KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Teenused

KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 21.12.2020 nr 18
RT IV, 29.12.2020, 17
jõustumine 01.01.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse Rapla valla (edaspidi vald) elanikele ja vältimatu sotsiaalabi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad valla territooriumil, riigi ja valla eelarve vahenditest osutatava sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi abi) korraldamine, taotlemise tingimused ja kord ning rahastamine.

  (2) Abi on valla poolt korraldatav sotsiaalteenus (edaspidi teenus) ja makstav sotsiaaltoetus (edaspidi toetus).

  (3) Käesolevat korda rakendatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse sätetega.

§ 2.   Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

  (1) Abi korraldatakse abivajaja pöördumisel, abivajadusest teada saamisel või vallavalitsuse struktuuris sotsiaalvaldkonna töötaja (edaspidi sotsiaaltöötaja) algatusel.

  (2) Abi vajaduse ja ulatuse välja selgitamisel ning abi andmise otsustamiseks abistatakse isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja abi korraldamata.

  (3) Abivajadust on kohustus hinnata igakülgselt, selgitades välja tugivõrgustiku (sh lähedased, kogukond jms) olemasolu ja parima asjakohase abi abivajaja iseseisvaks toimetulekuks ja oma elu korraldamiseks.

  (4) Abi korraldamiseks moodustatakse vallavalitsuse korraldusega alatine hoolekandekomisjon, mille ülesanded on:
  1) teenuste ja toetuse taotluste menetlemine, kui määruses ei ole sätestatud teisiti;
[RT IV, 02.03.2024, 4 - jõust. 05.03.2024]
  2) abivajaduse määramine vastavalt sotsiaaltöötaja ettepanekule;
  3) valdkonnapõhised muud ülesanded.

  (5) Abi tagamisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest:
  1) isikut ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on esmane vastutus temal endal;
  2) abi taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele;
  3) abi määratakse esmajärjekorras vajaduspõhiselt, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine;
  4) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
  5) abimeedet rakendatakse vastavalt selle tulemuslikkusest abi vajavale isikule ning vajaduse korral perele;
  6) abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajadusel ja isiku nõusolekul tema pereliikmeid;
  7) isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval viisil.

§ 3.   Sotsiaalabi finantseerimine ja teenuse eest tasumine

  (1) Teenuse osutamisega seotud kulud tasutakse järgmiselt:
  1) teenuse saaja omavahenditest;
  2) valla eelarvest sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest;
  3) riigieelarvest valla eelarvesse kantavatest ja selleks ettenähtud vahenditest.

  (2) Teenuse saaja omavahenditest makstava tasu suurus sõltub teenuse mahust, maksumusest ning teenust saava isiku ja tema leibkonna majanduslikust olukorrast.

  (3) Omavahenditest makstava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

  (4) Hoolekandekomisjonil on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik osaliselt või täielikult teenuse eest tasumisest, arvestades tema sissetulekuid ja talle kuuluvat kinnisvara, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid ning majanduslikku olukorda, teenuse vajaduse põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

  (5) Teenuste hinnad, tasumise korra, toetuste määrad ja piirmäärad kehtestab vallavalitsus.
[RT IV, 02.06.2023, 15 - jõust. 01.07.2023]

§ 4.   Abile õigustatud isikud

  (1) Teenuseid, sealhulgas mitut üheaegselt, osutatakse abivajavale isikule hindamise tulemustest lähtuvalt (järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel), mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.

  (2) Toimetulekut soodustavale toetusele on õigus üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle pere netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui kahe ja poolekordne riiklikult kehtiv toimetulekupiir. Sissetulekuks ei loeta sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud hüvitisi, stipendiume ja toetusi, mida toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka.

§ 5.   Abi taotlemine ja määramine

  (1) Abi igakordsel taotlemisel, sh sünnitoetuse teine osa, esitatakse vallavalitsusele taotlus.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) taotleja või abivajaja ees- ja perenimi ning isikukood;
  2) esmasel taotlemisel või andmete muutumisel abivajaja kontaktandmed;
  3) abivajaduse põhjendus;
  4) toetuse maksmiseks pangaülekandega andmed arvelduskonto numbri ja selle omaniku kohta;
  5) taotluse vastuse teatavakstegemise viis;
  6) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

  (3) Abivajaduse hindamiseks kontrollitakse taotluses esitatud andmeid ning puuduste esinemisel määratakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg.

  (4) Hoolekandekomisjonil on õigus ja kohustus:
  1) tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätta taotlus läbi vaatamata ja lõpetada taotluse menetlemine;
  2) koguda asjassepuutuvat lisainformatsiooni ja täiendavaid andmeid;
  3) valeandmete esitamise või sissetulekute varjamise või muude abivajaduse hindamist takistavate asjaolude korral lõpetada menetlus.

  (5) Teenuse eest tasumise ning toimetulekut soodustava toetuse määramisel hinnatakse leibkonna materiaalset olukorda ja abivajadust maksekohustuste alusel.

  (6) Abi taotlejal on kohustus viivitamatult teavitada sotsiaaltöötajat teenuse või toetuse saamist mõjutavate asjaolude muutumisest.

  (7) Abi määramise otsustab hoolekandekomisjon (v. a sissetulekust mittesõltuvad toetused) 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates haldusaktiga.

  (8) Abi määramisest teavitatakse taotlejat hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Abi määramata jätmisest teavitatakse taasesitamist võimaldavas vormis.

  (9) Toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (10) Hoolekandekomisjoni ettepanekul võib vallavalitsuse korraldusega määrata ja maksta toetusi, mis ületavad vallavalitsuse poolt hoolekandekomisjonile otsustamiseks kehtestatud piirmäärasid.

  (11) Teenuste osutamise halduslepingud sõlmib vallavanem või tema määratud isik.

§ 6.   Vaidlustamine

  (1) Rapla valla eelarvest kaetava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (2) Vaide lahendab vallavalitsus hiljemalt 30 päeva jooksul.

2. peatükk Rapla vallas osutatavad sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Teenuste võimaldamise alused

  (1) Teenuste võimaldamisel võetakse aluseks abivajaduse hindamise isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooni- või hooldusplaani olemasolul lähtutakse teenuste osutamisel vastavast plaanist.

  (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel pere- või eriarst või teised spetsialistid. Vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks tehakse abivajava isiku nõusolekul koostööd pädeva ametiasutuse või spetsialistiga.

  (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse juhtumiplaanist.

  (4) Teenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

§ 8.   Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine

  (1) Teenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Juhul, kui teenust rahastatakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.

  (3) Vältimatut teenust võib erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt osutada sotsiaaltöötaja ettepanekul enne haldusakti või halduslepingu vormistamist.

§ 9.   Sotsiaalteenused

  (1) Korraldatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) tugiisikuteenus;
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) eluruumi tagamise teenus;
  6) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  7) varjupaigateenus;
  8) turvakoduteenus;
  9) võlanõustamisteenus;
  10) sotsiaaltransporditeenus, sh invatransport;
  11) lapsehoiuteenus suure hoolduskoormuse ja abivajadusega lapsele;
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) erihoolekandeteenused;
  15) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

  (2) Teenuste osutamisel juhindutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eesmärgist, omavalitsusüksuse kohustustest ning nõuetest vahetule teenuse osutajale.

  (3) Teenuse taotlemine ja määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades teenuse määramise aluste erisusi.

2. jagu Koduteenus 

§ 10.   Koduteenuse korraldus

  Teenusega korraldatakse:
  1) toiduainete ja majapidamistarvikutega varustamine;
  2) abistamine toidu valmistamisel;
  3) küttematerjali ja vee tuppa toomine ning kütmine ja tuha, heitvee ning prügi väljaviimine;
  4) abistamine eluruumide korrastamisel teenusesaaja vahenditega;
  5) hügieenitoimingute ja pesupesemise korraldamine;
  6) tervishoiuteenuse tagamise korraldamine ning ravimite ja abivahenditega varustamine;
  7) abistamine asjaajamisel ja dokumentide vormistamisel;
  8) muu abi või tegevused, mis on abivajaduse hindamisel tuvastatud ja abivajaja ei suuda sooritada kõrvalabita.

§ 11.   Koduteenuse määramise alused

  (1) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga juhtumi puhul eraldi. Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates külastab sotsiaaltöötaja teenust vajavat isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning teenuse osutamise vajadust.

  (2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tehakse korduv hindamine.

§ 12.   Koduteenuse kulude katmine

  (1) Teenuse eest tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale, v. a juhul kui abivajaja sissetulekutest ei piisa teenuse kättesaadavuseks.

  (2) Teenuse eest tasumise arvestuse aluseks on tunnitasu ja tasu makstakse vastavalt esitatud arvele.

  (3) Valla eelarvest rahastatakse teenust hoolekandekomisjoni otsuse alusel.

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 13.   Tugiisikuteenuse korraldus

  (1) Täisealise isiku teenus on inimese abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga inimese igapäevases elukeskkonnas.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (1¹) Lapseealise isiku teenus on last kasvatava isikuga koostöös lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral suure abivajadusega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Teenusega korraldatakse:
  1) individuaalse tegevuskava koostamine, täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;
  2) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ja igapäevaeluks vajalike toiminguteks oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja tegemisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega abivajaja iseseisvalt toime ei tule. Puudega lapse puhul hõlmab teenus hooldustoimingute sooritamist;
  3) juhendamine ja abistamine kodus ja väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemises ning probleemolukordade lahendamisel ning sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel;
  4) regulaarse tagasiside andmine abivajaja taastumise, toimetuleku toetamise ja võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
  5) vajadusel sotsiaaltransporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning abistamine sotsiaaltransporditeenuse tarbimise raames;
  6) vajadusel teenuse seostamine teiste vajalike sotsiaal-, tervishoiu- või tööturuteenustega ja juhendamine nende kasutamisel;
  7) vajadusel abistamine arendavate tegevuste elluviimisel või korraldamisel.

  (3) Teenust osutatakse:
  1) vanemale, sh vanavanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  2) inimestele, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein jms), mis oluliselt raskendab toimetulekut.
  3) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  4) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  5) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  6) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (4) Teenust osutatakse teenuse saaja kodus või vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (5) [Kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (6) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.

  (7) [Kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

§ 13¹.   Nõuded teenust vahetult osutavale isikule

  (1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust.

  (2) Teenuse korraldamisel arvestatakse asjaoluga, et tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisikuülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

  (3) Teenuse vahetuks osutajaks ei või olla isik:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes on teenuse saaja vanavanem või vanem või laps;
  3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

§ 14.   Tugiisikuteenuse määramise alused

  (1) Teenuse vajaduse määramiseks hinnatakse kõrvalabi vajadust iga juhtumi puhul eraldi.

  (2) Sotsiaaltöötaja hindab teenuse vajadust juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

§ 15.   Tugiisikuteenuse kulude katmine

  (1) Teenuse eest tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnakirjale.

  (1¹) Lapse tugiisikuteenuse eest tasumisel on omaosalus kuni 25% kogu teenuse maksumusest vastavalt hoolekandekomisjoni otsusele.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Teenuse eest tasumise arvestuse aluseks on tunnitasu. Tasu makstakse vastavalt esitatud arve alusel või vastavalt lepingule.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (3) Hoolekandekomisjon võib põhjendatud juhtudel otsustada omaosaluse katmise täielikult või osaliselt valla eelarvest.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

4. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 16.   Isikliku abistaja teenuse korraldus

  (1) Teenus on puudega inimese abistamiseks igapäevastes füüsilistes tegevustes, toetades seeläbi tema võimalikult iseseisvat toimetulekut, suurendades osalemist ühiskonnaelu erinevates valdkondades, sh hariduses ja tööhõives.

  (2) Teenusega korraldatakse:
  1) seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormuse vähendamine, milleks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava, raske või keskmise puudega hooldatavale igapäevastes tegevustes füüsilise kõrvalabi osutamine, tagamaks kõigis eluvaldkondades võimalikult iseseisev toimetulek;
  2) abi puudega inimese tegutsemiseks, st abistaja ei aja üksinda teenusesaaja asju, vaid tegutsetakse koos.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenuse saaja peab oskama ja olema võimeline selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt isiklikku abistajat juhendama.

  (4) Teenust ei osutata lamajale haigele või ööpäevaringsel hooldusteenusel viibijale või isikule, kellele on määratud hooldaja või isikule, kes on nakkusohtlik teenuse osutajale.

§ 17.   Isikliku abistaja teenuse määramise alused

  (1) Teenuse vajaduse määramiseks hinnatakse kõrvalabi vajadust iga juhtumi puhul eraldi. Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates külastab sotsiaaltöötaja teenuse vajajat, hindab tema toimetulekuvõimet ning teenuse vajadust.

  (2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel tehakse korduv hindamine puudega isiku terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna muutumise tõttu.

  (3) Teenuse saajal on õigus valida isiklikku abistajat. Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenuse osutaja leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne isikliku abistaja määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

§ 18.   Isikliku abistaja teenuse kulude katmine

  (1) Teenuse eest tasub teenuse saaja vastavalt vallavalitsuse kehtestatud hinnakirjale.

  (2) Teenuse eest tasumise arvestuse aluseks on tunnitasu ja tasu makstakse vastavalt esitatud arvele.

  (3) Valla eelarvest rahastatakse teenust hoolekandekomisjoni otsuse alusel.

5. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 19.   Täisealise isiku hooldusteenuse korraldus

  (1) Teenus on kõrvalabi inimesele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, sh juhendamine ja nõustamine. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab.

  (2) Teenus on toetava iseloomuga, et hooldatav saaks jätkuvalt elada oma kodus.

§ 20.   Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldajaks määramise alused

  (1) Teenus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega:
  1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või
  2) ülalpidamiskohustusega isikul ei ole võimalik oma ülalpidamiskohustust täita.

  (2) Hoolduse ja hooldaja saab määrata ainult teenuse vajaja nõusolekul.

  (3) Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates külastab sotsiaaltöötaja teenuse vajajat, hindab tema toimetulekuvõimet ning hoolduse seadmise vajadust.

  (4) Teenuse seadmiseks ja hooldaja määramiseks hinnatakse:
  1) teenuse vajaja elukohas tema füüsilist ja vaimset võimekust ning abi-, toetuse ja järelevalve vajadust;
  2) hooldajaks määratava isiku sobivust ning võimet tagada teenuse vajajale harjumuspärases elukeskkonnas toimetulekuks abi ja toetus ning järelevalve.

  (5) Kui teenuse taotlejal on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.

  (6) Hooldaja määratakse tähtajaliselt vastavalt hoolekandekomisjoni otsusele.

§ 21.   Täisealise isiku hoolduse kulude katmine

  Teenust osutatakse teenuse vajajale tasuta.

6. jagu Eluruumi tagamine 

§ 22.   Eluruumi tagamise teenuse korraldamine

  (1) Teenus on leibkonnale, kes ei ole võimeline oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna oma vajadustele vastavat eluaset ostma või vabaturult üürima.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule hõlmab teenus ka puuetega inimeste eluasemete füüsilist kohandamist.

  (3) Teenust korraldatakse vallale kuuluvate või üüritavate eluruumide kasutusele andmisega. Vallavalitsusel on õigus kehtestada vallale kuuluvate eluruumide elukorralduse reeglid.

  (4) Teenusena kasutusele antavaid valla omandis olevaid eluruume liigitatakse järgmiselt:
  1) sotsiaalkorter – valla omandis olev eluruum, mille kõik ruumid on ühe leibkonna kasutuses;
  2) sotsiaaleluruum – valla omandis olev eluruum mitmetoalises sotsiaalkorteris;
  3) sotsiaalelamu – valla omandis olev elamu, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena või sotsiaaleluruumidena.

§ 23.   Eluruumi tagamise teenuse alused

  (1) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse abi vajadus iga juhtumi puhul eraldi. Esimesel võimalusel taotluse saamisest arvates kohtub sotsiaaltöötaja teenuse vajajaga ja selgitab välja põhjendatud vajaduse.

  (2) Teenus tagatakse hoolekandekomisjoni otsuse alusel.

  (3) Teenuse tagamisel märgitakse hoolekandekomisjoni otsuses vähemalt:
  1) taotluse kokkuvõte;
  2) leibkonna liikmete arv;
  3) tagatava eluruumi aadress;
  4) kasutusperioodi pikkus;
  5) teenuse eest võetava tasu suurus.

  (4) Teenuse tagamisest keeldumisel märgitakse hoolekandekomisjoni otsuses põhjendus.

  (5) Eluruumi tagamisel vormistatakse üürileping, millele ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

  (6) Üürileping sõlmitakse 30 päeva jooksul hoolekandekomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel või isiku põhjendamatul loobumisel talle pakutud eluruumist, isiku õigus teenuse saamiseks lõpeb ja hoolekandekomisjonil on õigus tunnistada vastav otsus kehtetuks.

§ 24.   Eluruumi tagamise teenuse kulude katmine

  Teenuse eest tuleb teenuse saajal maksta hoolekandekomisjoni otsusega määratud tasu ja kõrvalkulud, mida käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

7. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 25.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldus

  (1) Teenus on inimesele:
  1) kellel on ajutine või püsiv hooldusvajadus, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada;
  2) kes ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel;
  3) kes vajab kõrvalabi sellisel määral, et tugiisiku või isikliku abistaja teenusest, kodu kohandamisest või koduteenusest toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.

  (2) Teenus jaguneb:
  1) pikema perioodi jooksul osutatav püsiv ööpäevaringne hooldus või ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus;
  2) päevahoiuteenus.

  (3) Ööpäevaringsel teenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale hooldamine, majutus ja toitlustamine.

  (4) Teenuse osutamisel peab teenuseosutaja inimesele tagama hooldustoimingud ja muud toetavad ja toimetulekut tagavad tegevused, mis on ära määratletud teenust vajava inimese hooldusplaanis.

§ 26.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse määramise alused

  (1) Sotsiaaltöötaja hindab teenuse vajadust iga juhtumi puhul eraldi.

  (2) Teenusele suunamise otsustab hoolekandekomisjon.

  (3) Teenuse tagamisel märgitakse hoolekandekomisjoni otsuses, kuidas toimub teenuse kulude katmine.

§ 27.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulude katmine

  (1) Teenuse eest tasumisel lähtutakse teenuse osutaja hinnakirjast. Teenuse eest tasumine toimub teenuse osutaja esitatud arve alusel.

  (2) Vallavalitsus kehtestab hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.

  (3) Teenuse kulud kaetakse tegelike kulude alusel järgmiselt:
  1) vallavalitsuse kehtestatud piirmääras kaetakse valla eelarvest hoolduskulud;
  2) teenuse saajalt võetavast tasust kaetakse majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud;
  3) hoolduskulud, mis ületavad vallavalitsuse kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäära, tasub teenuse saaja või teenuse saajale ülalpidamist andma kohustatud isik.

  (4) Teenuse saaja taotluse alusel tasutakse valla eelarvest teenuse maksumus osas, mis ületab teenuse saaja ja talle ülalpidamist andma kohustatud isiku maksevõimet.

  (4¹) Taotluse põhjendatust kontrollib spetsialist ning teeb otsuse kulude katmise kohta 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
[RT IV, 02.03.2024, 4 - jõust. 05.03.2024, rakendatakse tagsiulatuvalt 16. veebruarist 2024]

  (5) Valla eestkostel olevate teenuse saajate sissetulekust peab jääma eestkostetava käsutusse kohtuotsuses määratud summa.

  (6) Teenuse eest teenuse saajalt võetava tasu hulka ei arvestata üksi elava pensionäri toetust.
[RT IV, 28.06.2023, 27 - jõust. 01.07.2023]

8. jagu Varjupaigateenus 

§ 28.   Varjupaigateenuse korraldamine

  (1) Teenus on vältimatut abi vajavale täisealisele isikule, kes abi saamata võib sattuda elu ja tervist ohustavasse olukorda ja ei ole võimeline endale ajutiselt peavarju leidma. Teenuse raames tagatakse voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

  (2) Teenuse osutamise käigus võimaldatakse teenuse saajale nõustamist ja abi toimetulekut takistavate probleemide lahendamiseks.

  (3) Teenuse saamiseks tuleb pöörduda varjupaigateenuse osutaja poole.

  (4) Teenuse osutamine korraldatakse abivajajale ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või vajadusest on vallavalitsusele teada antud.

§ 29.   Varjupaigateenuse määramise alused

  Otsuse abivajaja vastuvõtmise kohta teeb teenuse osutamise koha valvetöötaja, kui abivajajal:
  1) puudub võimalus koju jõuda;
  2) ei ole võimalik kuskil turvaliselt ööbida;
  3) ei ole võimalik kasutada oma elatusvahendeid.

§ 30.   Varjupaigateenuse kulude katmine

  (1) Elatusvahendite olemasolul tasub teenuse saaja vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppel teenuse saaja majanduslikele võimalustele.

  (2) Teenuse hinna osa eest, mida ei ole teenuse saaja oma elatusvahenditest lähtuvalt võimeline tasuma, esitatakse tasumiskohustus isiku rahvastikuregistri järgsele vallale.

  (3) Teenuse saaja eest, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht, kaetakse kulud valla eelarvest.

9. jagu Turvakoduteenus 

§ 31.   Turvakoduteenuse korraldamine

  (1) Teenus on lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta, eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi ajutine tagamine ja edasise elu korraldamine.

  (2) Esmase abi raames tagatakse vajaduse korral kriisiabi, mis taastab psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning nõustatakse teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse tema hooldamine ja arendamine, sh lasteaias käimine.

  (3) Teenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.

§ 32.   Turvakoduteenuse määramise alused

  (1) Teenust on õigus saada isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma tegelikku elukohta ajutist turvalist keskkonda.

  (2) Vallavalitsus korraldab turvakoduteenuse ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui teenuse vajajast on vallavalitsusele teada antud.

  (3) Vallavalitsusel on kohustus korraldada teenust ka taotlust saamata. Selleks on vallavalitsusel kohustus välja selgitada isiku tahe ja nõusolek turvakoduteenusele suunamiseks.

  (4) Teenus määratakse hoolekandekomisjoni otsusega.

  (5) Teenuse tagamisel märgitakse hoolekandekomisjoni otsuses, kuidas toimub teenuse kulude katmine.

§ 33.   Turvakoduteenuse kulude katmine

  (1) Teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus teenuse osutajaga hoolekandekomisjoni otsuse alusel halduslepingu, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (2) Teenuse eest tasutakse vallale esitatud arvete alusel. Teenuse hinna osa, mida ei ole teenuse saaja või tema esindusõiguslik isik oma elatusvahenditest lähtuvalt võimeline vallale tasuma, kaetakse valla eelarvest.

10. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 34.   Võlanõustamisteenuse korraldamine

  (1) Teenus on inimesele, kes vajab abistamist oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamisel, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

  (2) Teenuse osutamisel nõustatakse teenuse saajat, et ennetada uute võlgnevuste tekkimist, juhendatakse toimetulekuvõime parandamist ning lahendatakse muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (3) Teenuse osutamist korraldab vallavalitsus, sõlmides halduslepingu teenust vahetult osutava isikuga, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

§ 35.   Võlanõustamisteenuse määramise alused

  Teenusele on õigus kõigil, kes soovivad ennetada võlgadesse sattumist või iseseisvalt võlgadest vabaneda.

§ 36.   Võlanõustamisteenuse kulude katmine

  Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse valla eelarvest.

11. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 37.   Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine

  (1) Teenus on inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus taksitab isikliku või ühissõiduki kasutamist valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

  (2) Teenust võib pakkuda ka eakatele, riskiperedele jt, kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle liikumine võib erinevatel põhjustel olla takistatud.

  (3) Teenus tagatakse vallale kuuluva sõidukiga võimalusel tellija määratud ajal ja liikumisteel.

  (4) Teenus sisaldab vastavalt vajadusele kõrvalabi (saatja).

§ 38.   Sotsiaaltransporditeenuse määramise alused

  (1) Teenuse vajadusest teavitatakse võimalusel hiljemalt üks nädal ette telefoni või e-kirja teel valla kodulehel avaldatud kontaktidel.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  1) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  2) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Teenuse soovija täpsustab teenuse aja, marsruudi ja kõrvalabi vajaduse.

  (3) Teenuse võimaldamisest teavitatakse koheselt, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul.

§ 39.   Sotsiaaltransporditeenuse kulude katmine

  (1) Enne teenuse kokku leppimist teavitatakse teenuse saajat teenuse hinnast ja selle tasumise korrast.

  (2) Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse korraldusega kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (3) Teenuse eest tasu võtmisel hindab sotsiaaltöötaja teenuse saaja elatusvahendite olemasolu iga juhtumi puhul eraldi.

  (4) [Kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

12. jagu Lapsehoiuteenus suure hoolduskoormuse ja abivajadusega lapsele 
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

§ 40.   Lapsehoiuteenuse korraldamine

  (1) Suure hoolduskoormuse ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenus on vanemale, sh vanavanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale, töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Teenuse vajadusest teavitatakse vallavalitsust vabas vormis.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

§ 41.   Lapsehoiuteenuse määramise alused

  (1) Teenuse määramiseks hinnatakse hoolduskoormuse, abivajaduse ja järelevalve vajadus iga juhtumi puhul eraldi.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Teenus määratakse suure hoolduskoormuse ja abivajadusega lapsele kuni täisealiseks saamiseni.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  1) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]
  2) [kehtetu - RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (3) Teenuse osutamist korraldab vallavalitsus, sõlmides halduslepingu teenust vahetult osutava isikuga, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁴ lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.

§ 42.   Lapsehoiuteenuse kulude katmine

  (1) Lapsehoiuteenuse eest tasumisel on omaosalus kuni 25% kogu teenuse maksumusest vastavalt hoolekandekomisjoni otsusele.

  (2) Teenuse eest tasumise arvestuse aluseks on tunnitasu. Tasu makstakse vastavalt esitatud arve alusel või vastavalt lepingule.

  (3) Valla eelarvest rahastatakse teenust hoolekandekomisjoni otsuse alusel. Hoolekandekomisjon võib põhjendatud juhtudel otsustada omaosaluse katmise täielikult või osaliselt valla eelarvest.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

13. jagu Asendushooldusteenus 

§ 43.   Asendushooldusteenuse korraldamine

  (1) Teenus on vanemliku hooleta jäänud lapsele pika- või lühiajaliselt heaolu ja õigused tema põhivajaduste rahuldamise tagamine peresarnastes elutingimustes, luues turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning ettevalmistuse võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Last vahetult kasvatav isik on vastavalt hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.

§ 44.   Asendushooldusteenuse määramise alused

  (1) Teenus tagatakse lapsele sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel.

  (2) Teenust korraldab vallavalitsus asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.

  (3) Teenuse tagamiseks ja tagamisel teeb vallavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse §45⁹ lõikes 4 märgitud kohaliku omavalitsuse toimingud ja otsused.

  (4) Teenuse andmine otsustatakse halduslepinguga, mis sõlmitakse hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga.

§ 45.   Asendushooldusteenuse kulude katmine

  (1) Teenust rahastatakse valla eelarvest, kui vald on teenust saava lapse eestkostja või perekonnaseaduse alusel eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele või hooldusperesse suunatud lapse sissetulekutest. Kui teenusele suunatava lapse viibimiskoht on Rapla vallas, kuid tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on mõnes teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kaasatakse asenduskoduteenuse rahastamisse ka asjaomane kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT IV, 02.03.2024, 4 - jõust. 05.03.2024]

  (2) Teenust rahastatakse põhimõttel, et teenust saava lapse isiklike kulude katteks tehakse valla eelarvest iga kuu kulutusi sotsiaalhoolekande seaduses sätesatud määras.

  (3) Asendushooldusperele, kes hooldab vähemalt nelja last, makstakse toetust igas kuus vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast. Toetuse suuruse kehtestab vallavalitsus korraldusega.

  (4) Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse valla eelarvest või teenuse rahastamisse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

14. jagu Järelhooldusteenus 

§ 46.   Järelhooldusteenuse korraldamine

  Teenus on juhtumiplaanist lähtuv iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuvale inimesele, tagades talle eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 47.   Järelhooldusteenuse määramise alused

  (1) Teenus tagatakse asendushooldusel üles kasvanud täisealisele isikule, kellele kohalduvad sotsiaalhoolekande seaduses §-des 45¹⁵ ja 45¹⁶ sätestatud tingimused.

  (2) Teenuse tagamiseks korraldatakse iseseisev elamine ja tagatakse tugiteenused või hüvitised iseseisvaks toimetulekuks või korraldatakse hüvitise andmine teenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenuse osutaja kaudu lepingu alusel.

§ 48.   Järelhooldusteenuse kulude katmine

  (1) Teenuse kulud kaetakse valla eelarvest ning teenuse saaja sissetulekutest.

  (2) Teenust rahastatakse põhimõttel, et isikule peab isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras.

  (3) Teenuse eest tasub vallavalitsus, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse §-s 45¹¹ lõikes 3 sätestatut.

15. jagu Erihoolekandeteenused 

§ 49.   Erihoolekandeteenused

  (1) Teenused on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada.

  (2) Teenuste korraldajaks on Sotsiaalkindlustusamet.

§ 50.   Erihoolekandeteenuste määramise alused

  (1) Erihoolekandeteenuse saamiseks esitab teenuse vajaja taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

  (2) Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant hindab, millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi või toetust ja otsustab, kas sobivaks abimeetmeks on erihoolekandeteenus.

§ 51.   Erihoolekandeteenuste kulude katmine

  Teenuste kulud kaetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72–75 sätestatud korras.

16. jagu Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 52.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste korraldamine

  (1) Vallavalitsus korraldab isiku abivajaduse hindamise alusel muid täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid.

  (2) Täiendavateks vajaduspõhisteks teenusteks on:
  1) logopeediteenus, eripedagoogiteenus (lastele);
  2) psühholoogi nõustamisteenus;
  3) perelepitusteenus;
  4) kriisiabiteenus, sh leinalaagrid;
  5) häirenuputeenus;
  6) viipekeele tõlk.

§ 53.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste määramise alused

  Teenusele suunatakse sotsiaaltöötaja ettepanekul.

§ 54.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste kulude katmine

  Täiendavate vajaduspõhiste teenuste eest tasub teenuse saaja elatusvahendite olemasolul või nende puudumisel valla eelarvest hoolekandekomisjoni otsuse alusel.

3. peatükk Valla eelarvest antavad sotsiaaltoetused 

1. jagu Toetuste liigid 

§ 55.   Toetuste liigid

  (1) Toetused jagunevad toimetulekut soodustavateks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.

  (2) Toimetulekut soodustavad toetused on:
  1) vältimatu sotsiaalabi;
  2) lapse või lapsega pere toimetuleku tagamise toetus;
  3) täisealise isiku toimetuleku tagamise toetus.

  (3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  1¹) koduse lapse toetus;
[RT IV, 06.04.2023, 3 - jõust. 01.06.2023]
  2) esimesse klassi astuja toetus;
  3) hoolduspere vanema toetus;
  4) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;
  5) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale;
  6) matusetoetus.

  (4) Toimetulekut soodustava toetuse andmise või sellest keeldumise otsustab hoolekandekomisjon.

  (5) Sissetulekust mittesõltuvaid toetusi makstakse isikule või perele, kui tal on täidetud toetuse saamiseks seatud tingimused.

2. jagu Vältimatu sotsiaalabi 

§ 56.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, tagades isikule vähemalt toidu, riided ja ajutise peavarju jms.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse sotsiaalselt abitu olukorra lõppemiseni.

3. jagu Toimetulekut soodustavad toetused 

§ 57.   Lapse või lapsega pere toimetuleku tagamise toetus

  (1) Toetus on lapse arengut ja/või lapsega pere toimetulekut soodustav toetus.

  (2) Toetust võib maksta:
  1) õpilase huvitegevuse kulude hüvitamiseks;
  2) alus-, üld- või kutsehariduses õppiva lapse toitlustuskulu või õpilaskodu kohatasu osaliseks hüvitamiseks;
  3) lapse ja tema perega seotud nõustamisteenusteks;
  4) muude toimetulekut tagavate hädavajalike kulude hüvitamiseks.

  (3) Üld- või kutsehariduses õppiva lapse õpilaskodu kohatasu ja huvialakooli või huvialaringi tasu võib määrata kogu õppeperioodiks.

§ 58.   Täisealise isiku toimetuleku tagamise toetus

  (1) Toetus on õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda või sotsiaalse erivajadusega isikule või perekonnale toimetuleku soodustamiseks makstav toetus.

  (2) Toetus määratakse:
  1) abivahendi ostmise või rentimise osaliseks hüvitamiseks;
  2) retseptiravimite ja ravikulude hüvitamiseks;
  3) ühekordselt toimetuleku soodustamiseks.

  (3) Toetust ei määrata võlgnevuste hüvitamiseks.

  (4) Hoolekandekomisjon võib põhjendatud juhtudel teha erandeid kaalutlusotsuse alusel.

4. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 59.   Sünnitoetus

  (1) Toetus on valla eelarvest makstav ühekordne toetus.

  (2) Toetus makstakse välja kahes osas:
  1) esimene osa kahe kuu jooksul arvates lapse sünni registreerimisest tingimusel, et lapse ja tema vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas;
  2) teine osa kahe kuu jooksul pärast lapse üheaastaseks saamist tingimusel, et lapse ja tema vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas.

  (3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse toetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (4) Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga vastsündinu kohta.

  (5) Toetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.

  (6) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.

§ 59¹.   Koduse lapse toetus

  (1) Toetus on koolieelses lasteasutuses mittekäiva 1 aasta ja 6 kuu kuni 3-aastase lapse vanemale või üksikvanemale või eestkostjale või lepingulisele hooldajale makstav toetus.

  (2) Toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused kehtestatakse vallavolikogu määrusega.
[RT IV, 06.04.2023, 3 - jõust. 01.06.2023]

§ 60.   Esimesse klassi astuja toetus

  (1) Toetus on valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Toetust makstakse iga esimesse klassi astuja kohta tingimusel, et lapse ja tema vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rapla vallas.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (3) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse esimesse klassi astuja toetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (4) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul arvates lapse õppima asumisest.

  (5) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.

  (6) Toetust ei maksta juhul, kui mõni omavalitsus on samal eesmärgil juba toetust maksnud.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

§ 61.   Hoolduspere vanema toetus

  (1) Toetus on valla eelarvest riigieelarve vahenditest asendushooldusteenust (lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka laps ei kuulu) vahetult osutavale isikule makstav perioodiline toetus.

  (2) Toetuse määr kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (3) Toetust makstakse hoolduspere vanemaks olemise perioodi eest.

  (4) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.

§ 62.   Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale

  (1) Toetus on valla eelarvest 3–17-aastase puudega lapse hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Toetust on õigus saada puudega last kasvataval vanemal, eestkostjal, v.a juriidilisel isikul, või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval isikul, kes lapse puudest tingitud kõrvalabi vajaduse tõttu ei tööta.

  (3) Toetust makstakse hooldajaks olemise perioodi eest.

  (4) Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui:
  1) lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- või haridusteenustega või muu abi osutamisega;
  2) taotlejale on määratud hooldaja;
  3) taotleja on registreeritud töötuna.

  (5) Toetuse saaja on kohustatud kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, teavitama vallavalitsust 10 tööpäeva jooksul arvates asjaolude ilmnemisest.

  (6) Toetuse maksmiseks kontrollib sotsiaaltöötaja toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.

  (7) Hooldaja eest, kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni, makstakse valla eelarvest sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 sätestatud sotsiaalmaksu määr.

§ 63.   Hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale

  (1) Toetus on valla eelarvest täisealise puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.
[RT IV, 01.03.2023, 3 - jõust. 04.03.2023]

  (2) Toetust on õigus saada isikul, kes on määratud täisealise isiku hooldajaks.

  (3) Toetust makstakse hooldajaks olemise perioodi eest.

  (4) Toetuse määrad kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (5) Toetuse saaja on kohustatud kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, teavitama vallavalitsust 10 tööpäeva jooksul arvates asjaolude ilmnemisest.

  (6) Toetuse maksmiseks kontrollib spetsialist toetuse saamise õigust ning vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.

  (7) Hooldaja eest, kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni, makstakse valla eelarvest sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 sätestatud sotsiaalmaksu määr.

§ 64.   Matusetoetus

  (1) Toetus on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaliseks hüvitamiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Toetust makstakse, kui surnu viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Rapla vald või surnul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht ja matuse korraldaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Rapla vald.

  (3) Toetust ei maksta, kui isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel.

  (4) Toetust makstakse matuse korraldamisega seotud füüsilisele isikule. Kui matusekorraldajaid on mitu, makstakse toetus taotluse esimesena esitanule.

  (5) Toetuse saamiseks, kui isik sündis surnult, lisatakse taotlusele arstlik surmateatis.

  (6) Taotlus tuleb esitada kahe kuu jooksul arvates surma kande tegemisest või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud surmateatise väljastamisest.

  (7) Toetuse maksmiseks kontrollib rahvastikuregistri spetsialist toetuse saamise õigust ning sotsiaaltöötaja vormistab sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris väljamakse dokumendi.

  (8) Toetus määratakse isiku surma päeval kehtinud määras.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 65.   Õigusakti kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 66.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.