KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Heakord

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kernu valla heakorraeeskiri

Vastu võetud 19.01.2006 nr 1
jõustumine 01.03.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-de 6 lg 3 p 2 ja 22 lg 1 p 36¹ ja 36², looduskaitseseaduse § 45, loomakaitseseaduse § 5 lg 3 ja loomatauditõrje seaduse § 11 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kernu valla heakorraeeskirja reguleerimisala

  (1) Kernu valla heakorraeeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab heakorranõuded, koerte ja kasside pidamise nõuded, Laitse kalmistu (edaspidi kalmistu) kasutamise korra ning valla tiheasustusaladel puude raiumise korra ja on täitmiseks kohustuslik kõigile isikutele.

  (2) Eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu heakorranõuded jäätmehoolduse korraldamisel ja kaevetööde tegemisel.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
avalik koht - iga territoorium, ehitis või selle osa, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav;
kinnistu - kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus;
omanik - kinnistu omanik. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja valitseja, kui valdamine, kasutamine ja valitsemine toimub õiguslikul alusel;
puhastusala - kinnistu ja sellega külgneva tee vahel olev ala;
avalik ujumiskoht – Allika tiik ja Haiba tiik;
tiheasustusala - selgelt piiritletav kompaktse asustusega territooriumi osa. Puude raiumise osas on eeskirjas tiheasustusalaga võrdsustatud ka väljaspool tiheasutusalasid asuvad haljasalad, pargid, elamumaad, Laitse kalmistu, samuti maatükid, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust;
kalmistu - üldkasutatav territoorium Laitse külas, mis vastavalt Kernu valla üldplaneeringule on ette nähtud surnute matmiseks. Kalmistu juurde kuuluvad parkla, veevõtukoht, jäätmekogumiskoht, piirdeaed, tööriistakuur, teadetetahvel;
hauaplats - maa-ala kalmistul, mis on eraldatud hauaplatsi valdajale surnu(te) matmiseks, ja mis koosneb ühest või mitmest hauakohast (hauast);
hauaregister - haudade ja hauaplatsi valdajate andmekogu;
matmisraamat – matmiste registreerimise raamat.
[RT IV, 29.12.2015, 96 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Eeskirja 3. peatükis kasutatakse mõisteid loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse tähenduses.

2. peatükk HEAKORRANÕUDED 

§ 3.   Keelud heakorra tagamiseks

  (1) Heakorra tagamiseks on keelatud:
  1) prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse;
  2) veekogudes või nende ääres pesu ja liiklusvahendite pesemine ning veekogude risustamine või reostamine muul moel;
  3) põllumajandustööde tegemisel teede kasutamine pöörderibadena;
  4) sõiduteele lume kuhjamine, sealhulgas tee lumest lahtilükkamise käigusteise teeotsa kinnilükkamine;
  5) vaipade kloppimine korterelamute rõdudel;
  6) pesu kuivatamine korterelamute rõdudel rõdupiirdest kõrgemal;
  7) murukamara kahjustamine;
  8) kõrghaljastuse kahjustamine, sealhulgas tarade, traatide, siltide ja muu taolise kinnitamisega puude külge;
  9) teerajatise ja tee kaitsevööndi kahjustamine ja risustamine;
  10) puhastusala kasutamine kütte-, ehitus- ja muu materjali või üldist ilmet rikkuvate esemete hoidmiseks, samuti loetletud materjalide ja esemete hoidmine mujal väljaspool kinnistut;
  11) pinnaveekraavide täitmine;
  12) kulu põletamine;
  13) prahi ja oksarisu põletamine tuulise või kuiva ilmaga;
  14) tuha kasutamine libedusevastaseks tõrjeks kohalikel maanteedel ning muudel valla omandis olevatel teedel.

  (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud keeldudele on heakorra tagamiseks avalikes kohtades keelatud:
  1) igasugune reostamine ja risustamine, sealhulgas prahi mahaloopimine ning seintele ja piiretele sodimine;
  2) puude, põõsaste ja lillede murdmine, koorimine või muul viisil kahjustamine, sealhulgas puudelt mahla võtmine ning puude ja piirete otsa ronimine;
  3) pargiinventari (lillekastid, pingid, valgustid, prügikastid, piirded, viidad, rattahoidjad, väikevormid), kaldaehitiste (sillad, purded), veekaitserajatiste kahjustamine, lõhkumine ja omavoliline ümberpaigutamine;
  4) aegunud teadaannete ja reklaamplakatite ülesjätmine;
  5) mootorsõidukite parkimine haljasaladele;
  6) mootorsõidukite parkimine lähemale kui 25 meetrit veepiirist, välja arvatud selleks otstarbeks rajatud ja tähistatud kohad;
  7) lõkke, välja arvatud avaliku lõkke, tegemine;
  8) telkimine selleks mitte ettenähtud kohas.

§ 4.   Kohustused heakorra tagamiseks avalikes kohtades

  (1) Valla omandis olevate kohalike maanteede hoid toimub teehoiukava alusel. Valla omandis olevate teede, väljakute, parkide, haljasalade, bussipeatuste ja teiste avalike kohtade muud hooldamist ja puhastamist korraldab vallavalitsus, välja arvatud juhtudel, kui on kehtestatud koormised nende heakorra tagamiseks.

  (2) Avalikes kohtades toimuvatel rahvaüritustel peab ürituse korraldaja tagama piisava arvu jäätmete kogumisvahendite olemasolu ning ürituse territooriumi ja selle ümbruse korrastamise 24 tunni jooksul peale ürituse lõppemist. Vallavalitsus võib ürituse korraldajale esitada ka muid nõudmisi, sealhulgas tualettide paigaldamise nõude.

  (3) Tänavakaubanduse müügipunktide (kiosk, müügilaud, auto, haagis) juurde on müüjad kohustatud paigaldama jäätmete kogumisvahendi, tagama selle õigeaegse tühjendamise, hoidma puhtana müügipunkti ümbruse vähemalt 10 meetri raadiuses (kui müügiloal pole märgitud teisiti). Kogumisvahendina võib kasutada niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte, mis on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse, ning kaanega suletavaid jäätmemahuteid. Järgida tuleb ka muid Kernu valla jäätmehoolduseeskirjaga jäätmete kogumisvahendile kehtestatud nõudeid.

  (4) Üldkasutatava lastemänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama mänguväljaku hooldamise ja rajatiste remondi.

§ 5.   Kohustused heakorra tagamiseks kinnistutel

  (1) Omanikud on kohustatud:
  1) tagama kinnistul üldise puhtuse ja korra, sealhulgas piirdeaedade, väravate ning hoonete fassaadide, fassaadielementide ja vihmaveesüsteemide korrasoleku;
  2) niitma korrapäraselt muru ja rohtu, pügama hekki, kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need segavad liiklemist kõnniteel, varjavad liiklusmärke või muul viisil nähtavust või ulatuvad elektri- või sideliinidesse;
  3) tegema vajadusel umbrohutõrjet ja hoidma kinnistut võsastumise eest;
  4) hoidma juurdepääsuteed tehnovõrkudele ja tuletõrje veevõtukohtadele läbipääsetavad ja korras, tähistama kinnistul asuvad avalikud tuletõrje veevõtukohad;
  5) korrastama või lammutama lagunenud ehitised;
  6) hoidma juurdepääsuteed elamutele ja üldkasutatavatele hoonetele ning välistrepid puhtana jääst ja lumest, tegema vajadusel lume- ja libedusetõrjet, kasutades selleks liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku;
  7) kõrvaldama ehitistelt lume ja jääpurikad, varisemisohtlikud kivid ja plaadid jms ning tagama nende tööde tegemise ajal ohutuse, tähistades vajadusel eelnevalt ohtliku töötsooni;
  8) puhastama (sealhulgas võsast), niitma ja korras hoidma puhastusala, sealhulgas puhastusalal asuvad kraavid, truubid, sadeveekaevud, -tunnelid ja valguskaevud, maa-aluste tehnovõrkude luugid ja restid;
  9) varustama tiheasustusaladel paiknevad elamud ja korterelamutes ka korterid ja postkastid korrektsete ja nähtavate numbrisiltidega;
  10) tagama korterelamute trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise;
  11) hoidma korras loomakasvatushoone ümbruse ja vältima selle reostumist virtsa ja sõnnikuga;
  12) tagama heitveekogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
  13) koristama kasvuhoonetelt katkise kile pärast hooaja lõppu;
  14) tagama päikesetõusust päikeseloojanguni juurdepääsu kaitstavatele loodusobjektidele.

  (2) Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab kinnistu koristama omanik.

§ 6.   Heakord koduloomade ja -lindude pidamisel

  (1) Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus selline tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega ja on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse.

  (2) Kariloomade või kodulindude pidamine mujal kui tootmismaa või maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel saab toimuda erandkorras ainult vallavalitsuse nõusolekul. Enne küsimuse otsustamist kuulab vallavalitsus ära menetlusosaliste, sealhulgas naabrite arvamused ja vastuväited. Erandeid ei saa teha aianduspiirkondades. Vallavalitsuse nõusolekuna kariloomade või kodulindude pidamiseks tuleb käsitleda ka loomapidamishoonete püstitamiseks ja kasutamiseks antud ehitus- ja kasutuslubasid.

  (3) Loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal, samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti.

  (4) Loomi ja linde ei tohi pidada koolide, lasteasutuste, toitlustusäride, kaupluste ja teiste ühiskondlike hoonete vahetus läheduses (lähemal kui 50 meetrit).

§ 7.   Heakord ehitustööde tegemisel

  Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale alale või teele. Ajutised piirded peavad olema hooldatud ja tagama möödujate ohutuse.

3. peatükk NÕUDED KOERTE JA KASSIDE PIDAMISEL 

§ 8.   Nõuded koerte ja kasside pidamisel

  (1) Koera ja kassi pidamisel peab loomapidaja järgima seadusega kehtestatud loomapidamisnõudeid ja loomade pidamise veterinaarnõudeid ning täitma muid talle seadusega pandud kohustusi.

  (2) Koera ja kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda ning teiste isikute rahu ja turvalisust.

  (3) Koera ja kassi võib pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium peab olema tarastatud selliselt, et koer sealt välja ei pääseks ja oleks välistatud kallaletungimise võimalus inimestele ja loomadele. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik.

  (4) Vajadusel on omanik kohustatud tähistama sissepääsu territooriumile sildiga “Kuri koer” või muu sildiga koera olemasolu kohta. Taoline silt peab olema paigutatud nähtavale kohale. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute, samuti teiste territooriumi kasutama õigustatud isikute ja nende külaliste ohutu pääsu territooriumile.

  (5) Loomapidaja peab tagama looma vaktsineerimise loomataudide vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid.

§ 9.   Koera või kassiga avalikus kohas viibimine

  (1) Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab loomapidaja tagama:
  1) järelevalve oma koera või kassi üle vältimaks nende lahtipääsemist. Koera tohib viia avalikku kohta rihma või keti otsas;
  2) järelevalve oma kasvult või käitumise poolest ohtliku koera üle. Sellisel koeral peab avalikus kohas viibimisel olema ka suukorv peas;
  3) oma koera või kassi reostuse kohese koristamise.

  (2) Keelatud on:
  1) nakkusohtlikult haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine;
  2) viibimine koera või kassiga kaubandus- ja toitlustusettevõtetes, spordi- ja mänguväljakutel, haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja ametiasutustes, kalmistul, avalikes ujumiskohtades, kultuuriüritustel ja teistes rahvarohketes paikades, välja arvatud selleks ettenähtud kohad ja üritused.

§ 10.   Hulkuvad koerad ja kassid

  Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab vallavalitsus.

§ 11.   Koerte üle arvestuse pidamine

  Arvestuse pidamist koerte üle korraldab vallavalitsus.

4. peatükk NÕUDED KÜTTEKOLDEVÄLISE TULE TEGEMISEL 

§ 12.   Nõuded küttekoldevälise tule tegemisel

  (1) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb kinni pidada tuleohutuse üldnõuetest.

  (2) Küttekoldevälise tule tegemine on lubatud väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 3 m/sek, s.o tuulevaikusega või vaikse tuulega, selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel, põletamist teostava isiku juuresolekul ja järelevalvel.

  (3) Küttekoldevälist tuld võib teha vähemalt 15 meetri kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali ladustamise kohast ja vähemalt 30 meetri kaugusel metsast.

  (4) Avaliku lõkke, s.o. lõkke, mis on tehtud avalikus kohas üldiseks kasutamiseks (näiteks jaanituli), tegemise peab korraldaja eelnevalt kooskõlastama Harjumaa Päästeteenistuse ja vallavalitsusega.

5. peatükk TIHEASUSTUSALAL KASVAVATE PUUDE RAIUMISE KORD 

§ 13.   Raieluba

  (1) Puude, mille rinnasdiameeter (tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt) on vähemalt 13 sentimeetrit, raie tiheasustusalal on lubatud vallavalitsuse poolt kinnisasja omanikule välja antud raieloa alusel. Raieloa vormi kehtestab vallavalitsus.

  (2) Raieloaga võib taotlejale panna asendusistutuse kohustuse

  (3) Raieluba ei ole vaja:
  1) ohtlike puude raiumiseks. Nimetatud raiest peab kinnisasja omanik vallavalitsust teavitama kolme päeva jooksul peale raiumist;
  2) metsamaa kõlvikutel asuva metsa raiumiseks, kui raiet tehakse metsamajandamiskava alusel. Nimetatud raiest peab kinnisasja omanik vallavalitsust eelnevalt teavitama;
  3) puude raiumiseks istandustes ja puukoolides;
  4) nähtavust piiravate puude raiumiseks tee kaitsevööndis;
  5) puude raiumiseks raudtee kaitsevööndis, kui see on vajalik raudteeliikluse ohutuse tagamiseks;
  6) puude raiumiseks tehnovõrkude ja –rajatiste kaitsevööndites, kui see on vajalik tehnovõrkude ja –rajatiste hooldamiseks ja säilitamiseks.
[RT IV, 29.12.2015, 96 - jõust. 01.01.2016]

§ 14.   Raieloa taotlus

  (1) Raieloa taotluse saab vallavalitsusele esitada kinnisasja omanik.

  (2) Raieloa taotlus peab olema kirjalik ning selles tuleb ära näidata andmed taotleja kohta ja puude raiumise põhjus (taotluse vormi kehtestab vallavalitsus).
[muudetud Kernu Vallavolikogu 15.05.2008 määrusega nr 11, jõust 01.07.2008]

  (3) Raieloa taotluse läbivaatamisel vallavalitsus:
  1) kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning nõuab taotlejalt vajadusel täiendavaid dokumente ja selgitusi;
  2) otsustab raieloa andmise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Koos raieloa andmisega tuleb otsustada selle kehtivus ja muud olulised raieloa tingimused;
  3) raieloa andmise korral korraldab raiutavate puude looduses märgistamise.

§ 15.   Raieloa andmisest keeldumine

  (1) Vallavalitsus keeldub raieloa andmisest, kui:
  1) raieloa taotlus ei vasta eeskirja paragrahvi 14 lõikes 2 esitatud nõuetele ja taotleja ei kõrvalda puudusi talle selleks antud tähtaja jooksul;
  2) tegemist on olulise tähtsusega põlispuu(de)ga, eripäras(t)e või muul põhjusel väärtusliku (väärtuslike) puu(de)ga;
  3) raiumine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, piirkonna looduse eripära, rohelist võrgustikku või rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega.

  (2) Vallavalitsus võib keelduda raieloa andmisest, kui täielikult või osaliselt metsastatud maaüksusel säiliks vähem kui 50% katastriüksusel asuvast kõrghaljastusest või metsast ning raiumiseks puuduvad kaalukad põhjused (näiteks puude ulatuslikud kahjustused).
[RT IV, 29.12.2015, 96 - jõust. 01.01.2016]

§ 16.   Nõuded raietöödele

  Raietööd tuleb teostada tehniliselt õigesti ning raiekoht korrastada.

6. peatükk LAITSE KALMISTU KASUTAMISE KORD 

§ 17.   Kalmistu haldamine

  (1) Kalmistu haldamist korraldab vallavalitsus.

  (2) Vallavalitsus peab kalmistu kohta järgmist dokumentatsiooni:
  1) hauaregistrit;
  2) matmisraamatut;
  3) kalmistu plaani, millele on kantud hauaplatsid ja hauad.

  (3) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele vallavalitsuse arhiivis.

  (4) Kalmistu on avatud iga päev.

  (5) Vallavalitsus:
  1) korraldab kalmistu üldkasutatavate alade korra ja puhtuse;
  2) tagab kalmistul nõuetekohas(t)e prügikonteineri(te) olemasolu;
  3) tagab kalmistul haudade korrastamiseks ja kaevamiseks töövahendite olemasolu;
  4) tagab kalmistul teadetetahvli olemasolu (teadetetahvlil peavad olema kalmistuvahi kontaktandmed ja kalmistu kasutamise kord - väljavõte eeskirjast).

§ 18.   Hauaplatsi eraldamine, registreerimine ja kättenäitamine

  (1) Hauaplatsi eraldab kalmistuvaht surmatunnistuse ettenäitamisel.

  (2) Kalmistuvaht registreerib hauaplatsi eraldamise hauaregistris, märkides sinna andmed hauaplatsi asukoha kohta, surnu ees- ja perekonnanime, vanuse, viimase elukoha, surmaaja ning surmatunnistuse numbri koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmiskohaga, hauaplatsi asukoha ja hauaplatsi valdaja ees- ja perekonnanime, aadressi ja sidevahendite numbrid.

  (3) Kalmistuvaht näitab hauaplatsi taotlejale kätte hauaplatsi asukoha ja märgib platsi looduses. Eraldatava hauaplatsi suurus (hauakohtade arv platsil) sõltub taotleja soovist ja võimalustest.

§ 19.   Matmine ja pealematmine

  (1) Matusekorraldaja on kohustatud matmise aja ja hauakaevamise eelnevalt kalmistuvahiga kooskõlastama.

  (2) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema kaks meetrit, urniga matmisel üks meeter.

  (3) Pealematmine võib toimuda 25 aasta möödumisel. Kultuurilooliste isikute haudadele on pealematmine keelatud.

  (4) Hauakaevamisel hauast väljatulnud säilmed tuleb matta haua põhja.

  (5) Kalmistuvaht registreerib toimunud matuse matmisraamatus.

§ 20.   Hauaplatsi kasutamine ja hooldamine

  (1) Hauaplatsi valdaja on kohustatud:
  1) hoidma hauaplatsi ja sellega piirnevat teeosa heakorrastatuna ja puhtana;
  2) korrastama hauaplatsi peale matust;
  3) likvideerima teistele hauaplatsidele matmise käigustekitatud kahjustused hiljemalt viie päeva jooksul pärast matust, kui kahjustatud hauaplatside valdajatega ei ole kokku lepitud teisiti;
  4) viima kalmistu tööriistakuuri tagasi sealt kasutamiseks võetud inventari – tööriistad, äärelauad, haudalaskmise lindid jm.) ning hüvitama lõhutud inventari maksumuse;
  5) toimetama hauaplatsilt ja sellega piirnevalt teeosalt koristatud prahi prügikonteinerisse.

  (2) Hauarajatised (hauatähised, piirded ja istepink) ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires ja olema paigaldatud nii, et haua kaevamisel külgnevale hauaplatsile ei tekiks varisemisohtu.

  (3) Hauaplatsi haljastus peab olema madal, istutada tohib puid-põõsaid, mille kõrgus täiskasvanult ei ületa kahte meetrit.

  (4) Kalmistuvahil on õigus nõuda hauaplatsi valdajalt kalmistu ilmet häirivate hauarajatiste ja haljastuse eemaldamist.

§ 21.   Hauaplatsi kasutusõiguse lõpetamine

  Vallavalitsusel on kalmistuvahi ettepanekul õigus hauaplatsi kasutusõigus lõpetada, kui hauaplats on jäetud hooldamata – hauaplats on rohtunud või risustunud, hauarajatised lagunenud või kõdunenud. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. hauaplatsi kasutusõiguse saab lõpetada, kui hoiatustähise paigaldamisest järgneva kahe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata. Kui hauaplatsi valdaja ja tema elukoht on teada, tuleb teda hauaplatsi kasutusõiguse lõpetamise kavatsusest ka kirjalikult teavitada.

§ 22.   Keelud heakorra tagamiseks kalmistul

  Lisaks eeskirja paragrahvis 3 sätestatud keeldudele on kalmistul keelatud:
  1) hauaplatside ja kalmude kahjustamine ja risustamine;
  2) viibimine kalmistul koos loomadega;
  3) sõita kalmistule mootorsõidukitega ilma kalmistuvahi loata;
  4) hõivata või tähistada omavoliliselt võõraid või hooldamata hauaplatse;
  5) rikkuda oma tegevusega kalmistu rahu.

7. peatükk VASTUTUS JA EESKIRJA RAKENDAMINE 

§ 23.   Vastutus eeskirja rikkumise eest

  (1) Vastutuse eeskirja rikkumise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 märgitud juhtudel, sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66².

  (2) Vastutuse koerte ja kasside pidamise nõuete rikkumise eest sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66³.

  (3) Vastutuse juurdepääsu sulgemise eest kaitstavatele loodusobjektidele päikesetõusust päikeseloojanguni sätestab looduskaitseseaduse § 71.

  (4) Vastutuse tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest sätestab looduskaitseseaduse § 73. Raiekoha korrastamata jätmisel teeb vallavalitsus raieloa omanikule ettekirjutuse, mille tähtajaks täitmata jätmisel võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

  (5) Vastutuse teerajatise ja tee kaitsevööndi kahjustamise ja risustamise eest sätestavad teeseaduse §-d 44⁴ ja 44⁶.

§ 24.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 25.   Eeskirja jõustumine ja rakendamine

  (1) Eeskiri jõustub 1. märtsil 2006. a.

  (2) Eeskirja paragrahvi 6 lõiget 4 ei rakendata Ruila tallide suhtes.

  (3) Eeskirja paragrahvi 9 lõiget 2 ei rakendata pimeda inimese juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes.

  (4) Eeskirja V peatükk ei reguleeri kasvava metsa (metsaseaduse tähenduses) ja viljapuude raiumist.