Kihnu Kooli põhimäärus
Vastu võetud 27.05.2011 nr 8
jõustumine 30.05.2011
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
29.12.2011 | 02.01.2012 | |
17.12.2015 | RT IV, 07.01.2016, 1 | 10.01.2016 |
19.12.2018 | RT IV, 29.12.2018, 6 | 01.01.2019 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Nimetus
Õppeasutuse täielik nimetus on Kihnu Kool (edaspidi kool).
§ 2. Asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kool asub ja tegutseb Kihnu vallas.
(2) Kooli postiaadress on Kooli, Linaküla, Kihnu vald, 88003 Pärnumaa.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
§ 3. Tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund
(1) Kool on Kihnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool, kusjuures põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides.
(2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.
§ 4. Asjaajamiskeel
Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.
§ 5. Pitsat
§ 6. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamise aluseks on Kihnu Kooli arengukava.
(2) Arengukava ja selle muudatused kehtestab vallavolikogu.
§ 7. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded
(1) Kooli tegevuse eesmärgiks on eelkooliealistele lastele hoiu ja alushariduse omandamise ja koolikohustuslikele lastele koolikohustuse täitmise ja põhihariduse omandamise võimaldamine.
(2) Kooli põhiülesanded on sätestatud koolieelse lasteasutuse seaduses (§ 3) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (§ 4).
2. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 8. Kooli hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Hoolekogu:
1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta PGS § 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
§ 9. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevusekorralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Direktor:
1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
2) kehtestab kooli õppekava;
3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
8) kehtestab kooli sisehindamise korra;
9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
11) peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(3) Direktor on aruandekohustuslik hoolekogu, vallavalitsuse ja teiste järelvalveasutuste ees seaduses ettenähtud korras ja ulatuses.
(4) Direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral asendab teda vajadusel vallavanema käskkirjaga määratud isik, kellega sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud ametiisik.
[Muudetud Kihnu Vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 24 – jõust. 02.01.2012]
§ 10. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
§ 11. Kooli õppekava
(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on Kihnu Kooli õppekava, mis koostatakse koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ja põhikooli riikliku õppekava alusel.
(2) Õppekava koostamisel ja arendamisel osalevad kõik asutuse pedagoogilised töötajad.
(3) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.
§ 12. Individuaalne õppekava
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
(2) Individuaalse õppekava koostamist koordineerib direktor, selle koostamisse kaasatakse õpilane, tema vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Individuaalse õppekava kinnitab direktor.
§ 13. Õppekeel
Koolis toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.
§ 14. Õppevorm
Kooli õppe- ja kasvatustöö toimub statsionaarses õppevormis.
§ 15. Haridusliku erivajadusega õpilased
(1) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(2) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada direktori otsusel õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks.
(3) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul korraldab kool õpilasele õpet põhikooli lihtsustatud õppekava alusel, terviseseisundist tulenevat koduõpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.
(4) Andekate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd õpetajate vahel koordineerib kooli õppenõukogu.
§ 16. Õppeaasta ja päevakava
(1) Kooli põhikooli osas:
1) kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini;
2) õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
3) trimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis on trimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva, kusjuures lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu ja need arvatakse õppepäevade hulka;
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
4) õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva;
5) õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, klassitund, rühmatund, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ja milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.
6) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta;
7) õppetöö alguse sätestab õppenõukogu poolt heaks kiidetud ja direktori kinnitatud päevakava;
8) õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaanis.
9) õpilase nädala õppekoormus õppeaineti ja suurim lubatud nädala õppekoormus määratakse kooli õppekavaga;
10) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestvust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(2) Kooli lasteaia osas:
1) kestab õppeaasta õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal;
2) õppeaasta algab 1. septembril;
3) lasteaial on tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning lasteaia paikkonna kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteaia tegevus- ja päevakava kinnitab direktor;
4) lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul.
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
§ 17. Kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine
(1) Lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt vallavalitsus.
(2) Kool võtab õpilaseks kõik selleks soovi avaldanud koolikohustuslikud isikud.
(3) Õpilane arvatakse kooli nimekirjast välja:
1) kui ta on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis ning on sinna EHISe andmetel vastu võetud;
2) kui koolikohustusliku ea ületanud õpilane ei osale õppetöös ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisesse klassi üle viia;
3) kui ta on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused ning talle on väljastatud lõputunnistus;
4) õpilase surma korral.
(4) Õpilase nimekirja arvamise ja väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.
4. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED
§ 18. Õppekavaväline tegevus
(1) Koolis võivad töötada nii tasulised kui ka tasuta huviringid.
(2) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid, sealhulgas huviringid.
(3) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühma.
(4) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.
5. peatükk LAPSED, ÕPILASED JA LAPSEVANEMAD
§ 19. Alusharidusrühma laste ja nende vanemate õigused ja kohustused
(1) Lastel on õigus:
1) vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale;
2) pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
(2) Vanematel on õigus:
1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;
2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;
4) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.
(3) Vanemad on kohustatud:
1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;
2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
§ 20. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) õppekavale vastavale haridusele;
2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele koolis viibimise ajal;
3) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid;
4) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;
5) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;
6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;
8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
9) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
10) saada eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenust;
11) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
12) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
13) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
14) olla trimestri algul teavitatud trimestri jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
15) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
16) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.
§ 21. Õpilase kohustused
Õpilane on kohustatud:
1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;
2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
3) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
4) täitma kooli kodukorda;
5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma;
6) hoidma kooli vara;
7) hüvitama koolile tekitatud materiaalse kahju.
§ 22. Õpilase vanema õigused
Vanemal on õigus:
1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
2) saada teavet lapse õppeedukusest, vajalikest õppevahenditest, planeeritavatest üritustest ja koolikohustuse täitmisest ekooli vahendusel;
3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
4) vähemalt üks kord aastas osaleda lastevanemate üldkoosolekul;
5) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
6) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
7) teha ettepanekuid kooli tegevuse paremaks korraldamiseks.
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
§ 23. Õpilase vanema kohustused
Vanem kohustub:
1) arvestama õppetegevuses ennekõike lapse võimete ja kalduvustega. Vajaduse korral küsima nõu õpetajalt või teistelt haridusküsimustes pädevatelt spetsialistidelt;
2) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
4) tegema kooliga koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
5) teavitama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest.
§ 24. Õpilaste suhtes rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed
(1) Mõjutamaks õpilasi käituma vastavuses kooli kodukorraga, võib õpilase suhtes rakendada järgmisi tugimeetmeid:
1) vestluse läbiviimine;
2) individuaalse õppekava rakendamine;
3) tugispetsialisti teenuse osutamine;
4) suuline märkus;
5) kirjalik märkus ekooli;
6) täiendavale õppetööle jätmine peale tunde;
7) probleemi arutelu koos lapsevanemaga direktsioonis;
8) lapse käitumise arutamine õppenõukogus;
9) noomitus direktori käskkirjaga;
10) käitumishinde alandamine õppenõukogu otsusel;
11) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas Kooli kodukorraga, Kooli hoiulevõtmine. Esemed tagastatakse Kooli kodukorras sätestatud korras;
12) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
13) ajutine õppes osalemise keeld kuni kaheks nädalaks koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
(2) Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
§ 25. Õpilasesindus
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(3) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.
(4) Kooli õpilasesinduse moodustavad 2.-9. klassi õpilased.
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
(5) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku. Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(6) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.
(7) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on õigus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.
(8) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi põhimääruse eelnõu avalikustamise teates kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.
(9) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.
(10) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
6. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS
§ 26. Personali koosseis, ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(3) Koolitöötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud direktor.
(4) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
[RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(5) [Kehtetu - RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(6) [Kehtetu - RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(7) [Kehtetu - RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
(8) [Kehtetu - RT IV, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
7. peatükk FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS, JÄRELEVALVE
§ 27. Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine
(1) Kooli vara kuulub Kihnu valla munitsipaalomandisse.
(2) Kooli vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks valdamiseks ja kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(3) Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt vallavara valitsemise korrale.
§ 28. Eelarve ja rahalised vahendid
(1) Koolil on oma alaeelarve Kihnu valla eelarves.
(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla eelarvest, laekumistest fondidelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
(3) Kooli eelarve kulud moodustavad tegevuskulu ja töötasu.
(4) Koolil on õigus saada renditulu, laagrite korraldamisega seotud tulu ja muude teenuste osutamisest saadud tulu.
(5) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel.
(6) Kooli eelarveprojekti koostab kooli direktor ning sellele annab arvamuse kooli hoolekogu. Eelarve kinnitab vallavolikogu Kihnu valla eelarve koosseisus.
(7) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 29. Asjaajamine ja aruandlus
(1) asjaajamine toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud asjaajamiskorrale.
(2) Koolis peetavate toimikute loetelu kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.
(3) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest.
(4) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.
§ 30. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium
[RT IV, 29.12.2018, 6 - jõust. 01.01.2019]
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab Kihnu Vallavalitsus.
8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 31. Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine
Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub Kihnu Vallavolikogu otsusel seadusega ettenähtud korras.
9. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED
§ 32. Kooli põhimääruse kehtestamine ja muutmine
(1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab vallavolikogu.
(2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Käesolevas määruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.