SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Üldhooldusteenuse osutamise kord

Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 258

Üldhooldusteenuse osutamise kord

Vastu võetud 21.12.2017 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja § 20 lg 1 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev kord reguleerib üldhooldusteenuse (edaspidi teenus) osutamise tingimused ja korra.

§ 2.  Teenuse eesmärk

  Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja igapäevaeluga toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 3.  Teenust taotlema õigustatud isikud

 (1) Teenust on õigustatud taotlema täisealine isik (edaspidi teenust vajav isik):
 1) kelle Eesti Rahvastikuregistrijärgne elukoht on Viljandi linn ja;
 2) kes vajab east või terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt
ööpäevaringselt kõrvalabi igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel ja kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole võimalik ning seda ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega ja;
 3) kellel puuduvad endal võimalused teenuse tagamiseks või kellel puuduvad seadus- ja lepingujärgsed ülalpidamiskohustusega isikud (edaspidi ülalpidajad) või kellel on ülalpidajad, kuid kes oma vähekindlustatuse tõttu ei ole võimelised teenust tagama.

 (2) Kui teenust vajav isik või tema ülalpidajad on suutelised teenuse eest täies ulatuses ise tasuma, siis võivad nad ise pöörduda teenuse saamiseks teenuse osutajate poole.

§ 4.  Teenuse rahastamine

 (1) Teenust ei rahastata, kui teenust vajaval isikul või tema ülalpidajatel on olemas vahendid teenuse eest täies ulatuses tasumiseks või nende omandis on kinnis- või vallasvara, mida on võimalik realiseerida teenuse eest täismahus tasumiseks.

 (2) Teenuse rahastamise kohustuse võtavad enda kanda teenust vajav isik, tema ülalpidajad ja Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) järgmiselt:
 1) teenust vajav isik tasub teenuse eest, tasudes selleks kuni 100% oma igakuisest sissetulekust;
 2) teenust vajava isiku ülalpidajad tasuvad linnavalitsusega kokku lepitud summa;
 3) linnavalitsus tasub teenuse täismaksumusest punktis 1 ja 2 nimetatud isikutega kokkulepitud summast puudujääva osa.

 (3) Teenust vajava isiku ülalpidajate puudumisel tasub linnavalitsus punktis 1 nimetatud isiku sissetulekust teenuse täismaksumuse tasumiseks puudujääva osa.

 (4) Puudujääva osa jaotumine teenust vajava isiku, tema ülalpidajate ja linnavalitsuse vahel fikseeritakse linnavalitsuse korralduses.

 (5) Puudujääva osa jaotamisel teenust vajava isiku, tema ülalpidajate ja linnavalitsuse vahel võetakse arvesse:
 1) perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvaid põhimõtteid;
 2) ülalpidajate sissetulekud, väljaminekuid, väljaminekute põhjendatust;
 3) ülalpidajatel ja nende alaealistele ülalpeetavatel peab säilima sissetulek ühe pereliikme kohta vähemalt kahekordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses.

 (6) Linnavalitsus võib spetsialisti ettepanekul teenust vajava isiku ülalpidajad nende vähekindlustatuse tõttu või muul ülalpidaja poolt tõendatud mõjuval põhjusel vabastada teenuse eest tasumisel osalemisest ning tasuda puudujääva osa linna eelarvest.

 (7) Teenust vajava isiku või tema ülalpidaja varalise võimekuse:
 1) paranemisel on nimetatud isikud kohustatud ühe kuu jooksul teavitama linnavalitsust muutunud asjaoludest.
 2) olulisel halvenemisel on nimetatud isikutel õigustaotleda linnavalitsuse poolt makstava osa suurendamist.

§ 5.  Erandid teenuse rahastamisel

 (1) Kui käesoleva määruse § 3 nimetatud isik vajab vältimatult teenust, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku ülalpidajate ja isiku enda või tema ülalpidajate varalise olukorra väljaselgitamiseni.

 (2) Kui lõikes 1 toodud juhul ei ole teenust vajaval isikul ja tema ülalpidajatel raha, et teenuse eest ise tasuda, kuid neil on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse teenuse eest tasumiseks vajalike vahendite saamiseks, võib linnavalitsus tasuda isiku teenuse eest osas, milleks isikul endal ja tema ülalpidajatel raha puudub kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni.

 (3) Kui teenust vajavale isikule teenuse osutamiseks on tema ülalpidajad sõlminud teenuse osutajaga lepingu, kuid ei täida lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust ja teenuse osutaja on pöördunud linnavalitsuse poole teenuse osutamisega seonduva teenuse hüvitamise nõudega ja teenust vajavale isikule on teenus vajalik, siis asub linnavalitsus ülalpidaja eest käsundita asjaajamise korras täitma tema kohustusi, tasudes linnaeelarvest teenuse täismaksumusest puudujääva osa.

 (4) Kui teenust vajava isiku ja tema ülalpidajate vahel on kohtuvaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise või ülalpidamiskohustuse mahu üle, siis tasub linnavalitsus puudujääva osa kuni kohtuotsuse jõustumiseni teenust vajava isiku ja tema ülalpidajate eest.

§ 6.  Teenuse rahastamisest keeldumine

 (1) Linnavalitsusel on õigus keelduda teenuse rahastamisest järgmistel juhtudel:
 1) teenust vajav isik, tema ülalpidajad või teenuse osutaja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
 2) teenust vajav isik või tema ülalpidajad ei ole teavitanud linnavalitsust viivitamata teenuse rahastamist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
 3) teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastatud teenuse vajadust ja abivajadus on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
 4) kui isik on ennast kolme aasta jooksul enne teenusele asumist või teenusel viibides pannud varatusse seisu kinkides kolmandale isikule oma vara, mille realiseerimisel oleks ta saanud teenuse eest ise tasuda;
 5) kui teenust saav isik ei ole asunud linnavalitsuse poolt ette antud tähtaja või rahastamise otsusest mõistliku aja jooksul oma vara võõrandama või seda kasutusse andma;
 6) kui taotleja ise või tema ülalpidajad on linnavalitsuse hinnangul suutelised teenuse eest tasuma, kuid nad ei tasu ilma mõjuva põhjuseta neile linnavalitsuse poolt määratud osa.

 (2) Linnavalitsus võib keelduda teenuse rahastamisest, kui teenust vajav isik või tema ülalpidajad soovivad teenust vajavale isikule osta teenust selliselt teenuse osutajalt, kelle poolt osutatava teenuse hind on oluliselt kõrgem Viljandimaa keskmisest teenuse turuhinnast. Linnavalitsusel on õigus sellisel juhul teenust rahastada ulatuses, mis katab Viljandimaa keskmisest turuhinnast tuleneva teenuse maksumuse.

§ 7.  Teenuse rahastamise lõpetamine

  Teenuse rahastamine lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse või rahastamise vajaduse lõppemisel;
 2) isiku või tema lähedase soovil;
 3) kui teenuse eest on võimalik täielikult tasuda teenust vajaval isikul endal või tema ülalpidajatel;
 4) kui teenuse osutaja lõpetab teenust vajavale isikule teenuse osutamise.

§ 8.  Teenuse rahastamise taotlemine

 (1) Teenuse rahastamiseks tuleb teenust vajaval isikul esitada sotsiaalametile linnavalitsuse poolt kinnitatud vormikohane avaldus, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) põhjendus teenuse vajaduse kohta;
 2) tõendid teenust vajavale isikule ja tema ülalpidajatele kuuluva kinnis- ja vallasvara (sõiduautod, väärtpaberid, tähtajalistel hoiustel olevad vahendid jne) ning sissetulekute ja väljaminekute kohta (sh esitada 6 eelneva täiskuu pangakontode väljavõtted);
 3) rahvastikuregistris ülalpidajate kohta andmete puudumisel ülalpidajate isiku- ja kontaktandmed, ning nende alaealiste ülalpeetavate arv.

 (2) Avaldusele lisatakse:
 1) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (perearsti tõend isiku hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus jms).
 2) muud asjasse puutuvad dokumendid.

 (3) Lõikes 1 ja 2 nimetatud andmete esitamisest keeldumisel või ettenähtud tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

 (4) Teenust vajava isiku võimetusel taotlust esitada esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud taotluse koos dokumentidega ülalpidaja. Ülalpidajate puudumisel ja teenust vajava isiku võimetusel avaldust esitada, teeb spetsialist kättesaadavate dokumentide alusel linnavalitsusele ettepaneku teenuse rahastamise kohta. Käesoleva määruse § 5 nimetatud juhtudel kogub spetsialist lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid esimesel võimalusel.

§ 9.  Taotluse menetlemine

 (1) Spetsialist kontrollib taotluses märgitud asjaolusid ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente.

 (2) Spetsialist selgitab välja:
 1) teenuse vajaduse (esmakordsel rahastamisotsuse menetlemisel);
 2) teenust vajava isiku ja tema ülalpidajate võimekuse teenuse eest tasuda;

 (3) Tervishoiuteenusel viibiva isiku teenuse vajaduse teeb spetsialist kindlaks tervishoiuteenuse osutaja ülevaate alusel.

§ 10.  Teenuse rahastamise otsustamine

 (1) Otsuse teenuse rahastamise, sellest keeldumise, selle lõpetamise või rahastuse suuruse jaotumise kohta teeb 10 päeva jooksul peale nõutud dokumentide esitamist spetsialisti ettepanekul linnavalitsus.

 (2) Teenuse eest tasumine toimub linnavalitsuse korralduse ja teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel.

 (3) Linnavalitsuse korraldus teenuse rahastamise kohta edastatakse teenust vajavale isikule, tema ülalpidajale ja teenuse osutajale.

 (4) Teenuse rahastamine otsustatakse maksimaalselt üheks eelarveaastaks.

 (5) Teenuse rahastamise otsustamiseks järgmiseks eelarveaastaks tuleb teenust vajaval isikul esitada linnavalitsusele dokumendid enda ja ülalpidamiskohustusega isikute jooksva aasta varalise seisukorra hindamiseks hiljemalt 1. oktoobriks. Teenust vajava isiku võimetusel taotlust esitada esitavad dokumendid ülalpidajad. Ülalpidajate puudumisel kogub spetsialist vajalikud dokumendid.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule vaatab spetsialist 1. oktoobriks linna eelarvest rahastust saavate isikute hooldusvajaduse üle ja teeb ettepaneku linnavalitsusele järgmiseks eelarveaastaks teenuse finantseerimise jätkamise või mitte jätkamise kohta.

 (7) Kui teenust saava isiku või tema ülalpidajate või mõlemate varanduslik seisukord on muutunud niivõrd, et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, vähendab linnavalitsus linna eelarvest teenuse eest makstava osa suurust või lõpetab teenuse rahastamise täielikult.

§ 11.  Rahastuse tagasinõudmine

  Linnavalitsus nõuab teenust saavalt isikult või tema ülalpidajatelt neile rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi eelkõige:
 1) kui teenust saaval isikul või tema ülalpidajatel puudus õigus hüvitisele, kuna õigust ei olnud tekkinud;
 2) kui teenust saaval isikul või tema ülalpidajatel puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud;
 3) muul seaduses sätestatud juhul.

§ 12.  Rakendussätted

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas ning seda rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018.

 (2) Enne käesoleva määruse jõustumist linnavalitsuse poolt teenusel olevate isikute rahastamislepingud lõpetatakse ja teenuse eest tasumist jätkatakse käesoleva määruses sätestatud korras.

 (3) Tunnistada 1. jaanuarist 2018 kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 31.10.2012 määrus nr 134 „Hooldekodusse paigutamise kord“.

Helir-Valdor Seeder
linnavolikogu esimees