Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Kiili valla hankekord

Väljaandja:Kiili Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 129

Kiili valla hankekord

Vastu võetud 19.12.2017 nr 8

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, riigihangete seaduse § 9 lõike 1 ja 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Hankekord reguleerib Kiili Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi koos nimetatud hankija) korraldatavate riigihangete planeerimist, riigihanke ja lepingu täitmise eest vastutavate isikute määramist, riigihangete sh liht-, sotsiaal- ja eriteenuste ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete korraldamist.

 (2) Riigihange on käesoleva määruse kohaselt asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine.

 (3) Hankekorda rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

§ 2.  Riigihangete piirmäärad ja menetluskorra valik

 (1) Riigihanke piirmäär on:
 1) asjade või teenuste hankelepingu, eriteenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 60 000 eurot;
 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot;
 3) sotsiaalteenuste hankelepingu ja kontsessioonilepingute korral 300 000 eurot.

 (2) Lihthanke piirmäär on:
 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot;
 2) ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral 60 000 eurot.

 (3) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära hankemenetluse läbiviimisel järgitakse RHS-e teises peatükis sätestatud korda ja hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda.

 (4) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui lihthanke piirmäär ega ületa riigihanke piirmäära hankemenetluse läbiviimisel järgitakse RHS §-s 125 sätestatud ja hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda.

 (5) Riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb allapoole lihthanke piirmäära (asjade ja teenuste hankelepingu korral alla 30 000 euro ning ehitustööde hankelepingu ja kontsessiooni korral alla 60 000 euro), hankemenetluse läbiviimisel järgitakse riigihanke üldpõhimõtteid ja hankekorra neljandas peatükis sätestatut.

§ 3.  Riigihanke korraldamise ja hankelepingute täitmise põhimõtted

 (1) Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud lähtuma RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest, sealhulgas tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ja kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmides hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.

 (2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega.

 (3) Riigihanke eest vastutavad oma pädevuse piires:
 1) riigihanke vajadusega osakonna ametnik (edaspidi riigihanke algataja);
 2) riigihanke komisjoni liikmed.

 (4) Hallatava asutuse riigihangete läbiviimise eest vastutab asutuse juht ja/või tema poolt määratud pädevuse piires asutuse töötaja. Hallatava asutuste riigihanked korraldatakse arvestades hankekorra neljandat peatükki ja vallavara valitsemise korda.

 (5) Hankelepingu täitmise eest vastutab riigihanke algataja või hallatava asutuse juht.

§ 4.  Riigihanke planeerimine (hankeplaan)

 (1) Hangete planeerimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan, milles kajastatakse hanked eeldatava maksumusega üle 10 000 euro.

 (2) Hankeplaan koostatakse järgneva eelarveaasta kohta ja kinnitatakse ühe kuu jooksul arvates eelarve vastuvõtmisest, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil. Eelarve muutmisel võib põhjendatud vajaduse korral muuta hankeplaani ühe kuu jooksul arvates lisaeelarve vastuvõtmisest.

 (3) Hankeplaani koostamiseks esitavad vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja hallatavate asutuste juhid iga aasta 1. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud andmed.

 (4) Hankeplaani koostab hankekomisjoni esimees riigihanke algataja(te) poolt esitatud teabe alusel ja esitab selle vallavalitsusele kinnitamiseks.

 (5) Hankeplaan sisaldab järgmisi andmeid:
 1) hanke nimetus;
 2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus;
 3) hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostaja nimi;
 4) hankemenetluse liik;
 5) hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta;
 6) hanke eeldatav väljakuulutamise aeg;
 7) hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg;
 8) hankelepingu rahastamise allikas.

 (6) Hankeplaan avalikustatakse Kiili valla kodulehel.

§ 5.  Riigihanke dokumentide registreerimine ja säilitamine

 (1) Riigihanke dokumentide registreerimise dokumendiregistris korraldab hankekomisjoni esimees.

 (2) Konkreetse riigihankega seotud dokumendid koondab säilitamiseks vastavasse toimikusse hankekomisjoni esimees.

2. peatükk Hankekomisjon 

§ 6.  Riigihanke komisjonide moodustamine

 (1) Hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks moodustatakse riigihangete komisjon (edaspidi hankekomisjon).

 (2) Vallavalitsus moodustab korraldusega vähemalt kolmeliikmelise alalise hankekomisjoni, mille koosseisus on esimees ja komisjoni liikmed. Lisaks kuulub igakordselt hankekomisjoni konkreetse hanke eest vastutav isik. Sõltuvalt hanke iseloomust võib hankekomisjoni esimees või komisjoni liikmed kaasata hankekomisjoni töösse kolmandaid isikuid (erialaspetsialistid, konsultandid, konkursikomisjoni liikmeid vms).

 (3) Hankemenetlusega seonduvad toimingud on muu hulgas taotluste või pakkumuste avamine, pakkujate või taotlejate kvalifitseerimine, pakkumuste või taotluste vastavaks tunnistamine ja pakkumuste või taotluste hindamine.

 (4) Hangetes maksumusega 10 000 eurot kuni riigihangete piirmäärani teeb hankija otsused hankekomisjon. Hangetes maksumusega alla 10 000 euro teeb hankija otsused valla eelarves kulude kasutamise eest vastutav ametnik või hallatava asutuse juht.

§ 7.  Komisjoni töö vorm

 (1) Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjoni kutsub kokku hankekomisjoni esimees.

 (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust.

 (3) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest komisjoni liikmena.

 (4) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse isikuid, kes ei ole komisjoni liikmed.

 (5) Komisjoni esimees tagab vallavalitsuse tegelikele vajadustele vastavate alusdokumentide koostamise.

§ 8.  Otsustamine komisjonis

 (1) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl.

 (2) Komisjoni liige ei või jääda hääletusel erapooletuks.

 (3) Kui komisjoni istungil osaleb kaks komisjoni liiget ja nad on eriarvamusel, siis koosoleku tulemusi ei kinnitata ja komisjoni istung lükatakse edasi.

 (4) Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral otsustab hääletamise tulemuse komisjoni esimehe seisukoht.

§ 9.  Protokoll

 (1) Pakkumuste hindamise koosoleku protokolli koostab hankekomisjoni esimees üldjuhul e-riigihangete keskkonnas.

 (2) Komisjoni liikmete eriarvamused protokollitakse nende nõudmisel. Eriarvamuse esitaja kinnitab eriarvamuse esitamist ja selle sisu õigsust oma allkirjaga.

§ 10.  Vallavalitsuse otsused hankemenetluses

 (1) Vallavalitsus võtab vastu otsused hangetes maksumusega üle riigihangete piirmäära.

 (2) Vallavalitsuse korraldusega kinnitatakse hankekomisjoni otsused:
 1) kõigi pakkumuste tagasilükkamine;
 2) pakkumuse edukaks tunnistamine;
 3) hankemenetluse lõpetamine või kehtetuks tunnistamine;
 4) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused.

3. peatükk Riigihanke korraldamise üldine kord 

§ 11.  Riigihanke hankemenetluse ettevalmistamine

 (1) Riigihanked maksumusega üle lihthanke piirmäära viiakse läbi elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna vahendusel.

 (2) Riigihanke hankemenetluse ja lihtmenetluse korraldamiseks vajalikud dokumendid ja hanke tehnilise kirjelduse valmistab ette riigihanke algataja.

 (3) Alusdokumentatsiooni koostamisel võib vajadusel kasutada ekspertide abi.

 (4) Riigihanke algataja teostab toiminguid, mis ei kuulu hankekomisjoni esimehe pädevusse.

§ 12.  Riigihanke korraldamise otsustamine

 (1) Riigihanke korraldamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Hankeplaanis otsustatud riigihangete läbiviimist eraldi korraldusena ei vormistata.

 (2) Vallavalitsuse korralduse eelnõu peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) riigihanke nimetus;
 2) hankemenetluse liik;
 3) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse alusdokumendid.

 (3) Kui hankelepinguga võetakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, siis otsustab lepingu sõlmimise või vallavalitsusele selleks volituste andmise Kiili Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

 (4) Hankemenetlusega seotud toimingute läbiviimise õiguse võib vallavalitsus anda üle kolmandale isikule halduslepinguga, kes teeb hankemenetluse lõppedes vallavalitsusele ettepaneku eduka pakkuja kinnitamiseks.

§ 13.  Hankekomisjoni esimehe ülesanded hankemenetluses

  Hankekomisjoni esimees:
 1) korraldab riigihanke alusdokumentide koostamise;
 2) teostab toiminguid riigihanke väljakuulutamiseks, sh koostab hanketeate ja RHS-s ettenähtud juhul eelteate teksti;
 3) väljastab alusdokumendid ja annab selgitusi alusdokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele vastavuses RHS §-le 46;
 4) tagab kõigi vajalike teadete, aruannete jms õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise ning riigihanke korraldamise vastavalt seadusele;
 5) määrab riigihanke komisjoni koosolekute toimumise aja, kutsub liikmed komisjoni koosolekule ja valmistab ette vajalikud materjalid;
 6) annab teavet riigihanke käigust;
 7) hankelepingute lõpetamine e-riigihangete keskkonnas;
 8) koostab hankemenetluses vajalikud komisjoni, vallavalitsuse või vajadusel vallavolikogu haldusaktide eelnõud;
 9) tagab riigihanke dokumentide toimiku koostamise ja arhiveerimise.

§ 14.  Alusdokumentide koostamine ning teabevahetus

 (1) Alusdokumendid koosnevad pakkumuse kutsest, sellele lisatud tehnilisest kirjeldusest ja pakkumuse vormidest ning hankelepingu projektist selle olemasolul.

 (2) Tehnilise kirjelduse ning nägemuse kvalifitseerimistingimustest ja hindamiskriteeriumidest koostab riigihanke algataja.

 (3) RHS nõuetele vastava ja pakkujale vajalikku teavet sisaldavad alusdokumendid koostab hankekomisjoni esimees koostöös riigihanke algatajaga.

 (4) Pakkuja ja taotleja nõudel annab selgitusi hanketeate ja alusdokumentide kohta hankekomisjoni esimees.

 (5) Pakkujate küsimused, mis puudutavad riigihanke tehnilist kirjeldust edastab hankekomisjoni esimees vastamiseks riigihanke algatajale.

 (6) Selgituste ja muudatuste saatmise üheaegselt kõikidele teadaolevatele pakkujatele tagab hankekomisjoni esimees.

§ 15.  Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine

 (1) Komisjon avab pakkumused alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas.

 (2) Pakkumuste avamisel teeb komisjon RHS §-s 113 nimetatud toimingud.

 (3) Kui pakkumus või selle osa ei ole esitatud elektrooniliselt, kontrollib hankija pakkumuste avamisel esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides näidatud dokumentide ja andmete loetelule ning koostab pakkumuste avamise protokolli. Nimetatud protokolli koopia saadetakse pakkujale kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise päevast arvates.

 (4) Hankija tagab pakkumuste konfidentsiaalsuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses ärisaladusena märgistatud teavet ei avalikustata.

 (5) Pakkumuste avamise koosoleku protokolli koopia saatmise korraldab e-riigihangete keskkonna kaudu hankekomisjoni esimees.

§ 16.  Pakkumuste vastavuse kontrollimine

 (1) Komisjon kontrollib pakkumuste vastavust alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule.

 (2) Komisjonil on õigusteha otsus:
 1) pakkuja või taotleja kvalifitseerituks tunnistamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks;
 2) pakkumuse vastavaks tunnistamiseks;
 3) pakkumuse tagasilükkamiseks;
 4) kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks.

 (3) Komisjonil on õigusteha vallavalitsusele ettepanek:
 1) pakkumuse edukaks tunnistamiseks;
 2) hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 17.  Pakkumuste hindamine

 (1) Komisjon hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule.

 (2) Hindamise tulemusel teeb komisjon vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku tunnistada edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohane pakkumus.

 (3) Vallavalitsus otsustab pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusega.

§ 18.  Hankeleping

 (1) Eduka pakkumuse teinud pakkujaga sõlmitakse hankeleping järgides seaduses ettenähtud tähtaegu ja alusdokumentides esitatud tingimusi.

 (2) Hankelepingu sõlmimine toimub Kiili valla põhimääruses ja Kiili Vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu pealkirjas kasutatakse sõna ”hankeleping”.

 (3) Hankelepingu projekti valmistab tehnilise kirjelduse ja edukaks tunnistatud pakkumuse põhjal ette riigihanke algataja. Leping kooskõlastatakse juristiga.

 (4) Hankeleping registreeritakse dokumendiregistris.

§ 19.  Hankelepingu eseme vastuvõtmine

 (1) Hankelepingu täitmisel tehtud töö, osutatud teenuse või soetatud asjade vastuvõtmise igakülgse ja põhjaliku dokumenteerimise tagab riigihanke algataja.

 (2) Tehtud töö või soetatud asjade üleandmise ja osutatud teenuse vastuvõtmise kuupäev, komplektsus ja funktsioneerimine ning vajadusel ka üleandmisel ilmnenud puudused või vaegtööd ja nende kõrvaldamise tähtaeg kajastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis.

§ 20.  Huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise meetmed

 (1) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.

 (2) Hallatava asutuse korraldatavates riigihangetes ei tohi esineda huvide konflikti asutuse juhil, riigihanke eest vastutaval ja muudel riigihankega seotud isikutel.

 (3) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma otsest juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.

4. peatükk Riigihanke korraldamine alla lihthanke piirmäära 

§ 21.  Riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine

 (1) Kui asja ostmisel ning teenuse ja ehitustöö tellimisel selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb allapoole lihthanke piirmäära, siis rakendatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.

 (2) Hanke korraldamisel alla lihthanke piirmäära tuleb järgida raha säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi olemasolu korral parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

 (3) Vastutav isik hanke läbiviimise eest on hankeplaani märgitud isik, kes koostab pakkumuse küsimiseks lähteülesande (hinnapakkumise päring) ja edastab selle konkurentsi olemasolu korral vähemalt kolmele pakkujale, vältides huvide konflikti. Juhul, kui läbiviidav hange ei kajastu hankeplaanis, on vastutavaks isikuks valla eelarves kulude kasutamise eest vastutav ametnik või hallatava asutuse juht.

 (4) Hankemenetluse ettevalmistamisel koostatakse pakkumuste esitamise ettepanek.

 (5) Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) hankelepingu eseme arusaadav ja täpne tehniline kirjeldus;
 2) pakkumuse esitamise tähtaeg, koht ja viis;
 3) kriteeriumid pakkumuse hindamiseks.

 (6) Pakkumuse esitamise ettepanek edastatakse vähemalt kolmele pakkujale e-posti või posti teel, tagades rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise. Kui turul tegutseb üks pakkuja, tuleb ettepanek edastada ühele pakkujale.

 (7) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Sellisel juhul peab saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind olema mõistlik ja põhjendatud.

 (8) Üle 10 000 euro maksumusega hangete läbiviimise kohta avaldatakse teade ja lähteülesanne Kiili valla kodulehel. Vastutav isik võib pärast teate avaldamist edastada lähteülesande enda poolt valitud pakkujatele.

 (9) Pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimise vajaduse otsustab riigihanke algataja.

 (10) Pakkumusi hindab ja tunnistab edukaks vallavalitsuse antud volituse alusel hankekomisjon.

 (11) Edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse hankeleping. Hankelepingu sõlmimine toimub Kiili valla põhimääruses ja Kiili Vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatud tingimustel ja korras. Lepinguna on käsitatav ka arve või muu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe.

 (12) Hankelepingu projekti valmistab ette riigihanke algataja. Leping kooskõlastatakse juristiga.

 (13) Hankeleping või muu lõikes 11 nimetatud kokkulepe registreeritakse dokumendiregistris.

 (14) Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis, kui selle maksumus on vähemalt 10 000 eurot.

§ 22.  Hanke korraldamise otsustamine

 (1) Kiili Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsustab loa andmise hanke korraldamiseks, kui sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta.

 (2) Alla 10 000 euro maksumusega hangete korraldamise otsustab valla eelarves kulude kasutamise eest vastutav ametnik kooskõlastatult vallavalitsusega või hallatava asutuse juht.

 (3) Üle 10 000 euro maksumusega hangete korraldamisel otsustab hanke korraldamise hankeplaani kinnitamisega või vallavalitsuse korralduse andmisega vallavalitsus.

5. peatükk Sotsiaal- ja eriteenuste hankimine 

§ 23.  Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimise kord alla riigihanke piirmäära

 (1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 299 999 euroni ilma käibemaksuta, ja eriteenuste puhul 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 60 000 euroni ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

 (3) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

 (4) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate teenuste tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 24.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 18.09.2012 määrus nr 14 "Kiili valla hankekord".

§ 25.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Aimur Liiva
Vallavanem

Tarko Tuisk
Vallasekretär

/otsingu_soovitused.json