Lapsehoiuteenuse rahastamise kord
Vastu võetud 22.03.2007 nr 8
jõustumine 05.04.2007
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
15.05.2014 | RT IV, 27.05.2014, 1 | 30.05.2014 |
25.02.2016 | RT IV, 04.03.2016, 2 | 07.03.2016 |
28.05.2020 | RT IV, 29.05.2020, 59 | 01.06.2020 |
17.09.2020 | RT IV, 29.09.2020, 1 | 02.10.2020 |
25.03.2021 | RT IV, 06.04.2021, 6 | 09.04.2021 |
09.09.2021 | RT IV, 17.09.2021, 2 | 20.09.2021, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2021 |
21.12.2021 | RT IV, 29.12.2021, 70 | 01.01.2022 |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel.
[RT IV, 04.03.2016, 2 - jõust. 07.03.2016]
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt lapsehoiuteenuse rahastamist.
§ 2. Üldsätted
(1) Lapsehoiuteenus on lapse vanema, lapse eestkostja või lapse hooldaja lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel (edaspidi hooldaja) toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
(2) Lapsehoiuteenuse rahastamine toimub Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale lapsehoiuteenuse ostmisel tehtud rahaliste kulutuste eest hüvitise maksmisena.
(3) Hüvitise määr ühe lapse kohta on võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta ühes kalendrikuus.
(31) Hüvitist makstakse järgmiselt:
1) 100% hüvitise määrast, kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise pooleteisekordse määraga võrdne või sellest suurem;
2) 50% hüvitise määrast, kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise määraga võrdne või sellest suurem, kuid väiksem hüvitise pooleteisekordsest määrast.
(Tvk m 10.12.2009 nr 40 - jõust. 01.01.2010)
3) lisaks lõige 3¹ punktides 1 ja 2 sätestatud hüvitisele makstakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel lapsehoiuteenust kasutava haridusliku erivajadusega lapse vanemale, lapse eestkostjale või lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel lapse hooldajale hüvitist, mis on võrdne koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määraga.
[RT IV, 29.09.2020, 1 - jõust. 02.10.2020]
(4) Hüvitise arvestusperioodiks on kalendrikuu, mille jooksul saadud teenuse eest tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulutused hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud ulatuses. Hüvitist makstakse lapsehoiuteenuse kasutamise ajal kehtinud korras ja määras.
(Tvk m 10.12.2009 nr 40 - jõust. 01.01.2010)
(41) Lisaks lõikes 3¹ sätestatud hüvitisele hüvitatakse toidukulu kohal käidud päevade eest, mille eest on arvestatud toidutasu, vastavalt Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste laste toidukulu katmise piirmäärale.
[RT IV, 29.09.2020, 1 - jõust. 02.10.2020]
(42) Lapsehoiuteenust kasutavale lapse vanemale, lapse eestkostjale või asendushooldusteenusel oleva lapse hooldajale makstakse täiendavat hüvitist teise ja enama lapsehoiuteenust kasutava lapse eest vastavalt tegelikele kuludele. Hüvitise ülemmäär lapse kohta on Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2015 määruse nr 27 “Koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määr“ § 2 lõike 1 ja § 21 alusel arvutatud summade vahe.
[RT IV, 29.12.2021, 70 - jõust. 01.01.2022]
(5) Õigus taotleda hüvitist tekib järgmisel päeval arvates päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmine selle lapse eest, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse. Õigus taotleda hüvitist lõpeb lapse kandmisel koolieelse lasteasutuse või kooli nimekirja.
(6) Hüvitis on kulutustepõhine ja seda makstakse vastavaid kulutusi tõendavate dokumentide alusel.
(7) Õigust hüvitisele ei teki lapse vanemal, hooldajal või eestkostjal, kes ise osutab füüsilisest isikust ettevõtjana oma lapsele lapsehoiuteenust või kes ostab lapsehoiuteenust sama lapse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevalt teiselt vanemalt, hooldajalt või eestkostjalt.
(8) Hüvitist makstakse lapsehoiuteenuse ostmise eest, mille osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba. Lapsehoiuteenusele ja lapsehoiuteenuse osutajale esitatavad nõuded sätestatakse Sotsiaalhoolekande seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega.
(9) Hüvitise maksmist ja selle üle arvestuse pidamist korraldab linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja.
(10) Tallinna linna eelarvest Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (edaspidi – amet) hüvitise maksmiseks eraldatud vahendite jaotamist linnaosade valitsuste vahel, arvestuse pidamist ning järelevalvet nende sihipärase kasutamise üle korraldab ameti juhataja.
§ 3. Õigustatud isikud
Hüvitist saama õigustatud isikuks on lapse vanem, lapse eestkostja või lapse hooldaja lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel (edaspidi – hooldaja):
1) kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn. Hooldaja, kellel on lapse perekonnas hooldamise leping sõlmitud Tallinna linnaga ja kellele Tallinna linn maksab lapse perekonnas hooldamise eest toetust, ei pea rahvastikuregistri järgi olema Tallinna linna elanik;
2) kui lapse, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn;
3) kui laps, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, ei ole kantud ühegi munitsipaallasteaia või eralasteaia nimekirja.
§ 4. Hüvitise taotlemine
(1) Hüvitist taotlev isik (edaspidi – taotleja) esitab lapse elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale:
1) kirjaliku vormikohase taotluse;
2) isikut ning eestkostjaks või hooldajaks olemist tõendava dokumendi (hüvitise esmakordsel taotlemisel);
3) [kehtetu - RT IV, 27.05.2014, 1 - jõust. 30.05.2014]
4) lapsehoiuteenuse ostmist tõendavad dokumendid, kust nähtub, millisel perioodil on lapsehoiuteenust kasutatud ning millal ja kui palju on teenuse eest makstud.
(2) Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud andmeid või dokumente.
(4) Hüvitise taotlejal on õigus esitada taotlus kolme kuu jooksul pärast lapsehoiuteenuse kasutamise kuud.
§ 5. Hüvitise maksmise otsustamine
(1) Otsuse hüvitise maksmise või maksmisest keeldumise kohta teeb linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja kümne tööpäeva jooksul, arvates hüvitise taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast.
(2) Kui linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal tekib põhjendatud kahtlus taotlusele lisatud dokumentide alusel teenuse tegeliku saamise kohta, on osakonna juhatajal või tema asetäitjal õigus peatada otsuse tegemine, teatades sellest kirjalikult taotlejale. Hüvitise taotlemise õigsuse väljaselgitamiseks peab osakonna juhataja või tema asetäitja koheselt pöörduma teenuse osutaja asukohajärgse maavanema poole, kellel või kelle poolt volitatud isikul on sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt järelevalve teostamise õigus. Taotluse lahendamiseks tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul arvates järelevalvet teostanud isiku otsuse saamisest.
(3) Kui taotlust ei rahuldata, saadetakse taotlejale motiveeritud otsus viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(4) Hüvitis kantakse üle taotluses näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
§ 6.
Vaidluste lahendamine
[Kehtetu - RT IV, 04.03.2016, 2 - jõust. 07.03.2016]
§ 7. Määruse rakendamine
(1) Hüvitise määra kehtestab linnavalitsus pärast linnaeelarve vastuvõtmist. Hüvitise määra 2007. aastaks kehtestab linnavalitsus 5. aprilliks 2007.
(11) Lapse vanemale, lapse eestkostjale või asendushooldusteenusel oleva lapse hooldajale makstakse täiendavat hüvitist summas 71,25 eurot kalendrikuus alates 16. märtsist kuni 31. maini 2020.
[RT IV, 29.05.2020, 59 - jõust. 01.06.2020]
(12) Lapsehoiuteenust kasutavale lapse vanemale, lapse eestkostjale või asendushooldusteenusel oleva lapse hooldajale makstakse täiendavat hüvitist vastavalt tegelikele kuludele kuni summas 71,25 eurot täiskalendrikuu kohta alates 11. märtsist kuni 30. aprillini 2021.
[RT IV, 06.04.2021, 6 - jõust. 09.04.2021]
(2) Hüvitise taotluse vormi kinnitab amet.
(3) Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hüvitise maksmise aruande vormi kinnitab amet.
(4) Kui lapse vanem, eestkostja või hooldaja taotleb 2006./2007. õppeaastal sama lapse jaoks ostetud lapsehoiuteenuse eest hüvitist ja Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määruse nr 58 “Lapsehoiu toetuse maksmise kord“ alusel makstava kooliks ettevalmistamise teenuse ostmise eest toetust, siis hüvitist makstakse selles ulatuses hüvitise määrast, mis ei ole kaetud kooliks ettevalmistamise teenuse eest makstava toetusega.
(5) Alates 1. jaanuarist 2023 makstakse lapsehoiuteenuse kasutamise eest § 2 lõikes 42 nimetatud täiendavat hüvitist juhul, kui lapse ja lapse vanema, eestkostja või hooldaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on toetuse taotlemise kalendriaastale eelneva kalendriaasta 31. detsembril ning käimasoleval aastal katkematult Tallinna linn.
[RT IV, 29.12.2021, 70 - jõust. 01.01.2022]
§ 8. Määruse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]