Väljaandja: Lüganuse Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.10.2019 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2018, 36 Sotsiaalhoolekande abi andmise kord Vastu võetud 07.02.2018 nr 14 RT IV, 17.02.2018, 1 jõustumine 20.02.2018 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 19.12.2018 - RT IV, 29.12.2018, 17 - 01.01.2019 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 15 punkti 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse Lüganuse valla eelarvest ja riigieelarvest vallale sotsiaalhoolekande abi osutamise toetuseks eraldatud vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise ning Lüganuse valla osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise kord. § 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega. (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita. (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses. (4) Isik määruse mõistes on füüsiline isik. (5) Vähekindlustatud pere all mõeldakse üksikisikut või isikuid, kes jagavad ühist eluruumi ja kasutavad üht või enamat tuluallikat ning kelle netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on iga pereliikme kohta alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri. (6) Vallavalitsuse sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon) on Lüganuse Vallavalitsuse korraldusega moodustatud komisjon sotsiaalhoolekande valdkonna avalduste ja kaebuste menetlemiseks ning abi võimaldamise üle otsustamiseks. 2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDE ABI KORRALDAMINE § 3. Toetusele ja teenusele õigust omavad isikud () Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vald. Turvakoduteenust, varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele. § 4. Sotsiaalhoolekande abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Lüganuse Vallavalitsuse ülesandeid täidab üldiselt Lüganuse Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametiasutuse põhimäärus, ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms). (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Lüganuse Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus). (3) Lüganuse Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses. (4) Sotsiaalkomisjonil on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi või osutada teenuseid, mida ei ole reguleeritud käesoleva määrusega. (5) Käesolevas korras nimetatud toetusi (v.a matusetoetus ja erakorraline toetus) on õigustaotleda abivajaval isikul, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri andmetel Lüganuse vallas vähemalt 6 kuud. 06.11.2023 15:10 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesolevas“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. (6) Käesolevas korras nimetatud teenuseid (va vältimatu sotsiaalabi) on õigustaotleda abivajaval isikul, kes elab alaliselt Lüganuse vallas nimetatud aadressil. Alalise elamise kontrollmehhanismiks on vestlused naabritega, erinevatel aegadel teostatud kodukülastused. § 5. Lüganuse valla korraldatav sotsiaalhoolekande abi (1) Lüganuse vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras. (2) Lüganuse valla sotsiaalhoolekande abi liigid on: 1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Lüganuse valla osutatav või korraldatav sotsiaalteenus; 2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Lüganuse valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus. § 6. Sotsiaalhoolekande abi rahastamine (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolkande abi rahastatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetusfondi vahendite arvelt. (2) Lüganuse valla korraldatava sotsiaalhoolekande abi rahastamine toimub Lüganuse valla eelarvest ja vallale sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest. (3) Lüganuse valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Tasulised teenused sätestatakse käesoleva määrusega. 3. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDE ABI TAOTLEMINE JA ABI ANDMINE § 7. Hüvitise toetuse taotlemine (1) Hüvitise taotlemiseks esitab isik ametiasutusele vormikohase allkirjastatud avalduse paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud avalduse elektrooniliselt (e-posti teel), v.a juhul, kui hüvitist saab seaduse või käesoleva määrusega sätestatud juhtudel taotleda avaldust esitamata. Määruses sätestatud juhtudel võib toetust taotleda toetust vajava isiku huvides ka eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta. (2) Avalduses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta, toetuse taotlemise põhjus ja kuidas soovitakse otsust kätte saada (avalduses märgitud e-posti aadressil, hüvitise andja juures või posti teel lihtkirjaga avalduses märgitud aadressil). (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemise avaldusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete taotlemisele eelneva kuu sissetulekute kohta ning jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad. Sissetulekute ja eluasemekulude arvestamisel tuleb lähtuda sotsiaalhoolekande seaduse § 133 sätestatust. Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse avaldusele ka vastavad kuludokumendid. (4) Avaldusele lisatakse, lähtudes teenuse või toetuse iseloomust, järgmised dokumendid: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) sünnitunnistuse koopia; 3) rehabilitatsiooniplaani koopia; 4) puude raskusastme otsuse koopia; 5) vajadusel esindamisõigust tõendav dokumendi koopia (nt eestkoste määramise kohtuotsus); 6) pangakonto väljavõte; 7) ülalpidamiskohuslaste andmed. (5) Kui taotletakse rahalist hüvitist märgitakse avalduses lisaks arvelduskonto number ja vastava arvelduskonto omaniku nimi. (6) Avalduse vormid kinnitab Lüganuse Vallavalitsus oma korraldusega. § 8. Hüvitise määramine ja maksmine (1) Ametiasutus selgitab välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi, kontrollides avalduses esitatud andmeid. Sealhulgas on ametiasutusel õigus ja kohustus: 1) määrata avalduse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui avaldusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui avalduses on muid puudusi ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta avaldus läbi vaatamata ning sellisel juhul isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb; 2) vajadusel hankida lisainformatsiooni sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning tulude varjamise või muude valeandmete esitamise korral lõpetada avalduse menetlemine; 3) vajadusel viia läbi isiku toimetulekuvõime hindamine sotsiaaltöötaja poolt. (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetuseid, välja arvatud käesoleva määruse §-des 76 ja 80 sätestatud toetused ning käesoleva määruse paragrahvi 9 lõike 1 punktides 6-8 ja 10 sätestatud mitterahalisi hüvitisi määrab sotsiaaltöötaja toiminguga. (3) Lõikes 2 nimetatud hüvitis määratakse esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest või abivajadusest teadaandmisest ametiasutusele. Mõjuvate asjaolude esinemise korral võib ametiasutus hüvitise andmise otsustamise tähtaega pikendada veel kuni 10 tööpäeva võrra teavitades tähtaja pikendamisest avaldajat. (4) Sissetulekust sõltuvate toetuste ja käesoleva paragrahvis 80 sätestatud toetuse ning paragrahvi 9 lõikes 2 sätestatud mitterahalise hüvitise määramise otsustab sotsiaalkomisjon otsusega 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase avalduse esitamisest ametiasutusele. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] (5) Käesoleva määruse paragrahvi 9 lõike 1 punktides 1-5, 9 ja 11-13 nimetatud mitterahalise hüvitise ning paragrahvis 76 sätestatud toetuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega või erandkorras halduslepinguga 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase avalduse esitamisest ametiasutusele. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hüvitiste, välja arvatud paragrahvi 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud mitterahalise hüvitise, määramiseks teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaalkomisjon. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] (6) Juhul, kui hüvitis määratakse ametniku toiminguga, teavitab ametiasutus hüvitise taotlejat hüvitise andmisest e-posti või telefoni teel. (7) Vallavalitsuse korraldus või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras. (8) Rahalise hüvituse maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seduse paragrahvis 28 sätestatut. Toetus kantakse toetuse saaja või tema poolt märgitud isiku arveldusarvele või teenust osutava asutuse arveldusarvele. (9) Hüvitise andmisest keeldumise või osaliselt andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega 4. peatükk SOTSIAALTEENUSED 1. jagu Üldsätted § 9. Lüganuse valla korraldatavad sotsiaalteenused (1) Lüganuse vallas osutatakse ja korraldatakse järgmisi sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid sotsiaalteenuseid: 1) koduteenus; 2) väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) täisealise isiku hooldus; 5) isikliku abistaja teenus; 6) varjupaigateenus; 7) turvakoduteenus; 8) sotsiaaltransporditeenus; 9) eluruumi tagamise teenus; 10) võlanõustamisteenus; 11) raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenus; 12) asendushooldusteenus; 13) järelhooldusteenus; 14) vältimatu sotsiaalabi. (2) Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused. § 10. Teenuste osutamine () Teenuseid võib isikule osutada ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus, muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud nõuetele. 2. jagu Koduteenus § 11. Teenuse sisu (1) Koduteenus (edaspidi teenus) on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. (2) Teenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks. (3) Teenus hõlmab koduabi ja isikuabi: 1) koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine; 2) isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad isikuga füüsilist kontakti ning sisaldab abistamist eneseteenindusel, sealhulgas pesemisel või pesemisvõimaluse korraldamisel, riietumisel, ravimi manustamisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes. (4) Koduteenuste loetelu kehtestab vallavalitsus oma korraldusega. § 12. Õigusteenusele (1) Teenust saavad taotleda igapäevase eluga toimetulekul abi vajavad täisealised isikud: 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad; 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kellel ei ole võimalik või kelle materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks. (2) Teenust saavad taotleda terviserikke või operatsioonijärgsel perioodil ajutist koduteenust vajavad üksikud täisealised isikud. (3) Ametiasutus võib tasulist teenust osutada isikutele kellel on seadusjärgsed ülalpidajad ning kes tasuvad täies ulatuses koduteenuste osutamise eest vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnale. § 13. Taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Teenuse taotlejal tuleb avalduses põhjendada teenuse kasutamise vajadust. (3) Teenuse taotlemisel seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul esitatakse sotsiaaltöötajale koos avaldusega põhjendus, mis põhjusel ei ole võimalik seadusjärgsetel ülalpidajatel korraldada isiku hooldust. Avaldusele lisataks seadusjärgse ülalpidaja kohta järgmised andmed: 1) arstitõend taotleja tervisliku seisundi kohta; 2) sissetulekuid tõendavad dokumendid; 3) eluasemekulusid tõendavad dokumendid. (4) Tasuta teenuse taotlemisel tuleb lisaks teenuse kasutamise vajadusele põhjendada tasuta teenuse vajadust. (5) Avalduse laekumisest 5 tööpäeva jooksul viib sotsiaaltöötaja koduteenuse osutamise vajaduse selgitamiseks läbi kodukülastuse fikseerides hindamisinstrumendi alusel teenuse taotleja toimetulekuvõime, koduteenuse vajaduse ja mahu ning koostab hoolduskava. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] § 14. Lepingu sõlmimine (1) Teenust osutatakse vallavalitsuse volitatud esindaja ja kliendivahelise halduslepingu alusel, kus märgitakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused. (2) Leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks. (3) Lepingut võib muuta, täiendada, pikendada või lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja kinnitatakse poolte allkirjadega. (4) Lepingu pooled teatavad soovist leping lõpetada teisele poolele kirjalikult 5 (viis) tööpäeva ette. (5) Lepingu juurde kuuluvad kliendi avaldus ja hoolduskava, mis koos annavad täieliku informatsiooni kliendile osutatavate teenuste loetelu, osutamise koha, osutamise aja ning koduteenuste mahu kohta. § 15. Kulude katmine (1) Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus oma korraldusega. (2) Tasuta teenust on õigus saada neil isikutel, kel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks. (3) Kliendid, kellel on olemas seadusjärgsed ülalpidajad, tasuvad teenuse eest vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnakirjale. 3. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus § 16. Teenuse sisu () Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma. § 17. Õigus üldhooldusteenusele (1) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Lüganuse valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekande abi toel ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma. (2) Õigust üldhooldusteenusele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenust iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma. § 18. Üldhooldusteenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles märgitakse lisaks määruse § 7 lõikes 2 nimetatud andmetele: 1) asutuse nimi, kus soovitakse üldhooldusteenust saada; 2) taotleja kinnitus üldhooldusteenuse eest tasumise kohta, mis on vähemalt 90% kuni 100% igakuisest sissetulekust, sõltuvalt isiku täiendavate lisakulutuste vajadusest; 3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekande rahalise hüvitise) kohta; 4) andmed igakuisele sissetulekule pööratud sissenõuete kohta; 5) andmed isiku varalise seisukorra kohta ning võime kohta, ise üldhooldusteenuse eest tasuda; 6) perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute puudumise korral taotleja kinnitus selle kohta; 7) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, siis nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused koos tõendavate dokumentidega, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma või ülalpidamist andma; 8) kinnitus taotleja ja perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isiku kohustuse kohta teatada ühe kuu jooksul oma varalise seisu muutumisest. (3) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) üldhooldusteenust vajava isiku isikut tõendava dokumendi koopia; 2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid (nt viimase 3 kuu pangakonto(de) väljavõtted vms); 3) ülalpidamist andma kohustatud isikute olemasolul kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta; 4) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust kirjeldavad dokumendid (perearsti tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, rehabilitatsiooniplaan, puude raskusastme määramise otsus vms); 5) üldhooldusteenust vajava isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingu koopia selle olemasolul; 6) vajadusel muud hooldust vajava isiku esitatud asjasse puutuvad dokumendid. (4) Üldhooldusteenuse vajaduse väljaselgitamiseks viib sotsiaaltöötaja, koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega, läbi teenuse taotleja esmase abivajaduse hindamise ning vormistab hindamisinstrumendi. (5) Üldhooldusteenuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega. (6) Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab üldhooldusteenusele määramise sotsiaaltöötaja, kes korraldab isikule teenuse osutamise. Sel juhul vormistatakse vallavalitsuse korraldus pärast isikule teenuse osutamise alustamist. (7) Üldhooldekoduteenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele. (8) Sotsiaaltöötaja koostab koostöös üldhooldusteenuse saajaga ning üldhooldusteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani. § 19. Üldhooldusteenuse kulude katmine (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja. (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega. (3) Kui üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, kaetakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Lüganuse valla eelarvest. Lüganuse valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamise otstarbeks jääda kuni 10% igakuisest sissetulekust. 4. jagu Tugiisikuteenus § 20. Teenuse sisu (1) Tugiisikuteenus (edaspidi teenus)on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik. (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. (4) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu. § 21. Õigusteenusele (1) Teenust on õigus saada isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi: 1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut; 3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel; 4) abi iseseisvalt elama asumisel asendushooldusteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel; 5) abi isiku psüühika- või käitumishäire korral. (2) Teenuse vajaduse määra ja sisu hindab sotsiaaltöötaja iga isiku või perekonna puhul eraldi. § 22. Taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Teenuse taotluse avalduse võib esitada isik ise, tema seadusjärgne esindaja või ülalpidaja. (3) Teenuse taotlejal tuleb avalduses põhjendada teenuse kasutamise vajadust. Avaldusele lisatakse olemasolul rehabilitatsiooniplaan. (4) Tasuta teenuse taotlemisel tuleb, lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele, põhjendada tasusta teenuse vajadust. (5) Teenuse vajadust hindab sotsiaaltöötaja hindamisinstrumendi abil. § 23. Kulude katmine (1) Tugiisiku teenuse hinna kehtestab vallavalitsus oma korraldusega. (2) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse korraldus ja teenuse saaja ja teenuse pakkuja vahel sõlmitud haldusleping. (3) Tugiisikuteenust raske või sügava puudega lapse perele tasustamiseks võib kasutada lapsehoiuteenuse ülejääki, riigi poolt eraldatud raske või sügava puudega laste abi osutamise toetust, riigi eraldatud sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetust ja nende vahendite lõppemisel Lüganuse valla eelarves selleks ettenähtud vahendeid. 5. jagu Täisealise isiku hooldus § 24. Teenuse sisu () Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. § 25. Õigusteenusele (1) Hooldaja määramist on õigustaotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi. (2) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sügava puudega isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või kes moodustavad ühise leibkonna. § 26. Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine (1) Hoolduse seadmiseks ametiasutusele esitatud vormikohases kirjalik avaldus märgitakse, lisaks käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud andmetele, järgmised andmd: 1) toimingud, milles hooldajat soovitakse; 2) hooldajaks soovitud isiku andmeid; (2) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) koopiad taotleja/hooldatava ja hooldaja isikut tõendavatest dokumentidest; 2) Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise kohta; 3) taotleja/hooldatava rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul. (3) Hoolduse määramiseks hindab sotsiaaltöötaja 5 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest teenuse taotleja hooldusvajadust, mille tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] (4) Hooldajaks ei määrata isikut: 1) kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue; 2) kes on piiratud teovõimega või alaealine. (5) Isiku võib määrata hooldajaks kuni kahele raske ja/või sügava puudega hooldatavale. (6) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni: 1) isikule määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba. (7) Hooldaja kohustuseks on teatada ametiasutusele viivitamatult asjaoludest, mis tingivad hoolduse lõpetamise. Hooldus lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega, kui: 1) langevad ära hoolduse seadmise alused (v.a hooldatava surma korral) või 2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele või 3) hoolduse lõpetamist taotleb hooldaja või hooldatav. § 27. Kulude katmine (1) Hooldajal on määruse § 77 alusel õigus hooldajatoetusele. (2) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ punkti 1 alusel makstakse sotsiaalmaks isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega, Lüganuse valla eelarvest. 6. jagu Isikliku abistaja teenus § 28. Teenuse sisu (1) Isikliku abistaja teenus (edaspidi teenus) on puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja kõigis eluvaldkondades osalemise suurendamine, vähendades selleks teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi. § 29. Õigusteenusele () Teenust on õigus saada isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus. § 30. Taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele avaldus, milles märgitakse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud andmed ning põhjendatakse kõrvalabi kasutamise vajadust. Avaldusele lisatakse olemasolul rehabilitatsiooniplaan. (3) Tasuta teenuse taotlemisel tuleb, lisaks kõrvalabi kasutamise vajadusele, põhjendada tasuta teenuse vajadust. (4) Teenuse vajaduse väljaselgitamiseks ja hindamiseks täidab sotsiaaltöötaja hindamisinstrumendi. (5) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine. (6) Teenust osutav isik määratakse, teenuse saaja nõusolekul, linnavalitsuse korraldusega. Soovikorral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust osutava isiku määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. § 31. Kulude katmine (1) Isikliku abistaja teenuse hinna kehtestab vallavalitsus korraldusega. (2) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel sõlmitud haldusleping. (3) Isikliku abistaja teenust rahastatakse riigi eraldatud sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetusest ja nende vahendite lõppemisel Lüganuse valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest. 7. jagu Varjupaigateenus § 32. Teenuse sisu () Varjupaigateenus (edaspidi teenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine. § 33. Õigusteenusele (1) Teenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Lüganuse valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekande hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada. (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud. (3) Avaldust esitamata juhtudel selgitab ametiasutus välja isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks. (4) Teenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud välja selgitama isiku või asutuse, kes osutab varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust. § 34. Kulude katmine (1) Teenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Lüganuse valla eelarvest. (2) Teenuse eest tasutakse Lüganuse vallale esitatud arvete alusel. 8. jagu Turvakoduteenus § 35. Teenuse sisu () Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abi vajavatele isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. § 36. Õigusteenusele () Teenuse kättesaadavus tagatakse perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, järgmistele isikutele: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. § 37. Kulude katmine () Teenuse eest tasutakse esitatud kuludokumentide alusel Lüganuse valla eelarvest. 9. jagu Sotsiaaltransporditeenus § 38. Teenuse sisu (1) Sotsiaaltransporditeenus (edaspidi teenus) on teenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Teenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel. § 39. Õigusteenusele (1) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist tööle ja õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. (2) Teenuse kasutamise õigus laieneb isiku saatjale, kui see on vajalik isikule abi tagamiseks. § 40. Taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Teenuse taotlemiseks esitab teenust vajav isik või tema hooldust tagav isik sotsiaaltöötajale avalduse, milles märgitakse teenuse vajaduse aeg, marsruut ning põhjus. (3) Teenuse vajadusest tuleb sotsiaaltöötajat teavitada üldjuhul vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne teenuse kasutamist. (4) Teenust taotlev isik teavitab sotsiaaltöötajat teenust vajava isiku erivajadusest, millega tuleb transportimisel arvestada. (5) Teenuse osutamine loetakse kokku lepituks, kui taotleja ja sotsiaalosakonna töötaja on määranud transporditeenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (6) Teenuse taotlemise avalduste ja osutamise kohta peab ametiasutus asutusesisest arvestust, milles registreeritakse teenuse taotleja isikuandmed, teenuse osutamise aeg, sihtkoht, eesmärk ning maksumus. § 41. Kulude katmine (1) Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus korraldusega. (2) Ametiasutus võib sotsiaalkomisjoni otsusel teenuse eest tasuda osaliselt või täielikult, kui teenust taotlev isik on seda eelnevalt avalduse taotlenud. (3) Tasuta teenuse kasutamise õigus on: 1) vähekindlustatud pere liikmetel või 2) vältimatu abi vajajatel sotsiaalhoolekande seaduse mõistes. 10. jagu Eluruumi tagamise teenus § 42. Teenuse sisu (1) Eluruumi tagamise teenus (edaspidi teenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga. (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab Lüganuse vald eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Puudega isiku eluruumi kohandamise korra kehtestab vallavalitsus määrusega. (3) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Lüganuse vallale kuuluvate sotsiaaleluruumide kasutusele andmisega. (4) Sotsiaaleluruum käesoleva korra mõttes on korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis on vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu otsusega kantud sotsiaaleluruumide nimekirja. § 43. Õigusteenusele () Sotsiaaleluruum eraldatakse võimalusel järgmistele riskirühma kuuluvatele rahvastikuregistri andmetel Lüganuse valla elanikele: 1) perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline endale eluruumi tagama; 2) üksikvanuri(te)le; 3) puuetega isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga; 4) orvule; 5) isikule, kelle eluruum on hävinud (tulekahju, loodusõnnetus vm); 6) muudel asjaoludel väljapääsmatusse olukorda sattunud isikud kelle kohta sotsiaaltöötaja on teinud vallavalitsusele vastava põhjendatud ettepaneku. § 44. Taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Sotsiaaleluruumi taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Sotsiaaleluruumi taotlemise avaldusele tuleb, lisaks käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud andmetele, lisada järgmised dokumendid: 1) dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid); 2) andmed seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta; 3) muud sotsiaaleluruumi taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta, eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, pensionitunnistuse koopia, puuet tõendavate dokumentide koopiad, lastekodust või erikoolist tagasipöördumist tõendava dokumendi koopia, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokumendi koopia vm). (3) Sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisest keeldunud isik kustutatakse sotsiaaleluruumi taotlejate registrist. (4) Taotlejate registrit peab sotsiaaltöötaja. (5) Sotsiaaleluruumi eraldamise otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul vallavalitsus korraldusega. (6) Sotsiaaleluruumi üürileping sõlmitakse tähtajaliselt kohustusega vabastada eluruum tähtaja saabumisel. (7) Sotsiaaleluruumi kasutamiseks sõlmitava üürilepingu tähtajad on järgmised: 1) kuni 1 aasta – kriisisituatsiooni sattunud isikutel ja perekondadel; 2) kuni 3 aastat – tagastataval või vähekõlblikul elamispinnal elavad isikud ning hooldusperest, lastekodust, erikoolist või kinnipidamiskohast tagasisaabunud isikud; 3) kuni 5 aastat – vanurid või puudega isikud; 4) rehabilitatsiooni teenuse osutamise aeg – isikutel, kellele on määratud toetatud elamise teenus. (8) Üürilepingu lõppemise tähtaja möödumisel võib isiku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikuga üürile antud sotsiaaleluruumile sõlmida uue üürilepingu, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (9) Üürile antud sotsiaaleluruumile uue üürilepingu sõlmimise ettepaneku tegemisel lähtub sotsiaalkomisjon lisaks käesoleva määruse §-s 43 sätestatule järgnevast: 1) senise sotsiaaleluruumi sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale; 2) maksetähtaegadest kinnipidamisest; 3) sotsiaaleluruumi sihipärasest kasutamisest vastavalt sotsiaaleluruumide kasutamise korrale; 4) üürilepingu järgsete kohustuste nõuetekohasest täitmisest. (10) Vallavalitsusel on õigus vajadusel majutada ühte sotsiaaleluruumi mitu isikut või perekonda moodustades ühisköögiga korteri juhul, kui isiku või perekonna käsutusse on anda eraldatud lukustatav tuba. (11) Sotsiaaleluruumi eraldamisest võib keelduda, kui taotlejal on ülalpidajaid vastavalt perekonnaseadusele. (12) Vallavalitsusel on õigus hoida sotsiaaleluruume reservis erakorraliste olukordade jaoks. (13) Sotsiaaleluruumi kasutamise korra kehtestab vallavalitsus määrusega. § 45. Kulude katmine (1) Sotsiaaleluruumi kasutamise tingimused ning tähtajad määratakse kindlaks teenuse saaja ja Lüganuse valla volitatud esindaja vahel sõlmitavas üürilepingus. (2) Sotsiaaleluruumi kasutamisega kaasnevad kulud tasub üürnik. 11. jagu Võlanõustamisteenus § 46. Teenuse sisu (1) Võlanõustamisteenus (edaspidi teenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. (2) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. § 47. Õigusteenusele (1) Õigusteenusele on isikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vald ning kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. (2) Ametiasutusel on õigus halduslepinguga teenuse osutamine üle anda teenust pakkuvale isikule või asutusele. § 48. Kulude katmine () Teenust rahastatakse kuludokumentide alusel Lüganuse valla eelarvest. 12. jagu Raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenus § 49. Teenuse sisu () Raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenus (edaspidi teenus) on last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist toetav või lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust vähendav teenus, mis vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. § 50. Õigusteenusele (1) Teenust on õigus saada lapse hooldusõigust omaval isikul, kui laps on raske või sügava puudega. (2) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isik võib toetust saada kuni sünnipäeva kalendriaasta lõpuni. § 51. Taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine (1) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Lapsehoiuteenuse osutamise vajadust hindab lastekaitsetöötaja hindamisinstrumendi abil. § 52. Kulude katmine () Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajaga sõlmitud haldusleping. 13. jagu Asendushooldusteenus § 53. Teenuse sisu (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja). § 54. Õigusteenusele () Asendushooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduses paragrahvi 45^9 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud lastele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vald. § 55. Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine (1) Asendushooldusteenusele suunamist korraldab lastekaitsespetsialist lapse heaolust lähtuvalt. (2) Teenuse määratakse vallavalitsuse korraldusega. § 56. Lepingu sõlmimine () Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping, mille lahutamatu lisa on teenusele suunatud lapse juhtumiplaan. § 57. Teenuse rahastamine () Asendushooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele paragrahvile 45^11 . 14. jagu Järelhooldusteenus § 58. Teenuse sisu () Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. § 59. Õigusteenusele () Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 45^16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealisel isikule, kelle elukoht rahvatikuregistri andmetel on Lüganuse vald. § 60. Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine (1) Järelhooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaaltöötaja isiku teenuse sisulist vajadust. (2) Teenus määratakse vallavalitsuse korraldusega. Teenuse osutajaga sõlmitud haldusleping. § 61. Kulude katmine () Järelhooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 45^17 . 15. jagu Vältimatu sotsiaalabi § 62. Vältimatu sotsiaalabi (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 16. jagu Muud täiendavad sotsiaalteenused § 63. Muud täiendavad sotsiaalteenused (1) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on: 1) psühholoogi nõustamisteenus lastele; 2) logopeedi teenus; 3) omasteta surnud isiku matmise korraldamine; (2) Täiendavate sotsiaalteenuste osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul. (3) Teenuse taotlemine, avalduse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (4) Täiendava sotsiaalteenuse hinna kinnitab teenuse osutaja. 5. peatükk SOTSIAALTOETUSED 1. jagu Üldsätted § 64. Toetuste liigid (1) Valla eelarvest makstavad toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks ja mittesõltuvateks toetusteks. (2) Valla eelarvest makstavad sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) koolitoetus; 2) lastelaagris osalemise toetus; 3) toiduraha toetus; 4) küttetoetus; 5) tervisetoetus. (3) Valla eelarvest makstavad sissetulekust mittesõltuvad toetused on: 1) sünnitoetus; 2) kooli ranitsatoetus; 3) kooli lõpetamise toetus; 4) jõulupakk eelkooliealistele lastele ja koolilastele; 5) eakate sünnipäevatoetus; 6) erakorraline toetus; 7) hooldajatoetus; 8) matusetoetus; 9) Tšernobõli katastroofis osalenud inimeste toetus. § 65. Toetuse taotlemine, määramine ja maksmine (1) Toetuse taotlemisel, määramisel ja maksmisel lähtutakse käesoleva määruse 3. peatükis sätestatust, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Sotsiaaltoetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul ja sotsiaalkomisjoni otsusel võib käesoleva määruse paragrahvi 64 lõikes 2 nimetatud sotsiaaltoetuse välja maksta otse toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule. Sotsiaalkomisjoni põhjendatult kaalutletud otsusel võib erandkorras toetust maksta toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule ka ilma taotleja nõusolekuta. (3) Sotsiaalkomisjoni põhjendatud otsusel võib erandkorras, abivajava isiku huvisid arvestades, toetuse välja maksta abivajava isiku eestkostjale või hooldajale. 2. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused § 66. Koolitoetus (1) Toetus määratakse vähekindlustatud perede lastele hädavajalike koolitarvete, riiete ja jalanõude ostmiseks. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] (2) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis ja paragrahvis 65 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kolme kuu kuludokumendid. (4) Toetust on võimalik taotleda õppeaasta jooksul (septembrist kuni maini). (5) Koolitoetuse määr ühe lapse kohta on 50 eurot õppeaastas. § 67. Lastelaagris osalemise toetus (1) Toetust makstakse vähekindlustatud pere lapse lastelaagri kulude täielikuks katmiseks. (2) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse peatükis 3 ja § 65 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Toetus kantakse teenuse osutaja arveldusarvele kuludokumendi alusel. § 68. Toidurahatoetus (1) Toetust määratakse vähekindlustatud perede lasteaias käivatele lastele toidu ja kooli pikapäevarühmas käivate laste toidu osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks. (2) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse peatükis 3 ja § 65 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Toetust võib taotleda lapsevanem, eestkostja või lapse perekonnas hooldaja. Toetuse määramiseks lapsele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta, võib ettepaneku teha ka sotsiaalpedagoog, õppeasutuse hoolekogu, juht või õpetaja tehes selleks kirjaliku põhjendatud avalduse. (4) Toetus määratakse üldjuhul alates 1. augustist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 30. juunini. (5) Toetus kantakse toitlustusteenuse osutajale esitatud arvete alusel. (6) Toetust ei maksta juhul, kui lapsevanemal on Lüganuse valla koolieelse lasteasutuse kohatasu võlgnevus. § 69. Küttetoetus (1) Toetust küttematerjali (küttepuu, brikett, pellet jms) ostuks on õigustatud taotlema ja saama vähekindlustatud üksikud seaduse- ja lepingujärgsete ülalpidajateta vanaduspensionärid ja mittetöötavad osalise või puuduva töövõimega isikud. (2) Sotsiaalkomisjonil on õigus erandkorras ja põhjendatud otsuse alusel anda nimetatud küttetoetust isikutele, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. (3) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse peatükis 3 ja § 65 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (4) Toetust makstakse täielikult või osaliselt esitatud kuludokumendi alusel vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud esitatud kuludokumentide põhjal. (5) Küttetoetuse piirmäär on 200 eurot aastas. § 70. Tervisetoetus (1) Ühekordse tervisetoetuse taotlemise eelduseks on terviserike, krooniline haigus või muu tervislikust seisundist tulenev erivajadus. Ühekordse tervisetoetusena võib määrata: 1) ravimitoetuse – kolme viimase kuu kuludokumentide alusel taotlejale retseptiravimite kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Kompenseerimisele kuuluvad ainult retseptiravimid; 2) prillitoetuse – kuludokumentide alusel prillide ostmiseks korra aastas kuni vallavolikogu kehtestatud tervisetoetuse määra ulatuses; [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] 3) transporditoetuse – kuludokumentide (pilet, kviitung, arve) alusel ravi või rehabilitatsiooniga seotud sõidukulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Toetust ei maksta rehabilitatsiooniasutusse sõidu eest, kui isik on õigustatud saama kompensatsiooni sotsiaalkindlustusametist; 4) abivahenditoetuse – tehniliste abivahendite, ortopeediliste proteeside jt. invatarvete soetamist hüvitatakse kuludokumendi alusel; [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] 5) ravitoetuse – kuludokumentide alusel arsti visiiditasu ja haigla voodipäevatasu hüvitamiseks. 6) hambaravi toetuse - kolme viimase kuu kuludokumentide alusel kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. [RT IV, 29.12.2018, 17 - jõust. 01.01.2019] (2) Erandkorras võib toetust ravimite või prillide ostmiseks taotleda ka laste või täisealise isiku hoolekandeasutus seal viibivale Lüganuse valla lapsele või täisealisele isikule. (3) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis ja paragrahvis 65 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (4) Toetust makstakse vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud esitatud kuludokumentide põhjal. (5) Tervisetoetuse piirmäär on 100 eurot aastas. 3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused § 71. Sünnitoetus (1) Toetus määratakse tingimusel, et ühe lapsevanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Lüganuse vald vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Lüganuse vald lapse sünni registreerimise päevast arvates. (2) Toetus eraldatakse kahes võrdses osas. Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus järgmist: 1) esimese osa saamiseks kuue kuu jooksul lapse sünnist arvates; 2) teise osa saamiseks kuue kuu jooksul lapse ühe aasta vanuseks saamisest arvates. (3) Toetuse teine osa määratakse juhul, kui laps ja vähemalt üks lapsevanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Lüganuse vallas alates lapse sünnist kuni toetuse taotlemise päevani. Toetuse teise osa saamise õigus on lapsevanemal, kes on saanud sünnitoetuse esimese osa. (4) Sünnitoetusele on õigus ka lapsendajal, lapse eestkostjal või last vahetult kasvataval isikul. Lapsendajal ja eestkostjal on õigustaotleda toetust kuue kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist ja last vahetult kasvataval isikul pärast perevanema lepingu sõlmimist, tingimusel, et laps ei ole vanem kui üks aasta ja kuus kuud. (5) Toetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras. (6) Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest. (7) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (8) Sünnitoetuse määr on 300 eurot. § 72. Kooli ranitsatoetus (1) Toetust makstakse vanema, eestkostja või perekonnas hooldaja avalduse alusel: 1) Lüganuse valla üldhariduskooli 1. klassi õppima asunud lapsele tingimusel, et laps on rahvastikuregistri andmetel Lüganuse valla elanik; 2) Toetust võib mõjuval põhjusel maksta väljaspool Lüganuse valla haldusterritooriumi asuvatesse üldhariduskoolidesse õppima asuvatele lastele lapsevanema põhjendatud avalduse alusel (sh hariduslikud erivajadused või muud mõjuvad põhjused). (2) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse peatükis 3 ja § 65 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus jooksva aasta 31. oktoobriks. (4) Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirjade avaldamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. (5) Kooli ranitsatoetuse määr on 50 eurot. § 73. Koolilõpetamise toetus (1) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse peatükis 3 ja § 65 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Lüganuse valla haldusterritooriumil asuvate koolide põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajale makstakse toetus välja lapsevanema, eestkostja või hooldaja esitatud avalduse ja kooli esitatud teatise alusel eeldusel, et lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Lüganuse vald. (3) Toetust võib maksta mõjuval põhjusel väljaspool Lüganuse valla haldusterritooriumi asuvate koolide lõpetamise korral lapsevanema, eeskostja või hooldaja põhjendatud avalduse alusel (sh hariduslikud erivajadused või muud mõjuvad põhjused) eeldusel, et lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vald. (4) Gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga makstakse lõpetajale täiendavat toetust. 1) Täiendavat toetust makstakse Lüganuse valla gümnaasiumi lõpetajale ja neile teiste gümnaasiumi lõpetajatele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vald. 2) Toetuse määramise aluseks on täisealise koolilõpetaja, lapsevanema, eestkostja või hooldaja esitatud taotlus ja kooli poolt esitatud teatis. (5) Põhikooli lõpetajale makstava koolilõpetamise toetuse määr on 30 eurot ja gümnaasiumi lõpetajale 50 eurot. Hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetajale makstava täiendava toetuse määr on 150 eurot ja kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetajale 200 eurot. § 74. Jõulupakk eelkooliealiste lastele ja koolilastele () Jõulupakk antakse kõigile rahvastikuregistri andemetel Lüganuse vallas elavatele ja valla haridusasutustes või väljaspool Lüganuse valda asuvates hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud haridusasutustes õppivatele eelkooliealistele lastele ja koolilastele. § 75. Eakate sünnipäevatoetus (1) Sünnipäevatoetus määratakse isikule tema 70, 75, 80, 85, 90, 95 ja iga järgneva sünnipäeva puhul. (2) Toetuse saajate igakuise nimekirja koostab sotsiaaltöötaja ning esitab väljamaksmiseks ametiasutuse finantsosakonnale. (3) Sünnipäevatoetuse moodustab rahaline toetus, mis kantakse isiku pangakontole. (4) Toetust ei maksta isikule, kes viibib ööpäevaringsel hoolekandeteenusel ja kelle eest vallavalitsus täielikult või osaliselt tasub hoolduskulusid. (5) Eakate sünnipäevatoetuse määr on 30 eurot. § 76. Puudega lapse hooldajatoetus (1) Puudega lapse hooldajatoetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest. (2) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles märgitakse käesoleva määruse paragrahvis 7 lõikes 2 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) koopiad hooldaja ja puudega lapse isikut tõendavatest dokumentidest; 2) Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise kohta; 3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul; 4) kohtumäärus eestkostjaks määramise kohta või perekonnas hooldamise leping. (3) Toetuse määramiseks korraldab ametiasutuse lastekaitsetöötaja puudega lapse hindamise ning hooldusvajaduse väljaselgitamise. (4) Toetuse arvutamise aluseks on hooldajatoetuse määr. (5) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt: 1) lapsele määratud puude lõpptähtajani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba; 3) seatud tähtajalise eestkoste või perekonnas hooldamise teenuse lõppemiseni. (6) Toetus määratakse puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes puudega lapse kasvatamise tõttu ei saa töötada, järgmistes suurustes: 1) 3-15-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest 80% hooldajatoetuse määrast; 2) 16-18-aastase sügava puudega lapse hooldamise eest 100% hooldajatoetuse määrast; 3) 16-18-aastase raske puudega lapse hooldamise eest 70% hooldajatoetuse määrast. (7) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ajani, kuni laps vastab käesolevas korras sätestatud tingimustele. (8) Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui: 1) puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga; 2) hooldusvajaduse kohaselt on puudega lapsele püsivalt tagatud või on võimalik tagada kõrvalabi ja juhendamine sotsiaalteenuste kaudu; 3) taotlejale on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud sügav puue; 4) taotleja saab töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. (9) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse puudega lapse hooldajatoetuse määramise aluseks olnud asjaolude muutumisel. Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Lüganuse Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele. (10) Puudega lapse hooldajatoetuse määramise, keeldumise või maksmise lõpetamise otsustab vallavalitsus korraldusega. (11) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ punkti 2 alusel makstakse sotsiaalmaks isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega, Lüganuse valla eelarvest. (12) Puudega lapse hooldajatoetuse määr on 30 eurot kalendrikuus. § 77. Täisealise p uudega isiku hooldajatoetus (1) Täisealise puudega isiku hooldajatoetus on hooldaja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale. (2) Täisealise puudega isiku hooldajatoetust makstakse hooldajale, kes on käesoleva määruse § 25 alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks. (3) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (4) Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale järgmistes suurustes: 1) sügava puudega isiku hooldamise eest 100% hooldajatoetuse määrast; 2) raske puudega isiku hooldamise eest 70% hooldajatoetuse määrast. (5) Ühele täisealise isiku hooldajale määratakse toetus mitte rohkem kui kahe täisealise hooldatava eest. (6) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ajani, kuni isik vastab käesolevas korras sätestatud tingimustele. (7) Täisealise puudega isiku hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajaks määramise otsuse kehtetuks tunnistamise järgnevast päevast. (8) Täisealise puudega isiku hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama ametiasutust asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa: 1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutumise; 2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksuseadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise. (9) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ punkti 1 alusel makstakse sotsiaalmaks isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega, Lüganuse valla eelarvest. (10) Hooldajatoetuse määr on 30 eurot kalendrikuus. § 78. Matusetoetus (1) Toetust makstakse isikule, kes kannab matmise kulud juhul kui surnud isiku viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Lüganuse vallas. (2) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis ja paragrahvis 65 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Matusetoetuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele avaldus ja surmatõendi koopia hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul surma registreerimisest. (4) Matusetoetuse määr on 250 eurot. § 79. Tšernobõli katastroofis osalenud inimeste toetus (1) Toetust makstakse Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenud rahvastikuregistri andmetel Lüganuse vallas elavatele isikutele. (2) Toetuse taotlemine, avalduse menetlemine ja toetuse määramine toimub käesoleva määruse 3. peatükis 3 ja paragrahvis 65 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Avaldust ei ole vaja igal aastal uuesti esitada juhul kui esmakordsel taotlemisel esitatud andmed ei ole muutunud ja taotleja andmed on igal aastal Kiviõli Tšernobõli Fondi poolt Lüganuse Vallavalitsuse sotsiaalosakonnale esitatud nimekirjas. (4) Toetust makstakse kaks korda aastas – 30. aprilliks ja 31. detsembriks. (5) Tšernobõli katastroofis osalenud inimeste toetuse määr on 50 eurot. § 80. Erakorraline toetus (1) Erakorralise toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine. (2) Toetust makstakse vahendite olemasolu korral. 6. peatükk RIIGIEELARVEST SIHTOTSTARBELISELT ERALDATUD RAHA ÜLEJÄÄGI KASUTAMISE KORD § 81. Riigieelarvest eraldatud raha ülejäägi kasutamise aluspõhimõtted (1) Ametiasutus analüüsib kolm kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarvest Lüganuse valla eelarvesse riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks, asendushooldusteenuseks ja järelhooldusteenuseks sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamist ning eelarvaasta lõpuni raha kasutamise vajadust. (2) Kui analüüsi ning statistiliste andmete alusel võib eeldada, et riigieelarvest eraldatud rahast tekib ülejääk, võib ametiasutus eelarveaasta oktoobrikuust kasutada riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud raha käesolevas peatükis sätestatud eesmärkidel. (3) Ametiasutus peab eraldi arvestust riigieelarvest Lüganuse valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise ning sihtotstarbeliselt eraldatud raha ülejäägi kohta. § 82. Riigi rahastatava raske või sügava puudega lapse abi osutamise toetuse kasutamise kord () Riigi rahastatavaks raske ja sügava puudega abi osutamise toetusteks eraldatud raha võib kasutada: 1) raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks; 2) raske või sügava puudega lapsele või tema perele määratud tugiisikuteenuse eest tasumiseks; 3) puudega lapse perele koolituskulude katmiseks ja psühholoogilise nõustamisteenuse eest maksmiseks; 4) puudega lapse eluaseme lapse igapäevaelu vajadustele kohandamise kulu katteks; 5) puudega lapsele ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse ametiasutuse osutatava transporditeenuse kulu katmiseks; 6) puudega lapsele koostatud rehabilitatsiooniplaanis soovitatud teenuste osutamise korraldamise või osutamise kulu katmiseks (teraapiad, logopeediline abi jms). Teenuse osutamise kulu hüvitatakse teenuseosutaja arve alusel; 7) abivahendite soetamiseks (proteesid, ortopeedilised ja muud hooldus- ja abivahendid); 8) puuetega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks, projektide omaosaluse tasumiseks. § 83. Riigi rahastatava asendus- ja järelhooldusteenuse raha ülejäägi kasutamine () Riigi rahastatavaks asendushooldus- ja järelhooldusteenuseks eraldatud raha ülejääki võib kasutada: 1) sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, mille eesmärk on välistada lapse muutumist asendushooldusteenust saama õigustatud subjektiks; 2) tugiisiku teenuse korraldamisega seotud kulu katmiseks; 3) lapse kasvatamisel ja hooldamisel hätta jäänud või probleemsele perele määruses sätestatud korras psühholoogilise nõustamisteenuse osutamiseks, eneseabigruppide algatamiseks; 4) määruses sätestatud korras puudega lapse perele psühholoogilise nõustamisteenuse osutamiseks; 5) puudega lapse eluaseme lapse igapäevaelu vajadustele kohandamise kulu katteks; 6) perede igapäevast toimetulekut toetavat ning sotsiaalset ning majanduslikku toimetulekut tagavate sotsiaalteenuste arendamiseks, sh projektide omaosaluse tasumiseks. 7. peatükk VAIDEMENETLUS § 84. Vaidemenetlus (1) Käesoleva määruse alusel tehtud otsuse või toimingu peale saab esitada vaide otsuse või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 85. Määruse muutmine () [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 86. Määruste kehtetuks tunnistamine () [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 87. Määruse rakendamine () Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01. veebruarist 2018. § 88. Määruse jõustumine () Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.