SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas - sisukord
Väljaandja:Elva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.03.2019
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 59

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas

Vastu võetud 18.12.2017 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Elva valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Elva valla territooriumil Elva valla eelarve vahenditest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.  Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

 (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

 (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

 (4) Käesolevas määruses kasutatud mõistet sotsiaaleluruumid all mõistetakse valla omandis olevaid eluruume, mis jagunevad sotsiaalkorteriteks ja sotsiaalpindadeks (üksik tuba).

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

 (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Elva valla ülesandeid täidab üldiselt Elva Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi Vallavalitsus).

 (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Elva Vallavalitsus (edaspidi täitevorgan).

 (3) Käesoleva korraga Elva Vallavalitsusele kui organile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib Vallavalitsus delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

 (4) Elva Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.  Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

 (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

 (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

 (3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ja vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

 (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on Vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes eelkõige isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

 (5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada Vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 5.  Vaidluse lahendamine

  Elva valla eelarvest rahastatava teenuse, toetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie Elva Vallavalitsusele.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.  Teenuste loetelu

 (1) Elva valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamine;
 10) võlanõustamine;
 11) lapsehoiuteenus;
 12) asendushooldusteenus;
 13) järelhooldusteenus;
 14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

 (2) Käesolevas määruses kirjeldatud teenuste loetelu ei ole ammendav ning taotluste menetlemise kord laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või käesolevas määruses kirjeldatud teenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduv ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.

§ 7.  Teenuste taotlemine

 (1) Teenuseid on õigustaotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Elva vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi, välja arvatud vältimatu sotsiaalabi andmine, mida korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamisel viibib.

 (2) Teenuse taotlemiseks esitab taotleja või kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (3) Teenuste taotluste vormi kinnitab Vallavalitsus.

 (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks.

 (5) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

§ 8.  Abivajaduse hindamine

 (1) Teenuse taotlemisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (2) Teenuse hindamisel arvestatakse taotleja konkreetseid vajadusi ning vajadusel taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu, eluasemekulusid ja muid püsikulusid.

 (3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigusteha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

 (4) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Isiku kirjalikul nõusolekul koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning toimuvad perioodilised vahehindamised vähemalt kord aastas.

§ 9.  Teenuste määramine

 (1) Teenuste määramise otsustab Vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

 (2) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.

 (3) Vallavalitsusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

 (4) Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras määrata teenus määruses ettenägemata juhul.

 (5) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
 3) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
 4) abivajaduse katavad riiklikud või Elva valla toetused ja teised teenused.

 (6) Vajadusel sõlmib Vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel halduslepingu teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.

 (7) Elva Vallavalitsus kui täitevorgan võib delegeerida teenuste osutamise sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele vastavale juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 10.  Teenuste maksumus

 (1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Elva valla poolt rahastatavate teenuste tasu tingimused ja määra kehtestab täitevorgan. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

 (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

 (3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

§ 11.  Teenuste kulutuste tagasinõudmine

 (1) Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

 (2) Vallavalitsusel on teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

§ 12.  Teenuse andmise peatamine või lõpetamine

  Teenuse andmine peatatakse või lõpetatakse, kui
 1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
 2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 13.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse puhul abistatakse eakat või puudega isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

 (3) Koduteenus on eelkõige:
 1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;
 2) abistamine arstiabi korraldamisel ning ravimite ja abivahenditega varustamine;
 3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine, toiduvalmistamine;
 4) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjaliga ja veega varustamine, vajadusel reovee käitlemine;
 5) abistamine enesehooldusel;
 6) eluruumi koristamine Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning teenuse saaja ja osutaja kokkulepitud ulatuses;
 7) pesu pesemise korraldamine ja riiete korrastamine;
 8) muud kokkulepitud tööd mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

§ 14.  Koduteenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

§ 15.  Koduteenuse määramine

 (1) Koduteenuste osutamise otsustamiseks teeb Vallavalitsus pärast dokumentide laekumist kodukülastuse, mille käigus hindab inimese toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust. Vallavalitsus teeb otsuse koduteenuste osutamise või sellest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast kodukülastuse dokumentide laekumist.

 (2) Juhul kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

 (3) Koduteenust osutatakse kirjaliku koduteenuse osutamise tähtajalise halduslepingu alusel, mis sõlmitakse Vallavalitsuse ja koduteenust vajava isiku või esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on igakuine hoolduskava, kus määratletakse teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

§ 16.  Koduteenuse eest tasumine

  Koduteenus on tasuline. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 17.  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 18.  Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine

 (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

 (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.

§ 19.  Väljaspool kodu üldhooldusteenuse määramine

  Pärast taotluse või teate saamist on Vallavalitsus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse, viies läbi hindamise lähtudes käesoleva määruse paragrahvist 8.

§ 20.  Väljaspool kodu üldhooldusteenuse eest tasumine

 (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

 (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

 (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Elva valla eelarvest. Elva valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 15% igakuisest sissetulekust.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 21.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

 (4) Tugiisik ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige.

 (5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
 1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
 2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
 3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 4) asendushooldusteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel.

 (6) Tugiisiku tegevused on:
 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
 3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
 4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
 6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
 7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
 8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

 (7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (8) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.

§ 22.  Tugiisikuteenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

§ 23.  Tugiisikuteenuse määramine

 (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab Vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse ulatuse.

 (2) Tugiisikuteenus seatakse üldjuhul tähtajatult, välja arvatud juhul, kui teenuse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb teenust teatud perioodiks.

 (3) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud tugiisik vastab isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

 (4) Tugiisiku teenus määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingu nõuetele sätestatakse:
 1) abi saaja;
 2) tugiisikuteenuse osutaja;
 3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht;
 4) teenuse eest tasumise põhimõtted;
 5) aruandlus.

§ 24.  Tugiisikuteenuse eest tasumine

  Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta kuni 700 tundi aastas. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 25.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

 (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 26.  Täisealise isiku hoolduse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

§ 27.  Täisealise isiku hoolduse seadmise tingimused

 (1) Hooldajat ei määrata üldjuhul hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine kasulaps).

 (2) Hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud, määratakse hooldaja erandkorras juhul:
 1) hooldatav vajab ööpäevaringset abi ja tal on sügav puue;
 2) hooldatav vajab pidevat järelevalvet oma psüühilise seisundi tõttu;
 3) hoolduskoormus takistab tööealisel ülalpidamiskohustusega isikul aktiivselt osaleda tööturul;
 4) hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.

 (3) Üks hooldaja võib hooldada kuni kolme hooldatavat.

§ 28.  Täisealise isiku hoolduse seadmine

 (1) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 7 alusel.

 (2) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja Vallavalitsuse haldusaktiga.

 (3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani.

 (4) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldatava isiku ülesanded Vallavalitsuse haldusaktis.

§ 29.  Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

 (1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

 (2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 30.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes) vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

 (3) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

 (4) Isiklikuks abistajaks ei määrata ülalpidamiskohustustega isikut ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 31.  Isikliku abistaja teenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

§ 32.  Isikliku abistaja teenuse määramine

 (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab Vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

 (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab Vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja vastab nõuetele.

 (3) Vajadusel abistab Vallavalitsus sobiva isikliku abistaja leidmisel. Vajalik on mõlema isiku nõusolek.

 (4) Isiklik abistaja määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

§ 33.  Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

  Isikliku abistaja teenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 34.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

 (2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Elva valla haldusterritooriumil.

§ 35.  Varjupaigateenuse taotlemine

 (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 36.  Varjupaigateenuse määramine ja tasumine

 (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

 (2) Varjupaigateenus on teenuse saajale tasuline. Teenust saama õigustatud isik osaleb teenuse eest tasumisel vastavalt majanduslikele võimetele ning vastavalt teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 37.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Turvakoduteenust saama õigustatud isikud:
 1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

 (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 38.  Turvakoduteenuse taotlemine

 (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid Vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata peab Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 39.  Turvakoduteenuse määramine ja tasumine

 (1) Turvakoduteenuse määramiseks on Vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

 (2) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 40.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 41.  Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

 (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus. Teenuse saamiseks peab õigustatud isik esitama Vallavalitsusele taotluse vähemalt kolm tööpäeva enne teenuse vajadust.

 (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg, sihtkoht või marsruut ja põhjus. Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi nimetatud tellimus).

 (3) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui Vallavalitsus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

§ 42.  Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine

  Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 43.  Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

§ 44.  Puudega isikule eluruumi tagamine

  Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab Vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 45.  Sotsiaalkorter ja sotsiaalelamu

 (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab Vallavalitsus Elva vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

 (2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Teenusena kasutusele antavat eluruumi võib anda kasutusse sotsiaalkorterina või sotsiaalühiskorterina. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.

 (3) Sotsiaalkorter on eluaseme teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.

 (4) Sotsiaalühiskorter on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruumi osa (tuba), mida kasutab üheaegselt mitu eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikut, kes ei moodusta ühte leibkonda.

§ 46.  Eluruumi tagamise taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

§ 47.  Eluruumi määramine

 (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

 (2) Eluruumi tagamise teenus määratakse isikule lepinguga kuni üheks aastaks.

 (3) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused.

§ 48.  Eluruumi üürileping

 (1) Eluruumi kasutusse andmiseks sõlmitakse taotlejaga kirjalik üürileping. Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul Vallavalitsuse korralduse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on Vallavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks.

 (2) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluaseme tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

 (3) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja Vallavalitsuse korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

 (4) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

§ 49.  Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

 (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.

 (2) Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

 (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

 (4) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Elva valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 50.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme

§ 51.  Võlanõustamiseteenuse taotlemine

 (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

 (2) Vallavalitsuse algatusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusoleku alusel.

§ 52.  Võlanõustamisteenuse määramine

  Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

§ 53.  Võlanõustamisteenuse eest tasumine

  Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

11. jaotis Lapsehoiuteenus 

§ 54.  Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

 (2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse
 1) 1,5 kuni 3 aastase lapse vanematele nende nõusolekul lasteaiakoha asemel;
 2) kuni 18 aastased raske või sügava puudega lapsele.

 (3) 18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai.

§ 55.  Lapsehoiuteenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

§ 56.  Lapsehoiuteenuse määramine

 (1) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

 (2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab Vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

§ 57.  Lapsehoiuteenuse eest tasumine

 (1) Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Vallavalitsus võib toetada lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel.

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 58.  Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

 (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

 (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
 1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 59 lõikes 1 nimetatud juhul;
 2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
 3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

§ 59.  Asendushooldusteenusele õigustatud isik

 (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
 1) lapse vanem on surnud;
 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
 4) laps on vanemast eraldatud.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab Vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
 2) õpingute katkestam seni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

 (3) Vallavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

§ 60.  Asendushooldusteenuse eest tasumine

  Asendushooldusteenuse eest tasutakse
 1) Elva valla eelarvest, kui Vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Elva vald;
 2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 61.  Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

 (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 62.  Järelhooldusteenusele õigustatud isik

 (1) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
 3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

 (2) Vallavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 63.  Järelhooldusteenuse eest tasumine

  Järelhooldusteenust rahastatakse Elva valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

14. jaotis Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 64.  Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja sisu

 (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele teenuseid lähtuvalt isiku tegelikust vajadusest.

 (2) Täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
 1) psühholoogi nõustamisteenus;
 2) perenõustamisteenus;
 3) perelepitusteenus;
 4) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
 5) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
 6) toiduabi;
 7) viipekeele tõlketeenus;
 8) muud toetavad teenused.

§ 65.  Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste taotlemine

 (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus.

 (2) Vallavalitsuse algatusel on õigus isik suunata tema nõusolekul vajaduspõhisele teenusele.

§ 66.  Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste määramine

 (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

 (2) Erakorralisel juhul korraldatakse teenust koheselt.

 (3) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse vajadusel haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjelduse, üldised juhised ja finantseerimise.

§ 67.  Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest tasumine

 (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste eest võib võtta tasu (välja arvatud toiduabi).

 (2) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

4. peatükk VÄLTIMATU SOTSIAALABI 

§ 68.  Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu

 (1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada teenuste kaudu sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele) hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju, sotsiaalnõustamise ja transpordi elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.

 (2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 69.  Teenuse osutamine ja selle eest tasumine

 (1) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Elva valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.

 (2) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.

 (3) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Elva valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 70.  Vältimatu sotsiaalabi osutamise lõpetamine

  Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik:
 1) ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
 2) toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.

5. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 71.  Sotsiaaltoetuste liigid ja määrad

 (1) Elva valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad, isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad ja erakorralised sotsiaaltoetused.

 (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
 1) sünnitoetus;
 2) ranitsatoetus;
 3) matusetoetus.

 (3) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) tervisetoetused;
 2) toetused lastega peredele;
 3) lapse toiduraha katmise toetus;
 4) muude erakorraliste kulutuste hüvitamine.

 (4) Erivajadusest tulenevad toetused:
 1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;
 2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

 (5) Toetuste määrad kehtestab Vallavolikogu eraldi määrusega.

 (6) Toetuste taotluste vormid kehtestab Vallavalitsus.

§ 72.  Toetuse saaja

  Toetust makstakse isikule, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Elva vald, välja arvatud matusetoetuse puhul. Erandina makstakse toetust vältimatu abi korras Elva valla territooriumil viibivale isikule. Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka tema vanem, eestkostja, hooldaja või muu isik.

2. jagu Toetuste taotlemise ja määramise tingimused 

§ 73.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse saamiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja või hooldaja Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Toetuse taotluse vormid ja hindamise alused toetuste määramiseks kinnitab Vallavalitsus.

 (3) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel lisatakse vormikohasele taotlusele
 1) sotsiaalhoolekande seaduse § 133 alusel taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekute ja perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurust tõendavad dokumendid;
 2) tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks sotsiaaltoetust taotletakse.

 (4) Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.

§ 74.  Toetuste määramine

 (1) Toetuste taotlused vaatab läbi Vallavalitsus, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetus määratakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

 (2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksaval kuul tasumisel kuuluvad eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.

 (3) Sissetulekutest sõltuvate toetuste määramisest võib keelduda kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid;
 2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid dokumente;
 3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
 4) taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
 5) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele;
 6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt.

§ 75.  Toetuste maksmine

 (1) Toetus makstakse välja Vallavalitsuse haldusakti alusel.

 (2) Määratud toetus makstakse taotlejale sularahas või kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
 1) taotleja pangakontole või;
 2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole;
 3) toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole.

 (3) Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.

 (4) Toetuste maksmine toimub valla eelarvest.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

1. jaotis Sünnitoetus 

§ 76.  Sünnitoetuse eesmärk ja sisu

 (1) Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine. Sünnitoetust makstakse kahes jaos.

 (2) Sünnitoetust makstakse ühele lapsevanemale lapse sünni puhul, kui vanema ning lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks lapse sünni hetkel on Elva vald.

 (3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 77.  Sünnitoetuse taotlemine ja määramine

 (1) Sünnitoetuse taotlemiseks esitab lapsevanem kolme kuu jooksul pärast lapse sündi Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras. Mitmike sünni puhul makstakse toetust igale lapsele.

 (3) Sünnitoetust ei määrata, kui laps sündis surnult.

§ 78.  Sünnitoetuse maksmine

 (1) Toetuse esimese osa maksmine toimub määruse § 77 alusel.

 (2) Toetuse teine osa makstakse välja hiljemalt 10 päeva pärast lapse aastaseks saamist, tingimusel, et laps ja üks lapsevanem on rahvastikuregistri andmetel olnud püsivalt Elva valla elanikud.

 (3) Toetus makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole. Toetuse taotleja on kohustatud vallavalitsusele teatama oma isikuandmete ja/või arvelduskonto muutumisest.

2. jaotis Ranitsatoetus 

§ 79.  Ranitsatoetuse eesmärk ja sisu

  Ranitsatoetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osalisne katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Elva valla eelarvest.

§ 80.  Ranitsatoetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Taotlusi võetakse vastu 1. augustist kuni 31. oktoobrini.

 (3) Ranitsatoetust on õigustaotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse ühel vanemal, kui lapse ja ühe vanema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Elva vald. Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse ranitsatoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

3. jaotis Matusetoetus 

§ 81.  Matusetoetuse eesmärk ja sisu

 (1) Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Elva valla eelarvest.

 (2) Matusetoetust makstakse isiku, kelle viimaseks elukohaks oli Elva vald, surma korral matuse korraldajale.

§ 82.  Matusetoetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab matuse korraldaja Vallavalitsusele vormikohase taotluse ühe kuu jooksul alates isiku surma registreerimisest.

§ 83.  Matusetoetuse maksmine

 (1) Matusetoetus makstakse isiku surmakuupäeval kehtinud matusetoetuse määras.

 (2) Matusetoetus makstakse riigieelarvest Elva vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahenditest ja nende lõppemisel Elva valla eelarvest.

4. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused 

1. jaotis Tervisetoetus 

§ 84.  Tervisetoetuse eesmärk ja sisu

  Tervisetoetuse eesmärk on isiku terviserikkest, kroonilisest haigusest või muust tervislikust seisundist tulenevast erivajadusest kulutuste hüvitamine, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest. Tervisetoetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning on ette nähtud hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 85.  Tervisetoetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab isik Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Toetust saab taotleda:
 1) retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks;
 2) lapsele prillide ostmiseks;
 3) tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks;
 4) eriarsti vastuvõtule, raviprotseduuridele ja hoolekandeasutusse sõitmisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;
 5) põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks;
 6) muude tervisega seotud ja erivajadusest tulenevate kulude katmiseks.

3. jaotis Toetused lastega peredele 

§ 86.  Lastega perede toetuste eesmärk ja sisu

  Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Toetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 87.  Lastega perede toetuste taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab isik Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Toetust saab taotleda:
 1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks;
 2) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus jms);
 3) muude kulutuste katmiseks.

4. jaotis Lapse toiduraha katmise toetus 

§ 88.  Lapse toiduraha katmise toetuse eesmärk ja sisu

  Lapse toiduraha katmise toetuse eesmärk on vähekindlustatud peredele toetuse andmine lapse toitlustamise kulude katteks koolieelses lasteasutuses (sealhulgas lastehoid), üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses käivale lapsele. Kui lapse toitlustaja on Elva valla asutus või hallatav asutus, loetakse toetus soodustuseks.

§ 89.  Lapse toiduraha katmise toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem, hooldaja, eestkostja ning vajadusel pedagoog või sotsiaaltöötaja Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

 (2) Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse 1.09.-31.01. perioodi eest hiljemalt 20. septembriks ja 1.02.-30.08. perioodi eest hiljemalt 20. jaanuariks.

 (3) Erakorralistel juhtudel võetakse taotlusi vastu ka muul ajal.

§ 90.  Lapse toiduraha katmise toetuse määramine

 (1) Toetusega hüvitatakse üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilase kooli pidaja poolt kehtestatud toidupäeva maksumuse maksimummäära ja riigi poolt eraldatud koolilõuna toetuse vahe.

 (2) Otsus toetuse määramise kohta tehakse hiljemalt 30. septembriks ja 31. jaanuariks.

 (3) Toetust ei maksta välja toetuse saajale, vaid kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole esitatud arve alusel. Vajadusel annab vallavalitsus välja garantiikirja toetuse ülekandmise kohta.

5. jaotis Muude erakorraliste kulutuste hüvitamine 

§ 91.  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise eesmärk ja sisu

  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise toetuse eesmärk on leevendada isiku või tema perekonna kriisiolukorda, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus, haigestumine, töövõimetuks muutumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.

§ 92.  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab isik või erandkorras kolmas isik Vallavalitsusele vormikohase taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm).

§ 93.  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise määramine ja maksmine

 (1) Muu erakorralise kulu tagamiseks võib toetust määrata ulatuses, mis tagab isikule kehtiva toimetulekupiiri.

 (2) Toetus määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi.

5. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

§ 94.  Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk ja sisu

  Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk on isiku puudest tingitud lisakulutuste osalisne hüvitamine, et tagada puudest tuleneva lisakulu tõttu isiku tavapärane toimetulek ja tegevusvõime.

§ 95.  Erivajadusest tulenevate toetuste liigid

  Elva valla eelarvest määrab ja maksab Vallavalitsus alljärgnevaid erivajadusest tulenevaid toetusi:
 1) hooldajatoetust täisealise puudega isiku hooldajale;
 2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

1. jaotis Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale 

§ 96.  Hooldajatoetuse täisealise puudega isiku hooldajale eesmärk ja sisu

 (1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.

 (2) Hooldajatoetus on täisealise puudega isiku hooldajale või kohtuotsuse alusel määratud eestkostjale makstav igakuine toetus.

 (3) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldatava puude raskusastmest. Toetuse määrad kinnitab Vallavolikogu.

§ 97.  Hooldajatoetuse taotlemine

  Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja Vallavalitsusele vormikohase taotluse.

§ 98.  Hooldajatoetuse määramine

 (1) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni hooldatavale määratud puude kehtivuse lõppemiseni või seatud eestkoste lõpptähtajani.

 (2) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

 (3) Hooldajatoetus määratakse tagasiulatuvalt puude määramise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse hooldajatoetuse pikendamiseks 30 päeva jooksul peale puude määramise otsuse tegemist.

 (4) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

§ 99.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt jooksva kuu 20. tööpäevaks.

 (2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele Vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

2. jaotis Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 

§ 100.  Hooldajatoetuse puudega lapse hooldajale eesmärk ja sisu

 (1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

 (2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

 (3) Hooldajatoetuse määra kinnitab Vallavolikogu.

§ 101.  Hooldajatoetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse lapsevanem, hooldaja või eestkostja Vallavalitsusele vormikohase kirjaliku taotluse.

§ 102.  Hooldajatoetuse määramine

 (1) Vallavalitsus teeb kogutud andmete põhjal 10 tööpäeva jooksul otsuse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta.

 (2) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas
 1) iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või
 2) iga 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

 (3) Hooldajatoetust ei määrata:
 1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
 2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;
 3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (4) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

 (5) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani või seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

 (6) Hooldajatoetust määratakse tagasiulatuvalt puude tuvastamise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse hooldajatoetuse pikendamiseks 30 päeva jooksul peale puude tuvastamise otsuse tegemist.

 (7) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

§ 103.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu 20. tööpäevaks.

 (2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele Vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

 (3) Hooldajatoetus ja sotsiaalmaks makstakse riigieelarvest Elva vallale sotsiaaltoetuste maksmiseks ja -teenuste arendamise kuludeks eraldatud vahenditest.

6. jagu Riigieelarvest kaetavate toetuste maksmine 

§ 104.  Toimetulekutoetus

 (1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab Vallavalitsus toimetulekutoetust.

 (2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab Vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

 (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab Vallavalitsus.

7. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 105.  Toetuste maksmiseks ja -teenuste arendamise kuludeks eraldatud vahendite kasutamine

 (1) Teenuste arendamise ja täiendavate toetuste maksmiseks eraldatud vahendeid kasutab Vallavalitsus alljärgnevalt:
 1) puudega laste hooldajatele hooldajatoetuse maksmiseks;
 2) puudega laste hooldajate eest sotsiaalmaksu tasumiseks;
 3) puudega laste peredele toetuste ja -teenuste osutamiseks;
 4) koolituste korraldamiseks ja koolituste eest tasumiseks;
 5) teenuse osutamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
 6) sotsiaalhoolekandega seotud projektide kaasfinantseerimiseks.

 (2) Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab Vallavalitsus alljärgnevalt:
 1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;
 2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
 3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.

 (3) Vallavalitsus võib toetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada ka muude teenuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate toetuste maksmiseks ja toetuste maksmise või teenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

§ 106.  Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

 (1) Riigieelarvest Elva vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab Vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

 (2) Toetavad teenused on:
 1) lapsehoiuteenus;
 2) sotsiaaltransporditeenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

 (3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib Vallavalitsus riigieelarvest Elva vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 107.  Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Elva vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ka korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 108.  Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Elva vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus
 1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras;
 2) Elva valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.

§ 109.  Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus

 (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Elva valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

 (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 110.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks
 1) Puhja Vallavolikogu 25.09.2013 määrus nr 11 „Sotsiaaltoetuste maksmise kord Puhja vallas“;
 2) Puhja Vallavolikogu 25.09.2013 määrus nr 12 „ Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“;
 3) Puhja Vallavolikogu 18.12.2013 määrus nr 15 „Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“;
 4) Puhja Vallavolikogu 29.02.2016 määrus nr 6 “Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel”;
 5) Puhja Vallavolikogu 29.02.2016 määrus nr 7 “Lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine vallavalitsusele”.
 6) Puhja Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 17 „Riigieelarvest Puhja vallale määratud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahendite kasutamise kord“;
 7) Puhja Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 18 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“;
 8) Puhja Vallavolikogu 29.03.2017 määrus nr 5 „Riigieelarvest Puhja vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamise kord“;
 9) Elva Linnavolikogu 30.04.2012 määrus nr 14 “Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks määratud vahendite kasutamise kord Elva linnas”;
 10) Elva Linnavolikogu 28.08.2006 määrus nr 9 “Ranitsatoetuse määramise ja maksmise kord Elva linnas”;
 11) Elva Linnavolikogu 27.09.2010 määrus nr 12 “Lapse sünnitoetuse määramise ja maksmise kord Elva linnas”;
 12) Elva Linnavolikogu 30.03.2009 määrus nr 3 “Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Elva linnas”;
 13) Elva Linnavolikogu 14.12.2015 määrus nr 18 “Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Elva linnas”
 14) Elva Linnavolikogu 27.04.2015 määrus nr 5 “Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine”;
 15) Elva Linnavolikogu 17.11.2008 määrus nr 17 “Lastega peredele tugiisiku teenuse osutamise kord Elva linnas”;
 16) Elva Linnavolikogu 28.09.2015 määrus nr 12 “Koduteenuste osutamise tingimused ja kord”;
 17) Elva Linnavolikogu 02.02.2015 määrus nr 1 “Matusetoetuse maksmise kord Elva linnas”;
 18) Elva Linnavolikogu 27.08.2012 määrus nr 19 “Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord Elva linnas”;
 19) Elva Linnavolikogu 30.04.2012 määrus nr 13 “Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord Elva linnas”;
 20) Elva Linnavolikogu 17.12.2012 määrus nr 40 “Elva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise ning sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise kord”;
 21) Rannu Vallavolikogu 17.12.2013 määrus nr 3 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise, hooldajatoetuse ja hooldustoetuse maksmise kord“
 22) Rannu Vallavolikogu 18.03.2014 määrus nr 10 „Rannu valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine“
 23) Rannu Vallavolikogu 04.02.2016 määrus nr 1 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“
 24) Rannu Vallavolikogu 29.11.2007 määrus nr 28 „Riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“
 25) Rannu Vallavolikogu 11.02.2010 määrus nr 4 „Rannu valla sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise kord“
 26) Rannu Vallavolikogu 10.03.2016 määrus nr 4 „Lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine vallavalitsusele“
 27) Rannu Vallavolikogu 11.06.2015 määrus nr 2 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Rannu vallas“
 28) Rannu Vallavolikogu 16.10.2012 määrus nr 41 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord“
 29) Rannu Vallavolikogu 16.10.2012 määrus nr 40 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“
 30) Rõngu Vallavolikogu 15.10.2014 määrus nr 13 „Vallaeelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad“;
 31) Rõngu Vallavolikogu 29.11.2012 määrus nr 15 „Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord“;
 32) Rõngu Vallavolikogu 31.03.2016 määrus nr 4 „Lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine vallavalitsusele“;
 33) Rõngu Vallavolikogu 11.02.2013 määrus nr 1 „Sotsiaaltoetuste maksmise kord“;
 34) Rõngu Vallavolikogu 22.09.2016 määrus nr 9 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
 35) Rõngu Vallavolikogu 29.11.2012 määrus nr 18 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale“;
 36) Rõngu Vallavolikogu 25.11.2010 määrus nr 14 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“;
 37) Rõngu Vallavolikogu 10.12.2015 määrus nr 18 „Rõngu valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord“;
 38) Rõngu Vallavolikogu 21.06.2017 määrus nr 6 „Riigieelarvest Rõngu vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks toetuse kasutamise kord“;
 39) Rõngu Vallavolikogu 03.06.2015 määrus nr 3 „Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude piirmäärad“;
 40) Konguta Vallavolikogu 23.11.2016 määrus nr 39 “Sotsiaaltoetuste suurused”;
 41) Konguta Vallavolikogu 23.11.2016 määrus nr 40 “Sotsiaalteenuste osutamise kord”;
 42) Konguta Vallavolikogu 4.04.2016 määrus nr 31 “Lastekaitseseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine”;
 43) Konguta Vallavolikogu 19.05.2008 määrus nr 72 “Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord Konguta vallas”;
 44) Konguta Vallavolikogu 4.04.2016 määrus nr 29 “Sotsiaaltoetuste maksmise kord Konguta vallas”;
 45) Konguta Vallavolikogu 30.08.2017 määrus nr 46 “Riigieelarvest Konguta vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks toetuse kasutamise kord”;
 46) Palupera Vallavolikogu 05.03.2015 määrus nr 6 „Sotsiaaltoetuste suurused Palupera vallas“;
 47) Palupera Vallavolikogu 05.05.2016 määrus nr 11 „Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ning arendamiseks määratud vahendite kasutamise kord“;
 48) Palupera Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 5 „Lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise delegeerimine vallavalitsusele“;
 49) Palupera Vallavolikogu 26.11.2015 määrus nr 13 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“;
 50) Palupera Vallavolikogu 05.02.2015 määrus nr 3 „Palupera valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord“;
 51) Palupera Vallavolikogu 15.12.2015 määrus nr 16 „Sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“;
 52) Palupera Vallavolikogu 05.03.2015 määrus nr 5 „Palupera valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“;
 53) Palupera Vallavolikogu 26.06.2009 määrus nr 12 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“;
 54) Palupera Vallavolikogu 12.09.2013 määrus nr 6 „Puudega lapse tugiisikuteenuse osutamise kord Palupera vallas“;
 55) Palupera Vallavolikogu 15.04.2014 määrus nr 3 „Koduteenuste osutamise kord“;
 56) Palupera Vallavolikogu 20.04.2017 määrus nr 3 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“;
 57) Palupera Vallavolikogu 24.01.2017 määrus nr 1 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“;
 58) Palupera Vallavolikogu 05.05.2016 määrus nr 12 „Eluasemekulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“;
 59) Palupera Vallavolikogu 09.05.2013 määrus nr 4 „Huvihariduse toetamise korra kehtestamine“;
 60) Palupera Vallavolikogu 26.06.2012 määrus nr 11 „Muusikakoolide õpilaste toetamise kord“;
 61) Palupera Vallavolikogu 01.09.2016 määrus nr 16 „Üldhariduskoolide õpilastele sõidukulude kompenseerimise kord“.

§ 111.  Määruse rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla volikogu ja valitsuse õigusaktide alusel antud haldusaktid sotsiaaltoetuste määramise kohta kehtivad nendes märgitud tähtajani.

§ 112.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Maano Koemets
vallavolikogu esimees