Ehitus

Teksti suurus:

Suure-Jaani valla ehitusmäärus

Suure-Jaani valla ehitusmäärus - sisukord
Väljaandja:Suure-Jaani Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.05.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.06.2018
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2012, 126

Suure-Jaani valla ehitusmäärus

Vastu võetud 27.04.2006 nr 30
jõustumine 01.06.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.08.200602.09.2006
24.10.200701.11.2007
23.09.201001.10.2010
28.04.201106.05.2011

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Ehitusmääruse ülesanne ja reguleerimisala

 (1) Suure-Jaani valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on planeerimis-seaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Suure-Jaani valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine.

 (2) Määrus reguleerib Suure-Jaani Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Suure-Jaani Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus ) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) Vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv ajaleht, mis on vallavalitsuse poolt määratud Suure-Jaani valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks.
 2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele.
 3) Üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on kehtestamata valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste planeering.
 4) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe ehituslikult olulises ulatuses muutmiseks.
 5) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.
 6) Lähteülesanne dokument, milles määratakse ära Suure-Jaani valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded.
 7) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud vähemalt kolm olulist komponenti, mis on iseloomulikud antud alale ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud teedevõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.
 8) Krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus.
 9) Krunt on ehitamiseks kavandatud piiritletud maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
 10) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
 11) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.
 12) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
 13) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: ehitis, mis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa;
olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms
[ - jõust. 01.11.2007]
 14) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast.
 15) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu.
 16) Kaksikelamu on kaks kokku ehitatud üksikelamut, mille liitesein asub nende kruntide piiril.
 17) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteisega kokku ehitatud üksikelamut.
 18) Korruselamu on kolme või enama korrusega ja mitme korteriga elamu.
 19) Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu.
 20) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone.
 21) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus.
 22) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine.
 221) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.
[ - jõust. 01.11.2007]
 222) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest.
[ - jõust. 01.11.2007]
 23) Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe.
 24) Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega.
[ - jõust. 01.11.2007]
 25) Joonehitis on mitut kohalikku omavalitsust läbiv ehitis: riigimaantee; raudtee; torujuhe; kõrgepingeliin.
[ - jõust. 01.11.2007]

2. peatükk SUURE-JAANI VALLAVOLIKOGU, VALLAVALITSUSE JA VALLA-VALITSUSE STRUKTUURIÜKSUSTE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 

§ 3.  Vallavolikogu pädevus

  Vallavolikogu pädevuses on:
 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast;
 2) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
 3) üldplaneeringu algatamine ning muutmine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine;
 4) detailplaneeringu algatamine, muutmine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvi 4 punktis 3 sätestatud juhul;
 5) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse paragrahvi 4 punktis 4 sätestatud juhtudel;
 6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
 8) ehitus- või kasutuslubade väljastamine ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks juhul, kui taotletav kasutusotstarve ei vasta vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringule ja ehitusega ei kaasne detailplaneeringu kohustust;
 9) Ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel katastriüksuse sihtotstarbe määramine ehitusloas või kasutusloas nimetatud kasutusotstarbe või otstarvete alusel, kui ehitus- või kasutusloa väljastamise otsustab vallavolikogu.

§ 4.  Vallavalitsuse pädevus

  Vallavalitsuse pädevuses on:
 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine;
 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine struktuuriüksuste kaudu;
 3) detailplaneeringu algatamine, muutmine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga;
[ - jõust. 06.05.2011]
 4) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal, kui: detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; detailplaneeringu koostamisel on planeeringu avalikustamise nõue kooskõlas planeerimisseaduse §-ga 22 asendatud planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega.
 5) loodus- või muinsuskaitse alla võetud maa-alade kohta koostatava detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellimine;
 6) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise kohta, samuti muinsuskaitse- või looduskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise kohta;
 7) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta;
 8) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; Alampunkti tekst
 9) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine;
 10) Suure-Jaani valla kohta koostatavate planeeringute vormistamise korra kehtestamine, sealhulgas kasutatavate ühtsete tingmärkide, planeeringute kihtide ja värvide jaotuse ning digitaalkujul esitatava informatsiooni spetsifikatsiooni kehtestamine;
 11) Suure-Jaani valla topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korra kehtestamine, sealhulgas kasutatavate ühtsete tingmärkide, digitaalmõõdistuste kihtide ja värvide jaotuse ning digitaalkujul esitatava informatsiooni spetsifikatsiooni kehtestamine;
 12) ehitus- või kasutuslubade väljastamine ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks juhul, kui taotletav kasutusotstarve ei vasta vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringule ja ehitamisega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust või kui puudub kehtiv detailplaneering;
 13) ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel katastriüksuse sihtotstarbe määramine ehitusloas või kasutusloas nimetatud kasutusotstarbe või otstarvete alusel juhul, kui ehitus- või kasutusloa väljastamise otsustab vallavalitsus;
 14) ajutise ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamise otsustamine;
 15) ajutisele ehitisele või selle osale uueks tähtajaks või kasutamise otstarbe muutmiseks uue kasutusloa väljastamise otsustamine.
 16) majandus- ja ehitusosakonna poolt koostatud projekteerimistingimuste kinnitamine.
[ - jõust. 02.09.2006]

§ 5.  Majandus-ja ehitusosakonna pädevus

 (1) Majandus-ja ehitusosakonna (edaspidi osakond) pädevuses maa-alade planeerimisel on:
 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine;
 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteülesande välja töötamine;
 3) planeeringu algatamiseks, planeeringu projekti vastuvõtmiseks ja planeeringu kehtestamiseks vallavalitsuse korralduse või vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine;
 4) osakonna eelarves ja tööplaanis ette nähtud planeeringute koostamine;
 5) vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamine kavatsetavate üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta;
 6) vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise kohta, planeeringu eskiistutvustuse, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta;
 7) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine;
 8) üldplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega;
 9) detailplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega;
 10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine;
 11) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine;
 12) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine;
 13) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lg 10 sätestatud juhtudel;
 14) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringuga kooskõlas koostatava detailplaneeringu koostamise kohta.

 (2) Majandus-ja ehitusosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on:
 1) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde teostamise korraldamine Suure-Jaani vallas;
 2) projekteerimistingimuste koostamine ja väljastamine;
 3) ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste koostamine;
 4) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ja ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku väljastamine;
 5) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine ja kasutusloa väljastamine;
 6) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine;
 7) ehitusjärelevalve teostamine;
 8) kaevelubade väljastamine, kui ehitustööde tegemiseks on vaja teostada vallavolikogu määrusega kehtestatud “Suure-Jaani valla kaevetööde eeskirja” kohaseid kaevetöid;
 9) teede ja tänavate sulgemise loa väljastamine.

§ 6.  Arhitekti pädevus

  Arhitekti pädevuses on:
 1) üldplaneeringu koostamise juhtimine;
 2) Majandus-ja ehitusosakonna poolt koostatava detailplaneeringu koostamise juhtimine;
 3) detailplaneeringu koostamise korraldamine ja vallavalitsuse kui detailplaneeringu tellija õiguste esindamine, kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on tellitud projekteerimisettevõtjalt;
 4) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 1 – 3 sätestatud juhtudel;
 5) planeeringute avalike arutelude läbiviimine;
 6) projekteerimistingimuste kinnitamiseks ja projekteerimistingimuste kehtivusaja pikendamiseks vallavalitsusele ettepanekute tegemine;
 7) uute ehitiste ehitusprojektide kooskõlastamine arhitektuurse sobivuse osas enne Majandus-ja ehitusosakonna poolt ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamist;
 8) olemasolevate hoonete välisilmet muutvate (rõdude või lodžade kinniehitamine vms) ehitusprojektide kooskõlastamine.

3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE 

§ 7.  Üldplaneering

 (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava.

 (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule:
 1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse paragrahvi 8 kolmandas lõikes sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest;
 2) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel valla ja vallaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta.

 (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.

 (4) Üldplaneeringut võib põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga.

 (5) Üldplaneeringu algatab vallavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab Suure-Jaani Vallavalitsuse ehitus-ja majandusosakonna arhitekt (edaspidi arhitekt).

 (6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel.

 (7) Üldplaneeringuga määratakse vallaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

 (8) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
[ - jõust. 01.11.2007]

§ 8.  Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine, planeeringust informeerimine

 (1) Osakond informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas.

 (2) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

 (3) Vallavalitsus annab planeeringu algatamise ettepaneku alusel oma seisukoha üldplaneeringu koostamise vajaduse kohta.

 (4) Kui vallavalitsus toetab üldplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, koostab osakond kahe kuu jooksul üldplaneeringu vallavolikogu otsuse eelnõu üldplaneeringu algatamise kohta.

 (5) Vallavalitsus otsustab osakonna poolt ette valmistatud üldplaneeringu algatamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule.

 (6) Üldplaneeringu algatab vallavolikogu.

 (7) Üldplaneeringu koostamist korraldab arhitekt. Osakond koostab üldplaneeringu projekti või eelarves vastavaks otstarbeks ette nähtud rahaliste vahendite olemasolu korral tellib osakond üldplaneeringu koostamise pädevalt projekteerimisettevõttelt.

 (8) Üldplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani.

 (9) Osakond teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

 (10) Osakond informeerib maavanemat algatatud üldplaneeringust kahe nädala jooksul. Lõike tekst

§ 9.  Üldplaneeringu koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine

 (1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Viljandi maavanemaga.

 (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab osakond avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes.

 (3) Enne vastuvõtmist kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Viljandimaa keskkonnateenistusega. Kui planeeringualal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. Kooskõlastamise korraldab osakond.

 (4) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul osakonna poolt ettevalmistatud üldplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule.

 (5) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta.

 (6) Osakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka vallavalitsuse hoones Lembitu pst. 42 vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust.

 (61) Kui üldplaneeringuga hajaasustusalal või detailplaneeringuga tiheasustusalal kavandatu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehituse trassi asukohavalik planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (7) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat.

 (8) Osakond tagab avaliku väljapaneku ajal kogu tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu osakonna käsutuses olevatele üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, välja arvatud riigisaladusega seotud informatsioonile.

 (9) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta.

 (10) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab osakond projekteerija ja vallavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

 (11) Osakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Osakond avaldab informatsiooni avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta vastavas ajalehes.

 (12) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab osakond informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

 (13) Osakond korraldab üldplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel.

 (14) Osakond esitab parandatud üldplaneeringu projekti maavanemale järelevalve teostamiseks.

 (15) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab osakond planeeringu projekti uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

§ 10.  Üldplaneeringu kehtestamine ja ülevaatamine

 (1) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul osakonna poolt ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise vallavolikogule.

 (2) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist.

 (3) Osakond teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes.

 (4) Osakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Viljandi maavanemale. Lõike tekst

 (5) Osakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale.

 (6) Osakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates:
 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

 (7) Vallavolikogu vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ning esitab ülevaatuse tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi.

 (8) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib vallavolikogu avalikkust vastavas ajalehes.

§ 11.  Detailplaneering

 (1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linna, aleviku ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel.

 (2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kui eskiisi tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist.

 (3) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.

 (4) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

 (5) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.Lõike tekst

 (6) Kehtetu
[ - jõust. 06.05.2011]

 (7) Kehtetu
[ - jõust. 06.05.2011]

 (8) Kehtetu
[ - jõust. 06.05.2011]

 (9) Kehtetu
[ - jõust. 06.05.2011]

§ 12.  Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine, detailplaneeringust informeerimine

 (1) Osakond informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas.

 (2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse osakonnale. Avalduse vormi koostab osakond.

 (3) Avaldusele lisatakse:
 1) tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused, kui kavandatav ehitusõigus tingib tehnokommunikatsioonide senise lahenduse muutmist või kui planeeritaval maa-alal tehnokommunikatsioonid puuduvad;
 2) kaitsealusel alal, kaitse all olevate ehitiste või miljööväärtusliku hoonestuse kohta koostatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asuvad sellised ehitised;
 3) juhul, kui soovitakse algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut, lisatakse avaldusele üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendavad dokumendid või seletuskiri.

 (4) Lisade vajalikkusest teatab vallavalitsus viivitamatult avalduse esitajale. Avaldus loetakse esitatuks viimase nõutud dokumendi esitamise kuupäevaga.

 (5) Osakond koostab avalduse esitamise päevast arvates kahe nädala jooksul vallavalitsuse või vallavolikogu haldusakti eelnõu detailplaneeringu algatamise kohta. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamisel tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

 (6) Detailplaneeringu algatab vastavalt määruse paragrahvi 3 punktile 4 kas vallavolikogu või vallavalitsus.

 (7) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist Suure-Jaani valla eelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud.

 (8) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul osakonna poolt ette valmistatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu suunamise vallavolikogule.

 (9) Kui tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamiseks ning vallavalitsus ettepanekut ei toeta, valmistab osakond ette detailplaneeringu algatamisest keeldumise motiveeritud otsuse eelnõu. Otsuse eelnõule lisatakse algatamise ettepanek ning muud asjas kogutud ja keeldumist põhjendavad dokumendid. Algatamisest keeldumise otsusele haldusakti eelnõud ei lisata.

 (10) Detailplaneeringu algatamise haldusakti eelnõus määratakse:
 1) planeeritava ala piir ja suurus;
 2) planeeringu koostamise eesmärk ja alused, sh üldplaneeringu muutmise põhjendus, kui detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemine;
 3) kehtivad planeeringud, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada;
 4) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks;
 5) keskkonnamõju hindamise vajalikkus;
 6) muud konkreetse detailplaneeringu koostamisel planeeritava ala või selle ümbruskonna eripära alusel esitatavad kultuuriloolised, looduskaitselised vms tingimused;
 7) planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajadus.

 (11) Detailplaneeringu algatamise haldusakt kehtib kaks aastat. Haldusakti kinnitanud haldusorgan võib haldusakti kehtivusaega pikendada. Haldusakti aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse tegemiseni.

 (12) Haldusaktile kirjutavad alla selle koostajad ja arhitekt ning esitatakse kinnitamiseks vallavalitsusele. Kui detailplaneering võib kaasa tuua kehtestatud üldplaneeringu muutmise vajaduse, samuti planeerimisseaduse § 9 lg 11 nimetatud juhtudel esitatakse haldusakt eelnõu kinnitamiseks vallavolikogule.

 (13) Osakond koostab detailplaneeringu või sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt ettevõtjalt. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel.

 (14) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab osakond. Vallavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta.

 (15) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

 (16) Osakond teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

 (17) Osakond informeerib Viljandi maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 13.  Detailplaneeringu koostamine ja koostöö planeeringu koostamisel

 (1) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani.

 (2) Detailplaneering koostatakse algatatud detailplaneeringu haldusaktis näidatud mahus sellise detailsusega, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik ehitusprojekti koostamine. Tehnovõrkude kohta antakse põhimõttelised lahendused, näidates ära trasside koridorid. Detailplaneeringu koosseisus esitatakse tehnovõrkude koondplaan.

 (3) Osakond korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste tutvustamise ja avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteülesandes. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või ehituslikult olulisele piirkonnale. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse kohta. Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, tehnovõrkude valdajate esindajad ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid.

 (4) Detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustuse kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus ning tutvustamisel tehtud märkused ja ettepanekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

 (5) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud.

 (6) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Osakonnale kooskõlastamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja eraldi dokumendina vormistatud kirjalik seisukoht koostöös valminud planeeringulahenduse kohta või tehnovõrgu valdaja märgib oma seisukoha tehnovõrkude koondplaanile.

 (7) Kui tehnovõrgu valdaja ei vasta ühe kuu jooksul taotlusele koostada planeeringu tehnovõrkude lahenduse kohta oma kirjalik seisukoht või ei viseeri vastava märkusega planeeringu tehnovõrkude koondplaani, on planeeringu koostajal õigus lahendada tehnovõrkude paiknemine planeeringus vastavalt tehnilistele tingimustele oma äranägemise järgi.

§ 14.  Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

 (1) Detailplaneeringu projekt esitatakse osakonnale riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmisele suunamise otsustamiseks paberkandjal kolmes eksemplaris ning digitaalsel kujul. Planeeringu kaardid esitatakse digitaalselt vastavalt vallavalitsuse korraldusega kehtestatud planeeringute vormistamise korrale.

 (2) Osakond kontrollib kahe nädala jooksul detailplaneeringu projekti vastavust algatatud detailplaneeringu haldusaktile, seadustele ja teistele õigusaktidele ning määrab täiendavate kooskõlastuste vajaduse, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneeringu projekt tagastatakse selle esitajale paranduste sisseviimiseks.

 (3) Nõuetele vastav detailplaneeringu projekt kooskõlastatakse algatatud detailplaneeringu haldusaktis ja osakonna poolt täiendavalt määratud riigiasutustega. Kooskõlastamise korraldab osakond. Kui planeeringu koostamise korraldamise kohta on sõlmitud leping huvitatud isikuga, korraldatakse planeeringu projekti kooskõlastamine vastavalt lepingus kokkulepitule.

 (4) Detailplaneeringu koostaja teeb planeeringu projektis kooskõlastava ametiisiku poolt nõutud parandused või esitab vastuväited kooskõlastava ametiisiku märkuste kohta. Planeeringu koostaja vastuväidete kohta annab kooskõlastav ametiisik oma kirjaliku seisukoha. Kui parandustega muudetakse planeeringu põhilahendusi, tuleb detailplaneeringu projekt uuesti kooskõlastada riigiasutuste või ametnikega, kelle varem antud kooskõlastust muudatus puudutab.

 (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering saadetakse enne vastuvõtmisele suunamise otsustamist Viljandi maavanemale planeeringu riigiasutustega ja maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks

 (6) Seadustele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekti esitab osakond vastuvõtmiseks, lähtudes määruse paragrahvi 3 punktist 4.

§ 15.  Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

 (1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel loobutakse planeerimisseaduse paragrahvides 18 kuni 21 ja määruse paragrahvis 16 sätestatud planeeringu avalikustamise nõudest ja asendatakse see planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse:
 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;
 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna ehituslikku miljööd;
 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning säilib hoonete kasutamise senine otstarve.

 (2) Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele, samuti ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud kaldaaladele.

§ 16.  Detailplaneeringu avalikustamine

 (1) Vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab osakond.

 (2) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat.

 (3) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab osakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele.

 (4) Osakond teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta.

 (5) Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles vallamajas Lembitu pst 42 ja planeeringu asukoha küla keskuses.

 (6) Avaliku väljapaneku ajal on väljapanekukoha tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele, välja arvatud riigisaladusega seotud informatsioonile.

 (7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

 (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab osakond projekteerija ja vallavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

 (9) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab osakond detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 (10) Osakond teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist

 (11) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab osakond detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise.

 (12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, tuleb kooskõlastada planeering uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneeringu projekt tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada.

 (13) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab osakond vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

 (14) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab osakond detailplaneeringu projekti järelevalve teostamiseks maavanemale.

 (15) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui:
 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud;
 2) detailplaneering on koostatud lihtsustatud korras vastavalt määruse paragrahvile 16.

§ 17.  Detailplaneeringu kehtestamine

 (1) Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud detailplaneeringud, mille kohta ei ole avalikustamise käigus esitatud vastuväiteid või kõikide esitatud vastuväidetega on arvestatud, või planeerimisseaduse paragrahvi 22 kohaselt lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringud kehtestab vallavalitsus vastavalt määruse paragrahvi 4 punktile 4.

 (2) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud, samuti riikliku kaitse alla võetud maa-ala või miljööväärtusliku hoonestusala kohta koostatud detailplaneeringud kehtestab vallavolikogu oma otsusega. Vallavolikogu otsuse eelnõu valmistab ette osakond.

 (3) Vallavalitsus otsustab kahe nädala jooksul osakonna poolt ettevalmistatud lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu vallavolikogule vastuvõtmiseks suunamise.

 (4) Detailplaneeringu kehtestanud vallavolikogu või vallavalitsus teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes.

 (5) Detailplaneeringu kehtestanud vallavolikogu või vallavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ja kehtestatud detailplaneeringu Viljandi maavanemale ning kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.

 (6) Osakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates:
 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

 (7) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust.

§ 18.  Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

 (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui vallavalitsus või planeeringuala kinnisasja omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

 (2) Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada osakonnale vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu. Osakond valmistab ette detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu.

 (3) Osakond teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

§ 19.  Miljööväärtuslik hoonestusala

 (1) Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse valla üldplaneeringu ja detailplaneeringutega.

 (2) Miljööväärtusliku hoonestusala ehitustegevuses peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

 (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi.

4. peatükk EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE 

§ 20.  Ehituslik projekteerimine

 (1) Ehitusprojekt koostatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel koostatakse ehitusprojekt projekteerimistingimuste alusel.

 (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukohta maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

 (3) Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, määratakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel detailplaneeringuga.

 (4) Määruse paragrahvi 11 lõigetes 6 ja 8 nimetatud detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel tiheasustuses on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Sellisel juhul tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Kui naaberkinnistute omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks.
[ - jõust. 02.09.2006]

 (5) Projekteerimistingimused avalikustatakse Suure-Jaani valla lehes. Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib osakond kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile.

 (6) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse osakonnale kehtestatud vormil. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus;
 2) projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500;
 3) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta.

 (7) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel väljastatakse detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused.

 (8) Arhitekt koostab projekteerimistingimused 15 kalendripäeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Vallavalitsus kinnitab projekteerimistingimused. Naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist vajavad projekteerimistingimused vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 juhule kinnitab Vallavalitsus peale vastavate kooskõlastuste saamist. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. Ehitusprojekti võib koostada kinnitatud projekteerimistingimuste alusel.

 (9) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivusaega võib pikendada samaks tähtajaks.

 (10) Majandus-ja ehitusosakonna kirjalikul nõusolekul võib ehitusprojektita:
 1) ehitada 20 – 60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist, millele ei taotleta kasutusluba;
 2) muuta ehitise tehnosüsteeme.

 (11) Osakond võib põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtudes nõuda ehitusprojekti enne käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud ehitustööde teostamiseks nõusoleku andmist.

 (12) Kehtetu
[ - jõust. 06.05.2011]

 (13) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500. Alusplaan peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrusega nr 70 kehtestatud ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemise korras sätestatud nõuetele.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (14) Ehitusprojekt esitatakse osakonnale ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt, järgides vallavalitsuse poolt planeeringute vormistamise korras informatsiooni digitaalkujul esitamisele kehtestatud nõudeid.

 (15) Kui ehitusprojekt koostatakse projekteerimistingimuste alusel või ehitise tehnovõrkude lahendus erineb kehtestatud detailplaneeringust, tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada tehnovõrkude koondplaan.

§ 21.   Ehitusluba

 (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavanema poolt volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisik, v.a. käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul. Ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette osakond.
[ - jõust. 01.10.2010]

 (2) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt.

 (3) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (4) Suure-Jaani valla munitsipaalomandisse kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 152 lõikes 2 nimetatud lihtkirjaliku nõusoleku vallavalitsus oma korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette osakond. Nõusoleku tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale annab maavanem.

 (5) Ehitusloa saamiseks tuleb:
 1) esitada osakonnale vormikohane taotlus paberkandjal;
 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on koostatud või kontrollitud vastutava spetsialisti poolt;
 3) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele. Suure-Jaani valla nimel ehitusloa taotlemisel esitab osakond teate riigilõivu tasumise kohustuse kohta finants - arendusosakonnale;
 4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks;
 5) muinsuskaitse- või looduskaitsealal üksikobjektil või selle kaitsetsoonis peab ehitusprojekt olema eelnevalt kooskõlastatud vastava ametkonnaga.

 (6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab osakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest.

 (7) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Ehitusseaduse paragrahvi 24 lõike 1 alusel ehitusloa väljastamisest keeldumise korral riigilõivu ei tagastata.

 (8) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib osakond. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitise omanik vallavalitsusele ekspertiisi kulud. Osakond teatab ehitise omanikule kirjalikult vallavalitsuse poolt tasutud ekspertiisikulude suuruse, Vallavalitsuse arveldusarve numbri, kuhu nimetatud summa kanda ja tähtaja kulude hüvitamiseks.

 (9) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Suure-Jaani vallas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks:
 1) hoonete projekteerimisel 50 ja enam inimest;
 2) rajatiste projekteerimisel 100 ja enam inimest.

 (10) Teede, tänavate, jalgrattateede ning muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatiste teeprojekti koosseisus esitatakse teeseaduse § 19 lg 2 kohaselt teostatud ekspertiisi koondseisukoht.

 (11) Ehitusseaduse paragrahvi 24 lõike 1 kohaselt ehitusluba ei väljastata, kui:
 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele või
 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või
 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud projekti koostamisele, selle koostajale või kontrollijale kehtestatud nõudeid või
 4) ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või
 5) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
 6) ajutise ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või
 7) ei ole tasutud riigilõiv või
 8) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

 (12) Osakond, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 13 ja 15 nimetatud juhtudel, väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.
[ - jõust. 01.10.2010]

 (13) Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa saamiseks esitatakse vormikohane ehitusloa taotlus käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras. Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa väljastamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette osakond.

 (14) Ehitusluba on tähtajatu, kuid ehitusseaduse paragrahvi 25 lõike 2 kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei alustata kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.

 (15) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui ehitise taotletav kasutamise otstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, ehitusloa väljastamise otsustab sama haldusorgan, kes kehtestas ehitusloa väljastamise ajal kehtiva detailplaneeringu. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui puudub kehtestatud detailplaneering ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, ehitusloa väljastamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega.

§ 22.  Kirjalik nõusolek

 (1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada arhitektiga. Väikeehitise püstitamisest detailplaneeringu kohustusega alal tuleb osakonnale teatada, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

 (2) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on 20 m2 kuni 60 m2 ehitamise või ehitise tehnosüsteemide muutmise õiguse annab osakonna kirjalik nõusolek. Käesolevas lõikes nimetatud väikeehitise ajutise ehitisena püstitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamise lubamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette osakond.

 (3) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse osakonnale vormikohane taotlus koos ehitise tehniliste andmetega. Taotlusega koos esitatakse väikeehitise asendiplaan ja asukoha koordinaadid ja lisaks:
 1) väikeehitise hulka kuuluva hoone korral vähemalt mõõtudega põhiplaanid, lõiked ja vaated;
 2) piirdeaia, avatäidete korral mõõtudega vaated;
 3) rajatise korral mõõtudega joonis. Osakonnal on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti.
[ - jõust. 06.05.2011]

 (4) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab osakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest.

 (5) Ehitusseaduse paragrahvi 16 lõike 4 kohaselt kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
 5) üldplaneeringuga kehtestatud hoonestusaluse pinna protsent ei võimalda ehitamist või
 6) kavandatav ehitis on vastuolus antud piirkonna hoonestuslaadiga või
 7) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.

 (6) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine vormistatakse majandus- ja ehitusosakonna motiveeritud kirjana.
[ - jõust. 01.10.2010]

 (7) Osakond, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses ja lõikes 9 nimetatud juhtudel, annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

 (8) Osakond säilitab ehitusloa väljastamisega või kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

 (9) Kehtetu

[ - jõust. 06.05.2011]

§ 23.  Ehitamine

 (1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostab Suure-Jaani valla haldusterritooriumil vallavanema poolt volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisik.
[ - jõust. 01.10.2010]

 (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a. määruse paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud juhul. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.

 (3) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a. väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, ehitamise korral.

 (4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine Majandustegevuse registris (MTR) registreeritud isikult.

 (5) Kinnistu väliste tehnorajatiste püstitamiseks vajalike kaevetööde tegemiseks Suure-Jaani valla haldusterritooriumil tuleb taotleda kaevamisluba osakonnalt vastavalt valla kaevetööde eeskirjale. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla vői puhkeala sulgemine vői osaline sulgemine toimub vastavalt valla teede ja tänavate sulgemise korrale.

 (6) Kruntide vahelist piiret võib rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata asendiplaanil fikseeritud naabrite kirjaliku nõusoleku alusel. Tänavaäärse piirde joonis tuleb kooskõlastada vastavalt määruse paragrahvi 24 lõikele 12.

 (7) Ehitada võib ehitusettevõtja.

 (8) Vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks vajaliku ühenduse (rajatis kui väikeehitis EhS § 15 lg 1 p 2 mõttes) rajamine toimub ehitusseaduse paragrahvi 16 lõike 1 punkti 1 alusel. Liitumiseks on vaja ehitist teenindava rajatise kasutusluba. Koos kasutusloa taotlusega tuleb esitada teostusjoonis koos koordinaatidega.
[ - jõust. 06.05.2011]

 (9) Ehitise omanik on kohustatud esitama Majandus-ja ehitusosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist vormikohase teatise ehitamise alustamise kohta.

 (10) Tehnorajatise omanik kohustatud teavitama ehitamise alustamisest puudutatud kinnisasja omanikke tähitud kirjaga või isiklikult allkirja vastu.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (11) Elamurajoonides on Suure-Jaani Vallavolikogu poolt kehtestatud avaliku korra eeskirjas sätestatud öörahu ajal, see on 01. septembrist - 31. maini kell 23.00 – 07.00 ning 01. juunist – 31. augustini kell 24.00 – 06.00, keelatud ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.

 (12) Ehitisele vaivundamendi rajamise korral hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses tuleb kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. Vaiatöödel kasutatav tehnoloogia kooskõlastatakse igal konkreetsel juhul Majandus-ja ehitusosakonnaga.

 (13) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtlikuks muutunud ehitise omanik peab sellise ehitise ettekirjutust ootamata viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele. Kui ehitise omanik ei likvideeri tekkinud olukorda koheselt, siis valla ehitusjärelvalve teeb ettekirjutise ja selle täitmata jätmise korral võib ehitusjärelvalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (14) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite) säilimise ja kasutatavuse.

 (15) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (151) Ehitamise tehnilised dokumendid on:
 1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
 2) ehitustööde päevik;
 3) kaetud tööde aktid;
 4) töökoosolekute protokollid;
 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (152) Eri liiki ehitiste ehitamisel tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded on vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 71.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (153) Väikeehitise ehitamise korral ei ole nõutav ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine.
[ - jõust. 01.11.2007]

§ 24.  Monumentaalkunsti- ja väikevormide püstitamine ning hoonete välisilme muutmine

 (1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaalkunsti- või väikevorme Suure-Jaani vallas avalikult kasutatavale territooriumile või muuta hoonete välisilmet.

 (2) Avalikkusele avatud territooriumile paigaldatakse monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid või -tahvlid vallavalitsuse korralduse alusel. Korralduse eelnõu valmistab ette osakond.

 (3) Avalikul territooriumil asuvad monumendid, skulptuurid jms kunstiteosed peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta.

 (4) Monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse Majandus-ja ehitusosakonnale vabas vormis avaldus, millele on lisatud:
 1) asendiplaan geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500;
 2) monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi joonised;
 3) vallavalitsuse poolt moodustatava vastava komisjoni otsus;
 4) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus;
 5) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek.

 (5) (5) Avalduse menetlemisele kohaldatakse määruses kirjaliku nõusoleku andmisele sätestatud korda ja tähtaegu, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

 (6) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil kooskõlastatakse eelnevalt osakonnaga.Lõike tekst

 (7) Tänava- ja pargiinventari ning kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume inventari paigaldamiseks kooskõlastatakse inventari asukoht ning näidised või eskiisjoonised arhitektiga.

 (8) Hoonele uue kujundusega või teisest materjalist välisuste ja akende paigaldamine, ehitise värvitooni muutmine, fassaadi elementide (sildid, viidad, päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult arhitekti eelneval loal, kes kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. Kirjaliku kooskõlastuse olemasolu on ehitusloa väljastamise eelduseks.

 (9) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse osakonnale vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitse alal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka muinsuskaitseametiga.

 (10) Soovi korral võib hoone omanik tellida fassaadivärvide lahenduse (värvipassi). Arhitekt kooskõlastab või koostab ise hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus.

 (11) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

 (12) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks Majandus-ja ehitusosakonnale. Muinsuskaitse- ja looduskaitsealal ja selle kaitsevööndis ehitamiseks on nõutav ka muinsuskaitseameti- ja keskkonnateenistuse luba.

 (121) Lõike tekst

§ 25.  Ehitise kasutusluba

 (1) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks.

 (2) Majandus-ja ehitusosakonnale esitada kasutusloa saamiseks ehitise omanikul taotlus. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt:
 1) vormikohane taotlus;
 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
 3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid, s.h. ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel ja juurdeehitustel), ehituse täitedokumentatsioon, varjatud tööde aktid, ehitustööde päevikud, teostusmõõdistamise joonised ja ehitusjärgse mõõdistamise joonised;
 4) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa või tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist tõendav dokument;
 5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
 6) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta tuleb lisada taotlusele.
 7) Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (3) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudlikud, teatab osakond sellest viivitamatult kasutusloa taotlejale, andes kasutusloa taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Keeldumine vormistatakse majandus-ja ehitusosakonna motiveeritud kirjana.
[ - jõust. 01.10.2010]

 (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist.

 (5) Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule.
[ - jõust. 01.11.2007]

 (6) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

 (7) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks osakond. Ajutisele ehitisele või selle osale uueks tähtajaks või kasutamise otstarbe muutmiseks kasutusloa andmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette osakond.

 (8) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

 (9) Ehitusseaduse paragrahvi 34 lõike 1 kohaselt kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
 1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või
 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või
 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või
 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või
 5) kasutusloa taotlusel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või
 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või
 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
 8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või
 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või
 10) ei ole tasutud riigilõiv või
 11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või
 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või
 13) ei ole esitatud ehitise tehnilise kontrolli teostamist tõendavat dokumenti või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või
 14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

 (10) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa.

§ 26.  Nõuded olemasolevatele ehitistele

 (1) Kehtetu
[ - jõust. 06.05.2011]

 (2) Enne ehitusseaduse jõustumist (so enne 01.01.2003) ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse § 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas.

 (3) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist (so enne 21.06.1995) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades osakonnale:
 1) kasutusloa taotluse;
 2) ehitise mõõdistusprojekti;
 3) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.
Käesoleva paragrahvi kohaselt ehitistele kasutusloa väljastamise korral ei pea osakond kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele.

 (5) Õigusliku aluseta püstitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette osakond.

 (6) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima osakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

§ 27.  Kinnistute jagamine ja ühendamine, katastriüksuse sihtotstarbe määramine

 (1) Kinnistute ühendamisel ja jagamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest planeeringunõuetest:
 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks;
 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine;
 3) kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks;
 4) kinnistule otstarbeka juurdepääsutee tagamine;
 5) kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine;
 6) kinnistu kiildumise ja ribasuse vältimine;
 7) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine.

 (2) Kinnistu jagamine või ühendamine teostatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele.

 (3) Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad katastriüksuse piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise.

 (4) Vallavalitsus võib oma korraldusega, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada detailplaneeringut koostamata:
 1) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
 2) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too kaasa nende kruntide ehitusõiguse, v.a. ehitusalune pindala, ja seniste kasutustingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

 (5) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel vallavalitsuse korraldusega.

 (6) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab vallavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe alusel.

 (7) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab vallavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel.

 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel on olemas kehtestatud detailplaneering, määrab katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel sama haldusorgan, kes kehtestas detailplaneeringu. Lõike tekst

 (9) Ehitise kasutusotstarbe muutust alla 5% ehitise suletud netopinnast katastriüksuse sihtotstarbes ei kajastata.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 - 8 nimetatud haldusaktide eelnõud valmistab ette osakond.

§ 28.  Krundi ja ehitiste korrashoid

 (1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Suure-Jaani valla heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse §-st 147.

 (2) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt osakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel

 (3) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.

 (4) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu.

§ 281.  Supluskohtade rajamine vallas

 (1) Supluskoha rajamine toimub vastavuses looduskaitseseaduse paragrahvi 42 lõikega 4 ja käesoleva määrusega.

 (2) Supluskoht võib koosneda järgmistest võimalikest elementidest:
 1) muru, liiva või laudparve(terrassiga) kaetud kallas;
 2) vastava märgistuse (poidega) piiratud veeala (akvatoorium), mille põhi puhastatakse vesikasvudest ja mudast. Kui põhi ei ole liivane, kaetakse see liivakihiga. Supluskoha sügavus 0-1,8 m;
 3) kuni 0,5 m kõrgune sild (paadisild), mille juurde kuulub vettemineku trepp;
 4) kohtkindlad istepingid kaldal vähemalt 10 m veepiirist;
 5) riietuskabiin vähemalt 10 m veepiirist;
 6) prügiurn(id) vähemalt 10 m veepiirist;
 7) käimla 25 kuni 150 m veepiirist;
 8) teadetetahvel.

 (3) Avaliku kasutusega supluskoht peab vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 74 „Nõuded suplusveele ja suplusrannale". Supluskoha avamiseks tuleb teha taotlus Tervisekaitseinspektsioonile.
[ - jõust. 06.05.2011]

5. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 29.  Rakendussätted

 (1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega.

 (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.

 (3) Käesolevast tekstist välja jäetud]

 (4) Määrus jõustub 1. juunil 2006.