Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Vastu võetud 21.11.2024 nr 16
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 34 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi kaudu veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ning puhastamise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Põlva vallas.
(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Põlva vallas.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) alltarbija – isik, kelle tarbimiskoha veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni;
2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta tarbijale esitatakse arve;
3) eelpuhasti – muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille läbimise järel reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni;
4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
5) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
6) inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
7) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
8) kanaliseerimine – reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogumine ja ärajuhtimine või puhastamiseks vastu võtmine ühiskanalisatsiooni kaudu;
9) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks tarbimiskoha kinnisasjalt ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
10) lahkvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ja sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eraldi kanaliseerimiseks;
11) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
12) olmereovesi – inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;
13) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
14) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks veeteenuse hinna määramisele või ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele;
15) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
16) reoveepuhasti – kogum kindlate dimensioonidega rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu või muul käesolevas eeskirjas reguleeritud viisil kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
17) sisendustoru – tarbimiskoha veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
18) sulgur – tarbimiskoha kinnisasja piiri lähedal paiknev siiber või ventiil tarbimiskoha veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
19) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
20) veemõõdusõlm – tarbimiskoha veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga;
21) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb tarbijate veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või reovee puhastamine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
22) ühtlustusmahuti – mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vms ühtlustamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse Põlva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas märgitud tähenduses, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt käesolevale eeskirjale ning Põlva Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(3) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt Terviseameti piirkondliku talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest tarbimiskoha veevärgis.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijatel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping).
(5) Ühisveevärk on ette nähtud joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.
(6) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid tarbijate olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.
(7) Põlva vallas on lahkvoolne ühiskanalisatsiooni süsteem:
1) reovee kanalisatsioon ette nähtud reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks;
2) sademevee kanalisatsioon ette nähtud sademevee ja drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee ärajuhtimiseks.
(8) Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud nõuetele.
§ 4. Veeteenuse hind ja selle tasumine
(1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.
(2) Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest maksab tarbija vee-ettevõtjale teenustasu, mis sisaldab tasu võetud joogi- ja tuletõrjevee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, tasu sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Tasu reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest sõltub ärajuhitava vee reostatusest, s.o reoainete sisaldusest vastavalt käesoleva eeskirja § 16 lõikes 2 kehtestatud hinnagruppidele. Lisaks on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt ülenormatiivse reostuse tasu, kui reoainete sisaldus ärajuhitavas reo-, sademe- ja drenaaživees ületab käesoleva eeskirja § 16 lõikes 1 kehtestatud reovee reoainete piirkontsentratsioone. Arveldussagedus on üks kord kuus.
§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist reguleeritakse käesolevas eeskirjas sarnaselt tarbimiskohast sademevee ära juhtimisega. Taolisel puhul on teenuslepingu sõlmimisel tarbimiskoha omaniku rollis omavalitsus.
(2) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekahju tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.
(3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast. Purgida võib vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
(4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Selle korrashoiu kulud lülitab vee-ettevõtja ühisveevärgi teenuse hinna arvutamisel vee eest võetava tasu hulka. Tuletõrje hüdrante kasutab piirkondlik päästekeskus Põlva valla hüdrantidega varustatud territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.
(5) Tarbija tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub tarbija üldistel alustel.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada tarbimiskoha veevärki või kanalisatsiooni teiste tarbimiskohtade veega varustamiseks või kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle tarbija kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
§ 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja tarbija vahelisel kokkuleppel.
(3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub tarbimiskoha piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.
(4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.
(5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Käesolevas lõikes nimetatud liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.
(6) Alltarbijale vahendab teenuseid tarbija nende omavahelise kokkuleppe alusel.
(7) Tarbimiskoha kinnisasja piiride või hoonestuse muutmise korral, kui sellega seoses muudetakse seniste veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatiste paiknemist või kasutamise ulatust, tuleb tarbijal muudatused eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 päeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates. Kõik ümberehitamisega ja/või uute liitumispunktide rajamisega seotud kulud kannab tarbija. Kui tarbimiskoha omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine lõpetada ja tarbimiskoha kanaliseerimine sulgeda.
§ 7. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest tulenevalt.
(2) Põlva valla Põlva linna ja Peri, Rosma, Mammaste, Puuri, Orajõe ning Himmaste külade reoveekogumise ala ning veevarustuspiirkond on arendamise seisukohalt üks piirkond. Selle piirkonna valdav hoonestus on keskmiselt kolmekorruseline. Sõltuvalt tarbimiskoha kinnisasja geodeetilisest paiknemisest maastikul tagab vee-ettevõtja ühisveevärgi veerõhu liitumispunktis miinimumi 2,5 bar ja maksimumi 6,5 bar vahemikus. Konkreetne veerõhk selgitatakse välja liitumisprotsessi käigus. Kui tarbimiskohas vajatakse suuremat või madalamat veerõhku, peab tarbija vastavalt rõhu tõstmise või langetamise korraldama oma tarbimiskohal oma seadmetega ja omal kulul.
(3) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab tarbija reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.
(4) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbimiskohas allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.
§ 8. Nõuded tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta
(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega ning kooskõlastatud ehitusprojektiga.
(2) Veemõõdusõlm peab üldjuhul paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 °C.
(3) Veemõõdusõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri paigaldamine) toimub tarbija kulul.
(4) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Rööptorul peab olema sulgur, mis on normaalolukorras suletud ja millel on vee-ettevõtja plomm.
(5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Arvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp, kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud.
(6) Veemõõdusõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.
(7) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.
(8) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud.
(9) Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab tarbija.
(10) Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab tarbija vee-ettevõtjaga liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahelisel torustikul teostatavad tööd.
(11) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.
(12) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(13) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks tuulutatud tarbimiskoha kanalisatsiooni kaudu ja sõltuvalt tarbimiskoha kinnisasjal paiknevate ehitiste tehnilistest parameetritest läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva õhustustoru.
(14) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha reovee puhastamine muda-õlipüüduris.
(15) Tarbija on kohustatud:
1) tagama tarbimiskoha veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele nõuetele, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud tarbija ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu;
2) kasutama tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste tarbijate veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste tarbijate teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tarbimiskohas toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni;
4) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult lekkest oma veetorustikus või arvestita tarbimiskoha võrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest;
5) teavitama vee-ettevõtjat ainete kasutamisest või hoidmisest tarbimiskohas, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse;
6) lubama paigaldada tarbimiskoha veevärgile veearvesteid ja neid hooldada;
7) lubama kontrollida tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni ning sellele paigaldatud veearvesteid vallavolikogu volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja/või vee-ettevõtja esindajal;
8) lubama vee-ettevõtjal ja Terviseametil võtta tarbimiskoha võrgust vee-, reovee- ja sademeveeproove;
9) mitte püstitama tarbimiskoha veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale ehitisi ega ladustama materjale;
10) hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst;
11) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust;
12) kasutama tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel vastavat litsentsi omavaid ettevõtjaid;
13) lubama vee-ettevõtte esindajale ja/või volitatud isikule juurdepääsu kõigile tarbimiskohas paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.
(16) Tarbimiskohas on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral);
2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita) olevasse tarbimiskoha veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) tarbimiskoha veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (väljaarvatud joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni;
6) ilma veekindla põhjata kogumiskaevud, septikud, kuivkäimlad.
(17) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on tarbijal lubatud sulgeda tarbimiskoha peakraan, kui on ilmnenud leke tarbimiskoha sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. Sulgemisest teavitatakse vee-ettevõtjat.
(18) Tarbija vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Kui tarbija tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või tarbija muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab tarbija seadusega ettenähtud korras.
(19) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning tarbija tasub vee-ettevõtjale hüvitist, lähtudes ÜVVKS § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määruse "Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise kord" nõuetest.
(20) Vee-ettevõtja võib katkestada vee andmise tarbimiskohale või tarbimiskoha kanaliseerimise käesoleva eeskirja peatükis 3 toodud alustel ning tarbijaga lepingu lõpetada käesoleva eeskirja peatükis 7 toodud alustel.
§ 9. Veeseadmete plommimine
(1) Vee-ettevõtjal on õigus tarbimiskoha veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
3) tarbimiskoha veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt vastutab tarbija plommide säilimise eest ning on kohustatud teavitama vee-ettevõtjat nende kaotsiminekust või rikkumisest.
(3) Tarbijal on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning tarbimiskoha võrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(4) Tarbija võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab tarbija, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.
§ 10. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll
(1) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu sihipärase kasutamise ja korrasoleku kontrolli on õigus teostada volitatud isikul või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.
(2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse tarbijale. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS
§ 11. Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine
(1) Vee andmine ja reovee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui tarbijaga sõlmitud teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.
(2) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ÜVVKS-s, veeseaduses ja muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või katkestada vee andmine tarbijatele või tarbimiskoha kanaliseerimine:
1) vääramatu jõu mõjul tekkinud töö seisakute ja taristu kahjustuste korral (nt loodusõnnetused vms);
2) kolmandate isikute tahtmatu või tahtliku tegevuse tagajärjel tekkinud töö seisakute ja kahjustuste korral (nt küberrünnak, joogiveereostus vms);
3) energiavarustuse katkemisel;
4) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
5) vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele;
6) tarbija tegevus ja/või tarbimiskoha seisukord ohustab isikute elu, tervist, vara, keskkonda või ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning teenuse osutamist teistele tarbijatele.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 6 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega tarbijat katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada tarbijat kirjalikult esimesel võimalusel.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda ebaseaduslik ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga käesoleva eeskirja peatükis 4 kirjeldatud korras.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus tarbijat eelnevalt kirjalikult hoiatades peatada vee andmine tarbijatele või tarbimiskoha kanaliseerimine vastavalt ÜVVKS §-s 42 toodud alustele, kui tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei vasta ÜVVKS-s ja käesolevas eeskirjas sätestatud rajamise ja kasutamise nõuetele ning tarbija ei ole mittevastavust vee-ettevõtja määratud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud või kui tarbijal on kasutatud teenuste eest vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve. Siia alla käivad muuhulgas järgmised juhud:
1) tarbija on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
2) tarbija ei võimalda tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
3) tarbija ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
4) tarbija ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise, reo- ning sademevee ärajuhtimise või puhastamise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast või reostuskontsentratsioonidest;
5) tarbija ei ole täitnud käesoleva eeskirja § 6 lõike 7 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.
(7) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse vee-ettevõtja poolt tarbija kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavoliline vee või reo- või sademevee ühenduste taastamine on keelatud. Ebaseaduslikud ühendused taasavamisele ei kuulu.
(8) Kõigil juhtudel, kus käesolev eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse tarbijale vee andmise ja tarbimiskoha reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tarbijale põhjustatud võimalike kahjude eest.
(9) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja tarbija vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja tarbija on arved õigeaegselt tasunud.
§ 12. Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab tarbijate veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada tarbijale vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 36 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.
(3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse tarbijaid kirjalikult elektronposti või posti teel vähemalt viis päeva enne tööde algust. Vee-ettevõtja teavitab samuti vallavalitsust ning sisestab vastava info oma kodulehele.
(4) Vee-ettevõtja ei vastuta tarbijale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel ja/või vee-ettevõtja on kinni pidanud käesoleva eeskirja nõuetest.
(5) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.
4. peatükk EBASEADUSLIK ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI TEENUSE KASUTAMINE
§ 13. Ebaseadusliku veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ärajuhtimine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või tegu on järgmiste rikkumistega:
1) isikul puudub vee-ettevõtjaga teenusleping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuse eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud käesoleva eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
5) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud käesoleva eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul;
7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett või sademevee kanalisatsiooni juhitakse reovett;
8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
(2) Ebaseaduslik ühendus on mistahes ühendus (sealhulgas ka ajutine voolikühendus) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja teenuslepinguta ning tehnilise järelevalveta.
(3) Ebaseadusliku ühenduse ilmsikstulekul rakenduvad ÜVVKS §-s 43 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise sätted.
§ 14. Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ja maksumuse määramine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise ilmnemisel koostatakse rikkumise akt ning leitakse ebaseaduslikult kasutatud teenuse maht ja maksumus vastavalt ÜVVKS § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel koostatud akti koostaja võib kohe katkestada ebaseadusliku ühisveevärgi ühenduse. Ühiskanalisatsiooni ühenduse katkestamine on lubatud pärast seda, kui on tagatud keskkonnasaastumise vältimine.
(3) Tarbijal, kelle jaoks ebaseaduslik ühendus tehti, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil teenuse eest tasumisele lisaks tasuda ka ühenduse sulgemise kulud ja kulud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahjude eest.
(4) Lekke ilmnemisel tarbimiskoha veetorustikus enne arvestit või arvestita tarbimiskoha võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil.
5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA
§ 15. Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused
(1) Keskkonda juhitava puhastatud heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks on ühiskanalisatsiooni reoveetorustikku lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveetorustikku sellist sademevett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes nõutavate väärtusteni puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni reoveetorustikku on keelatud juhtida reovett ja sademeveetorustikku on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid (sh torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad) ained;
3) inimesele ja keskkonnale mürgiseid või muid ohtlikke aineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid);
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +40 °C.
(4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, tänavapuhastusjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid, sealhulgas purustatud kujul.
(5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.
(6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
§ 16. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
(1) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirkontsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt:
1) hõljuvaine (mg/l) 800;
2) BHT7 (mg/l) 1400;
3) üldfosfor (mg/l) 20;
4) üldlämmastik (mg/l) 100;
5) pH alla 5,49 või üle 9,51;
6) KHT (mg/l) 2500;
7) rasvad (mg/l) 2500;
8) naftasaadused (mg/l) 1,0;
9) ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9;
10) kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0;
11) pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0;
12) sulfaatide sisaldus mg/l 80,0;
13) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ÜVVKS § 36 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud piirväärtused;
14) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l;
15) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on hõljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 13 sätestatule;
16) Põlva valla reoveekogumisalalt ühiskanalisatsiooni juhitava tootmis- või tööstusettevõtte poolt tekkiva reovee reostuskoormus ei tohi ületada 24 000 ie.
(2) Reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kujundatakse hinnagruppide alusel sõltuvalt ärajuhitava vee reostatusest. Vastavalt ühiskanalisatsiooni suunatavast reoveest võetud proovide analüüsi tulemustele jaotatakse reoainete kontsentratsioonide alusel tarbijate reovesi hinnagruppidesse järgmiselt:
| Reostusnäitaja | Mõõtühik | I grupp kuni/piirväärtus | II grupp piirväärtuste vahemik | Maksimaalse piirväärtuse ületamine |
| BHT7 | mg/l | kuni 850 | 851–1399 | alates 1400 ja kõrgem |
| hõljuvaine | mg/l | kuni 400 | 401–799 | alates 800 ja kõrgem |
| Püld | mg/l | kuni 15,0 | 15,1–19,9 | alates 20 ja kõrgem |
| Nüld | mg/l | kuni 74,0 | 74,1–99,9 | alates 100 ja kõrgem |
| KHT | mg/l | kuni 1500 | 1501–2499 | alates 2500 ja kõrgem |
| pH | 6,00 kuni 9,00 | 5,5–5,99 või 9,01–9,50 | alla 5,49 või üle 9,51 | |
| rasvad | mg/l | kuni 60 | 61–79 | alates 80 ja kõrgem |
| naftasaadused | mg/l | kuni 0,60 | 0,61–0,99 | alates 1,0 ja kõrgem |
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirkontsentratsioone, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.
(4) Tarbimiskohalt reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(5) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid maksimaalseid piirväärtusi või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 sätestatud reostuskoormust, on tarbija kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastit või muid tehnoloogilisi lahendusi.
(6) Reostuskoormuse tugeval kõikumisel, on vee-ettevõtjal õigus tarbijalt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.
(7) Volitatud isikul on õigus kontrollida tarbijale kuuluvate eelpuhastite tööd.
(8) Rasva- ja õlipüüdjad, liivapüüdjad peavad olema varustatud avariiteate edastamise süsteemiga, mille signaal edastatakse vee-ettevõtja poolt antud aadressile.
(9) Vee-ettevõtja ei ole kohustatud tarbijalt reoainete sisalduse piirkontsentratsiooni ületavat reovett (ülenormatiivset reostust) või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 sätestatud piirmäärast suuremat reostuskoormust sisaldavat reovett vastu võtma.
(10) Reoainete piirkontsentratsiooni ületamise tuvastamisel rakendab vee-ettevõtja ÜVVKS § 40 lõike 1 ja § 34 lõike 2 punkti 4 alusel jooksva kalendrikuu eest tasu arvestamisel kahekordset II grupi kehtivat tasumäära ehk ülenormatiivse reostuse tasu.
(11) Vee-ettevõtjal on õigus pöörduda tarbija poole selgituste saamiseks, miks piirkontsentratsioonide ületamine aset leidis ja mida on tarbija ette võtnud edaspidiseks piirkontsentratsioonid ületamise vältimiseks.
(12) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVVKS § 38 lõike 1 alusel nõuetele mittevastava reo- ja sademevee kanaliseerimine katkestada vastavalt käesoleva eeskirja peatüki 3 sätetele.
(13) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVVKS § 38 lõike 3 alusel püsivalt nõuetele mittevastava reo- ja sademevee kanaliseerimine lõpetada vastavalt käesoleva eeskirja peatüki 7 sätetele.
§ 17. Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine
(1) Tarbija reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on tarbimiskoha kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast tarbimiskoha poolsest vaatluskaevust. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab tarbija selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama või tasuma vee-ettevõtjale selle ühendustorule rajamise eest. Kui tarbimiskohas on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.
(2) Tarbija sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.
(3) Tarbimiskohast lähtuva reo- ja sademevee proovivõtu vajaduse, proovi liigi, sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Tarbija, kes kasutab oma tegevuses või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teavitama vee-ettevõtjat kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja tarbimiskohas kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.
(4) Vee-ettevõtja määrab vajadusel tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoaine-sisalduse regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.
(5) Proovid võetakse vee-ettevõtja proovivõtja poolt tarbija esindaja või volitatud isiku juuresolekul.
(6) Proovivõtja peab olema atesteeritud ja omama kehtivat tunnistust.
(7) Vee reoainesisalduse või reostuskoormust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda tarbija kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega. Tarbija peab vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema tarbimiskohalt ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas tarbimiskohal kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
(8) Proovi võtmisest teavitatakse tarbijat eelnevalt, välja arvatud juhul, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Juhul kui tarbijat on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov tarbija esindaja juuresolekuta.
(9) Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.
(10) Vee-ettevõtja määrab konkreetseid vajadusi silmas pidades proovivõtuliigi ÜVVKS, veeseaduse ning selle alusel välja antud proovivõtumeetodite määruse vastavaid sätteid arvestades.
(11) Proovivõtu kohta koostab vee-ettevõtja protokolli vastavalt keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määrusele nr 49 "Proovivõtumeetodid" (edaspidi määrus), täites vormi, mis on toodud määruse lisas 1. Protokoll peab sisaldama vähemalt määruse § 8 lõikes 3 nimetatud andmeid.
§ 18. Teenustasu määramise alused
(1) Hinnagrupp määratakse tarbija reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse reoaine sisalduse järgi.
(2) Kasvõi ühe reoaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasumise aluseks järgmine hinnagrupp.
(3) Reoainete maksimaalse piirväärtuse ületamisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt ülenormatiivse reostuse tasu, milleks rakendatakse kahekordset II grupi tasumäära. Kui kontsentreeritud või ülemäärase saaste kanalisatsiooni juhtimise korral (kaasa arvatud maksimaalse piirväärtuse ületamine) kahjustati kanalisatsioonirajatisi (kaasa arvatud reoveepuhastuse protsessi või seadmeid) või toimus looduskeskkonna ülemäärane saastamine, on vee-ettevõtjal lisaks ülenormatiivse reostuse tasule õigus nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks ning saastetasude maksmisega (sealhulgas kaasnevate kuludega) tehtud kulutuste hüvitamist.
(4) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab käesoleva eeskirja või tarbija ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (kaasaarvatud ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus jooksva kuu kohta rakendada ülenormatiivset reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule. Arvestades käesoleva eeskirja § 4 lõike 2 ja § 25 toodud arveldussagedust, korraldab vee-ettevõtja järgmise proovi võtmise järgmisel kuul.
(5) Elanikkonna olmereovesi kuulub I gruppi. Elanikkonna kogumiskaevude tühjendamisel purgimiskohta purgitud reovesi kuulub I hinnagruppi. Septikute ja kuivkäimla lampkastide sette reoainete kontsentratsioon ületab maksimaalset piirväärtust ning sellele rakendatakse kahekordset II grupi tasumäära.
6. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE
§ 19. Vee mõõtmine
(1) Tarbimiskoha veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
(2) Tarbimiskohas tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine tarbimiskohale ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.
(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike.
(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui tarbimiskoha kinnisasi on hoonestamata.
(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui tarbija ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
(6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul tarbimiskoha nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.
(7) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel vastutab tarbija nende nõuetekohase toimimise eest.
§ 20. Tarbija kohustused veearvesti toimimise tagamiseks
(1) Tarbija peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
5) veearvesti nähtavuse.
(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust on tarbija kohustatud koheselt teavitama vee-ettevõtjat. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada käesoleva eeskirja § 14 lõikes 1 alusel arvutatud ebaseaduslikult kasutatud teenuse maksumuse hüvitamist.
(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tarbija on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud tarbijast, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.
(4) Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud tarbija, vastupidisel juhul vee-ettevõtja.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.
§ 21. Tarbija veearvestus
(1) Tarbijale antava vee arvestus toimub tarbimiskoha veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.
(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja tarbija ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui tarbija tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.
(3) Kui käesoleva eeskirja § 20 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
(4) Tarbimiskoha sisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb käesoleva eeskirja § 9 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.
(5) Kui tarbija ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 14 lõikes 1 sätestatud ebaseaduslikult kasutatud teenuse mahu ja maksumuse arvestamise põhimõtteid.
§ 22. Vee eritarvituste arvestus
(1) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
(2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
§ 23. Reo- ja sademevee arvestus
(1) Tarbijalt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub käesoleva eeskirja kohaselt.
(2) Kui tarbija saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija.
(3) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.
(4) Kui tarbija ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja käsitleda tarbija tegevust ebaseadusliku ühiskanalisatsiooni kasutusena ja rakendada hüvitise arvestamisel rikkumise kestuse määramiseks käesoleva eeskirja § 14 lõikes 1 sätestatut.
(5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.
(6) Kogu reoveekanalisatsiooni teenus (reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine) elanikele koos käibemaksuga võrdub kanalisatsiooniteenuse (reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine I grupi) hinnaga ettevõtetele ilma käibemaksuta, arvestades sealjuures ÜVVKS § 73 lõikes 1 toodut ja Konkurentsiameti metoodikat.
(7) Kanalisatsiooniteenuse eest tasumise erandid:
1) juhul, kui elamu asub tarbimiskoha kinnisasjal, millele liitumispunktis ühiskanalisatsiooniga liitumiseks peab või pidi tarbimiskoha omanik rajama tarbimiskoha sisese reoveepumpla, kasutatakse selle tarbimiskoha suhtes nii elanikkonna olmereovee puhastamise kui ka reovee ärajuhtimise osas tarbimiskoha sisest reoveepumplat läbiva reovee koguse suhtes vähenduskoefitsienti 0,6;
2) teenustasu soodustus on mõeldud liitumisel tekkinud lisakulutuste (pump, elektrienergia) katmiseks;
3) soodustuse taotlemise võimalus luuakse elanike motiveerimiseks ühiskanalisatsiooniga liitumisel, et vähendada võimalikke keskkonnareostusi, mida võivad põhjustada tarbimiskohas asuvad septikud;
4) teenustasu soodustuse saamiseks esitatakse põhjendatud taotlus vee-ettevõtjale enne liitumislepingu sõlmimist;
5) taotlus peab sisaldama taotleja nime, tarbimiskoha aadressi ja pumpla projektlahendust;
6) ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tarbimiskoha sisese reoveepumpla rajamise vajaduse hindab mõõdistuse ja tarbimiskoha omaniku poolt koostatud või tellitud projektlahenduse alusel vallavalitsuse poolt nimetatud isik koos vee-ettevõtja esindaja ja tarbimiskoha omaniku või esindajaga enne liitumislepingu sõlmimist. Hindamise tulemusena koostatakse akt (protokoll), mis on aluseks vee-ettevõtjale vähenduskoefitsiendi rakendamiseks.
(8) Tarbija soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab tarbija. Kui tarbija ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis kasutab vee-ettevõtja sademevee ja drenaaživee mahu arvutamiseks järgmisi valemeid:
1) Qsk= HEMHI x (Sk x kk + Sm x km) / 12,
kus Qsk – ühe kuu sademevee arvutuslik maht tarbimiskohalt (m3),
HEMHI – aastane keskmine sademete summa (m/a),
Sk – kaetud/sillutatud pind (m2),
Sm – muud katted ja katmata pind (m2),
kk – pinnakatte äravoolutegur kaetud ja /või sillutatud pinnalt (kk=1),
km – pinnakatte äravoolutegur muude katete ja katmata aladelt (km=0,2);
2) Qdk = HEMHI x Sk,
kus Qdk – ühe kuu drenaaživee maht tarbimiskohalt (m3).
(9) Sademe- kui ka drenaaživee ärajuhtimise aasta keskmiste kuu vooluhulkade arvutamise juures väärtuse HEMHI määramisel kasutab vee-ettevõtja Keskkonnaagentuuri koosseisus töötava Riigi Ilmateenistuse (edaspidi RI) poolt lähima vaatlusjaama kohta avaldatud 30 aasta keskmist sademete hulka (m/a). Vee-ettevõtja avaldab oma kodulehel mitte sagedamini kui üks kord aastas RI kodulehelt saadud värskete andmete alusel täpsustatud HEMHI väärtuse kasutusse võtmise kohta vastu võetud korralduse. Vee-ettevõtja rakendab uut HEMHI väärtust alates nimetatud korralduses märgitud tähtajast. See tähtaeg ei või saabuda varem kui üks kuu vastava korralduse kodulehel avaldamisest algava kuu kohta esitataval arvel.
§ 24. Reo- ja sademevee mõõtmine
(1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse tarbimiskohad käesoleva eeskirja § 23 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.
(2) Reo- ja sademevee mõõtesõlme ehitab tarbija omal kulul.
(3) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle, plommib ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab tarbija. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.
(4) Kui vee-ettevõtja kasutab käesoleva eeskirja § 23 lõike 1 kohast õigust reovee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.
(5) Reovee mõõtesõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõdusõlmega kinni pidada käesoleva eeskirja § 20 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt käesolevale eeskirjale.
(6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb tarbijal koheselt teavitada vee-ettevõtjat. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada hüvituse nõuet.
(7) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.
(8) Tarbija peab täitma käesoleva eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo- ja sademevee mõõdusõlme suhtes.
(9) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.
(10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses tarbimiskoha reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada tarbimiskohast ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Tarbijal on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks tarbimiskoha kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.
§ 25. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord
(1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Tarbija registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.
(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus. Arvestusperiood on üks kalendrikuu.
(3) Tarbija on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on tarbija kohustatud tasuma arve kümne päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud tarbija posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub tarbija vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.
(4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,3% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui tarbija ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt.
(5) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib tarbija vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Tarbija on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.
(6) Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on tarbija kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjat teavitama. Tarbija hinnagrupi muutmisel sõlmitakse uus teenusleping. Kui tarbija eelnimetatust ei teavita, võrdsustatakse see käesoleva eeskirja § 16 lõikes 10 sätestatuga.
(7) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada tarbijale kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks vastavalt eeskirja §-s 11 lõikes 6 toodule.
7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE
§ 26. Teenuslepingu sõlmimine
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab tarbija esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, tarbimiskoha kinnisasja omandiõigust tõendavad dokumendid ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(3) Vee-ettevõtja esitab avalduse esitajale teenuslepingu projekti seitsme päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.
(4) Kui tarbimiskoha kinnisasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik tarbimiskoha kinnisasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.
(5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid tarbija veetarvituse ja kanaliseeritava reovee koguse ning reoainete kohta.
§ 27. Teenuslepingu ülesütlemine
(1) Tarbijal on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ja seaduses ettenähtud juhtudel. Tarbimiskoha kinnisasja omandiõiguse üleminekul teisele isikule on tarbija kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui teine isik jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnisasja omandamist esitama avalduse koos kinnisasja omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ebaseaduslikuks käesoleva eeskirja 4. peatüki alusel.
(2) Tarbijal on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks tarbimiskohale veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.
(3) Vee-ettevõtjal on õigus tarbijaga sõlmitud teenusleping ÜVVKS-s, võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda, kui:
1) tarbija ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu tarbimiskohale vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli käesoleva eeskirja alusel katkestatud;
2) tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi ei vasta nõuetele ning vee-ettevõtja on lähtunud käesoleva eeskirja §-s 29 sätestatud teenuse lõpetamise alustest;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise tingimused muutuvad oluliselt tarbija tegevuse tõttu;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks;
5) tarbija on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud;
6) tarbija on kasutanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ebaseaduslikult, sealhulgas juhtinud vee-ettevõtja loata sademevett ühiskanalisatsiooni, või tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud veearvesti plomme või taatlusmärgiseid või põhjustanud reoveepuhasti avarii;
7) tarbija on vahetunud;
8) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
9) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
10) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.
(4) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse tarbijale kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.
§ 28. Uue teenuslepingu sõlmimine
(1) Tarbijal on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.
(2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
§ 29. Teenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral
(1) Vee-ettevõtja ei või ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist lõpetada püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral enne, kui tarbijale on antud vähemalt kuuekuuline tähtaeg oma tootmise ümberkujundamiseks, tootmisprotsessi muutmiseks või ühiskanalisatsiooni juhitava vee koostise muutmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei rakendata, kui kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul saadab vee-ettevõtja tarbijale asjakohase teate koos tarbija liitumispunktist või kontrollkaevust võetud proovide analüüsi tulemustega.
(4) Tarbija on kohustatud ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate kättesaamisest arvates esitama vee-ettevõtjale vastuteate kavandatavate meetmete kohta ning leppima kokku nende kohta antava eksperdihinnangu koostajas. Eksperthinnang peab sisaldama vähemalt ÜVVKS § 41 lõikes 5 loetletut.
(5) Vee-ettevõtja taotleb vajaduse korral eksperdihinnangu alusel meetmete elluviimise ajaks keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmist.
(6) Tarbijale, kes ei täida eksperdihinnangus sisalduvat tegevuskava ajakava kohaselt, rakenduvad ÜVVKS §-s 43 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise sätted.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
§ 31. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Mooste Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 14 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine";
2) Laheda Vallavolikogu 12.09.2016 määrus nr 16 "Laheda valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri kinnitamine";
3) Laheda Vallavolikogu 28.09.2000 määrus nr 15 "Laheda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hindade reguleerimise kord";
4) Ahja Vallavolikogu 15.12.2010 määrus nr 24 "Ahja aleviku ja osaliselt Kosova küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri";
5) Ahja Vallavolikogu 24.09.2009 määrus nr 12 "Veevarustuse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna reguleerimise kord Ahja alevikus ja osaliselt Kosova külas";
6) Põlva Vallavolikogu 10.06.2015 määrus nr 20 "Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri";
7) Vastse-Kuuste Vallavolikogu 30.06.2005 määrus nr 23 "Vastse-Kuuste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine".
Georg Pelisaar
vallavolikogu esimees
Facebook
X.com