Maardu Linnavalitsuse palgajuhend
Vastu võetud 21.12.2021 nr 2
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 35 ja p 36, lg 3 ning avaliku teenistuse seaduse § 14 lg 3, § 63 lg 1 ja lg 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Maardu Linnavalitsuse palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Maardu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametnikele palga ja töötajatele töötasu ning hüvitiste ja toetuste määramise ja maksmise kord.
(2) Palgajuhendi eesmärk on kujundada linna avaliku teenistuse väärtustamiseks läbipaistev palgasüsteem, tagada teenistujatele konkurentsivõimelise tasu maksmine, luua head teenistustingimused ja selgus, millistest komponentidest teenistuja palk või töötasu koosneb, et tagada teenistujate võrdne kohtlemine.
(3) Palgajuhendi lisad on põhipalga astmestik (lisa 1) ja palgaastmete jaotus (lisa 2).
§ 2. Mõisted
Käesolevas palgajuhendis on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) teenistuja – linnavalitsusega avalik õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
2) ametnik – isik, kes on linnavalitsusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning on nimetatud linnavalitsuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu;
3) töötaja – linnavalitsuses töölepingu alusel töötav isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd;
4) palk – ametnikule teenistusülesannete täitmise eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest;
5) töötasu – töötajale tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest;
6) põhipalk – lisade 1 ja 2 järgi teenistujale määratud fikseeritud kuupalgamäär;
7) muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistus- või tööülesannete (edaspidi teenistusülesanded) täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;
8) tulemuspalk – poolaasta või aasta töötulemuste hindamise alusel püstitatud eesmärkide saavutamisel konkreetse töö või perioodi erakordse tulemuse või linnale olulise projekti tulemusliku lõpetamise eest makstav täiendav tasu;
9) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest teenistuja tunnustamiseks makstav ühekordne tasu;
10) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise;
11) hüvitis – seaduses või käesolevas palgajuhendis ettenähtud rahaline väljamakse;
12) toetus – tasu, mida makstakse teenistujale soorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel;
13) teenistuskoht – linnavalitsuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
2. peatükk TÖÖ TASUSTAMINE
§ 3. Üldsätted
(1) Teenistujate töö tasustamisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.
(2) Linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, teenistuskoha nimetus ja koormus.
(3) Linnavalitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisus muudatusi linnavolikogu kehtestatud palgafondi piires.
(4) Linnavalitsus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.
(5) Ametniku põhipalga ja selle muudatused määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.
(6) Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja linnapea vahel kokku töölepingus või selle lisas.
(7) Teenistujale makstav muutuvpalk, asendustasu, hüvitis ja toetus määratakse linnapea käskkirjaga.
§ 4. Palgagrupid
Linnavalitsuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse:
1) I palgagrupp (linna juhid ehk abilinnapea(d), linnasekretär);
2) II palgagrupp (struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad);
3) III palgagrupp (nõunikud);
4) IV palgagrupp (muud ametnikud ja töötajad);
5) V palgagrupp (töölised).
§ 5. Põhipalga astmestik ja palgaastmete jaotus
(1) Teenistujate põhipalga maksmise aluseks on põhipalga astmestik ja palgaastmete jaotus.
(2) Igale palgaastmele on palgajuhendi lisas 1 kehtestatud põhipalga määr. Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis on sätestatud palgajuhendi lisas 2.
(3) Teenistuja põhipalga määramisel või kokkuleppimisel lähtutakse tema palgagrupile kinnitatud põhipalga vahemikust.
(4) Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab linnapea, eelkõige kui kõrgemat põhipalka saavad palgaturul analoogse kvalifikatsiooniga spetsialistid või on vajadus täita asutuse jaoks oluline ametikoht või säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi või kogemust.
§ 6. Palga ja töötasu komponendid
Ametniku palk ja töötaja töötasu koosneb:
1) põhipalgast;
2) muutuvpalgast (tulemuspalk, preemia, lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest);
3) eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (ööajal ja riigipühadel tehtav töö, ületunnitöö ja valveaeg);
4) asendustasust.
§ 7. Teenistuja põhipalk
(1) Teenistuja põhipalk on ametniku palga või töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha teenistusülesannete ja vastutuse ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja hariduse põhjal.
(2) Teenistuja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks kinnitatakse ametijuhendiga. Teenistuja ametijuhendi kinnitab linnapea käskkirjaga.
(3) Katseajal ja tähtajaliselt teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest vähemalt 10% madalama palgamäära.
§ 8. Muutuvpalk
(1) Muutuvpalka makstakse ametiasutuses selleks ettenähtud vahendite olemasolul.
(2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
§ 9. Tulemuspalk
(1) Tulemuspalka võib teenistujale maksta ühekordse lisatasuna ametniku konkreetse töö tulemusliku täitmise eest või perioodi erakordsete töötulemuste eest või linnale olulise projekti tulemusliku lõpetamise eest.
(2) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on ametiasutuse kollektiivne tulemus, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(3) Tulemuspalga maksmise käskkirjas tuleb näidata tulemuspalga maksmise põhjendus ning ajavahemik, mille eest tulemuspalk määratakse.
(4) Tulemuspalka ei maksta:
1) teenistujale katseajal;
2) teenistujale, kelle teenistussuhe oli tulemustasu maksmise aluseks oleva hindamisperioodi jooksul peatunud üle poole hindamisperioodist;
3) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal;
4) töölepingu seaduse kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.
§ 10. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest
(1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.
(2) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.
(3) Täiendavate teenistusülesannete eest makstava lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja maksmise ajavahemiku otsustab linnapea.
§ 11. Preemia
(1) Teenistujale võib erakordsete teenistusalaste saavutuste eest maksta preemiat. Preemia määramise ja suuruse otsustab linnapea.
(2) Preemiat ei maksta ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ega töölepingu seaduse kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul alates hoiatuse tegemisest.
§ 12. Asendustasu
(1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.
(2) Täiendavate teenistusülesannete määramise ja asendustasu maksmise ulatuse otsustab linnapea.
§ 13. Tasustamine tööalasel koolitusel osalemise ja teenistusülesannete täitmise takistuse korral
(1) Teenistujale säilitatakse tööalasel koolitusel osalemise ajal palk või töötasu.
(2) Teenistujale säilitatakse palk või töötasu mõistliku aja eest, kui teenistusülesandeid ei täideta lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.
§ 14. Põhipalga arvestamine ja maksmine
(1) Põhipalga arvestusperiood on kalendrikuu. Põhipalka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
(2) Tööaja arvestus toimub tööajakava alusel.
(3) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuu viimasel tööpäeval, teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutumisest tuleb rahandusosakonda teavitada kirjalikult.
(4) Rahandusosakond väljastab teenistujale igakuiselt teatise arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta.
3. peatükk HÜVITISED JA TOETUSED
§ 15. Teenistusülesannete täitmiseks vajalike kulude hüvitamine
Teenistujale võib linnapea käskkirja alusel hüvitada isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud, mobiiltelefoni kasutamise kulud või muud teenistusülesannete täitmiseks otseselt vajalikud kulud põhjendatud ulatuses. Nimetatud kulud ning nende hüvitamise piirmäärad kehtestab linnapea käskkirjaga.
§ 16. Hüvitis teenistuja töövõime ja tervise taastamiseks
(1) Teenistujale hüvitatakse tulenevalt teenistuja töö iseloomust ennetustegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Hüvitise maksmise aluseks on töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsus ja kuludokumendid. Teenistujatele makstavate hüvitiste piirmäärad kehtestab linnapea.
(2) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja ühe kuu põhipalga ulatuses. Teenistujale, kelle pidev staaž linnavalitsuses on lühem kui üks aasta, makstakse hüvitist proportsionaalselt töötatud ajaga. Hüvitist ei maksta, kui teenistuja pidev staaž linnavalitsuses on lühem kui neli kuud.
§ 17. Haigushüvitise maksmine
(1) Teenistujale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest 100% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest töötasust.
(2) Lõikes 1 sätestatud haigushüvitist makstakse teenistujale ainult juhul, kui sama aja eest ei maksa hüvitist haigekassa või mõni muu isik.
§ 18. Sotsiaalsed garantiid
(1) Eelarvevahendite olemasolul võib teenistujatele maksta järgmisi toetusi:
1) toetus lähisugulase või leibkonnas juhtunud traagilise sündmuse korral;
2) toetus isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul.
(2) Kui teenistuja ametist vabastamine toimub seoses ameti- või töökoha koondamisega või poolte kokkuleppel või teenistuja algatusel, võib teenistujale maksta ametist vabastamisel hüvitist pikaajalise ja eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud linnavalitsuses rohkem kui kolm aastat. Käesolevas lõikes sätestatud hüvitist makstakse teenistujale ainult juhul, kui teenistujale ei maksta Maardu linna põhimäärusega sätestatud hüvitist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuste ja hüvitiste maksmise juhud ja suuruse määrab linnapea.
§ 19. Soodustused
(1) Ametiasutus võib rakendada soodustusi, et toetada teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahuldamist ja tervise ning töövõime säilimist.
(2) Ametiasutuses rakendatavate soodustuste loetelu kinnitab ja suuruse määrab linnapea.
4. peatükk PUHKUS JA PUHKUSETASU
§ 20. Teenistuja puhkus
(1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni.
(2) Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Teenistujale antakse puhkust linnapea kinnitatud puhkuse ajakava ja/või linnapea käskkirja alusel.
§ 21. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
(1) Teenistujale puhkusetasu arvutamise algdokument on linnapea kinnitatud puhkuse ajakava ja/või linnapea käskkiri.
(2) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem põhipalgast, mida teenistuja saaks samal ajavahemikul teenistusülesandeid täites, makstakse teenistujale puhkusetasuna põhipalka.
(3) Puhkusetasu makstakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teenistuja soovil makstakse puhkusetasu puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, kui teenistuja esitab raamatupidamisele kirjaliku avalduse vähemalt 7 kalendripäeva enne puhkuse algust.
(4) Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja isikust tulenevatel olulistel põhjustel ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
(5) Teenistus- ja töösuhte lõppemisel hüvitatakse teenistujale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Kasutamata puhkus arvutatakse töötatud päeva täpsusega, ümardades komakohtadega saadud arvu ülespoole täispäevaks.
§ 22. Rakendussätted
(1) Tunnistada Maardu Linnavolikogu 26.03.2013 määrus nr 81 „Maardu linnavalitsuse palgajuhend“ kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 01.01.2022. a.
Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees
Lisa Põhipalga astmestik
Lisa Palgaastmete jaotus
Facebook
X.com