist. Võimalusel peab vältima või vähendama jäätmeveoki tagurdamise vajadust, mis tekitab nii jäätmeveoki kui muu ümbritseva vara kahjustamise riski.

  (9) Kuni 240-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 meetrit. 370- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

  (10) Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (11) Kogumisemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama selle avamise tühjenduspäeval. Sissepääs jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemaja, katusealuse või aediku korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.

  (12) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumismahutid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

  (13) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (linnavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

  (14) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.

  (15) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumismahutiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest.

  (16) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:
  1) hall ja must – segaolmejäätmed;
  2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
  3) roheline – klaaspakend;
  4) sinine – paber- ja kartong;
  5) punane - ohtlikud jäätmed;
  6) pruun - biolagunevad jäätmed.

  (17) Kogumismahuti kasutamise täpsustatud nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.

§ 8.   Jäätmejaam

  Paide linna veebilehel välja toodud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena teatud jäätmeid tasuta üle anda rahvastikuregistri andmetel Paide linnas elavad elanikud. Koostöös linnavalitsusega võib jäätmejaama ja kogumispunktide operaator kehtestada tasuta vastuvõetavatele jäätmete liikide nimistu ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu ÜLDSÄTTED 

§ 9.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Linna haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise täpsustatud tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega. Korraldatud jäätmeveo ja vajadusel jäätmete käitluskoha hanke viib läbi Paide linna poolt volitatud isik.

§ 10.   Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood):
  1) segaolmejäätmed (20 03 01);
  2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) suurjäätmed (20 03 07);
  6) segapakendijäätmed (15 01 06);
  7) klaaspakend (15 01 07);
  8) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11).

  (2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata:
  1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides ning haljasaladel paiknevate või muud avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamise;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
  3) kalmistul tekkivad jäätmed;
  4) jäätmejaama, jäätmepunkti jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveo raames jäätmeliikide kogumise ja üleandmise tingimused

  (1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine jäätmevedajale käesoleva paragrahvi lõigetes 2-9 sätestatud viisil.

  (2) Segaolmejäätmete (20 03 01) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) kogumine ja tekkekohal üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik;
  2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga.

  (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) kogumine on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik;
  2) tekkekohal üleandmine on kohustuslik kõikides korter- ja üksikelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid. Üleandmise kohustust on võimalik asendada jäätmete kohtkompostimisega. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja § 29;
  3) üleantavad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse kas lahtiselt, pakitult paberist või biolagunevatesse kottidesse;
  4) jäätmevaldajad, kes ei anna jäätmeid jäätmevedajale üle, loetakse linnavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostijaks.

  (4) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 01) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) jäätmed on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames, muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kohtkompostida. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja § 29;
  2) jäätmed antakse üle kogumiskotiga;

  (5) Paberi- ja kartongijäätmete (20 01 01) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) kogumine on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik;
  2) tekkekohal üleandmine on kohustuslik tiheasustusalal asuvates alates 5 korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid;
  3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata jäätmevaldajad ja hajaasustuses asuvad jäätmevaldajad annavad paberi- ja kartongijäätmeid üle korraldatud jäätmeveoga hõlmatud avalikesse kogumismahutitesse;
  4) lisaks kogumismahutile on lubatud jäätmete kogumiseks kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (6) Suurjäätmeid (20 03 07) on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (7) Segapakendite (15 01 07) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) kogumine on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik;
  2) tekkekohal üleandmine on kohustuslik tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel. Äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus jäätmeid ei teki, ei ole üleandmine kohustuslik;
  3) hajaasustusalal asuvad jäätmevaldajad annavad jäätmed üle korraldatud jäätmeveoga hõlmatud avalikesse kogumismahutitesse;
  4) lisaks kogumismahutile on lubatud jäätmete kogumiseks kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (8) Klaaspakendite (15 01 07) kogumise ja üleandmise tingimused:
  1) kogumine on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik;
  2) tekkekohal üleandmine on kohustuslik tiheasustusalal asuvates alates 5 korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendi jäätmeid;
  3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata jäätmevaldajad annavad klaaspakendid üle korraldatud jäätmeveoga hõlmatud avalikesse kogumismahutitesse.

  (9) Tekstiilijäätmeid (20 01 10, 20 01 11) on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (10) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda erinevate jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

  (11) Jäätmevaldaja, kes ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, kohustub jäätmed üle andma muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (12) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke lepingus.

§ 12.   Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu

  Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest:
  1) jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja nende üle arvestuse pidamine. Linna eesmärgiks on hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega;
  2) jäätmete kogumine ja vedu. Linna eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine;
  3) kogutud jäätmete käitlemine. Linna eesmärgiks on jäätmete taaskasutamine korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlusesse suunamise prioriteediga.

§ 13.   Jäätmete vedamise ja käitlemise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

  (1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on linnavalitsusel õigus korraldatud jäätmeveo hankelepingu täitjalt võtta ära korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ja käitlemise õigus:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust nõuetekohaselt või on väljastatud luba tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) on rikutud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
  4) on rikutud hankelepingu tingimusi;
  5) muudel tingimustel tulenevalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustest.

  (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt hankelepingu täitjat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb hankelepingu täitjal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

  (3) Kui hankelepingu täitja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus hankelepingu täitjalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD 

§ 14.   Teenustasu kujundamine

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.

  (2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
  1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
  2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete;
  3) kogumismahuti käsitranspordi eest 30 m ja 10 m kauguselt vastavalt § 7 lg 9 sätestatule;
  4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;
  5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine veoperioodi alguses ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
  6) muudel korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes määratud juhtudel.

  (3) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või suurjäätmetele, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

  (5) Tasu tühisõidu eest on jäätmevaldaja lepingujärgse suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

  (6) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu on kogumismahuti osas sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasu. Kogumiskoti osas võib tasu suurus olla sama suur kui 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.

§ 15.   Teenustasu suuruse muutmise kord

  (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

  (2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodil. Erandkorras on linnavalitsusel õigus muuta teenustasu, kui:
  1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
  2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha;
  3) täpsemad teenustasu suuruse muutmise tingimused sätestatakse riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus.

  (3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga ning muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Linnavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Linnavalitsus teeb otsuse taotluse osas 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

  (4) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.

  (5) Linnavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.

  (6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

  (7) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud asjaolu.

§ 16.   Lisateenused

  (1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga.

  (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras.

3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE 

§ 17.   Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

  (2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimist ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.

  (3) Kui kortermajade ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja linnavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba või vastavad käesoleva eeskirja §-le 20.

§ 18.   Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.

§ 19.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks lepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

  (2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajatega jäätmeveolepinguid.

  (3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses ja muudes korraldatud jäätmevedu reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest.

  (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad linnavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb teavitada linnavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul.

§ 20.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil.

  (2) Linnavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vastav ametnik jätta taotluse läbi vaatamata.

  (3) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Taotlust menetleval ametnikul on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (4) Linnamajandusosakond teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib linnavalitsuse poolt määratud ametnik taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Otsuse tegijal on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni või juhul, kui kehtiva veoperioodi lõpuni on alla aasta, väljastatakse luba kuni üheks aastaks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele kirjaliku vabastuse jätkumise kinnituse, et kinnistul ei ole jätkuvalt aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle linnateatavaks saamisest.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet linnavalitsuses järelevalve teostamise kohustusi täitev ametnik.

  (8) Paide linnavalitsuse linnamajanduse osakond tunnistab jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
  1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;
  2) jäätmevaldaja esitab linnavalitsusele asjakohase taotluse;
  3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud.

4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE 

§ 21.   Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus

  (1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
  1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
  2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Sellisel juhul on kogumismahuti soovituslikuks suuruseks vähemalt 240 liitrit.

  (2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides mahutite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.

  (3) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Jäätmevedajal on kohustus nõustada jäätmevaldajat nii sobivaima kogumismahuti suuruse kui tühjendamise sageduse määramisel.

  (4) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.

  (5) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumismahuti mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumismahuti graafikujärgsel tühjendamisel. Korraldatud jäätmeveo teostaja on kohustatud jäätmevaldajaid nõustama sobivaima kogumismahuti valikul.

  (6) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

  (7) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00.

§ 22.   Jäätmevedaja kohustused

  (1) Jäätmevedaja on kohustatud:
  1) vedama jäätmed käitluskohta või -kohtadesse;
  2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
  3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;
  5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad jäätmevedajaga sõlmitud hankelepingust.

  (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED 

§ 23.   Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

  (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

  (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda, säilitada ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras.

  (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

§ 24.   Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
  1) klaas;
  2) plastik;
  3) paber ja kartong;
  4) metall;
  5) tekstiil;
  6) puit;
  7) muu materjal.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selleks ettenähtud kogumiskohta. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pakendijäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmevedu teostavale jäätmev edajale. Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Avalike pakendijäätmete mahutite info on leitav linna veebilehelt.

  (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

  (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

  (5) Pakendimahutite asukohad, mahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse pakendiseaduse nõuete alusel kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja linnavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus.

  (6) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
  1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;
  2) tagama pakendimahutite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;
  3) tühjendama pakendimahuteid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;
  4) koristama pakendimahutite ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest. Koristamise tingimuste osas võib linnavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga eraldi kokku leppida;
  5) tühjendama pakendimahuti vastavalt linnavalitsuse tellimusele ning tagama mahutite täitumise monitoorimise ületäitumise ja häiringute tekke vältimiseks. Mahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see tekitab lõhnahäiringuid;
  6) tagama pakendimahuti üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning mahutit teenindava isiku andmed.
  7) Segapakendi kogumismahuti on soovituslikult kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti soovituslikult roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti soovituslikult sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest;
  8) asendama koheselt kogumismahutid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.

  (7) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib linnavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega.

  (8) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, linnavalitsusele andmed linnas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
  1) kogutud pakendi kogus;
  2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja- koha alusel;
  3) ringlusse suunatud pakendite kogus;
  4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus.

§ 25.   Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine

  Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike. Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta (täpsem info Paide linna elanikele kasutamiseks mõeldud jäätmejaamade ja kogumiskohtade kohta on leitav linna veebilehelt).

§ 26.   Suurjäätmete käitlemine

  (1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.

  (2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 27.   Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Probleemtooted on:
  1) patareid ja akud;
  2) mootorsõidukid ja nende osad;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) rehvid;
  5) põllumajandusplast.

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

  (4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või nõuetekohasesse kogumiskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.

  (5) Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või nõuetekohasesse kogumiskohta. Patareisid ja akusid tuleb käidelda ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

  (6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 28.   Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

  (1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljaspoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

  (2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

§ 29.   Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

  (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul.

  (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas.

  (3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel ning korterelamutega kinnistutel linnamajandusosakonna vastaval nõusolekul ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel.

  (4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
  1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
  2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.

  (5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ega asuma puurkaevu, -augu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.

  (6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga ega tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

  (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.

  (8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta.

  (9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavasse kogumis- ja käitluskohta.

§ 30.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

  (3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
  1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu jäätmete õige kogumise, mis vastab käesoleva eeskirja § 31 sätestatud nõuetele;
  2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“;
  3) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.

  (4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
  1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
  3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele. Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.

  (6) Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.

  (7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (8) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed” või võimalusel üle anda originaalpakendis. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

  (9) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

§ 31.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

  (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
  2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
  3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
  4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
  5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
  6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks, ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

§ 32.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
  1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);
  2) puit;
  3) pakend;
  4) metallid;
  5) püsijäätmed (tellised, plaat, keraamika, kivid, krohv, betoon, kips, pinnas jne);
  6) plastid;
  7) muud segajäätmed.

  (3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) koguma ehitusjäätmed liigiti;
  2) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
  3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  4) koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;
  5) paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;
  6) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;
  7) vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
  8) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.

  (4) Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada või ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

  (6) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

  (7) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).

  (8) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada jäätmeõiend ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

  (9) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada linnavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.

  (10) Linnavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.

§ 33.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
  4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
  5) saastunud pinnas.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

  (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

  (5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 34.   Plastijäätmete käitlemine

  Plastijäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 35.   Klaasijäätmete käitlemine

  Klaasijäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.

§ 36.   Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed

  Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmejaama või nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 37.   Puidujäätmete käitlemine

  (1) Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (2) Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

§ 38.   Tekstiilijäätmete käitlemine

  (1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmetest eraldi kogutavad jäätmed.

  (2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 39.   Loomsete jäätmete käitlemine

  (1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale keskkonnakaitseluba omavale isikule.

  (2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.

  (3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
  1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
  2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
  3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata, matta ei tohi kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
  5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale;
  6) tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.

§ 40.   Jäätmete käitlemine avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.

  (2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel:
  1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
  2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;
  3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;
  4) peab vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist;
  5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.

  (3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

§ 41.   Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres

  Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

§ 42.   Jäätmete käitlemine kalmistutel

  (1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.

  (2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumismahutite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

  (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 43.   Jäätmete üleandmine käitlemiseks

  (1) Käesoleva eeskirja paragrahvides 23 – 42 nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.

  (2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta on avaldatud Paide linna veebilehel.

5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE 

§ 44.   Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

  (1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025.aastaks vähemalt 55% ja 2030 vähemalt 60% ulatuses linnas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

  (2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada ringlussevõtt aastaks 2025 vähemalt 65% ja aastaks 2030 vähemalt 70% läbi avalike pakendimahutite võrgustiku vastavuse tagamise jäätmevaldajate vajadustele ning rakendades kohtkogumine. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos linnavalitsusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

  (3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on 2027. aastaks tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 10 massiprotsendi. Selleks tuleb edendada tekkekohal kompostimist ja mahutiga kogumist ning on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas. Lisaks rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

  (4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse nõuetekohasesse kogumiskohtadesse.

  (5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

  (6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

  (7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

  (8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada linna poolt toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

  (9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab linnavalitsus.

  (10) Paide linna jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud linna jäätmekavas.

§ 45.   Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamist Paide linnas korraldab linnavalitsus.

  (2) Paide linna territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad linnavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab linnavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks linna jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja selle täitmisega seonduvad tingimused kehtestab linnavalitsus.

§ 46.   Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine

  (1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab linna haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

  (2) Jäätmete kogumismahutite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama käesolevas eeskirjas esitatud nõudeid.

  (3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.

  (4) Linnavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.

6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 47.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

  (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -mahutit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 48.   Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele.

  (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või kinnistu omaniku poolt.

  (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 49.   Järelevalve teostamine

  Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet ametiasutus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.

§ 50.   Keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

  (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 51.   Vastutus

  (1) Eeskirja nõuete rikkumise eest rakendatakse sanktsioone vastavate õigusaktide alusel.

  (2) Jäätmeseaduse § 1207 nimetatud väärteo menetleja on Paide Linnavalitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 52.   Rakendussätted

  (1) Paide Linnavolikogu 18.10.2018 määrus nr 57 “Paide linna jäätmehoolduseeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

  (3) Määruse 3. peatüki nõudeid rakendatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.

  (4) Eeskirjas nimetatud taotluste vormid kinnitab linnavalitsus.

Tarmo Alt
linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json