Kiviõli linna kaevetööde eeskirja kehtestamine
Vastu võetud 11.09.2008 nr 49
RT IV, 28.08.2012, 49
jõustumine 18.09.2008
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 22.12.2016 | RT IV, 29.12.2016, 35 | 01.01.2017 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel.
1. osa KIVIÕLI LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Kaevetöö eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Kiviõli linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.
(2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetööl juhul, kui maa ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja -rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku tähenduses, ei ole kaeveluba nõutav ehitusloaga reguleeritud kaevetööle.
[RT IV, 29.12.2016, 35 - jõust. 01.01.2017]
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
1) kaevetöö on:
a) süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;
b) töö, mille tegemise käigus eemaldatakse tee- või pinnakate ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse tähenduses;
c) puude istutamine või väljajuurimine;
d) ehitusgeoloogilised puurimistööd;
2) kaevetöö tegija – isik, kes teeb kaeveloa alusel kaevetööd;
3) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mille tegemist ei saa edasi lükata;
4) vastutav isik – kaevetöö tegija poolt määratud isik, kes vastutab kaevetööde eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, on vastutavaks isikuks kaevetöö tegija tegevjuht või juhatuse liige;
5) tehnorajatis ja -võrk – maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk vms;
6) süvend – kaevetöö tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavusega õõs;
7) kaeveala – kaevis ja sellega vahetult piirnev ala;
8) kaeveloa avaldus – vormikohane blankett, mille täidab ja esitab kaevetöö tegija linnavalitsusele;
9) kaeveluba – vormikohane luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks sellel märgitud kohas, tähtajal ja tingimustel;
10) kaevis – looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.
§ 3. Kaevetöö teostamise üldnõuded
(1) Kaevetööd on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku tähenduses, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või linnavalitsusele esitatud ehitusteatis.
[RT IV, 29.12.2016, 35 - jõust. 01.01.2017]
(2) Ehitusgeoloogilisi töid tehakse kooskõlas ehitusseadustikuga. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos kaeveloa avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puurkaevude või šahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaevetöö lõpetamisel ja säilitatakse linnavalitsuse arhiivis.
[RT IV, 29.12.2016, 35 - jõust. 01.01.2017]
(3) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimalikult lühima aja jooksul ja tee- või pinnakatet vähimal kahjustaval viisil.
(4) Kolme aasta jooksul pärast linna omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uue asfaltbetoonkatte ehitamist on kaevetöö reeglina keelatud, välja arvatud erakorraliselt tehnovõrkude avarii korral.
(5) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Muu katte kasutamiseks tuleb saada linnavalitsusest asjakohane luba.
(6) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastustööde taastamistööde kvaliteedi eest kahe aasta jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist linnavalitsuse spetsialisti poolt. Kui taastamistöid ei ole võimalik ilmastikust tulenevate põhjuste tõttu koheselt lõplikult taastada, hoiab taastamata katet kuni selle nõuetekohase taastamiseni korras kaevetöö tegija.
§ 4. Tehnorajatise ehitusprojekt
(1) Kaeveloa saamiseks esitab kaevetöö tegija linnavalitsusele kaeveloa taotluse avalduse ja ehitusprojekti. Vajadusel võib linnavalitsus nõuda täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi.
(2) Kaevetööd ettenägev ehitusprojekt kooskõlastatakse kaevetöö alal asuvate tehnovõrkude valdajatega ja haldajatega ning maa omaniku/valdajaga. Muinsuskaitse objektide, looduskaitseobjektide ja nende kaitsevööndis kaevetööd ette nägev projekt kooskõlastatakse täiendavalt Muinsuskaitseameti ja keskkonnateenistuse esindajaga.
(3) Piki teed tehnovõrkude rajamisel projekteeritakse need võimalusel väljapoole sõidutee ja kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumist tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral.
(4) Liiklusohutuse tagamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides ning eesmärgiga välistada uute teede läbikaevamist, tuleb võimaluse korral uute rajatavate ja rekonstrueeritavate tehnorajatiste paigaldamisel eelistada kinnist meetodi.
(5) Tuleb vältida valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni. Kui see ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi, vältimaks puude juurestiku vigastamist.
§ 5. Kaeveluba
(1) Kaeveloa saamiseks esitab kaevetöö tegija linnavalitsusele vormikohase avalduse (lisa 1).
(2) Eramaal toimuva kaevetöö tegemise korral esitatakse ka maaomaniku kooskõlastus.
(3) Juriidilisest isiku kaevetöö tegija esitab taotluse juhatuse liikme ja vastutava isiku allkirjaga.
(4) Kaeveloa avaldusele lisatakse:
1) tehnorajatise kinnitatud ja vajalike kooskõlastustega ehitusprojekt, tööjoonis ning ehitusluba või ehitusloa taotlus;
2) tegevusloa koopia, kui avalduses märgitud töö tegemiseks on nõutav tegevusloa olemasolu;
3) vastutava isiku isikuttõendava dokumendi koopia;
4) tööde ajagraafik;
5) taotlus liikluse ajutise piiramise või sulgemise ning transpordi ümberkorralduse kohta koos liikluskorralduse ajutise skeemiga;
6) kaevetöö käigus äraveetava (asendatava) pinnase, lammutusprahi vms äraveo ja ladustamiskoht;
7) puude raie korral raieluba või raieloa taotlus;
8) garantiikiri, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja rahaliste vahendite, seal hulgas taastamistööde tegemiseks, olemasolu.
(5) Geodeetiliste ja katastriüksuste piirimärkide osas kooskõlastatakse avaldus linnavalitsuse maakorraldajaga.
(6) Kaeveloa (lisa 2) väljastab, peatab või keeldub väljastamast linnavalitsuse volitatud isik 3 tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates.
(7) Kaeveloa avaldus jäetakse rahuldamata, kui:
1) avaldusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 5 nõutud dokumente ja kooskõlastusi;
2) avalduse esitaja on eelnevalt 1 aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud kaevetöö eeskirja.
(8) Kaevetöö on õigus peatada juhul, kui ilmneb, et ehitusprojekti nõuetest, kooskõlastustingimustest ning kehtivatest õigusaktidest ei ole kinni peetud.
§ 6. Nõuded kaevetööle
(1) Kaevetöö ala ja sellega külgnev maa-ala ümbritsetakse vajadusel ohutuspiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega (pimedal ajal valgustatud).
(2) Kaevetöö ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele aladele ja hoonetele, elukohtadele, kui need olid enne sulgemist olemas.
(3) Kaevetöö teostamise kohas peab olema tagatud võimalus esitada kaeveluba, ehitusprojekt, tehnovõrkude kooskõlastused, töö teostamise ajagraafik ning vajadusel raieluba.
(4) Süvendi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see võimalikult vähe takistaks liiklemist.
(5) Kasutuskõlblik pinnas kogutakse eraldi, vältimaks selle segunemist aluspinnasega.
(6) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude, põõsaste peale ega vastu.
(7) Kaevetöö korda ja tähtaega võib põhjendatud taotluse alusel muuta üksnes linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul.
(8) Kaevetöö käigus süvendist väljapumbatav vesi suunatakse torustiku abil sademetevee ärajuhtimise kanalisatsiooni või kraavi, kooskõlastades selle eelnevalt piirkonna vee-ettevõtjaga. Kaeveloaga piirnevale alale võib vett juhtida vaid linnavalitsuse või maa omaniku/ valdaja nõusolekul.
(9) Kaevetöö vahetus läheduses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.
(10) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse koheselt kaevetöö ning informeeritakse sellest linnavalitsust. Töid võib jätkata pärast tehnovõrgu valdaja kindlakstegemist ning vajalikke kooskõlastuste saamist.
(11) Olemasolevate tehnovõrkude ümberpaigutamine on lubatud ainult nende valdaja kirjalikul nõusolekul.
§ 7. Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale
(1) Keelatud on kaevetööl kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, toed vms võivad rikkuda teekatet või rajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel toimuva töö korral on lubatud ainult linnavalitsuse nõusolekul.
(2) Mehhanisme ja sõidukeid, mis võivad rikkuda teekatet, võib kaevetöö asukohta transportida vaid eritranspordiga (treiler vms).
§ 8. Keskkonnakaitse
(1) Keelatud on teha töid, mille käigus võib teekattele või haljasalale sattuda mootorikütust või muid keskkonda saastavaid aineid.
(2) Kaevetöö käigus reostatud pinnase avastamisel on kaevetöö tegija kohustatud töö peatama ja informeerima koheselt seisukoha võtmiseks keskkonnateenistust ja linnavalitsust.
(3) Ehitise püstitamise käigus tekkiva kaevise kasutamise korral, kui kaevis võõrandatakse või kasutatakse seda väljaspool kinnisasja, tuleb tasuda kaevisega võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. Käesolevas lõikes kasutatakse mõistet kaevis maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse tähenduses.
§ 9. Muinsuskaitse
Kui kaevetöö käigus ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide vms olemasolu, tuleb sellest koheselt informeerida Muinsuskaitseameti esindajat.
§ 10. Tee sulgemine
(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab kaevetöö tegija omal kulul.
(2) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle kooskõlastamist linnavalitsuses.
(3) Ajutise ümbersõidutee hoiab korras ja vastutab selle seisundi eest kaevetöö tegija.
(4) Pärast kaevetöö lõppu likvideerib kaevetöö tegija ajutise ümbersõidutee ja heakorrastab maa-ala endisel kujul.
§ 11. Avariikaevetöö
(1) Avariikaevetöö on töö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul, kui:
1) avarii ohustab inimesi, ehitisi või keskkonda;
2) kaevetööga alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse nõuetekohase osutamise;
3) avarii ohustab liiklemist.
(2) Avariikaevetöö teostamiseks ei ole nõutav kaeveloa olemasolu, kui töö teostatakse 24 tunni jooksul ja avariikaevetööle eelnev olukord taastatakse 3 ööpäeva jooksul.
(3) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja töö teostamise kohas paiknevad võimalikud tehnovõrgud ja nende valdajad/omanikud.
(4) Avariikaevetööd võib alustada kaeveloata, teavitades sellest linnavalitsust faksi, e-maili või kirja teel. Teates märgitakse ära avariikaevetöö asukoht, põhjus, töö alguse- ja lõpetamise aeg ning vastutava isiku andmed.
(5) Avariikaevetöö ajaks korraldatakse liiklus ümber sätestatud korras.
(6) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse.
(7) Avariikaevetöö kestmisel üle ühe ööpäeva, taotleb kaevetöö tegija kaeveloa.
§ 12. Kaevetöö lõpetamine
(1) Kaevetöö lõppjärgus heakorrastab kaevetöö tegija kaevetöö käigus rikutud maa-ala käesoleva eeskirja, ehitusprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt.
(2) Kui kaevetöö käigus muutus tehnovõrgu asukoht, mõõdistatakse uus asukoht vastavat tegevusluba omava isiku poolt.
(3) Teekatte alla jääva süvendi täitmist alustatakse trassi põhja tihendamisest enne tehnovõrgu paigaldamist. Süvend täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti tihendades.
§ 13. Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamisel pärast süvendi tagasitäitmist, kasutatakse ära varem kooritud muld ning kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 10 cm paksuse huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ja rullitakse. Haljastuse taastamisel on lubatud kasutada muruvaipa või -mättaid, millele tehakse kasvumullast aluskiht. Puude juurte piirkonnas tehakse tagasitäide kasvumulla kihina, mille kõrgus ei tohi olla kõrgemal puu juurekaelast. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu teekattelt.
§ 14. Teekatte taastamine
(1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, sealhulgas uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind, samuti liitekohad puhastatakse ja krunditakse bituumeniga või muu selleks ettenähtud vahendiga. Liitekohad töödeldakse hiljem liiva või muu puisteainega.
(2) Kaevetöö tegija taastab ja korrastab lõhutud, rikutud või paigast nihkunud äärekivid ning tehnovõrkude kaevud ja kaaned.
(3) Taastatava asfaltkatte äär tuleb lõigata sirgeks ja asfaldikiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 25 cm võrra laiemalt kui süvendi mõõtmed.
(4) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevetöö tegija selle ajutiselt. Kaevetöö tegija hoiab ajutise teekatte omal kulu sõidukõlbulikuna kuni teekatte lõpliku taastamiseni. Lõplik taastamine talvise kaevetöö korral peab olema teostatud hiljemalt 1. maiks.
(5) Tee või parkla osa, mille kate ei ole nõutavas korras taastatud, peab olema kaevetöö tegija poolt kuni taastamiseni tähistatud liikluskorraldusvahenditega.
§ 15. Kaevetöö lõpetamine
Kaevetöö loetakse lõpetatuks pärast teekatte ja/või haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaeveala heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevetöö tegija kaeveobjekti üle linnavalitsuse esindajale. Kaevetöö lõpetamine ja kaeveala üleandmine fikseeritakse kaeveloal.
§ 16. Kaevetöö garantii
(1) Kaevetööle annab kaevetöö tegija vähemalt 2-aastase garantii kaevetöö lõpetamise päevast arvates.
(2) Garantiiaja kestel ilmnevad defektid kõrvaldab kaevetöö tegija linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks omal kulul.
(3) Kui kaevetöö tegija ei ole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib linnavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevetöö tegija kulul.
§ 17. Järelevalve ja vastutus
(1) Käesolevast eeskirjast kinnipidamise ning tee ja haljastuse taastamise üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Järelevalve teostaja omab õigust teha ettekirjutusi, andes rikkujale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Vastutuse käesoleva eeskirja rikkumise eest sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66². Muus osas teostab järelevalvet kaevetöö tellija või tegija.
(2) Kaevetöö tegija kannab täielikku vastutust teostatud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde kuuluvatest kooskõlastustest tulenevate nõuete täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(3) Kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevetöö tegija faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(4) Puude ja põõsaste kahjustamisel on linnavalitsusel õigus nõuda kaevetöö tegijalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kahe aasta jooksul pärast kaevetöö lõppemist.
§ 18. Rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].
(2) Määrus jõustub 18. septembril 2008. a.
Lisa 1 Avalduse vorm kaeveloa saamiseks
Lisa 2 Kaeveloa vorm
Facebook
Twitter