Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Räpina valla finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 17.01.2018 nr 2
RT IV, 26.01.2018, 7
jõustumine 29.01.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Räpina Vallavolikogu 21.12.2011 määruse nr 15 „Räpina valla põhimäärus” § 24 lõike 2 ja 3 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 7 ja § 21 lõike 1 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Räpina valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab Räpina valla (edaspidi vald):
  1) eelarvestrateegia koostamise põhimõtted;
  2) eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted;
  3) kohustuste võtmise ja finantsdistsipliini tagamise meetmed;
  4) reservfondi moodustamise ja kasutamise põhimõtted;
  5) konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning sihtasutuste eelarvestrateegia koostamise, kohustuste võtmise ning aruandluse põhimõtted.

§ 2.   Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) alaeelarve - ametiasutuse Räpina Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), vallavalitsuse hallatavate asutuste ja vallavalitsuse osakondade hallatavate tegevusalade eelarved;
  2) alaeelarve kasutaja - allasutuste ja tegevusalade alaeelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
  3) sihtotstarbeline eraldis - tulu, mida tohib kasutada lepinguga või eraldaja otsusega määratud tegevuse või vara soetamise finantseerimiseks;
  4) pikaajaline kohustus - kohustus, mille ulatus ületab 12 kuud;
  5) kestvusleping - tähtajatu leping või leping, mille tähtaega ei ole võimalik üheselt tuvastada;
  6) sõltuv üksus - vallavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud vallavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud üksuste valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest, või kes on saanud toetust või renditulu vallavalitsuselt või vallavalitsuse valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

§ 3.   Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste finantseerimise planeerimiseks koostatakse arengukava osana eelarvestrateegia.

  (2) Eelarvestrateegia koostab vallavalitsus koos sõltuvate üksustega, lähtudes kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest ning Räpina Vallavolikogu kehtestatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korras sätestatud nõuetest.

  (3) Sõltuvad üksused esitavad nõukogu poolt heakskiidetud eelarvestrateegia vallavalitsusele hiljemalt 15. maiks.

§ 4.   Eelarve koostamise üldpõhimõtted

  (1) Valla eelarve (edaspidi eelarve) on kassapõhine, alates 2019. aasta eelarvest tekkepõhine.
[RT IV, 29.12.2018, 60 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Eelarvega määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelarveaastaks, tulenevalt arengukavas ja eelarvestrateegias kavandatud eesmärkidest ja tegevustest.

  (3) Eelarve eelnõu koostamise, eelarve muutmise eelnõu koostamise ja täitmise korraldajaks on vallavalitsus.

  (4) Vallavolikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud vastavalt käesoleva korra paragrahvile 5 alaeelarvete lõikes.

  (5) Alaeelarvete detailsema jaotuse majandusliku sisu järgi kinnitab vallavalitsus peale eelarve vastuvõtmist.

  (6) Eelarve koostatakse ühe euro täpsusega.

§ 5.   Eelarve liigendus

  (1) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (2) Põhitegevuse tulude eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:
  1) maksutulud, mis jagatakse: füüsilise isiku tulumaks, maamaks, reklaamimaks;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist, mis jagatakse: riigilõivud, laekumised haridusasutuste majandustegevusest, laekumised kultuuri- ja spordiasutuste majandustegevusest, laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest, üüri- ja renditulud, muu kaupade ja teenuste müük;
  3) saadavad toetused tegevuskuludeks, mis jagatakse: tasandusfond, muud toetused tegevuskuludeks;
  4) muud tegevustulud, mis jagatakse: laekumised vee erikasutusest, laekumised maardlate kaevandamisõigustest, saastetasud, muud tulud.

  (3) Põhitegevuse kulude eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud.

  (4) Investeerimistegevuse eelarveosa jagatakse majandusliku sisu järgi:
  1) põhivara müük;
  2) põhivara soetus;
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  5) osaluste müük;
  6) osaluste soetus;
  7) muude aktsiate ja osade müük;
  8) muude aktsiate ja osade soetus;
  9) antavad laenud;
  10) tagasilaekuvad laenud;
  11) finantstulud;
  12) finantskulud.

  (5) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse:
  1) kohustuste võtmine;
  2) kohustuste tasumine.

  (6) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse:
  1) raha- ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

§ 6.   Eelarve eelnõu koostamine, menetlemine ja vastuvõtmine

  (1) Alaeelarvete kasutajad esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve taotlused koos tegevuskava ja seletuskirjaga vallavalitsusele hiljemalt 01. oktoobriks.

  (2) Vallavalitsus menetleb esitatud eelarvetaotlusi, koostab koondeelarve ja esitab eelarve eelnõu vallavolikogu kantseleile hiljemalt 01. detsembriks.

  (3) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis peab vastama kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetele.

  (4) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel lepitakse kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekud esitatakse vallavalitsusele.

  (5) Eelarve muudatusettepanekuid võib esitada vallavolikogu liige, vallavolikogu komisjon või vallavalitsus eelnõu esitajana. Eelarve muutmise ettepanekule lisatakse selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

  (6) Vallavalitsus edastab muudatusettepanekud oma seisukohaga eelarvekomisjonile.

  (7) Vallavalitsus viib muudatused, võttes aluseks eelarvekomisjoni arvamuse, sisse teisele lugemisele esitatava eelarve eelnõusse.

  (8) Vallavalitsuse ja eelarvekomisjoni tagasilükatud muudatusettepanek(ud) hääletatakse esitaja(te) nõudmisel eelarve teise lugemise käigus.

  (9) Enne muudatusettepanekute hääletamist kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus muudatusettepanekule.

  (10) Vallavolikogu võtab eelarve vastu vähemalt kahe lugemisega määrusena.

  (11) Peale eelarve vastuvõtmist vallavolikogus kehtestab vallavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul alaeelarvete detailsema jaotuse majandusliku sisu järgi.

§ 7.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisse eelarveaastasse

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine kavandatakse eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või esimese lisaeelarvega.

  (2) Eelmise aasta tegemata jäänud väljaminekute kavandamiseks uuel eelarveaastal esitavad alaeelarvete kasutajad hiljemalt 15. jaanuariks vallavalitsusele taotluse, kus näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija ja summa.

  (3) Järgmisesse eelarveaastasse kantakse üle järgmised tegemata jäänud väljaminekud:
  1) sihtotstarbeliste eraldistena tegevuskuludeks saadud vahendite arvel finantseeritavad väljaminekud;
  2) sihtotstarbeliste eraldistena põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks saadud vahendite arvel finantseeritavad väljaminekud;
  3) põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks eelarves ettenähtud vahenditest finantseeritud väljaminekuid, mille elluviimiseks on sõlmitud hankelepingud;
  4) ostetud kaupade või teenuste eelarves ettenähtud vahenditest finantseeritavad väljaminekud, mille eest tasumine jäi järgmisesse eelarveaastasse.

§ 8.   Lisaeelarve

  (1) Eelarvet saab muuta eelarveaastal lisaeelarvega

  (2) Lisaeelarve eelnõu algatab vallavalitsus ja esitab vastuvõtmiseks vallavolikogule. Lisaeelarve koostatakse samas liigenduses kui eelarve.

  (3) Lisaeelarve eelnõu koostamise aluseks on:
  1) tulude enamlaekumise või täiendavate tulude arvel kulutuste suurendamine;
  2) tulude alalaekumise tõttu kulutuste vähendamine või ärajätmine.

  (4) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (5) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta esimesel lugemisel.

  (6) Sihtotstarbeliste eraldiste või annetuste laekumisel lisab vallavalitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse oma korraldusega, informeerides sellest volikogu.

§ 9.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

  (2) Alaeelarvete kasutajatel on keelatud tehingud, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra paragrahvis lõikes 3 sätestatud juhtudel.

  (3) Alaeelarvete kasutajad võivad teha enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist eelarve või lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest;
  2) eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või riigihankest;
  3) eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud põhivara soetamiseks antud sihtfinantseerimise lepingust;
  4) eelmisel aastal tegemata jäänud väljaminekutest, mille tegemiseks on sõlmitud sihtfinantseerimise leping;
  5) kohtuotsusest.

  (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui hangete korraldamise järel klassifitseeritakse planeeritud tehing tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (5) Eelarvete täitmise kohta koostatakse informatsiooni saamiseks vallavalitsuse finantsosakonnas aruanne:
  1) alaeelarvete täitmise kohta iga kuu lõpu seisuga ning informeeritakse sellest alaeelarvete kasutajaid;
  2) volikogule koondeelarve täitmise kohta kaks korda aastas, seisuga 31. mai ja 30. september. Informatsioon esitatakse samas liigenduses, milles eelarve vastu võeti.

§ 10.   Nõuded kohustustele ja varadele

  (1) Pikaajalisi kohustusi võib võtta volikogu loal, kui neid ei ole eelarves ette nähtud.

  (2) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi.

  (3) Kestvuslepinguid võib sõlmida eelarves selleks ettenähtud vahendite piires ilma volikogu täiendava nõusolekuta.

  (4) Vald võib anda laenu oma sõltuvale üksusele või tagada sõltuva üksuse poolt võetavaid kohustusi ainult juhul, kui:
  1) see on hädavajalik arengukavas ja eelarvestrateegias määratud eesmärkide saavutamiseks;
  2) sõltuv üksus ei saa ise laenu võtta;
  3) valla kaudu on tehing oluliselt soodsam.

  (5) Laenu andmisel rakendatakse intressi, mis ei ole madalam rahandusministri poolt kehtestatud intressi alammäärast. Laenu andmise otsustab vallavolikogu.

  (6) Vabasid likviidseid vahendeid on lubatud paigutada tähtajalisele hoiusele kuni eelarveaasta lõpuni, arvestades kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud tingimusi.

  (7) Omandada võib ainult kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete täitmisega seotud ettevõtete osalusi ja aktsiaid.

§ 11.   Reservfondi eesmärk ja kavandamine

  (1) Reservfond planeeritakse eelarves ettenägematute väljaminekute katteks, mida vallavalitsus peab tegema, täites vallale pandud ülesandeid.

  (2) Reservfondist tehakse eraldisi ootamatute ja üldjuhul ühekordsete ettenägematute kulutuste katteks, mida ei olnud võimalik ette näha eelarve koostamisel:
  1) kahjude ja avariide likvideerimiseks;
  2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulude (kütte, elektri vm kulud) katteks;
  3) kohtulahenditest tulenevateks ja juriidilisteks kuludeks;
  4) projektide oma- ja kaasfinantseerimise kohustuse täitmiseks, sealhulgas ka toetusena mittetulundusühenduste avalikes huvides teostatavatele projektidele;
  5) ettekirjutiste tähtaegseks täitmiseks;
  6) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevate täiendavate kulude katteks;
  7) muude ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks.

  (3) Reservfondi ei tohi kasutada personalikulude suurendamiseks põhipalga suurendamise ja preemiate maksmise eesmärgil.

  (4) Valla eelarve reservfond moodustatakse vähemalt ühe protsendi ulatuses põhitegevuse eelarve kuludest. Reservfond on valla eelarve osa ja selle täpse suuruse otsustab vallavolikogu eelarve vastuvõtmise käigus.

  (5) Vallavolikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.

§ 12.   Reservfondi käsutamine

  (1) Reservfondi käsutab vallavalitsus. Reservfondi eraldis vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, milles kajastatakse järgnev informatsioon:
  1) eraldise summa;
  2) alaeelarve, kuhu eraldis suunatakse;
  3) eraldise arvelt tehtavate kulutuste sihtotstarbe kirjeldus.

  (2) Reservfondist vahendite taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus, milles näidatakse summa, vahendite kasutamise otstarve ja kulutuste vajalikkuse põhjendused.

  (3) Vallavalitsusel on õigus:
  1) nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;
  2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega;
  3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

§ 13.   Reservfondi aruandlus ja kontroll

  (1) Vallavalitsus esitab informatsiooni volikogule reservfondi eraldiste kohta eraldamisele järgneval volikogu istungil.

  (2) Vallavalitsus esitab vallavolikogule reservfondi kasutamise aruande koos majandusaasta aruandega.

  (3) Pärast majandusaasta lõppu teostab revisjonikomisjon reservfondi kasutamise kontrolli. Kontrolli tulemuste kokkuvõte kajastub majandusaasta aruande kontrolli aruandes.

§ 14.   Majandusaasta aruande koostamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seadusest, riigiraamatupidamise üldeeskirjast ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Valla konsolideeritud aastaaruande koostamist korraldab vallavalitsus.

  (2) Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded vallavalitsusele auditeeritavale majandusaastale järgneva aasta 15. aprilliks.

  (3) Tegevusaruande koostavad vallavalitsuse liikmed oma valdkondade kohta.

  (4) Raamatupidamise aastaaruande ja eelarve täitmise aruande koostab finantsosakond.

  (5) Eelarve täitmise aruanne koostatakse volikogu poolt vastuvõetud eelarve liigenduses, kajastades eelarveaasta:
  1) esialgse eelarve;
  2) lõpliku eelarve;
  3) eelarve tegeliku täitmise.

  (6) Selgitustes kajastatakse esialgse ja lõpliku eelarve ning tegeliku täitmise erinevuste põhjuseid.

  (7) Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. maiks.

  (8) Vallavolikogu kuulab ära revisjonikomisjoni aruande ja ettepaneku majandusaasta aruande kohta ning kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks oma otsusega.

§ 15.   Volikogu revisjonikomisjoni kontroll

  (1) Revisjonikomisjon lähtub oma töös kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatust.

  (2) Revisjonikomisjon vaatab majandusaasta aruande läbi ja esitab selle kohta volikogule kirjaliku aruande. Revisjonikomisjon lisab aruandele eelnenud majandusaasta planeeritud ja läbiviidud tegevuste ülevaate ja revisjonide tulemuste kokkuvõtte. Revisjonikomisjon lisab volikogule esitatud dokumentidele otsuse majandusaasta aruande kinnitamise kohta.

§ 16.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1)-(5) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 17.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval alates avalikustamisest Riigi Teatajas.