Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Audru osavalla põhimäärus

Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 254

Audru osavalla põhimäärus

Vastu võetud 21.12.2017 nr 12

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 11, § 57 lõike 2 ja Pärnu Linnavolikogu 21.12.2017 määruse nr 6 „Pärnu linna põhimäärus“ § 2 alusel ning võttes arvesse Audru Vallavolikogu 15. detsember 2016 otsusega nr 52, Paikuse Vallavolikogu 15. detsembri 2016 otsusega nr 50 ja Pärnu Linnavolikogu 15. detsembri 2016 otsusega nr 100 kinnitatud Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linna ühinemislepingu

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Audru osavalla põhimääruses sätestatakse:
 1) osavalla piiride kirjeldus;
 2) osavalla sümboolika ja nende kasutamise kord;
 3) osavallakogu kui osavalla elanike esinduskogu moodustamise ning osavallakogu esimehe valimise kord;
 4) osavallakogu ja osavallakogu esimehe volitused ning nende teostamiseks vajalikud eelarvelised vahendid;
 5) osavallakogu ja osavallakogu esimehe tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord.

§ 2.  Osavalla nimi ja piirid

 (1) Osavalla nimi on Audru osavald (edaspidi osavald).

 (2) Osavald on Pärnu linna (edaspidi linn) territooriumil ja koosseisus Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine omavalitsuse ülesannete täitmisel.

 (3) Osavalla haldusterritoorium ja piir on määratud endise Audru valla (Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna külad, Lavassaare alev ning Audru alevik) territooriumiga.

§ 3.  Osavalla institutsioonid

 (1) Osavalla elanike esinduskoguks on Audru osavallakogu (edaspidi osavallakogu), mis moodustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (2) Osavalla tegevuse korraldamiseks ning kodanikulähedaste avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatakse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) kui ametiasutuse struktuuriüksusena Audru osavallakeskus (edaspidi osavallakeskus), mida juhib osavallakeskuse juhataja.

§ 4.  Osavalla rahastamine

 (1) Osavallal on linna eelarve osana eelarve oma ülesannete täitmiseks.

 (2) Osavallale linna poolt delegeeritud ülesannete täitmist rahastatakse linna eelarvest

2. peatükk Sümboolika ja tunnustusavaldused 

§ 5.  Osavalla sümboolika

 (1) Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana.

 (2) Osavalla vapil on S-lõikeline vasakult langeva hõbedase vardaga kaldjaostatud kilp, mille ülemisel rohelisel väljal on tähtristist ja tammelehtedest moodustuv kaheksaharuline rist, mille iga haru vahel on üks hõbedane ring. Risti keskel on roheline võru. Vapi alumine väli on must. Vapikilpi ümbritseb peen hõbedane raamjoon. Vapi etalonkujutus on kinnitatud riigisekretäri poolt 31.03.1994.

 (3) Osavalla lipp on horisontaalselt jaotatud kolmeks värvilaiuks, ülemine on roheline laiusega 65 cm, keskmine valge või hõbedane laiusega 10 cm ja alumine must laiusega 30 cm. Lipu roheline toon on rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi 355C. Lipu normaalsuurus on 165x105 cm. Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 31.03.1994.

 (4) Vapi ja lipu kasutamine käesolevas määruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel.

 (5) Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
(6) Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 6.  Vapi kasutamine

  Osavalla vappi kasutatakse:
 1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
 2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
 3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
 5) osavalla piiritähisel.

§ 7.  Lipu kasutamine

 (1) Osavalla lipp heisatakse:
 1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
 2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
 3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.

 (2) Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (4) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.

 (5) Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

§ 8.  Tunnuslause ja logo

 (1) Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo.

 (2) Osavalla tunnuslause on „Maa mere ääres!“.

 (3) Osavalla logo on mereäärse maastiku kujutis, millele on märgitud sõna „Audru“ ja tunnuslause „Maa mere ääres“. Logo kujutis on määruse lisa 1.

 (4) Tunnuslauset ja logo kasutatakse osavalda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, osavalla esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

 (5) Osavallakogu võib kehtestada osavalla tunnuslause ja logo kasutamise täpsema korra.

§ 9.  Osavalla tunnustusavaldused

 (1) Osavald avaldab tunnustust vapimärgi ning osavallakogu esimehe tänukirja andmisega.

 (2) Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.

 (3) Osavallakogul on osavalla nimel õigus avaldada tunnustust ka siin nimetamata autasu või aunimetuse andmise või muu tunnustusavalduse vormis.

§ 10.  Vapimärgi kirjeldus ja andmise kord

 (1) Vapimärgi keskel on emailitud hõbe taustal osavalla vapp, mida ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus on 22,5 mm ja laius 21,5 mm.

 (2) Igal isikul on õigusteha ettepanek vapimärgi andmiseks. Ettepanek tuleb esitada kirjalikult osavallakeskusesse 15. jaanuariks märkides ära:
 1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
 2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse;
 3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri.

 (3) Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.

 (4) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees.

 (5) Vapimärk ja tunnistus antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.

 (6) Vapimärk antakse isikule üks kord.

§ 11.  Tänukirja kirjeldus ja andmise kord

 (1) Ettepaneku tänukirja andmiseks võib teha osavallakogu liige, linna ametiasutuse teenistuja ja osavalla territooriumil asuva linna ametiasutuse hallatava asutuse juht märkides ära põhjenduse, mille eest tänukiri antakse ning tänukirja üleandmise aeg ja koht.

 (2) Tänukirja andmine otsustatakse osavallakogu esimehe otsusega.

 (3) Tänukirjal on osavalla vapp, tekst autasustatu nimega ning selgitus, mille eest tänukiri antakse. Tänukirjale kirjutab alla osavallakogu esimees.

 (4) Tänukirja võib ühele isikule anda mitu korda.

3. peatükk Osavallakogu 

1. jagu Osavallakogu moodustamine ja pädevus 

§ 12.  Osavallakogu moodustamine

 (1) Osavallakogusse kuulub 15 liiget, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust.

 (2) Osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht on volikogu valimispäeval rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumil.

 (3) Osavallakogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 1) osavallakogusse kuuluvad osavalla territooriumilt volikogusse valitud isikud;
 2) ülejäänud kohad osavallakogus jagatakse volikogusse kandideerinud isikute vahel vastavalt rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumi elanikelt saadud häälte arvule olenemata sellest, kas isik kandideeris volikogusse erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina;
 3) kui võrdse häälte arvuga isikute suhtes tuleb otsustada, kes saab osavallakogu liikmeks, otsustatakse see liisu heitmise teel.

 (4) Osavallakogu koosseisu ja asendusliikmete järjekorra nimekirjas kinnitab linnavalitsuse poolt moodustatud osavallakogu valimiskomisjon, lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust nõusolekust osaleda osavallakogu töös.

 (5) Osavallakogu valimiskomisjoni otsused jõustuvad allkirjastamisega.

 (6) Juhul, kui volikogu valimiste vahelisel ajal jääb osavallakogu liikmete arv alla 15, loetakse kuni uute volikogu valimisteni osavallakogu koosseisu suuruseks allesjäänud liikmete arv.

 (7) Osavallakogu volitused lõppevad samal ajal volikogu volituste lõppemisega.

 (8) Osavallakogu liikmele makstakse tasu osavallakogu tööst osavõtu eest ja hüvitust osavallakogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (9) Osavallakogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras.

§ 1333333333333.  Osavallakogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Osavallakogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
 1) volikogu liikmeks oleku volituste lõppemisega;
 2) osavallakogu liikmeks mitteoleva isiku saamisega volikogu liikmeks, mille tagajärjel langeb osavallakogust välja viimane häältearvu poolest sees olev isik, kes ei ole volikogu liige;
 3) tagasiastumisega;
 4) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel osavalla territooriumil;
 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 6) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;
 7) surmaga.

 (2) Osavallakogu esimees teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

§ 14.  Osavallakogu liikme volituste peatumine

 (1) Osavallakogu liikme volitused peatatakse:
 1) volikogu liikmeks oleku volituste peatumisega;
 2) kui osavallakogu liige on valitud Pärnu linnapeaks või kinnitatud linnavalitsuse liikmeks;
 3) kui isik on nimetatud linnavalitsuse ametnikuks või asunud töötama samas linna ametiasutuses töölepingu alusel;
 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
 5) osavallakogu valimiskomisjoni otsuse alusel, kui ta on puudunud osavallakogu koosolekutelt vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal osavallakogu koosolekuid ei toimunud.

 (2) Osavallakogu esimees teavitab osavallakogu valimiskomisjoni esimeest kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisest.

§ 15.  Osavallakogu asendusliige

 (1) Osavallakogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub osavallakogu liikme asemele asendusliige, kes määratakse osavallakogu valimiskomisjoni otsusega.

 (2) Osavallakogu valimiskomisjon teeb §-des 13, 14 ja 16 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist. Kui osavallakogu valimiskomisjon on valitud osavallakogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva määruse § 13 lõikes 1 või § 14 lõikes 1 sätestatud asjaolude tõttu osavallakogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab osavallakogu valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

 (3) Osavallakogu valimiskomisjon teavitab viivitamata asendusliiget õigusest saada osavallakogu liikme volitused. Asendusliige peab kolme tööpäeva jooksul teatise saamisest arvates teavitama kirjalikult osavallakogu valimiskomisjoni, kas ta soovib osavallakogu töös osaleda.

 (4) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa osavallakogu töös osaleda käesoleva määruse § 13 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

 (5) Kui asendusliige ei saa osavallakogu töös osaleda määruse § 14 lõikes 1 märgitud aluste ilmnemise tõttu, jääb ta asendusliikmete nimekirja ning koha vabanemisel on võimalik nimetada ta osavallakogu liikmeks.

§ 16.  Osavallakogu liikme volituste taastumine

 (1) Osavallakogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse osavallakogu valimiskomisjoni esimehele. Avaldust ei pea esitama, kui osavallakogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

 (2) Osavallakogu liikme volituste taastumisel lõppevad selle asendusliikme volitused, kes määrati asendusliikmena osavallakogusse viimasena.

§ 17.  Osavallakogu esimees

 (1) Osavallakogu esimees:
 1) korraldab osavallakogu tööd, kutsub kokku ja juhatab osavallakogu koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) esindab osavalda ja osavallakogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ja osavalla põhimäärusega antud pädevusele;
3) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjonide ja linnavalitsuse istungil;
 4) kirjutab alla osavallakogu otsusele ja teistele osavallakogu dokumentidele;
 5) korraldab osavallakogu nimel peetavat kirjavahetust;
 6) täidab muid talle seaduse alusel ja linna või osavalla põhimäärusega või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Osavallakogu aseesimees asendab osavallakogu esimeest tema äraolekul kõigis tema õigustes ja kohustustes.

§ 18.  Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast.

 (2) Osavallakogu esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Osavallakogu liikmel on üks hääl.

 (3) Osavallakogu esimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on igal osavallakogu liikmel, kandidaadi ülesseadmise ja tema nõusoleku kohta tehakse märge koosoleku protokolli.

 (4) Osavallakogu esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Osavallakogu aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

 (5) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor.

 (6) Kui lisavoorus ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab koosoleku juhataja välja 15-minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Kui ka uuel valimisel ei õnnestu osavallakogu esimeest valida, siis kutsutakse osavallakogu esimehe valimiseks kokku uus osavallakogu koosolek.

 (7) Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab osavallakogu valimiskomisjon võttes arvesse, et:
 1) salajase hääletuse läbiviimiseks valmistatakse ette hääletamissedelid, millele kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras;
 2) kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on osavallakogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus hääletamissedel;
 3) hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada, kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks;
 4) hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist;
 5) protestid hääletamise korraldamise kohta esitatakse koosolekul kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne hääletustulemuste väljakuulutamist.“

§ 19.  Osavallakogu pädevus

 (1) Osavallakogu pädevuses on arvamuse andmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil linna toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.

 (2) Osavallakogu otsustab osavalla territooriumi puudutavaid küsimusi, mis on talle pandud seadusega, ühinemislepinguga, linna põhimäärusega, käesoleva põhimäärusega või muude õigusaktidega.

 (3) Osavallakogu annab arvamuse:
 1) osavalda puudutavas osas linna üldplaneeringu, arengukava, valdkondlike arengukavade, eelarvestrateegia ning osavalla põhimääruse eelnõudele;
 2) osavallakeskuse juhataja ametisse nimetamisele;
 3) osavalla kohaliku elu edendamiseks eraldatavate toetuste kordade eelnõudele;
 4) osavallas tegutsevate linna ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise osas ning vastavate asutuste põhimääruste eelnõudele;
 5) teistes osavalla territooriumit puudutavates küsimustes, mis on talle pandud seadusega, ühinemislepinguga, linna põhimäärusega, käesoleva põhimäärusega või muude õigusaktidega.

 (4) Osavallakogu menetlusse antud küsimuses peab osavallakogu arvamuse andma eelnõu esitaja antud tähtajaks, kuid mitte kiiremini kui kahe päeva jooksul eelnõu või küsimuse esitamisest osavallakogule. Kui arvamust tähtaegselt ei anta, siis loetakse osavallakogu nõustunuks.

 (5) Osavallakogul on õigus:
 1) üksikaktina võtta vastu oma pädevuse piires otsuseid;
 2) nõuda ühinemislepingu rikkumise korral volikogu revisjonikomisjonilt järelevalve teostamist.
 3) teha kohaliku elu küsimustes volikogule või linnavalitsusele küsimuste aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Algatus esitatakse linnavalitsusele eelnõuna või küsimuste korral kirjaliku järelepärimisena, mis tuleb võtta arutusele kahe kuu jooksul algatuse esitamisest arvates. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Osavallakogu esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või linnavalitsuse vastavas komisjonis ja volikogus või valitsuses sõnaõigusega.

 (6) Osavallakogu esitab volikogule üks kord aastas, samaaegselt volikogu komisjonidega, aruande oma tegevusest.

2. jagu Osavallakogu töökorraldus 

§ 20.  Osavallakogu töökorraldus

 (1) Osavallakogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku osavallakogu esimees. Osavallakogu esimese koosoleku kutsub kokku osavallakogu valimiskomisjoni esimees. Reeglina toimuvad osavallakogu koosolekud volikogu eestseisuse poolt määratud istungite kavas ettenähtud ajal.
(2) Osavallakogu esimees kutsub osavallakogu kokku linnavalitsuse, osavallakeskuse juhataja või vähemalt neljandiku osavallakogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

 (3) Kutse osavallakogu koosoleku kokkukutsumise kohta tehakse osavallakogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 2 päeva enne osavallakogu koosolekut. Kutses tuleb ära näidata koosoleku toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. Koos kutsega tehakse osavallakogu liikmetele kättesaadavaks koosoleku materjalid.

 (4) Osavallakogu koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu esimees, linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti osavallakogu poolt koosolekule kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja.

 (5) Osavallakogu pädevusse antud küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (6) Osavallakogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Osavallakogu koosolek on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poolte osavallakogu liikmetest.

 (8) Osavallakogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla osavallakogu esimees ja protokollija. Protokoll avalikustatakse linna dokumendiregistris

 (9) Osavallakogu võib kehtestada vajadusel täpsema töökorra.

§ 21.  Osavallakogu koosolekute läbiviimine elektrooniliselt

 (1) Kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks võib osavallakogu esimehe otsusel koosoleku viia läbi elektrooniliselt.

 (2) Koosoleku elektroonilisel korraldamisel saadab osavallakogu esimees osavallakogu liikmetele elektronposti teel osavallakogu menetlusse antud õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalidega ning määrab vastamise tähtpäeva.

 (3) Osavallakogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) osavallakogu esimehele elektronposti teel. Osavallakogu liikme seisukoht trükitakse välja koos kinnituslehega ning see lisatakse osavallakogu protokollile. Osavallakogu liige, kes tähtajaks seisukohta ei saada, loetakse koosolekul mitteosalenuks.

 (4) Osavallakogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse elektroonilise koosoleku protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.

§ 22.  Osavallakogu ja osavallakogu esimehe üksikaktid

 (1) Osavallakogul ja osavallakogu esimehel on õigus oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks võtta üksikaktina vastu otsuseid.

 (2) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (3) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsusele kirjutab alla osavallakogu esimees.

 (4) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsuste teatavakstegemist korraldab osavallakeskus.

 (5) Osavallakogu ja osavallakogu esimehe otsused, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse linna dokumendiregistris.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 23.  Järelevalve

  Osavallakogu otsuste üle teostab kontrolli linnapea linna põhimääruses sätestatud korras.

§ 24.  Osavalla lõpetamine

 (1) Osavalla lõpetamise võivad algatada:
 1) kolm neljandikku volikogu liikmetest;
 2) kolm neljandikku osavallakogu liikmetest;
 3) linnavalitsus;
 4) taotluse korras vähemalt üks protsent osavalla territooriumil elavatest hääleõiguslikest elanikest.

 (2) Osavalla tegevuse lõpetamise otsustab volikogu koosseisu kolme neljandikulise häälteenamusega.

 (3) Kuni 2021. aasta volikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni on osavalla lõpetamine võimalik ainult osavallakogu ettepaneku alusel.

§ 25.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andres Metsoja
volikogu esimees

Lisa Audru osavalla logo