Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Pärnu linna põhimäärus

Pärnu linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2017, 275

Pärnu linna põhimäärus

Vastu võetud 21.12.2017 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Pärnu linna põhimääruses sätestatakse:
 1) linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
 2) volikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord;
 3) volikogu eestseisuse ja fraktsioonide moodustamise kord ja pädevus;
 4) volikogu komisjonide moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord;
 5) linnapea valimise kord, linnavalitsuse moodustamise kord ja linnavalitsuse pädevus;
 6) linna ametiasutuste moodustamise kord;
 7) linna ametiasutuse hallatavate asutuste asutamise kord;
 8) linna arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
 9) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;
 10) linna esindamise kord.
 11) siseauditeerimise üldine töökorraldus;
 12) linna tegevuse muud olulisemad põhimõtted.

§ 2.  Osavallad

 (1) Pärnu linna koosseisus on moodustatud Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.

 (2) Osavalla põhimääruse kehtestab volikogu.

 (3) Tõstamaa osavalla põhimääruses sätestatakse ka Manija saare haldamisega seonduvad erisused, sh Manija saare üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord.

2. peatükk LINNA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE 

§ 3.  Linna sümbolid

 (1) Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp ja Pärnu logo.

 (2) Pärnu linna vapil on sinisel kilbil nurgas paiknevas hõbedasest pilvest välja sirutuvas punase varrukaga käes kuldne ladina rist ja kuldne võti. Vapi kujutis on määruse lisas 1.

 (3) Pärnu linna lipp on sinisel väljal valge skandinaavia rist. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 9:14, normaalsuurus 1050 x 1630 mm. Lipu kujutis on määruse lisas 2.

 (4) Pärnu logo on sõna “Pärnu” kujutis. Pärnu logo on sõnamärk, mis toimib nii märgi kui nimena. Logo kujutis on määruse lisas 3.

 (5) Osavallal on oma sümboolika, mis reguleeritakse osavalla põhimääruses.

 (6) Pärnu linna vapi ja lipu kasutamine käesolevas määruses loetlemata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab linnavalitsus.

 (7) Pärnu linna sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 4.  Linna vapi kasutamine

  Pärnu linna vappi kasutatakse:
 1) volikogu, osavallakogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel, nende väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel;
 2) Pärnu linna autasudel, volikogu esimehe ametiketil, linnapea ametiketil, linna meenetel, ametlikel trükistel;
 3) volikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Pärnu raekojas, osavallakeskuse hoonetel, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, ja linna piiritähistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

§ 5.  Linna lipu kasutamine

 (1) Pärnu linna lipp heisatakse:
 1) alaliselt Pärnu raekoja, volikogu, linnavalitsuse ja osavallakeskuse hoonetel;
 2) koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal;
 3) alaliselt Pärnu linnas Keskpargis;
 4) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.

 (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

 (3) Pärnu linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (4) Kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust.

 (5) Pärnu linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.

§ 6.  Logo kasutamine

 (1) Pärnu logo kasutatakse Pärnu linna esindavas visuaalses kommunikatsioonis.

 (2) Pärnu logo kasutamine on kohustuslik Pärnu linna poolt toetatavaid üritusi, projekte jms tutvustavatel reklaamidel ja trükistel, võimalusel ka ürituse toimumise kohal. Pärnu logo ei pea kasutama, kui Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamise tähistamiseks kasutatakse Pärnu linna vappi.

 (3) Pärnu logo on reeglina vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt. Keelatud on Pärnu logo kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt ning poliitilise suunitlusega üritustel, teabevahenditel ja meenetel.

 (4) Pärnu logo stiilielementide kirjelduse ja logo kasutamise täpsema korra kehtestab linnavalitsus.

§ 7.  Tunnuslause

 (1) Pärnu linna tunnuslause on „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“.

 (2) Pärnu linna tunnuslauset kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

 (3) Linnavalitsus võib kehtestada Pärnu linna tunnuslause kasutamise täpsema korra.

§ 8.  Pärnu linna tunnustusavaldused

 (1) Pärnu linn avaldab tunnustust Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi, Pärnu teenetemärgi, linnavalitsuse aukirja ja linnapea tänukirja andmisega.

 (2) Pärnu aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Pärnu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.

 (3) Pärnu vapimärk antakse füüsilisele isikule linnapoolse erilise austusavaldusena Pärnu linnale osutatud eriliste teenete eest. Vapimärk ja aukodaniku märk antakse reeglina üle 23. veebruaril.

 (4) Pärnu teenetemärk antakse füüsilisele isikule tunnustusena silmapaistvate saavutuste eest.

 (5) Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise otsustab volikogu.

 (6) Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise täpsema korra kehtestab volikogu.

 (7) Linnavalitsuse aukirja ja linnapea tänukirja andmise korra kehtestab linnavalitsus.

 (8) Volikogul ja linnavalitsusel on õigus anda välja täiendavaid tunnustusi vastavalt volikogu või linnavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

 (9) Osavalla tunnustusavaldused ja nende andmise kord reguleeritakse osavalla põhimääruses.

§ 9.  Volikogu esimehe ametikett

 (1) Volikogu esimehe pidulikuks ametitunnuseks on volikogu esimehe ametikett.

 (2) Volikogu esimehe ametikett on kullatud ketiga kaelaskantav medal, mille keskel on originaalvärvides Pärnu linna vapp.

 (3) Volikogu esimehe ametiketi kandmise ainuõigus on volikogu esimehel valituks osutumise momendist kuni esimehe volituste lõppemiseni.

 (4) Volikogu esimehe ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Pärnu esindusfunktsioonide täitmisel.

§ 10.  Linnapea ametikett

 (1) Pärnu linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametikett.

 (2) Linnapea ametikett on hõbedast valmistatud ketiga kaelaskantav hõbedast medal, mille keskel on originaalvärvides Pärnu linna vapp.

 (3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on linnapeal.

 (4) Linnapea ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Pärnu esindusfunktsioonide täitmisel.

 (5) Valituks osutumisel antakse linnapeale Pärnu linnapea märk koos vastava tunnistusega.

§ 11.  Volikogu liikme rinnamärk

 (1) Volikogu liikmel on õigus kanda volikogu liikme rinnamärki, mis antakse talle volikogu esimesel istungil.

 (2) Volikogu liikme volituste lõppemisel jääb rinnamärk endisele volikogu liikmele.

3. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 12.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (3) Volikogu liikmel on õigus:
 1) saada Pärnu linnavalitsuse kantselei (edaspidi linnakantselei) kaudu volikogu, osavallakogu ja linnavalitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 2) kasutada linnavalitsuse ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
 3) informeerida linnakantselei kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
 4) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes linnakantselei teenuseid.

§ 13.  Volikogu esindajate määramine

  Volikogu liikmete hulgast volikogu esindajad valitakse salajasel hääletamisel volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.

§ 14.  Volikogu esindajate volituste lõppemine

  Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe ja komisjoni liikme ning muud volikogu poolt antud volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

§ 15.  Volikogu töökord

  Volikogu töökorraldus reguleeritakse volikogu kehtestatavas volikogu töökorras.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) 

§ 16.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.

 (2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Pärnu linna valimiskomisjon.

 (3) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.

 (4) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks Pärnu linna valimiskomisjoni otsusega.

 (5) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (6) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.

§ 17.  Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine

 (1) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.

 (2) Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

 (3) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

 (4) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (5) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.

§ 18.  Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
 3) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
 4) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
 5) omab õigust nõuda osavallakogult, linnavalitsuselt ja linna ametiasutuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
 6) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
 7) omab õigust osaleda sõnaõigusega osavallakogu koosolekul ja linnavalitsuse istungil;
 8) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

§ 19.  Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) õigused ja kohustused

 (1) Volikogu aseesimees:
 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel;
 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

 (2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse ja volikogu esimehe asendamise korra volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu esimees.

3. jagu Volikogu eestseisus 

§ 20.  Volikogu eestseisuse koosseis

  Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimees (aseesimehed), fraktsioonide ja alatiste komisjonide ja osavallakogude esimehed või nende äraolekul aseesimehed.

§ 21.  Eestseisuse ülesanded

  Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorras olevate eelnõude ja muude volikogu töökorraldusega seotud küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.

§ 22.  Eestseisuse koosolek

 (1) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema poolt volitatud abilinnapea ning linnasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. Eestseisuse koosolekust võivad sõnaõiguseta osa võtta volikogu liikmed.

 (2) Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungi toimumise päeval, koosoleku aja määrab volikogu esimees.

 (3) Eestseisuse koosoleku päevakord peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks.

 (4) Eestseisust juhib volikogu esimees või tema äraolekul volikogu aseesimees.

 (5) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui eestseisuse koosolekul osalevad vähemalt pooled eestseisuse liikmed. Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel osutub otsustavaks hääleks koosoleku juhataja hääl.

 (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla eestseisuse koosoleku juhataja ja protokollija.

4. jagu Volikogu fraktsioon 

§ 23.  Volikogu fraktsiooni moodustamine

 (1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest või fraktsiooni poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.

§ 24.  Muudatused fraktsiooni koosseisus

 (1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (4) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.

5. jagu Volikogu komisjon 

§ 25.  Komisjonide liigid

 (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

 (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste volikogu istungitel arutamise ettevalmistamiseks ning muude omavalitsust puudutavate küsimuste arutamiseks.

 (3) Volikogu võib moodustada ajutisi komisjone teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles määratakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

§ 26.  Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

 (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

 (3) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, esitatakse uued kandidaadid.

 (4) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, esitatakse komisjoni aseesimehe valimiseks uued kandidaadid.

 (5) Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni aseesimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.

 (6) Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.

§ 27.  Komisjoni koosseis

 (1) Volikogu komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildise alusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Vähemalt pool alatise komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjon liikmetest peavad olema volikogu liikmed.

 (2) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni. Lisaks võib volikogu liige kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu.

 (3) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

 (4) Enne komisjoni liikmete kinnitamist otsustab volikogu komisjoni liikmete arvu ja erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu komisjonis.

 (5) Muudatusi komisjoni koosseisus teeb volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (6) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel iga ajal tagasi astuda. Tagasiastumise korral esitab komisjoni liige avalduse komisjoni esimehele. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (7) Kui komisjoni liige on mõjuva põhjuseta (haigus, lähetus vms) puudunud komisjoni kolmelt järjestikuselt koosolekult, on komisjoni esimehel õigus esitada volikogule ettepanek arvata komisjoni liige komisjoni koosseisust välja.

§ 28.  Komisjoni esimees

 (1) Volikogu komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;
 6) juhatab komisjoni koosolekut;
 7) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

 (2) Volikogu alatise komisjoni esimees annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru. Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks volikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 1. septembriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest. Aruanne avalikustatakse linna veebilehel.

 (3) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.

§ 29.  Komisjoni õigused

  Volikogu komisjonil on õigus:
 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid;
 2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.

§ 30.  Komisjoni töökorraldus

 (1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni kutse ja päevakord tuleb komisjoni liikmetele teatavaks teha vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku toimumist.

 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, osavallakogu esimees või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (4) Komisjoni esimehel on õigus piirata komisjoni liikme poolt eelnõu kohta esitatavate küsimuste arvu kuni kolme küsimuseni.

 (5) Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

§ 31.  Päevakorraküsimuste arutamine komisjonis

 (1) Eelnõude arutamine komisjonis toimub volikogu töökorras sätestatud korras.

 (2) Muude küsimuste arutelu komisjonis toimub komisjoni esimehe ettepanekul.

§ 32.  Komisjoni koosoleku protokoll

 (1) Volikogu komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (2) Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul.

 (3) Komisjoni koosolek helisalvestatakse protokolli koostamiseks.

§ 33.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjonil.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletamisel volikogu liikmete hulgast.

 (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

§ 34.  Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord

 (1) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.

 (3) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (4) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.

 (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

 (6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) linnavara kasutamise õigsust ja sihipärasust;
 3) linnaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust ja tulemuslikkust;
 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

 (7) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) faktilise olukorra kirjeldus;
 3) järeldused.

 (8) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad.

 (9) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

 (10) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

6. jagu Arupärimine 

§ 35.  Arupärimise esitamine

 (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:
 1) linnapeale;
 2) linnavalitsuse liikmetele;
 3) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvatele volikogu esindajatele;
 4) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;
 5) aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on linn (edaspidi linna äriühing), nõukogu esimehele;
 6) sihtasutuse, mille asutajaks on linn (edaspidi linna sihtasutus), nõukogu esimehele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või linnakantseleile. Linnakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud arupärimised esitatakse linnakantseleile. Linnakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

§ 36.  Arupärimisele vastamine

 (1) Arupärimisele, välja arvatud linna äriühingu ja linna sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:
 1) suuline vastus volikogu istungil või
 2) kirjalik vastus.

 (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärijale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.

 (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda. Kui arupärija soovib arupärimisele suulist vastust volikogu istungil, kuid arupärijat ennast volikogu saalis arupärimisele vastamise hetkel ei viibi, suulist vastust ei anta ning päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatakse.

 (4) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal või arupärijate esindajal, kui arupärimise on esitanud mitu volikogu liiget või fraktsioon, õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

§ 37.  Linna äriühingu ja linna sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimistele vastamine

 (1) Linna äriühingu ja linna sihtasutuse nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastatakse kirjalikult.

 (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärijale.

4. peatükk LINNAVALITSUS 

§ 38.  Linnapea valimine

 (1) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks.

 (2) Linnapea valitakse salajasel hääletusel volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.

§ 39.  Linnapea

 (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus - esitada volikogule ettepanek linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning linnavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.

 (2) Linnapea täidab talle seaduste, käesoleva määruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Linnapea volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

 (4) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.

§ 40.  Linnapea asendamise kord

  Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohal olev linnavalitsuse liige.

§ 41.  Linnavalitsuse struktuur

 (1) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed.

 (2) Linnavalitsuse liikmed koordineerivad linnapea üleantud volituse piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid linnapea antud ülesandeid. Linnavalitsuse liikmete tööjaotuse kehtestab linnapea käskkirjaga.

§ 42.  Linnavalitsuse pädevus

  Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva määruse ja teiste õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.

§ 43.  Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord

 (1) Pärast linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea volikogule ettepaneku linnavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

 (2) Eelnõu arutamine algab linnapea kuni 10 minutise ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3 minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.

 (3) Linnapeal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

 (4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (5) Kui mõne linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea ettepanekul käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 44.  Linnavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole linnavalitsuse koosseisust.

 (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.

 (4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

 (5) Linnapeal on õigusteha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist.

 (6) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena.

§ 45.  Linnavalitsuse töökord

  Linnavalitsuse töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

5. peatükk LINNA AMETIASUTUSED JA LINNA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED 

§ 46.  Linna ametiasutus

 (1) Pärnu linna ametiasutus on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.

 (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse peamine ülesanne on teostada linna haldusterritooriumil avalikku võimu ja täita seaduste ning seaduste alusel antud õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

 (3) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus korraldusega.

 (4) Linnavalitsuse kui ametiasutuse juht on linnapea. Linnapea võtab teenistusse ja vabastab teenistusest linnavalitsuse ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse töötajatega.

 (5) Linna muu ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.

§ 47.  Linna ametiasutuse hallatav asutus

 (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse tegevust korraldab linnavalitsuse vastav struktuuriüksus.

6. peatükk Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted 

§ 48.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise põhimõtted

 (1) Pärnu linna arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

 (2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike riiklike arengukavade ja linna üldplaneeringuga. Kõik valdkonnapõhised arengukavad peavad lähtuma linna arengukavast, olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

 (3) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis koostatakse Pärnu linna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument.

 (4) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab linnavalitsus.

§ 49.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted

 (1) Pärnu linnal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve, mille koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ning mille koostamisel lähtutakse linn arengukavast ja eelarvestrateegiast.

 (2) Eelarve koostamise olulisemad põhimõtted on:
 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ning eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
 4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
 5) eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide kulude katmiseks (kassaühtsuse põhimõte);
 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
 7) kõik eelarve menetluse etapid on avalikustatud määral, mis võimaldab igal isikul saada ülevaate linna eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte);
 8) eelarves kajastatakse tulud ja kulud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse (tekkepõhisuse põhimõte).

 (3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu.

 (4) Eelarve eelnõu koostamist, eelarve täitmist ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab linnavalitsus.

 (5) Eelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise korra kehtestab linnavalitsus.

§ 50.  Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine

 (1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise.

 (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.

7. peatükk LINNA ÕIGUSAKTID 

§ 51.  Volikogu õigusaktid

 (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

 (2) Osavalla elanike elulisi huvisid puudutav eelnõu tuleb enne vastuvõtmist saata ettepanekute esitamiseks osavallakogule, kes esitab oma arvamuse eelnõule osavallakogu arutelu protokollina, milles on märgitud osavallakogus otsustatu.

 (3) Volikogu õigusaktide eelnõud avalikustatakse pärast eelnõu volikogu menetlusse võtmist Pärnu linna veebilehel.

 (4) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.

 (5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab linnakantselei.

§ 52.  Linnavalitsuse õigusaktid

 (1) Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

 (2) Osavalla elanike elulisi huvisid puudutav eelnõu tuleb enne vastuvõtmist saata ettepanekute esitamiseks osavallakogule, kes esitab oma arvamuse eelnõule osavallakogu arutelu protokollina, milles on märgitud osavallakogus otsustatu.

 (3) Linnavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist Pärnu linna veebilehel.

 (4) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.

 (5) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Linnavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab linnakantselei.

§ 53.  Osavallakogu otsused

 (1) Osavallakogul on õigus võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

 (2) Osavallakogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Osavallakogu otsuste teatavakstegemist korraldab vastavat osavallakogu teenindav struktuuriüksus.

§ 54.  Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine

 (1) Linna õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil ning väljaspool linna haldusterritooriumi asuva linnavara suhtes.

 (2) Linna õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Pärnu linna veebilehel. Volikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Üldist tähtsust omavad volikogu ja linnavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.

§ 55.  Õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja linnavalitsus.

 (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnakantselei.

 (3) Osavallakogu otsuste täitmist kontrollib linnapea.

8. peatükk LINNA ESINDAMINE 

§ 56.  Linna esindusfunktsiooni täitmine

  Pärnu linna võivad esindada volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

§ 57.  Linna esindamine kohtus

 (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.

 (2) Linna esindab kohtus volikogu esimees, linnapea, linnasekretär, linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või linnasekretäri poolt volitatud isik.

 (3) Linna võib kohtus esindada ka lepinguline esindaja.

§ 58.  Linna esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

 (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele.

 (2) Linnavalitsust esindab linnapea või linnavalitsuse korraldusega nimetatud isik või linnapea käskkirjaga nimetatud linnavalitsuse liige või teenistuja.

 (3) Linna ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 59.  Pärnu Linnavolikogu 30.11.2017 määruse nr 2 „Pärnu Linnavolikogu töökord“ muutmine

  Pärnu Linnavolikogu 30.11.2017 määrust nr 2 „Pärnu Linnavolikogu töökord“ muudetakse järgmiselt:
 1) paragrahvi 10 lõige 6 sõnastatakse ümber järgmiselt:
„(6) Kui eelnõu on pärast juhtivkomisjoni toimumist arutanud muu volikogu alatine komisjon ja otsustanud esitada eelnõule muudatusettepanekuid, edastab linnakantselei volikogu komisjoni poolt heakskiidetud muudatusettepanekud viivitamatult juhtivkomisjoni esimehele. Juhtivkomisjoni esimees kutsub kokku juhtivkomisjoni koosoleku volikogu komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekute kohta arvamuse avaldamiseks, juhtivkomisjoni koosolek võib toimuda elektrooniliselt. Komisjoni koosolek peab toimuma hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit.“;
 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
“(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul elektrooniliselt toimuva juhtivkomisjoni koosoleku puhul saadab komisjoni esimehe otsusel linnakantselei muudatusettepaneku komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama digitaalselt allkirjastatult oma seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) komisjoni esimehele elektronkirjaga, ning need lisatakse koosoleku protokollile. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (8) Kui juhtivkomisjon kvoorumi puudumise tõttu ei võta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul vastu otsust muu komisjoni poolt eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, paneb istungi juhataja volikogu komisjoni esitatud muudatusettepaneku volikogus hääletusele vastava eelnõu arutamise juures enne juhtivkomisjoni poolt esitatud muudatusettepanekute loetelu läbivaatamist.“

§ 60.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse:
 1) Tõstamaa Vallavolikogu 04.04.2003 määrus nr 18 „Tõstamaa valla põhimäärus“;
 2) Pärnu Linnavolikogu 21.12.2006 määrus nr 50 „Pärnu aukodaniku nimetuse, Pärnu vapimärgi ja Pärnu teenetemärgi andmise kord“;
 3) Paikuse Vallavolikogu 19.11.2007 määrus nr 19 „Paikuse valla vapimärgi statuut“;
 4) Pärnu Linnavolikogu 17.05.2012 määrus nr 13 „Pärnu linna põhimäärus“;
 5) Paikuse Vallavolikogu 15.10.2012 määrus nr 9 „Paikuse valla põhimäärus“;
 6) Audru Vallavolikogu 10.10.2013 määrus nr 26 „Audru valla põhimääruse kinnitamine“;
 7) Pärnu Linnavolikogu 20.11.2014 määrus nr 37 „Pärnu Linnavolikogu aukirja andmise kord“;
 8) Pärnu Linnavolikogu 16.06.2016 määrus nr 18 „Pärnu linna tunnuslause“.

§ 61.  Jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Andres Metsoja
volikogu esimees

Lisa 1 Pärnu vapp

Lisa 2 Pärnu lipp

Lisa 3 Pärnu logo