Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Mustvee vallas
Vastu võetud 20.12.2023 nr 14
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse Mustvee vallas osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise, osutamise tingimused ja kord.
(2) Teenuseid osutatakse/korraldatakse ja toetusi määratakse üldjuhul isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või toimetuleku parandamiseks.
(3) Käesolevas korras reguleerimata küsimustes rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.
(4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise taotlused, menetlemine ja juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimine dokumenteeritakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse 4. peatüki sätetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR.
§ 2. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus
(1) Teenust on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Mustvee vallas ja isikul, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Mustvee valla haldusterritooriumil.
(2) Toetust on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Mustvee vallas.
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus
(1) Seadustega ja nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud sotsiaalkaitse ülesandeid täidab Mustvee Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). Vahetuid ülesandeid täidavad sotsiaaltöö spetsialistid ja lastekaitse spetsialist (edaspidi ka ametnik).
(2) Mustvee Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, teenuse või toetuse määramise otsuse tegemiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse alalise sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon), kelle pädevuses on teenuste-, erakorralise toetuse ja piirmäärast suuremate toetuste määramise ettepaneku tegemine vallavalitsusele.
§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamine ja abi andmise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti kui isikult endalt, algatab ametnik abivajaduse hindamise, teavitades sellest isikut, ja jätkab menetlust isiku nõusolekul.
(4) Ametnik võib hädaohus oleva lapse paigutada kuni ohu ära langemiseni ohututesse tingimustesse kuni 72 tunniks ilma lapse seadusliku esindaja nõusolekuta. Lapse olukorrast ja vajadusest sõltuvalt paigutatakse laps sobivat teenust osutava teenuseosutaja või lapse jaoks turvalise isiku juurde.
2. peatükk Teenused
§ 5. Teenuste liigid
(1) Ametiasutuse osutatavad või korraldatavad teenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltranspordi teenus;
9) eluruumi tagamise teenus;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) vältimatu sotsiaalabi;
15) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused, mille osutamist rahastatakse valla eelarvest.
(2) Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad hinnatud abivajadusest koostöös abivajajaga ja lepitakse kokku juhtumipõhiselt.
(3) Teenuse osutamiseks sõlmib ametiasutus teenuse osutamise lepingu juriidilise isiku, füüsilise isiku või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega.
§ 6. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on inimese toimetuleku tagamine harjumuspärases keskkonnas, tema senise elukvaliteedi säilitamine ja parandamine.
(2) Koduteenust osutatakse eakatele ja ajutist kõrvalist abi vajavatelele täisealistele inimestele kodustes tingimustes.
(3) Ametnik selgitab välja kodukülastuse käigus abivajaduse mahu ja sageduse, mille tulemusena koostatakse hoolduskava.
(4) Koduteenus aitab vältida või lükata edasi isiku paigutamist ööpäevasele hooldusele hoolekandeasutuses.
(5) Koduteenus on tasuline v.a. rahvapensioni saajale.
(6) Koduteenuse osad on:
1) toiduainete ja majapidamistarvete toomine lähimast poest;
2) toiduvalmistamine;
3) kliendiga kohaliku piirkonna kaupluses käimine;
4) eluruumi koristamine normpinna ulatuses;
5) perearsti juures käimine;
6) kütmisabi (keskkütte puudumisel puudega varustamise korraldamine, kütte eluruumi toomine ja tuha välja viimine eluruumist ning kütmine);
7) veevärgi puudumisel vee tuppa toomine ja heitvee väljaviimine eluruumist;
8) meditsiinilise abi korraldamine, ravimite, esmaabivahendite ja invaabivahendite muretsemine;
9) abistamine asjaajamisel erinevates ametiasutustes;
10) muud abivajadusest lähtuvad toimingud.
(7) Koduteenuse vahehindamine toimub vastavalt vajadusele kuid mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul.
(8) Koduteenuse osutamise otsustab ametnik.
(9) Koduteenuse osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(10) Ametnik koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenuse) eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
(3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.
(4) Ööpäevaringset üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega.
(5) Teenuse saaja tasub ööpäevaringsel üldhooldusteenusel teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(6) Üldhooldusteenuse rahastamisel tuleb arvestada, et üldhooldusteenuse saajal peab pärast üldhooldusteenuse eest tasumist kasutamiseks jääda vastavalt vajadusele vähemalt 5% igakuisest sissetulekust.
(7) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab Mustvee vald teenusega seotud kulud vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 5 toodule.
(8) Mustvee valla eelarvest tasutakse ööpäevaringset hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid piiramäära ulatuses:
1) tööjõukulud;
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(9) Vallavalitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kulude tasumise piirmäärad, mis tagavad teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.
(10) Üle piirmäära olevad kulud tasub isik ise või tema pereliikmed. Kui isik ise või tema pereliikmed ei suuda tasuda üle piirmäära olevaid kulusid tasutakse vahe vallaeelarvest.
§ 8. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus on mõeldud isikule, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel kõrvalabi. Osutatav abi seisneb suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu.
(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, et tagada lapsele sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks eakaaslastega võrdsed võimalused ning vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, andes neile võimalusi tööhõives osalemiseks.
(3) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Tugiisiku teenus on ajutine teenus, mis läbi motiveerimise annab lapsele järkjärgult paremad oskused ja suutlikkuse iseseisvumiseks.
(4) Tugiisikuteenus lapse puhul on:
1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine;
2) toetamine suhtlemisel;
3) abistamine ja juhendamine;
4) abistamine asjaajamisel;
5) vajadusel lapse saatmine;
6) lapse turvalisuse jälgimine;
7) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;
8) emotsionaalse toe pakkumine;
9) puudega lapse puhul vajaduse korral hooldustoimingute sooritamine.
(5) Tugiisikuteenus täiskasvanud isiku puhul on:
1) isiku toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;
2) isiku toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;
3) isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
4) vajadusel isiku saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
5) isiku toetamine suhtlemisel;
6) isiku abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
7) isikule emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
8) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;
9) last kasvatava isiku juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel.
(6) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(7) Kõrvalabi vajaduse määra ja mahtu hinnatakse ning täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.
(8) Hinnatud teenuse mahust suurema tundide arvu korral tasub teenuse saaja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele poolt esitatud arve alusel.
(9) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isikuga kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks.
(10) Teenuse vahetuks osutajaks ei tohi olla isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(11) Tugiisiku teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(12) Ametnik koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 9. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab järelevalvet ja abi igal ööpäeval oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Teenus on toetava iseloomuga, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.
(2) Hooldust ei seata üldjuhul täisealisele isikule, kes vajab kõrvalabi ainult majapidamistöödes, toidu- ja tarbekaupade kättesaamisel ning kelle ülalpidamiskohustusega isikud elavad samas korteris või majas.
(3) Ülalpidamiskohustusega isik võib hooldatava suhtes hooldaja olla juhul, kui muude teenustega ei saa hooldust tagada ja hooldatava toimetulek igapäevastes toimingutes ning eneseteeninduses on raskelt häiritud või ei suuda ta neis osaleda või neid teostada.
(4) Hoolduse seadmisel hinnatakse abivajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded ja kohustused.
(5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.
(6) Hooldajale makstakse hooldajatoetust.
(7) Hooldaja on kohustatud teatama viivitamatult asjaoludest, mis tingivad hoolduse lõpetamise.
(8) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega, milles märgitakse:
1) ettenähtud juhul hooldajale makstav hooldajatoetus;
2) hooldaja kohustused ja ülesanded;
3) teavitamiskohustus;
4) järelevalve hooldaja tegevuse üle.
(9) Hooldust ei seata juhul, kui:
1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahenditega või tugiteenusega kompenseerida;
2) isikul ei ole tegelikku abi- ja hooldusvajadust;
3) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline abivajavat isikut hooldama;
4) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;
5) esineb muu käesolevas määruses märgitud põhjus.
(10) Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel.
(11) Hoolduse seadmise aluse äralangemise aluseks on:
1) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;
2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses;
3) hooldusvajaduse äralangemine;
4) eestkoste seadmine;
5) hooldatava või hooldaja surm;
6) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest;
8) määratud perioodi lõppemine.
(12) Hooldaja määramise või hooldaja määramisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(13) Hooldusvajadust hindab ametnik mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul.
§ 10. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on pakkuda füüsilist kõrvalabi täisealisele inimesele, kes seda vajab oma puude tõttu iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonna kõigis eluvaldkondades.
(2) Isik võtab vastu ise elukorraldust puudutavad otsused ja juhendab arusaadavalt isiklikku abistajat.
(3) Isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(4) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(5) Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu meditsiini- või tervishoiuteenuste, tõlketeenuste, juriidiliste teenuste jmt osutamine, samuti remondi- ja ehitustööde tegemine.
(6) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(7) Abivajadust hindab ametnik.
(8) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel, isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(9) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest. Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega. Lepingu koostab ametnik ja allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 11. Varjupaigateenus
(1) Teenust korraldatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavale täisealisele isikule, kes viibib abivajaduse hetkel Mustvee valla territooriumil.
(2) Varjupaigateenuse korraldamisel tagatakse täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieenitoiminguteks, et vältida isiku peavarjuta jäämist.
(3) Varjupaigateenus on varjupaika vajavale isikule tasuta.
(4) Varjupaigateenuse vajaduse otsustab ametnik. Vallavalitsus võib korralduse alusel halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 12. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärgiks on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenust korraldatakse, kui see on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab abi ja turvalist keskkonda.
(3) Esmase abi raames tagatakse inimesele toit, riided, peavari ning vajaduse korral esmane meditsiiniline või kriisiabi võimalus.
(4) Turvakoduteenust vajavale isikule korraldatakse teenust kuni teenuse osutamise vajaduse ära langemiseni.
(5) Turvakoduteenuse vajaduse otsustab ametnik. Vallavalitsus võib turvakoduteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu SHS § 36 ja § 37 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga. Lepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 13. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada isikule, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajab avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Mustvee valla haldusterritooriumil või Eestis liikumiseks.
(2) Taotlus transporditeenuse saamiseks esitatakse maakonna piires vähemalt 3 tööpäeva, väljaspool maakonda vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega (v.a. kiireloomulised juhtumid perearsti pöördumisel).
(3) Koolilapsele sotsiaaltransporti saavad taotleda puudega lapse vanemad, kelle laps õpib erikoolis ja kes ei saa iseseisvalt ühistranspordi kasutamisega hakkama. Transporti pakutakse esmaspäeval kooli sõiduks ja reedel koju toomiseks.
(4) Koolilapsele sotsiaaltransporditeenuse saamiseks tuleb esitada kirjalik sotsiaalteenuse taotlus vähemalt üks nädal enne õppeaasta algust.
(5) Koolilapsele on sotsiaaltransporditeenus tasuta.
(6) Enne teenuse osutamist tutvustab ametnik teenuse saajale teenuse hinda ja selle eest tasumise korda.
§ 14. Eluruumi tagamise teenus
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole oma vanusest, tervislikust seisundist või sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Eluruumi tagamise teenus on tähtajaline. Eluruum tagatakse isikule ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.
(3) Eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitab isik sotsiaalteenuse taotluse. Ametnik viib läbi isikuga vestluse mille raames hindab taotleja abivajadust.
(4) Eluruumi tagamise teenust saav isik on kohustatud tasuma lisaks üürile ka eluruumiga kaasnevate kõrvalkulude (vee- ja kanalisatsiooni, elektrienergia, prügiveo, muruniitmise, lumetõrje, maja üldelektri jm) eest.
(5) Vallavalitsusel on õigus konkreetse eluruumi kasutamise õigus lõpetada, kui:
1) eluruumi kasutaja rikub korduvalt eluruumi kasutamise nõudeid;
2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata.
(6) Vallavalitsus kehtestab sotsiaaleluruumide kasutamise korra ja kinnitab üürimäärad.
(7) Otsuse eluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus korraldusega 10 tööpäeva jooksul taotluse või täiendavate dokumentide esitamisest arvates.
(8) Leping tuleb sõlmida 30 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavaks tegemisest. Isiku loobumisel lepingu sõlmimisest on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks. Lepingu koostab ametnik ja allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 15. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenus on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid.
(3) Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(4) Teenuse esimesed kolm tundi on abivajajale tasuta.
(5) Võlanõustamisteenuse osutamise vajaduse otsustab ametnik. Vajadusel sõlmitakse haldusleping SHS § 45 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 16. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust, mis tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.
(2) Lapsehoiuteenust osutatakse puudega lapsele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Mustvee vallas.
(3) Lapsehoiuteenust on õigustatud saama isik, kelle laps lapsehoiuteenuse vajaduse hetkel ei viibi haridusasustuses ja/ või hooldusõigusliku isiku hoolduskoormuse vähendamiseks.
(4) Raske ja sügava puudega lapse puhul hinnatakse lapsehoiuteenuse vajadust koostöös teenust saava isikuga ning isiku soovil nõustatakse teda lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(5) Hindamise tulemustest lähtuvad toimingud lapsehoiuteenuse osutamisel, selle osutamise aeg, koht, maht ja rahastamine lepitakse kokku teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel ja sätestatakse teenuse osutamise lepingus.
(6) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse lapsehoiuteenuse osutamine kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal laps saab 18-aastaseks. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis osutatakse teenust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õppeaasta lõpuni, eeldusel, et raske ja sügava puudega lapse hooldusteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ning lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega.
(7) Lapsehoiuteenuse osutamise vajaduse otsustab ametnik. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 17. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenus tagatakse rahvastikuregistri andmetel Mustvee vallas elavale kuni 18-aastasele lapsele, kelle
1) vanem on surnud;
2) vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud;
4) kes on vanemast eraldatud.
(3) Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.
(4) Kui asendushoolduse teenust saama õigustatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab Mustvee vald lapsele asendushooldusteenuse:
1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni;
3) või lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
(5) Teenuse osutamise vajadust hindab ametnik lapse heaolust lähtuvalt.
(6) Teenus tagatakse lapsele hooldusperes, perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel.
(7) Teenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab ametnik ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab seda koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
(8) Lapse ülalpidamisega seotud kulud kaetakse ja teenuse eest tasutakse Mustvee valla eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
(9) Asendushooldusteenuse vajaduse otsustab ametnik. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 18. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenust osutatakse asendushooldusel kasvanud ja täisealiseks saanud noortele, et toetada õpingute jätkamist ning iseseisvat toimetulekut.
(2) Järelhooldusteenus võimaldab muuta asendushoolduselt lahkumise protsessi noore jaoks ladusaks ja ülemineku asendushooldusteenuselt iseseisvasse ellu sujuvaks. Mustvee vald tagab järelhooldusteenuse asendushooldusteenusel viibinud ja täisealiseks saanud noorele, kes pärast asendushooldusteenuse lõppemist jätkab õpinguid järgmisel õppeaastal.
(3) Järelhooldusteenust võib tagada isikule, kes on:
1) kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
2) kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes. Oluline on järjepidev õppimine nominaalõppeaja raames.
(4) Mustvee vald tagab teenuse raames noorele:
1) sobiva eluaseme (nt üürikorter või –tuba, ühiselamu, isiklik korter, sotsiaalelupind);
2) isiklike kulude katmiseks mõeldud toetuse, sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras;
3) muud toetused ja teenused, mida konkreetne noor vajab (nt tugiisikuteenus).
(5) Isiku juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
(6) Järelhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest.
(7) Järelhooldusteenuse vajaduse otsustab ametnik. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
§ 19. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isikule tema olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud:
1) toiduabi;
2) riideabi – aastaajale vastavad üleriided, pesu ja jalanõud, üldjuhul antakse kasutatud rõivad ja jalatsid;
3) ajutine peavari – hoolekandeasutuse, varjupaiga, turvakodu poolt osutatav ööbimisteenus, mis kindlustab inimesele minimaalsetele tingimustele vastava peavarju ja pesemise võimaluse;
4) muu materiaalne abi – üldjuhul rahaline abi isikutunnistuse või elamisloa taotlemiseks, õnnetusjuhtumite (tulekahju jne) korral.
(2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(3) Vältimatu sotsiaalabi vajaduse ja ulatuse otsustab ametnik.
§ 20. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Ametiasutus osutab või korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.
(2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
1) sotsiaalnõustamine;
2) psühholoogiline nõustamine, teraapia;
3) logopeediteenus lapsele;
4) kriisiabiteenus (sealhulgas laste leinalaager);
5) omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
6) muud täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku vajadustest.
3. peatükk Teenuste taotlemise ja määramise kord
§ 21. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitab abivajav isik ametiasutusele taotluse koos abivajaduse selgitustega ja abivajadust tõendavate dokumentidega.
(2) Taotlust menetleval ametnikul on õigus teostada päringuid riiklikest andmekogudest, nõuda vajadusel taotlejalt teenuse määramiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning määrata vajadusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Otsustamiseks vajalike täiendavate andmete ja dokumentide esitamise nõue esitatakse taotlejale kirjalikult, milles märgitakse esitamise tähtaeg, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, tahtlikult eksitavate ja teadaolevate andmete varjamise korral, võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(4) Teenuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.
§ 22. Abivajaduse hindamine
(1) Abivajajast teada saamisel selgitab ametnik koostöös abivajajaga isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning abistab isikut vajadusel taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, juhul kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.
(2) Taotlust menetlev ametnik viib läbi abivajaduse hindamise, selgitades hindamise käigus isiku abivajaduse, lähtudes tervislikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema igapäevaelu toimetulekuoskused ja võimalused, suhted ja suhtlemise lähedatega, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõime ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3) Vajadusel teostatakse abivajaja külastus tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.
§ 23. Teenuse määramine
(1) Teenuse määramisel lähtutakse isiku abivajadusest.
(2) Teenuse määramise või määramisest keeldumise otsus tehakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.
(3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.
§ 24. Teenuse rahastamine
(1) Üldjuhul maksab isik teenuse eest ise. Isikult teenuse eest võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse saajale osutatud mahust, teenuse maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema ülalpidajate majanduslikust olukorrast.
(2) Enne teenuse eest tasu määramist selgitatakse välja, millised on teenust vajava isiku sissetulekud, väljaminekud ja nendel lasuvad kohustused, vallas- ja kinnisvara olemasolu, kas selle realiseerimine on võimalik ja otstarbekas ning kas abivajajal on elatise saamise võimalusi, et tasuda teenuse eest täies mahus.
(3) Kui abivajav isik pole kohtu kaudu elatist nõudnud, tuleb ametnikul hinnata, mil määral on ülalpidajad võimelised andma elatist, et abivajaja saaks teenuse eest tasuda.
(4) Kui inimene vajab teenust kohe ja tal on võimalik varast või nõuetest raha saada, kuid see võtab aega, kaetakse teenuse maksumusest puudu jääv osa Mustvee valla eelarves teenusteks eraldatud vahenditest. Ametiasutusel on õigus valla eelarvest kaetud puudu jäänud osa abivajajalt tagasi nõuda.
(5) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud ja kaalutletud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikest 2.
(6) Vallavalitsus kehtestab korraldusega tasuliste teenuste hinnad ja tasumise korra ja piirmäärad.
§ 25. Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine
(1) Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse, kui:
1) teenuse saaja taotleb teenuse osutamise peatamist või lõpetamist;
2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas korras sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.
(2) Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine vormistatakse:
1) haldusakti alusel antud teenuse puhul haldusaktiga;
2) halduslepingu alusel antud teenuse puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.
4. peatükk Toetused
§ 26. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks, sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks ja abivajadusest sõltuvateks toetusteks. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse vallaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks, sissetulekust mittesõltuvaid toetusi vallaelanikuks olemise väärtustamiseks ja abivajadusest sõltuvaid toetusi hoolduse ja järelevalve vajadusest tingitud lisakulutuste hüvitamiseks.
(2) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
1) toimetulekutoetus;
2) tervisetoetus;
3) küttepuude toetus;
4) ühekordne sotsiaaltoetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) matusetoetus;
3) esmakordselt kooli mineva lapse toetus;
4) laste prillitoetus;
5) eakate sünnipäevatoetus;
6) vältimatu abi toetus;
7) alushariduses makstava toiduraha toetus.
(4) Abivajadusest sõltuvad toetused on:
1) puudega lapse hooldajatoetus;
2) täisealise isiku hooldajatoetus.
(5) Toetuste määrad kinnitab Mustvee Vallavolikogu.
5. peatükk Sissetulekust sõltuvad toetused
§ 27. Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust makstakse riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekutoetuse taotlemist, arvestamist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 28. Tervisetoetus
(1) Retseptiravimite ja abivahendite ostmise või rentimise hüvitamist saab taotleda isik, kelle sissetulek on alla 2,5-kordset toimetulekutoetuse piirmäära.
(2) Retseptiravimite ja abivahendite kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel vallavolikogu poolt kinnitatud määras.
(3) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 29. Küttepuude ostmise toetus
(1) Küttepuude ostmise toetust saab taotleda isik, kelle sissetulek leibkonna ühe liikme kohta on alla 2,5-kordse toimetulekutoetuse piirmäära.
(2) Küttepuude ostmise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel vallavolikogu poolt kinnitatud määras.
(3) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 30. Ühekordne sotsiaaltoetus
(1) Ühekordset sotsiaaltoetust võib mõjuvatel põhjustel taotleda isik, kes on ajutiselt sattunud toimetulekuraskustesse. Toetuse määramiseks viib ametnik läbi vestluse abivajaduse hindamiseks.
(2) Toetus antakse ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.
(3) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
6. peatükk Sissetulekust mittesõltuvad toetused
§ 31. Lapse sünnitoetus
(1) Lapse sünnitoetust määratakse vanemale tingimusel, et:
1) lapse üks vanematest või üksikvanem kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Mustvee vallas vähemalt üks aasta;
2) laps on toetuse taotlemise hetkel registreeritud vallaelanikuks ja elab taotlejaga ühel aadressil.
(2) Sünnitoetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast lapse sündi.
(3) Sünnitoetust makstakse välja kahes osas:
1) esimene osa pärast lapse sünni registreerimist;
2) teine osa kolme kuu jooksul lapse aastaseks saamisest juhul, kui lapse hooldusõigust omav isik on olnud rahvastikuregistri andmetel aasta jooksul Mustvee valla elanik.
(4) Juhul kui üks vanematest on saanud sünnitoetust teisest omavalitsusest, siis toetust ei maksta.
(5) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta.
(6) Sünnitoetus makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.
(7) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 32. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav toetus.
(2) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matmise korraldamise kulud.
(3) Matusetoetust on õigus saada surnud isiku eest, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel oli surma hetkel Mustvee vald.
(4) Matusetoetust ei maksta:
1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel.
(5) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 33. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus
(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust on õigus saada esimesse klassi esmakordselt astuva lapse hooldusõigust omaval isikul, kelle lapse elukohaks rahvastikuregistri alusel on Mustvee vald.
(2) Kirjalik taotlus toetuse saamiseks esitatakse hiljemalt lapse 1. klassi mineku aasta 31. oktoobriks.
(3) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 34. Laste prillitoetus
(1) Prillide ja muude nägemist korrigeerivate vahendite ostmise toetust saab taotleda lapse hooldusõigust omav isik lapsele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Mustvee vald ja kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes kuni 19. k.a. või jooksva õppeaasta lõpuni.
(2) Prillide ja muude nägemist korrigeerivate vahendite ostmise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
(3) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab ametnik.
§ 35. Eakate sünnipäevatoetus
(1) Sünnipäevatoetust makstakse rahvastikuregistri andmetel Mustvee vallas elavale eakatele alates 75. sünnipäevast igal aastal.
(2) Toetuse maksmise otsustab ametnik.
§ 36. Vältimatu sotsiaalabi toetus
(1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Mustvee valla eelarvest makstav toetus isikule või perekonnale, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda (õnnetusjuhtum, tulekahju, kuritegu jm).
(2) Toetust makstakse olenevalt isiku abivajadusest kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.
(3) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 37. Alushariduses makstava toiduraha toetus
(1) Alushariduse makstava toiduraha toetust on õigus saada Mustvee valla lasteaias käival lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Mustvee vallas.
(2) Toetuse arvestab ametiasutuse raamatupidamine maha vanema poolt tasutava lasteaias käiva lapse toidupäeva maksumusest.
7. peatükk Abivajadusest sõltuvad toetused
§ 38. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Puudega lapse hooldajatoetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav toetus, mida makstakse 1,5- 18 -aastase raske või sügava puudega lapse vanemale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.
(2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(3) Toetuse määramise aluseks on ametniku poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise akt, milles kajastub kui suur on puudega lapse igapäevase hooldamise määr ja abivajadus, kas see hooldusvajadus võimaldab hooldajal töötada ning hooldaja vastavust korraga sätestatud tingimustele.
(4) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostatavat hooldust hinnatakse vähemalt üks kord aastas.
(5) Toetust ei maksta kui puudega laps elab hoolekandeasutuses.
(6) Toetust makstakse kuni:
1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.
(7) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine peatatakse puudega lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse.
(8) Toetuse maksmine lõpetatakse:
1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
2) hooldaja või hooldatava surma korral;
3) hooldaja tööle asumisel;
4) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel;
5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam korras sätestatud tingimustele kolimisel teise omavalitsusse.
(9) Toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on kohustatud hiljemalt 5 tööpäeva jooksul teavitama ametiasutuse sotsiaalteenistust kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa toetuse maksmise lõpetamise.
(10) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(11) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse isikule järgmiselt:
1) raske puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu;
2) sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.
(12) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 39. Hooldajatoetus
(1) Toetust makstakse vallavalitsuse poolt määratud hooldajale hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks.
(2) Hooldaja saab hooldajatoetust esmakordselt taotleda koos hooldajaks määramise taotlusega.
(3) Isiku võib määrata hooldajaks kuni kolmele hooldatavale.
(4) Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(5) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimesest kuupäevast ajani, kuni isik vastab korras sätestatud tingimustele.
(6) Toetus makstakse välja iga kuu 5. kuupäevaks.
(7) Toetuse maksmise jätkamiseks tuleb esitada uus taotlus.
8. peatükk Toetuste taotlemine ja määramine
§ 40. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab abivajav isik või eestkostja ametiasutusele taotluse koos kulu- ja/või abivajadust tõendavate dokumentidega.
(2) Toetuse vajaduse hindamiseks on taotlust menetleval ametnikul õigus kontrollida esitatavate andmete vastavust tegelikkusele ning:
1) hankida teavet ja nõuda täiendavaid andmeid;
2) teha kodukülastusi;
3) teha muid seadusest tulenevaid päringuid.
§ 41. Toetuse määramine
(1) Toetuse määramise või määramisest keeldumise otsustab ametnik või vallavalitsus haldusaktiga.
(2) Sissetulekust sõltuvaid toetusi määratakse vähekindlustatud isikutele ja peredele, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta pärast eluasemekulude maha arvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri 2,5 kordse määra.
(3) Erandkorras võib määrata toetust, kui sissetulek on suurem määruses kehtestatust tingimusel, et vajadus on põhjendatud ning abivajadus on hinnatud.
§ 42. Toetuse määramisest keeldumine
(1) Toetuse määramisest keeldumise otsuses märgitakse ära keeldumise põhjus ning teavitatakse taotlejat talle taotluses märgitud sobival viisil.
(2) Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui:
1) taotleja on pahatahtlikult andmeid varjanud või on esitanud tahtlikult ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) toetusevajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga;
4) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;
5) toetusevajaduse katavad riiklikud või muud valla toetused ja teenused.
(3) Sissetulekust sõltuva toetuse määramisest võib keelduda:
1) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
2) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
4) puuduvad toetuse vajadust tõendavad kuludokumendid;
5) taotlejal on piisavate sissetulekutega ülalpidamiskohustusega isik perekonnaseaduse mõttes;
6) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel.
§ 43. Toetuse maksmine
(1) Toetus kantakse taotleja poolt märgitud isiku arvelduskontole või isiku avalduse põhjal teenust osutava asutuse arvelduskontole.
(2) Toetus võidakse makstakse välja sularahas:
1) arvelduskonto puudumisel või
2) taotleja huvisid arvestades muul erandlikul juhul.
9. peatükk Lõppsätted
§ 44. Finantseerimine ja lepinguline vahekord
(1) Sotsiaalteenuseid ja -toetusi finantseeritakse valla eelarves eraldatud sotsiaalkaitse vahenditest ja riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel valla eelarvesse sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamiseks eraldatud vahenditest.
(2) Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid sotsiaalteenuseid pakkuvate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning eraldada neile vahendeid sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulutuste katteks.
§ 45. Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine
Vallavalitsusel on õigus nõuda isikult talle rahalise või mitterahalise toetusena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise teenuse andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.
§ 46. Vaidluste lahendamine
(1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide vallavalitsusele. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vallavalitsusele, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
§ 47. Järelevalve
(1) Järelevalvet sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamise üle teostab vallavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet oma pädevuse piires.
(2) Korra täitmise üle teostab järelevalvet volikogu revisjonikomisjon.
§ 48. Rakendussätted
(1) Isikutega, kellega on sõlmitud lepingud enne käesoleva korra jõustumist, sõlmitakse uued lepingud määruses sätestatud korras ja alustel kehtivate lepingute lõppemisel.
(2) Määratud toetusi makstakse kuni uue abivajaduse hindamiseni kuid mitte kauem kui määratud tähtajani.
§ 49. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Mustvee Vallavolikogu 28.12.2017 määrus nr 12 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“;
2) Mustvee Vallavolikogu 28.12.2017 määrus nr 13 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord”.
§ 50. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist.
Ülle Rosin
vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter