Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Vinni Vallavalitsuse palgajuhend

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vinni Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.11.2022
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 257

Vinni Vallavalitsuse palgajuhend

Vastu võetud 08.12.2017 nr 14

25. oktoobril 2017 moodustus Rägavere valla ja Laekvere valla liitumisel Vinni vallaga Vinni vald. Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 36, avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14¹ lg 13 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1)Vinni Vallavalitsuse palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Vinni Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ametnikele palga ja töötajatele töötasu määramise ja maksmise kord, palga ja töötasu maksmise aeg ja viis, muutuvpalga ning muude lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord.

§ 2.   Mõisted

  (1) Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ametnik – isik, kes on Vinni vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu;
  2) töötaja – isik, kes on võetud töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel;
  3) teenistuja – Vinni vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
  4) palk – teenistuja põhipalk koos muutuvpalga ja lisatasudega;
  5) lisatasu – põhi- ja muutuvpalgale lisaks makstav täiendav tasu puuduva ametniku ülesannete täitmise ning ületunnitöö, valveaja, öötöö ja riigipühadel töötamise eest;
  6) hüvitis – seaduses või käesolevas palgajuhendis ette nähtud rahaline väljamakse;
  7) palgagrupp – valdavas osas sarnaste teenistusülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule ja teenistusülesannete täitmisega kaasnevale vastutusele ning millele on määratud põhipalga miinimum- ja maksimummäär;

  (2) Palgajuhendis käsitletakse vallavalitsuse struktuuriüksusena kantseleid ja vallavalitsuse teenistusi.

  (3) Palgajuhendis kasutatakse ametniku palga ja töötaja töötasu ühtse mõistena mõistet palk.

§ 3.   Palgajuhendis kasutatakse ametniku palga ja töötaja töötasu ühtse mõistena mõistet palk.

  (1) Vallavalitsus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu (edaspidi nimetatud palk) sarnastel alustel.

  (2) Teenistuja palga määramisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja palgajuhendist ning kinnitatud personalikulude eelarvest.

§ 4.   Palga komponendid

  (1) Palk võib lisaks põhipalgale sisaldada eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu, muutuvpalka ja lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest.

  (2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse:
  1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;

  2) riigipühal töötamise eest;
  3) ületunnitöö eest.

  (3) Muutuvpalka makstakse:
  1) tulemuspalgana;
  2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete eest;
  3) preemiana.

§ 5.   Põhipalk

  (1) Põhipalk on palga fikseeritud osa, mille määramisel lähtutakse teenistuja tööalasest kompetentsusest (teadmised, oskused, kogemus, haridus), teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, ülesannete keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, teenistuja võimekusest ning vastutusest tööprotsesside eest.

  (2) Teenistuja põhipalga määramisel või kokku leppimisel lähtutakse tema teenistuskohale vastavast põhipalga vahemikust.

  (3) Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga vallavanem. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja vallavanema vahel kokku töölepingus.

  (4) Teenistujale võib katseajal määrata vastava teenistuskoha palgagrupi vastava palgavahemiku miinimummäära põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui kuus kuud.

  (5) Teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab vallavanem, eelkõige kui kõrgemat põhipalka saavad palgaturul analoogse kvalifikatsiooniga spetsialistid või on vajadus täita asutuse jaoks oluline ametikoht või säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi või kogemust.

  (6) Teenistujate põhipalk vaadatakse üldjuhul üle üks kord aastas, järgmise aasta eelarve projekti koostamise ajal.

§ 6.   Palgagrupid

  (1) Vallavalitsuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse:
  1) I palgagruppi kuuluvad tugiteenistujad. Tugiteenistujad ja spetsialistid on teenistuskohad, mis toetavad protsesse ning täidavad rutiinseid ja ühetaolisi tegevusi;
  2) II palgagruppi kuuluvad spetsialistid. Need on teenistuskohad, mis täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud ülesandeid; osalevad valdkonna arendamises; otsustus- ja vastutuspädevus oma ameti- või tööülesannete täitmisel, eeskätt isikute teenindamisel; täidab õigusaktidega reguleeritud ülesandeid; lahendab iseseisvalt oma tegevusvaldkonna ülesandeid, nõustab isikuid ja vallavalitsuse ametnikke oma spetsiifilises teenistusvaldkonnas.
  3) III palgagruppi kuuluvad tippspetsialistid. Nendel teenistuskohtadel on oluline ja iseseisev otsustus- ning vastutuspädevus struktuuriüksuse juhtimisel; organiseerib ja kontrollib valdkonna tööd; lahendab iseseisvalt vastava valdkonna ülesandeid või probleeme; juhendab vallavalitsuse ametnikke ja töötajaid; nõustab ja teenindab isikuid.

  (2) Teenistuskohad jagunevad palgagruppidesse järgnevalt:
  1) tugiteenistujad on näiteks majandustööline, bussijuht, koristaja, kalmistuvaht, heakorratöötaja, hooldustöötaja jne;
  2) spetsialistid on näiteks nõunik, pearaamatupidaja, jurist, IT spetsialist, lastekaitsespetsialist, sotsiaaltööspetsialist, haldusjuht, kantseleispetsialist, raamatupidaja, juhiabi;
  3) tippspetsialistid on näiteks abivallavanem, vallasekretär, struktuuriüksuste juhid.

  (3) Teenistujate palgaastmestik ehk palgagruppide palgavahemikud on järgmised:
  1) I palgagrupile kohaldatakse palgavahemikku töötasu alammäärast kuni 1200 euroni;
  2) II palgagrupile kohaldatakse palgavahemikku 1170-st kuni 2000 euroni;
  3) III palgagrupile kohaldatakse palgavahemikku 1560-st kuni 2400 euroni.

§ 7.   Muutuvpalk

  (1) Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest, ametiasutuse selleks ettenähtud vahendite olemasolul.

  (2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20% teenistuja aastasest põhipalgast.

  (3) Muutuvpalk määratakse teenistujale vallavanema käskkirjaga.

§ 8.   Tulemuspalk

  (1) Tulemuspalk on muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel.

  (2) Tulemuspalka võib maksta teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel, tingimusel, et eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.

  (3) Tulemuspalga maksmise ja selle suuruse määramisel arvestatakse vahetu juhi ettepanekut ning iga teenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms). Tulemustasu määraja põhjendab teenistujale tulemustasu suurust.

  (4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

§ 9.   Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

  (1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

  (2) Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse üldjuhul enne lisaülesandeid täitma asumist vallavanema käskkirja või töölepinguga, milles fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.

  (3) Lisatasu määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

§ 10.   Preemia

  (1) Teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest või kauaaegse laitmatu teenistuse eest on vallavanemal õigus määrata käskkirjaga teenistujale preemiat. Otsus preemia maksmiseks peab olema motiveeritud.

  (2) Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

  (3) Preemiat ei maksta ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ega töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.

§ 11.   Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest

  (1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest (asendustasu) on puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest.

  (2) Asendustasu võib maksta teenistujale, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

  (3) Puuduva teenistuja asendamisel kauem kui viis tööpäeva järjest eeldatakse, et võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormus oluliselt suureneb.

  (4) Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest juhul, kui teenistuja ei ole asendamise ajal vabastatud oma ülesannete täitmisest, makstakse asendamise ajal ühele teenistujale lisatasu kuni 50% asendatava teenistuja põhipalgast.

  (5) Teenistujale puuduva teenistuja ülesannete andmisel ja lisatasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 57.

§ 12.   Lisatasu ja hüvitis eritingimustes töötamise eest

  (1) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik teenistujale hüvitada vaba aja andmisega.

  (2) Ületunnitöö eest makstakse teenistujale 1,5-kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.

  (3) Valveaja eest makstakse teenistujale lisatasu 10% teenistuja palgast või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega 25% valveaja kestusest.

  (4) Ööajal töötamise eest makstakse teenistujale 1,25-kordset palka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis, või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega pool ööajal töötatud aja kestusest.

  (5) Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujale 2-kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses.

  (6) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on kinnitatud tööaja arvestustabel ning vahetu juhi ettepanek vallavanema kooskõlastusega. Lisatasu või hüvitis tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.

§ 13.   Sotsiaalsed garantiid

  (1) Teenistujatele võib maksta hüvitist:
  1) lapse sünni puhul;
  2) alaneja või üleneja sugulase surma puhul;
  3) isikliku tähtpäeva puhul;
  4) sportimise ja tervise edendamiseks.

  (2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab vallavanem käskkirjaga. Teenistujatele makstakse hüvitisi ametiasutuse juhi kehtestatud võrdsetel alustel ja määras.

  (3) Teenistuja teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist lisaks seaduses ettenähtule ühe kuu põhipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud asutustes vähemalt viimased kaheksa aastat.

§ 14.   Haigushüvitise maksmine

  Vallavalitsus maksab teenistujale haigushüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest 100% teenistuja keskmisest töötasust.

§ 15.   Palga arvestamine ja maksmine

  (1) Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palgast arvestab tööandja maha seadusega ette nähtud maksud ja maksed.

  (2) Palga arvutamise aluseks on vallavanema poolt kinnitatud tööajatabel.

  (3) Teenistujale väljastatakse elektrooniliselt teatis arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, teenistuja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga määranud isikult ja palgaarvestajalt.

  (4) Teenistuja kirjalikul nõusolekul võib tema palgast kinni pidada vallavalitsuse arvel tehtavate kulude kehtestatud piirmäära ületava summa.

§ 16.   Palga maksmise aeg ja viis

  (1) Teenistujatele makstakse palka üks kord kuus, kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt kirjalikult teatatud pangakontole.

  (2) Kui palgapäev langeb riigi- või rahvuspühale või puhkepäevale, makstakse palk välja sellele eelneval tööpäeval.

  (3) Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja palgaarvestajat kirjalikult.

§ 17.   Puhkus

  (1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Puhkusetasu arvutatakse seadusest tuleneval alusel ja korras.

  (3) Puhkusetasu arvutatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse ametnikule määratud palga või töötajaga kokku lepitud töötasu maksmist, juhul kui see on teenistuja jaoks soodsam.

  (4) Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval.

  (5) Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.

  (6) Õppepuhkust tasustatakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras.

§ 18.   Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

  (1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu.

  (2) Projekti täitmisega seotud teenistujale palga või töötasu maksmise korral projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või ülesannete mahtu või muutes nende sisu.

  (3) Kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning käesoleva paragrahvi lõikes 2. nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglitest võib:
  1) käsitleda projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 9 lõikega 2;
  2) sõlmida teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

§ 19.   Side- ja transpordikulude hüvitamine

  (1) Teenistujale võib hüvitada mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot.

  (2) Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise määrab vallavanem käskkirjaga.

§ 20.   Prillide maksumuse hüvitamine

  (1) Teenistujale hüvitatakse prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusele nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded".

  (2) Täpsema korra prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks kehtestab vallavanem käskkirjaga.

§ 21.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse :
  1) Vinni Vallavolikogu 28.02.2013 määrus nr 6„Vinni Vallavalitsuse palgajuhend“;
  2) Laekvere Vallavolikogu 19.03.2013 määrus nr 61 „Laekvere Vallavalitsuse palgajuhend“;
  3) Rägavere Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 6 „Rägavare Vallavalitsuse palgajuhend ning vallavalitsuse teenistuskohtade koosseis“.

§ 22.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Meelis Maine
Esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json