Teksti suurus:

Muhu Vallavolikogu 22.02.2017.a määruse nr 59 "Muhu valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" muutmine

Väljaandja:Muhu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2018, 53

Muhu Vallavolikogu 22.02.2017.a määruse nr 59 "Muhu valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" muutmine

Vastu võetud 20.12.2018 nr 21

Määrus antakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 5 alusel.

§ 1.   Täiendada määruse § 14 Matusetoetus lõikega 11 järgmiseses sõnastuses „Matusetoetust on õigus taotleda ka matuse korraldajal, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Muhu vald ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest“ ja täiendada sama paragrahvi lõiget 3 järgmise lausega :Toetust ei maksta ilma abivajadust hindamata, kui isik on saanud toetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest.

§ 2.   Muuta määruse § 23 lõigete 1-4 sõnastusi ja kinnitada nimetatud lõiked uues sõnastuses alljärgnevalt:
(1) Koolisõidu toetus on rahvastikuregistri andmetel ja alalise elukohaga Muhu vallas elavatele üldkeskharidust omandavatele õpilastele antav sõidusoodustus ühistrantspordi kasutamisel õpilase õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta sõitmisel.
(2) Sõidusoodustuse saamise aluseks on Muhu Vallavalitsusele esitatud vabas vormis taotlus, millele on lisatud bussipiletid ja õppeasutuse tõend õpilase õppima asumise kohta.
(3) Sõidusoodustuse määraks on igas kuus üks sõit õpilase elukohale lähimast bussipeatusest õppeasutusele lähimasse bussipeatusesse ja tagasi.
(4) Esitatud taotlusi menetleb valla kantselei, toetuse maksmine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 3.   Kinnitada määruse § 24 uues sõnastuses alljärgnevalt: Lasteaiatoidu toetus on Muhu Lasteaias alusharidust omandavatele rahvastikuregistri andmetel ja alalise elukohaga Muhu vallas elavatele lastele vallavalitsuse poolt kinnitatud toidupäeva maksumuse osas 50% soodustuse võimaldamine.

§ 4.   Täiendada määruse § 25, lisades lõike üks lõppu - Eesti piires ja lisades lõike 2 järgmises sõnastuses: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud soodustust võimaldatakse väljast tellitud bussile tingimusel, et valla buss on soovitud reisi toimumise ajal teise tellija poolt juba broneeritud.

§ 5.   Tunnistada kehtetuks määruse § 29 ja määruse 3. peatüki 7.jagu täies ulatuses.

§ 6.   Täiendada määruse § 31 sotsiaalteenuste loetelu järgmiste teenustega:
13) asendushooldusteenus;
14) järelhooldusteenus.

§ 7.   Täiendada määruse § 33 lõike 5 punkti 5, lisades lause lõppu sõna hüvitised.

§ 8.   Muuta määruse § 44 lõike 9 sõnastust järgmiselt: Hooldusteenust taotlev isik võtab endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult enda ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses. Teenuse saajalt võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

§ 9.   Lisada määrusesse jagu 7¹. Asendushooldusteenus vastavalt allolevale:
§ 63¹. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
§ 63². Asenduskoduteenust saama õigustatud isik
Õigus asendushooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Muhu vald.
§ 63³. Asenduskoduteenuse taotlemine
(1) Asendushooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse iga isik või asutus, kellel on teave abivajavast lapsest. Taotluses märgitakse andmed taotluse esitaja kohta (nimi või nimetus ja kontaktandmed, juriidilise isiku puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab asendushooldusteenuse korraldamise vajadust.
(2) Asendushooldusteenuse korraldamiseks võib taotluse esitada hoolduspere esindaja.
(3) Asendushooldusteenust korraldab ametiasutus ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.
§ 634. Asenduskoduteenuse määramine
(1) Asendushooldusteenuse tagamiseks ja tagamisel teeb ametiasutus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 4 märgitud toimingud ja otsused.
(2) Asendushooldusteenuse andmine otsustatakse halduslepinguga, mis sõlmitakse hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga.
§ 635. Asendushooldusteenuse eest tasumine
(1) Asendushooldusteenus on teenuse saajale tasuta.
(2) Asendushooldusteenust rahastatakse Muhu valla eelarvest, kui Muhu vald on teenust saava lapse eestkostja või perekonnaseaduse § 176 lõike 1 alusel eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele suunatud lapse sissetulekutest.
(3) Asendushooldusperele makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatud määras.
(4) Asendushooldusteenuse eest tasub ametiasutuse või osaliselt teenuse rahastamisse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus teenust osutava isiku esitatud arve või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 34-35 sätestatut.

§ 10.   Lisada määrusesse jagu 72. Järelhooldusteenus vastavalt allolevale:
§ 636. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asenedushoolduselt ja eeskostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.
§ 637. Järelhoolduse saama õigustatud isik
Järelhooldusteenus tagatakse rahvastikuregistri andmete alusel Muhu vallas elavale sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4516 märgitud täisealisele isikule.
§ 638. Järelhooldusteenuse taotlemine
(1) Järelhooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse
1) järelhooldusteenust saama õigustatud isik;
2) õppeasutus, kus järelhooldusteenust saama õigustatud isik õpet jätkab;
3) isiku täisealiseks saamiseni eestkostja ülesandeid täitnud isik või asendushooldusteenust osutanud isik.
(2) Taotluses märgitakse andmed järelhooldust vajava isiku kohta (nimi, sünniaeg või isikukood, võimalusel kontaktandmed), kui andmeid ei esita järelhooldust vajav isik ise, siis avalduse esitaja andmed (nimi või nimetus, kontaktandmed, juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalistuse asutuse puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.
(3) Järelhooldusteenust korraldab vald ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.
§ 639. Järelhooldusteenuse määramine
(1) Järelhooldusteenuse korraldaja teeb toimingud ning otsused sotsiaalhoolekande seaduse § 4515 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(2) Järelhooldusteenuse tagamiseks korraldatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule iseseisev elamine ja tagatakse tugiteenused või hüvitised isiku iseseisvaks toimetulekuks või korraldatakse hüvitise andmine järelhooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenust osutanud isiku kaudu.
§ 6310. Järelhooldusteenuse eest tasumine
(1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu tasutakse teenuse osutajale Muhu valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.
(2) Järelhooldushooldusteenuse eest tasumine toimub teenust osutava isiku esitatud arve alusel või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 34-35 sätestatut.

§ 11.   Täiendada määruse § 77 lõikega 2 järgmises sõnastuses: (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

§ 12.   Tunnistada kehtetuks määruse § 89 senine sõnastus ja sõnastada see ühe lõikega alljärgnevalt: Riiklikku järelevalvet ja haldusjärelvalvet käesoleva määruse ning määruse alusel antud haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet.

§ 13.   Määruse § 90 tunnistada kehtetuks.

§ 14.   Määrus jõustub 01. jaanuar 2019.a, va paragrahvis 1 toodud muudatused, mis jõustuvad 01.03.2019.a.

Ain Saaremäel
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json