Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Viimsi valla kaevetööde eeskiri

Viimsi valla kaevetööde eeskiri - sisukord
Väljaandja:Viimsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.01.2015, 48

Viimsi valla kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 27.01.2015 nr 4
jõustumine 02.02.2015

Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kaevetööde eeskirja reguleerimisala

 (1) Viimsi valla kaevetööde eeskiri (edaspidi Eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde (edaspidi Kaevetööd) üldise korra Viimsi valla avalikult kasutatavatel teedel, parklates, väljakutel, haljakutel, parkides, puhkealadel (edaspidi Üldkasutatav ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. Avalikult kasutataval teel ulatub eeskirja reguleerimisala külgneva kinnistu piirini ning reformimata riigimaal, kus teekoridor on määratlemata, teerajatisest kuni 2 meetri kaugusele.

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
 1) Kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute valduses / omandis oleval maa-alal juhul, kui maa-alal (maapõues) ei asu tehnovõrke ja tehnorajatisi või ei ole tegemist nende rajamisega;
 2) Kalmistutel või maa-aladel, kus Kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnorajatiste remonttööd, ehitiste püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine või lammutamine;
 3) Eeskirja § 8 lg 6, § 36, § 38, § 39, § 40, § 42 sätteid ei kohaldata Kaevetöödel, millised viiakse läbi projektijärgselt teede ehitus- ja rekonstrueerimistöödega.

 (3) Kaevetöid tuleb teha tehnoloogiliselt võimalikult lühema aja jooksul.

 (4) Kaevetöid on lubatud teha ainult kaeveloa alusel.

 (5) Kaevetööde koosseisu kuulub käesoleva Eeskirja tähenduses teekond kaevetöö objektini ning materjali ladustamise plats.

 (6) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest Kaevetöödest põhjustatud Üldkasutatava ala täielik või osaline sulgemine toimub Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) poolt kehtestatud korras.

 (7) Kaevetööde eeskirja täitmist järgib ja korraldab Vallavalitsuse kommunaalamet (edaspidi Kommunaalamet).

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) Kaevetööd on:
1. süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;
2. töö, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;
3. puude istutamine või väljajuurimine;
4. tehnotrasside puurimistööd.
 2) Kaevetööde tegija ehk Kaevaja on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetööde akti alusel;
 3) Üldkasutatav ala on avalik maa-ala, avalik teemaa, avalik haljak või park, kõige üldisemas tähenduses valla avalik ruum;
 4) Üldkasutatava ala haldaja (edaspidi Haldaja) on Vallavalitsus vastava ameti kaudu;
 5) Vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Vastutavaks isikuks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav isik. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;
 6) Kaevetööde luba ehk Kaeveluba on dokument, mis annab õiguse kaevetööde tegemiseks ning määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja;
 7) Juurestiku kaitseala on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasdiameeter cm x 0,12 = kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse plaanil kaugusena tüvest. Juurestiku kaitseala võib vähendada või siduda võra projektsiooniga maapinnal Vallavalitsuse keskkonnaameti (edaspidi Keskkonnaamet) nõusolekul;
 8) Tellija on kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik;
 9) Haldaja volitatud esindaja (edaspidi Haldaja esindaja) on haldaja kohustuste lepinguline täitja kaevetööde korraldamisel ja järelevalve tegemisel;
 10) Omavoliline kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamine Üldkasutataval alal ilma Haldaja väljastatud kaeveloata või avariiakti vormistamata;
 11) Kaevetööde tellija omanikujärelevalve on seadusest tulenev kaevetööde tellija kohustus tagada kaevetööde käigus ja garantiiperioodil järelevalve kehtivate õigusaktide ja normide täitmise üle kaeveobjektil ning täitedokumentatsiooni vastavus tegelikule olukorrale;
 12) Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mistahes kivimi või setendi tahke osis;
 13) Mikrokaevetööd (edaspidi kaevetööd ja mikrokaevetööd ühiselt Kaevetööd) on maapinnast arvestatuna kui 5 kuni 29 cm sügavuste ja 2 kuni 20 cm laiuste süvendite kaevamine (freesimine) tehnovõrkude (side, fiiberoptilised kaablid ja ühendused) rajamiseks kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne);
 14) Avariikaevetööd on Kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud;
 15) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk vmt;
 16) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist;
 17) Kaevik on Kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavusega süvend;
 18) Mikrokaevik on Kaevetööde (freesimise) tulemusena maapõue moodustunud 5 kuni 29 cm sügavusega ja 2 kuni 20 cm laiusega süvend;
 19) Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda ja hoonesse;
 20) Topo-geodeetiline plaan on digitaalse mõõdistamise teel koostatud situatsiooni ja maa-aluste trassidega mõõtkavas plaan;
 21) Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse Kaevetöödeks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid, samuti ohutusala Kaevetööde teostaja(te)le;
 22) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine.

§ 3.  Kaevetööde planeerimine

 (1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ning ehitusega ja muude töödega selliselt, et Kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöid tuleb planeerida ning läbi viia võimalikult lühikese perioodi jooksul ning teekatet ja tehnovõrke vähim kahjustaval viisil.

 (2) Kommunaalametil on õigus lähtuvalt avalikust huvist teha kaevajale kaevetööloa menetlemise käigus märkusi Kaevetööde korraldamise aja kohta.

2. peatükk Kaevetöö projektdokumentatsioon 

§ 4.  Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded

 (1) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse kehtival topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500 või 1:200.

 (2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised andmed:
 1) objektil või selle vahetus läheduses asuvad geodeetilised märgid;
 2) tehnovõrgud;
 3) tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused , ootekojad, haljasribad , sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);
 4) haljastus koos selle säilimiseks vajaliku kaitsevööndiga;
 5) kõrgusarvud;
 6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;
 7) ehitised, seal hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;
 8) riikliku kaitse all olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid;
 9) haljastus.

 (3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised andmed:
 1) piki tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja manteltorud;
 2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;
 3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;
 4) varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
 5) taastatava sõidutee, jalgtee, teepeenra ja teekattega külgneva haljasala plaanilahendus ja ristlõiked ning juhul, kui taastatava ala pikkus ületab 10 m, selle vertikaalplaneering;
 6) projekteeritavate killustikkatete, -peenarde ja -aluste materjali terakoostis ja tugevusklass;
 7) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;
 8) ehitustranspordi liikumisteed haljasalal ning meetmed kasvupinnase kaitseks või hilisemaks taastamiseks;
 9) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
 10) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid, kogused ja väljaveokohad;
 11) ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.

 (4) Kaevetöö tegemisel tuleb ette näha keskkonnahoidlike, loodussõbralike ning säästlike tehnoloogiate ja materjalide kasutamine, sh ilmastikutingimustest tingitud kaitsemeetmete ja tehnoloogiate kasutamine (külmunud pinnase lahtikaevamine, tagasitäitmine jms).

§ 5.  Kaevetöö projekteerimisel arvestatavad asjaolud

 (1) Piki teed või tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja uute tarbijate liitumise korral, haljasaladel nähakse ette kõrghaljastuse rajamiseks vajalik ruum.

 (2) Liiklemise võimaldamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides ning eesmärgiga välistada uute teede või alla viie aasta vanuste teede läbikaevamist, eelistatakse kinnisel viisil rajatavaid või renoveeritavaid tehnovõrke.

 (3) Nähakse ette abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele.

 (4) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra sisse ning juurestiku kaitsealasse.

 (5) Kui kaevetööl puude juurestiku kaitseala vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

 (6) Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine.

 (7) Vajadusel nähakse ette maapinna õhustamine ja kobestamine, haljastuse taastamine, tänavapuude aluste korrastamine.

§ 6.  Nõuded ja tingimused kaevetööle ning katendite taastamise projektile

 (1) Uute tehnorajatiste ehitamisel peab enne Kaeveloa väljastamist olema tellitud litsentseeritud maamõõdufirmalt mahamärkimine ja teostusmõõdistamine.

 (2) Kui Kaevetöödega kaasneb teekatte lõhkumine alla viie aasta vanustel teedel, Kaevetöid üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul tuleb kaaluda Kaevetööde läbiviimise aja või tehnoloogia muutmist.

 (3) Erandina võib haldaja lubada uue teekatte läbikaevamist, kui Kaevetööde teostamise vajadus on piisavalt põhjendatud.

 (4) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:
 1) asfalt- ja sillutiskate taastatakse kogu kõnnitee laiuselt, vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja ka äärekivid. Jalakäijate ülekäigu kohtades madaldatakse äärekivid;
 2) asfaltkate taastatakse 0,5 m pikkuselt üle kaeviku otsaservade. Asfaltkatte taastamise puhul võetakse 0,5 m kaugemaist lõhutud punktist. Kõnniteel tuleb teekattemärgistus taastada elementide kaupa.

 (5) Tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:
 1) ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral tuleb asfaltkatte pealiskiht taastada (teekattemärgistus taastada elementide kaupa) asfaldilaoturiga sõiduraja laiuselt vähemalt 10 m pikkuse paigana, sealhulgas kõnniteel kogu kõnnitee laiuselt;
 2) kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise paigana;
 3) üle viie aasta vanused katted taastatakse ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 0,5 m kaeviku servast laiemalt sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid;
 4) diagonaalis paigaldavate tehnovõrkude kaevikute taastamisel tuleb teekatted taastada risti liikumissuunaga.

 (6) Vajunud kaevupäised korrastatakse järgmiselt:
 1) asfaltkatte pealiskiht taastada kaevu servast vähemalt 0,5 m ulatuses ning pikivuuk ei tohi paikneda sõiduraja sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viia sõiduraja keskele või sõiduraja piirile;
 2) kui kaevu remonttöödel kahjustatakse tee aluskonstruktsiooni, taastatakse asfaltkate pikisuunas vähemalt 1,5 m kommunikatsioonikaevu servast ning sõiduraja laiuselt;
 3) asfaltkatete taastamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.

 (7) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt:
 1) betoon- ja sillutiskatted taastatakse kogu tänava laiuselt;
 2) asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kaks või enam sõidurada, taastatakse asfaltkate vähemalt 10 m paigana sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid;
 3) üle viie aasta vanustel katetel taastatakse asfaltkate sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse, ja 0,5 m üle kaeviku otsaservade. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid;
 4) kui üle viie aasta vanustel katetel on projektiga ette nähtud katete taastamine väiksemas mahus (vähemalt 0,5 m üle kaeviku serva), on garantiiaja pikkus viis aastat.

 (8) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuva kaevetöö korral leitakse vajadusel koostöös Kommunaalameti ja vedajaga (veoettevõte) kaevetöö tegemise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.

 (9) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine tänavatel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, kaalutakse projekteerija poolt ühte järgmistest võimalustest:
 1) töö tegemine kinnisel viisil;
 2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
 3) tehnovarustuse saamine muust allikast.

 (10) Kaevetöödest tingitud ühissõidukiliikluse katkestuste ja ümbersõitude minimeerimiseks tuleb ristmikel ja teega ristisuunas tehtavate kaevetööde puhul vajaduse korral paigaldada kaevetrassile ülesõidusillad või metallplaadid.

 (11) Juhul, kui Kaevetööde käigus tekib ehitus- ja lammutusprahti üle 1 m³ päevas või 10 m³ kogu kaeveperioodi kestel, kooskõlastatakse äraveo- või ladustamiskoht Kommunaalametiga ja Keskkonnaametiga.

 (12) Kommunaalamet võib nõuda kaevetöö tegemist kinnisel meetodil, et säilitada väärtuslikku kõrghaljastust. Puude kahjustamisel elujõuetuseni on kommunaalametil õigus nõuda puude asendusistutuse korraldamist.

 (13) Taastamistöödel tuleb lähtuda teeseadusega kehtestatud kvaliteedinõuetest.

§ 7.  Kaevetööga seotud ehitusprojekti kooskõlastamine

 (1) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse Kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude valdajatega ja haldajatega ning maa omanike ja valdajatega.

 (2) Riigi omandis oleva maakatastrisse kandmata maa kohta taotletakse enne kaeveloa saamist Harju Maavanemalt nõusolek koormata see maa isikliku kasutusõigusega.

 (3) Kui tehnovõrk läbib teistele isikutele kuuluvaid kinnistuid, esitada kinnisasjade omanike kirjalikud nõusolekud.

 (4) Muinsuskaitsealade, kinnismälestiste, looduskaitseobjektide ja nende kaitsevööndis kaevetöid ette nägev projekt kooskõlastatakse täiendavalt ka Muinsuskaitseametiga ja jälgitakse ameti poolt esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel.

 (5) Kooskõlastus (tee omanikuga või selle volitatud esindajaga) kantakse kõikidesse ehitusprojekti eksemplaridesse.

3. peatükk Kaevetööluba 

1. jagu Kooskõlastamine 

§ 8.  Kaeveloa kooskõlastamiseks esitatavad dokumendid

 (1) Kaeveloa taotleja esitab Kommunaalametile kooskõlastamiseks kaevetöö projekti koos vormikohase ja taotleja poolt allkirjastatud kaevetööde avalduse (Lisa 1).

 (2) Eramaal toimuvate kaevetööde korral esitatakse täiendavalt maaomaniku kirjalik kooskõlastus.

 (3) Kaeveloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid esitatakse kahes eksemplaris.

 (4) Juriidilisest isikust taotleja puhul esitatakse taotlus juhatuse esimehe või tegevjuhi ning vastutava isiku allkirjaga.

 (5) Kaeveloa avaldusele lisatakse:
 1) tehnorajatise kinnitatud ja vajalike kooskõlastustega ehitusprojekt ning ehitusluba;
 2) tegevusloa koopia, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevusluba;
 3) kaevise kasutamise edasine otstarve (sh ladustamise koht);
 4) katete taastamise plaan.

 (6) Kaevealal asuvate geodeetiliste märkide puhul kooskõlastatakse kaeveloa avaldus katastriüksuste piirimärkide osas enne selle Kommunaalametile esitamist Vallavalitsuse Maa- ja planeerimisametis, mille kohta teeb Maa- ja planeerimisamet kaeveloa avaldusele vastava märke.

2. jagu Kaeveloa väljastamine 

§ 9.  Kaeveloa taotlemine

  Kaeveloa saamiseks esitatakse Kommunaalametile määruse Lisas 1 toodud avaldus taotleja või Kaevetööde eest vastutava isiku poolt hiljemalt 5 (viis) ning ühistranspordi töö ümberkorraldamise korral 14 (neliteist) päeva enne Kaevetööde algust koos järgnevate dokumentidega:
 1) ehitusloaga ehitusprojekt ja Kaevetöid käsitlev tööjoonis;
 2) vastutava isiku isikuttõendava dokumendi koopia (lisatakse avaldusele);
 3) tööde ajagraafik, mis on kinnitatud taotleja ja alltöövõtja allkirjaga;
 4) taotlus liikluse osalise või täieliku sulgemise ning ühistranspordi ümberkorralduse (edaspidi tee ajutise sulgemise) kohta koos liikluskorralduse ajutise skeemiga;
 5) haljasalal teostatavate Kaevetööde korral Kommunaalameti heakorraspetsialisti kooskõlastus;
 6) kaitsealade ja kaitstavate objektide või nende piiranguvööndite puhul Keskkonnameti kooskõlastus.

§ 10.  Kaeveloa väljastaja

 (1) Kaeveloa väljastab Kommunaalamet käesoleva määruse Lisas 2 toodud vormil 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates kaevaja poolt Eeskirja nõuetekohase kaeveloa avalduse esitamise päevast.

 (2) Kaeveloa avaldus jäetakse rahuldamata, kui:
 1) kaeveloa avaldusele ei ole lisatud Eeskirja § 7 lõigetes 1-5 nõutud dokumente või kooskõlastusi;
 2) kaevaja on avalduse esitamisele eelneva 1 (ühe) aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud Eeskirja;
 3) kaevetööde käigus esitatud ajutise tee sulgemise maks on tasumata.

 (3) Kaeveloa avalduse rahuldamata jätmisest teatab Kommunaalamet kirjalikult taotlejale 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

 (4) Kaevetööde läbiviimiseks võib haldaja või Kommunaalamet esitada järgnevaid täiendavaid tingimusi:
 1) erijuhtudel määrata kaevajale tööde lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
 2) muuta kokkuleppel Kaevetööde teostajaga Kaevetööde lõpetamise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest heakorra- või Kaevetöödest.

§ 11.  Kaevetöödeks valmisoleku kontroll

 (1) Enne kaeveloa väljastamist on haldajal õigus kontrollida kaevaja ettevalmistust Kaevetöödeks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, jalakäijate ohutu liikumise võimalus, töötsooni liikluskorraldusvahendite olemasolu, objekti teatetahvli olemasolu jms).

 (2) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetööde alustamine kaeveloas ettenähtud tingimustel ei ole võimalik, koostab kommunaalamet ettekirjutuse.

§ 12.  Kaeveloa kehtivuse peatamine

 (1) Kommunaalametil on õigus peatada Kaevetööd, kui ilmneb, et projekti nõuetest ja kooskõlastustingimustest ning kehtivatest õigusaktidest pole kinni peetud või kui selgub, et avaldusel või muudel esitatud dokumentidel on esitatud valeandmeid.

 (2) Keskkonnaametil on õigus peatada Kaevetööd, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba või avastatakse keskkonnareostus.

 (3) Kaeveluba peatatakse ka juhul, kui töid teostab kolmas isik, keda ei ole märgitud Kaevetööde avaldusel.

 (4) Kaeveloa kehtivuse peatamisest teatatakse kaevetööde teostajat või taotlejat infosüsteemi OPIS kaudu.

4. peatükk Nõuded Kaevetööde tegemiseks 

§ 13.  Üldnõuded

 (1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks tehakse samale tänavalõigule või haljasalale kavandatud eri otstarbega kaevetööd võimaluse korral ühel ajal.

 (2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba geodeetilisteks mõõdistustöödeks ehitusplatsil.

 (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult haldaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.

§ 14.  Kaevetööde tegemise koha tähistus

 (1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja haldaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse. Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.

 (2) Kaevetrassi otstesse ning kaevetrassi ja põhitänavate ristumise kohta paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
 1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
 2) kaevaja nimi ja aadress;
 3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
 4) töö nimetus;
 5) töö alg- ja lõpptähtpäev;
 6) tööpiirkonna pikkus.

 (3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi nõuetest. Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.

§ 15.  Kaevetööde kohas asuv dokumentatsioon

  Kaevaja tagab kaevetöö tegemise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
 1) kaeveluba;
 2) ehitusprojekt koos kommunaalameti poolt kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;
 3) kommunaalameti käskkiri ühistranspordiliinide ümbersõidu marsruutide kohta;
 4) teede ajutise sulgemise luba koos kehtiva liiklusskeemiga;
 5) tehnovõrkude valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
 6) töö toimumise ajagraafik;
 7) raieluba;
 8) ehitustööde päevik paberil;
 9) kaetud tööde aktid ja foto(d) akteeritud tööde kohta.

§ 16.  Heakord ja ohutus

 (1) Kaevaja poolt tagatakse kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades, kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.

 (2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras seni, kuni teekate ei ole nõuetekohaselt taastatud ja üle antud haldajale.

 (3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.

 (4) Töömaa piiride kindlaks määramisel tuleb liiklusohutuse tagamiseks arvestada kasutatava rasketehnika gabariite ja objektil liikumise ruumi ning materjali ladustamiseks vajalikku pinda, vältimaks rasketehnika ja materjalide paiknemist väljapool töömaa piire.

 (5) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklemisvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

§ 17.  Materjali käitlemine

 (1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.

 (2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

 (3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.

 (4) Edaspidiseks kasutamiseks kõlbmatud materjalid veetakse objektilt kohe ära vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale.

 (5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude juurestiku kaitsealale. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

 (6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.

 (7) Haldajal ja haldaja esindajal on õigus esitada kaevajale nõudmisi tööde käigus eemaldatava materjali (freesasfalt, kiviparkett, munakivid, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise kohta. Ladustusplatside asukohad tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Taaskasutatav materjal veetakse kaevaja kulul valla piires haldaja määratavale ladustusplatsile, jäätmed utiliseerib kaevaja vastavalt maapõueseadusele ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale.

 (8) Kui ehitusjäätmeid ja ehitusmaterjali ei ole võimalik objektil ladustada, kooskõlastab kaevaja sobiva koha kas haldaja või kinnistu omanikuga.

§ 18.  Kaeveloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmine

 (1) Kaevetööde läbiviimise korda ja tähtaega võib muuta üksnes haldaja kirjalikul nõusolekul.

 (2) Kaeveloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib haldaja esitada täiendavaid tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas Eeskirjas ettenähtud alustel.

§ 19.  Kaevetööde tähtaja pikendamine

 (1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitab kaevaja haldajale hiljemalt kolm päeva enne kaevetööloal märgitud tööde lõpetamise tähtpäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, kus põhjendab kaevetöö tähtaja pikendamise vajadust. Taotlus kooskõlastatakse Kommunaalametiga ja kaevetööde tellijaga.

 (2) Koos taotlusega esitab kaevaja:
 1) tööde uue ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja ja alltöövõtjate allkirjadega;
 2) Kommunaalametiga kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühissõidukiliinide ümbersõitude skeemi (kui see erineb esialgsest skeemist);
 3) Kommunaalameti väljastatud loa liikluse ajutise piiramise või tänava ajutise sulgemise kohta.

 (3) Kui kaevetööloa pikendamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning objektipäevikus ja operatiivinfo süsteemis on sissekandeid, mis viitavad, et kaevetöid ei ole korraldatud efektiivselt ja hea ehitustava kohaselt, rakendatakse kaevetööloa pikendamisel haldaja ettepanekul sanktsioone vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662.

§ 20.  Kaevetööde peatamine

 (1) Haldajal ja haldaja esindajal on õigus peatada kaevetöö kui:
 1) kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda;
 2) ilmneb, et projekteerimise, kaevetööde või ehitamise käigus ei ole kinni peetud kehtivatest normidest ja õigusaktidest;
 3) avastatakse projekteerimisvead ja kaevetöö jätkamiseks on vaja projekti korrigeerida;
 4) tööde käigus ei peeta kinni tehnonõuetest ja heast ehitustavast;
 5) kaevamise käigus ilmnevad ettenägematud takistused, mida projekteerimisel ei olnud võimalik ette näha (peremehetud trassid, omavolilised rajatised, reostus, geoloogilised iseärasused);
 6) kaevetöö ohustab geodeetilist märki;
 7) kaeveala ja ladustamisplatsi teekonnale on sattunud Kaevist ning Kaevaja pole Kommunaalameti poolt esitatud tähtajaks teekonda puhastanud;
 8) kaevetöid teostab kolmas isik, keda ei ole märgitud avaldusel.

 (2) Muinsuskaitseametil on õigus peatada muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis tehtavad kooskõlastamata kaevetööd. Tööde peatamisest informeerib kultuuriväärtuste amet kaevajat ning haldajat või haldaja esindajat ja kaevetööde dispetšerteenistust.

 (3) Keskkonnaametil on õigus peatada kaevetööd, kui kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse ülenormatiivset müra või saastet või kaevetöödega kahjustatakse nii olemasolevaid kui ka suletud (tamponeeritud) puurkaevusid. Tööde peatamisest informeerib Keskkonnaamet kaevajat ning haldajat või haldaja esindajat.

 (4) Tehnovõrkude valdajal on õigusteha haldajale või haldaja esindajale ettepanek võrgu kaitsevööndis toimuvad tööd peatada, kui kahjustatakse tehnorajatist või on tekkinud tehnorajatise vigastamise oht.

 (5) Kaevaja on kohustatud võimaliku lõhkematerjali avastamisel koheselt tööd peatama ning teavitama lõhkematerjali leidmisest hädaabinumbrit 112 ning haldajat või haldaja esindajat ja kaevetööde dispetšerteenistust.

 (6) Kaevetööde peatamisest informeerib haldaja või haldaja esindaja kaevajat, kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegijat ja tellija esindajat.

 (7) Kui kaevetööde peatamise tõttu pikeneb tööde lõpetamise tähtpäev, esitab kaevaja pärast puuduste kõrvaldamist haldajale uue kaevetööloa taotluse §-s 19 sätestatud korras. Kui kaevetööde peatamisega ei kaasne kaevetööloa tähtpäeva pikenemine, esitab kaevaja haldajale uue tööde ajagraafiku ja vajadusel uue sulgemisloa ja liiklusskeemi (kui sulgemisluba ei väljastatud kogu kaevetööde ajaks).

 (8) Kaevetööde peatamise kohta sisestatakse teave infosüsteemi OPIS.

 (9) Haldaja või haldaja esindaja märgib kaevetöö peatamise ja töö jätkamise kuupäeva kaevetööloa lisainfo lahtrisse, Keskkonnamet teeb tööde peatamise kohta märkuse objektipäevikusse.

 (10) Omavolilise kaevetöö avastamisel peatab haldaja või haldaja esindaja tööd, teeb kindlaks omavolitsenud isiku, koostab kahepoolse akti, lisab foto(d) ja teeb väärteoteate Kommunaalametile või järelvalve inspektorile, kes otsustab väärteomenetluse algatamise.

§ 21.  Nõuded vee ärajuhtimisele

 (1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Vee suunamine sademeveekanalisatsiooni / kraavi kooskõlastatakse eelnevalt sademeveerajatise valdajaga / haldajaga.

 (2) Kaeveloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatud vesi ära.

 (4) Suvisel ajal tehtavate avariikaevamiste korral on erandkorras lubatud reostamata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata teele, suunaga lähima restkaevu poole.

 (5) Reostatud pinnasevee väljapumpamiseks ja äravedamiseks taotletakse Riigi Keskkonnaametilt vastav luba.

 (6) Kaevetööde käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate sadevee- ja pinnasevee kraavide ja truupide läbilaset ning kahjustada ja likvideerida neid, st kaevetööde käigus ja peale kaevetööde lõppemist tuleb säilitada nende normaalse toimimise.

§ 22.  Haljastuse kaitse

 (1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

 (2) Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

 (3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1 m.

 (4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4 cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

 (5) Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.

 (6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

 (7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.

§ 23.  Tehnovõrkude kaitse

 (1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel teavitatakse Kommunaalametit ja katkestatakse Kaevetööd kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja kirjaliku kooskõlastuse saamist.

 (2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt kirjalikult kooskõlastatud ning Ehitusameti poolt kinnitatud projekti alusel.

§ 24.  Nõuded Kaevetöödel kasutatavale tehnikale

 (1) Kaevetöödel on lubatud kasutada mehhanisme ja sõidukeid, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või rajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel toimuvateks töödeks on lubatud ainult haldaja kirjalikul nõusolekul.

 (2) Mehhanisme ja sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad teed ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.

 (3) Ilma haldaja loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusteedele, jalg- ja jalgrattateele ning sõiduteele.

 (4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada ega ohustada liiklust mistahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on haldaja poolt väljastatud luba või kui tehakse vastav märge kaeveloal ja ehitusloal.

§ 25.  Keskkonnakaitse

 (1) Keelatud on teha töid, mille käigus võib teekattele või haljasalale sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel rakendab Kaevetööde teostaja teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

 (2) Kaevamise käigus reostatud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel on kaevaja kohustatud peatama tööd ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks Keskkonnaametit ja Kommunaalametit.

§ 26.  Muinsuskaitse

  Juhul kui (avarii)kaevetööde kohas avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, inimluud või vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on Muinsuskaitseametil õigus peatada kaevetööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajadus või asja vastavus mälestise tunnusele.

§ 27.  Geodeetiliste märkide kaitse

 (1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või omavoliliselt ümber paigutada geodeetilisi märke.

 (2) Kahjustatud või hävitatud geodeetilised märgid taastatakse Kaevaja kulul.

 (3) Geodeetilise märgi ohtusattumisel on Kommunaalametil õigus Kaevetöö peatada.

 (4) Kaevetööd geodeetiliste märkide kaitsetsoonis teostada vastavalt Keskonnaministri määruse „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taoltemise kord“ kohaselt.

§ 28.  Ettenägematud asjaolud

  Ettenägematute asjaolude ilmnemisel, projektist kõrvalekaldumised (lõhkekeha, arheoloogiline leid jm) või tööde tehnoloogiast tingitud oht inimese elule, tervisele, varale ja/või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt Kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu kõrvaldamiseks ning informeeritakse Kommunaalametit ja Keskkonnaametit. Kaevetööde peatamise kohta teeb Kommunaalamet kaeveloale kirjaliku märkuse. Vajadusel võib kaevaja taotleda haldajalt uut Kaevetööde lõpetamise tähtaega.

§ 29.  Tee ajutine sulgemine ja ümbersõidu korraldamine

 (1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.

 (2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga maakasutuse lepingu.

 (3) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist haldaja poolt ning vastava akti vormistamist.

 (4) Ajutine avalikuks kasutamiseks olev ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutiselt selle korras ja vastutab tee seisukorra eest.

 (5) Pärast Kaevetööde lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

5. peatükk Avariikaevetööd 

§ 30.  Avariikaevetööde mõiste

  Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui:
 1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
 2) tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;
 3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda;
 4) tehnovõrgu rike võib põhjustada teekatte sissevajumise või lokaalse üleujutuse.

§ 31.  Avariikaevetööde teostamise tingimused

 (1) Avariikaevetöö tegemiseks ei ole nõutav kaeveluba, kui teekonstruktsioon ja haljastus taastatakse hiljemalt kahe ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest või kui haldaja on andnud kirjaliku nõusoleku reedel alustatud avariikaevetöö taastamise lõpetamiseks esmaspäeval (avariikaevetöö neljandal päeval).

 (2) Avariikaevetöö teostatakse avariikaevetöö akti alusel ning kehtivad kõik kaevetööde eeskirja nõuded, v.a ehitusloaga projekti koostamine ja kaeveloa taotlemine. Avariikaevetöö tellija peab kindlustama tööde omanikujärelevalve. Tehnovõrgu asukoha muutusel või uue tehnovõrgu rajamisel tuleb teostusjoonis teha enne kaeviku kinniajamist.

 (3) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud.

 (4) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 (5) Suuremahuliste avariide (vee-, kütte- jms avariide) korral peab tehnovõrgu valdaja tegevus ja selle kestus vastama järgnevale:
 1) Situatsiooni esmane hindamine, vee- või soojakatkestusest klientide, avariide kontaktgrupi informeerimine ja valla abitelefoni informeerimine – 2 tunni jooksul;
 2) Vee- või soojatorustiku sulgemistöödega alustamine samal ajal veetõrje tegemisega ning vajadusel libedustõrje korraldamine talveperioodil koostöös teehooldusettevõtetega. Veeavarii tagajärgede likvideerimisel tuleb kasutada nii vett eemalesuunavat tehnikat (sahad, pumbad) kui ka ilmastikuoludele vastavalt kas jääd ja lund ning libedust ennetavaid vahendeid (sahad, puisted, kloriid) – 1 tunni jooksul;
 3) Objektiga seotud dokumentide vormistamine, edasise tegevuse planeerimine ja organiseerimine ning vajadusel teiste tehnovõrguvaldajate väljakutsumine ühe tunni jooksul;
 4) Kaeve- ja remonttöödega alustamine – 2 tunni jooksul (üle 4 tunni kestvate katkestuste puhul tagatakse alternatiivne veevarustus);
 5) Tavapärase liikluskorralduse taastamine – esimesel võimalusel.

 (6) Kui avariikaevetööde taastamisel paigaldataks üle 10 m2 suurune asfaldipaik, tuleb haldajale või haldaja esindajale esitada laboratoorne õiend, mille on väljastanud sellekohase atesteeringuga laboratoorium. Alla 10 m2 suuruste asfaldipaikade puhul võib haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi kohta.

 (7) Enne avariikaevetööde alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja ja avariikaevetööde teostamise kohas paiknevad muud tehnovõrgud ja nende omanikud.

§ 32.  Avariikaevetöödest teavitamine

 (1) Avariikaevetööde teostaja võib alustada avariitöid kaeveloata, teavitades sellest Kommunaalametit kirjalikult (elektronposti kommunaal@viimsivv.ee või telefoni 602 8818 teel) või edastades info OPIS infosüsteemi, samuti teavitades kaeveala vahetus ümbruses asuvate tehnovõrkude valdajaid. Kui avariikaevetööde alustamise kuupäev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teavitatakse Kaevetöödest kohe riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. Teates märgitakse ära avariikaevetööde asukoht (aadress), avariikaevetööde põhjus, tööde alguse ja lõppemise aeg, Kaevetööde eest vastutava isiku nimi, ametikoht, kontaktandmed.

 (2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel, looduskaitseobjektidel ja nende kaitse-vööndis toimuvate Kaevetööde puhul esitatakse teave täiendavalt ka Muinsuskaitseametile. Looduskaitseobjektide alal toimuvate Kaevetööde puhul esitatakse teave objekti valdajale.

 (3) Avariikaevetöö alal oleva haljastuse muutmisest või kahjustamisest teavitab kaevetöö tegija viivitamatult keskkonnaametit kirjalikult või suuliselt, lisades foto(d). Loodusobjekti kaitsevööndis tehtava kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale.

 (4) Avariikaevetöö alal oleva olemasoleva või tamponeeritud puurkaevu kahjustamisest teavitab kaevetöö tegija viivitamatult Keskkonnaametit kirjalikult või suuliselt. Puurkaevu sanitaarkaitsealas tehtava kaevetöö puhul esitatakse teave objekti valitsejale ja Keskkonnaametile.

 (5) Kui avariikaevetöö lõpetatakse enne tähtpäeva väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud asutusele või tehnovõrgu valdajale pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö lõpetamisest esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga kaasnes ühissõidukiliikluse sulgemine või ümbersuunamine ja avariikaevetöö lõpetatakse enne tähtpäeva väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, informeerib vastutav isik sellest ühissõidukiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.

§ 33.  Avariikaevetööde akt

 (1) Avariikaevetööde kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja ettevõttes kasutuses oleva avariikaevetööde akti või selle puudumisel käesoleva määruse lisas toodud avariikaevetööde akti (Lisa 3). Erandjuhul täidab akti avariitööde teostaja ja edastab selle haldajale kinnitamiseks 1 (ühe) ööpäeva jooksul arvates avariikaevetöödega alustamisest.

 (2) Avariikaevetööde aktile kirjutab alla tehnovõrgu valdaja või valdaja esindaja.

 (3) Kui avariikaevetööd toimuvad teel, mille teekate on alla 5 (viie) aasta vana, kooskõlastatakse avariikaevetööde akt haldajaga. Andmed teede teekatte vanuse kohta väljastab Kommunaalamet.

 (4) Haldaja kinnitab nõuetekohaselt koostatud avariikaevetööde akti 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest.

§ 34.  Nõuded avariikaevetööde teostamise kohale

 (1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt eeskirja § 14 lg 1 nõuetele.

 (2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse käesoleva eeskirja § 14 lg 2 nõuetele vastav teabetahvel.

 (3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
 1) avariikaevetöö akt või selle koopia;
 2) tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
 3) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

 (4) Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded.

§ 35.  Kaeveluba avariikaevetööde korral

 (1) Kui avariikaevetöö kestab üle kahe ööpäeva, taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja haldajalt kaeveloa.

 (2) Kaeveloa taotleja esitab haldajale hiljemalt avariikaevetöö teisel päeval:
 1) kaevaja ja kaevetööde tellija omanikujärelevalve tegija allkirjastatud kaevetööloa taotluse ja teiste võrguvaldajate kirjalikud kooskõlastused avariikaevetöökoha tehnovõrkude kohta;
 2) kaevekoha geodeetilise alusplaani koos tehnovõrkude valdajate kooskõlastustega ning haldaja poolt kooskõlastatud katete ja haljastuse taastamise plaani;
 3) kommunaalametilt taotletud teede ajutise sulgemise loa;
 4) tööde ajagraafiku, mille on allkirjastanud taotleja ning alltöövõtjad;
 5) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajalike materjalide, tööjõu, mehhanismide ja raha olemasolu;
 6) ümbersõidutee olemasolu korral kommunaalametiga kooskõlastatud akti ümbersõidutee ülevaatuse kohta.

 (3) Kui haldaja või haldaja esindaja tuvastavad järelevalve käigus et plaanilise iseloomuga kaevetöö on vormistatud avariikaevetööna, on haldajal õigustöö tellijalt nõuda geodeetilist alusplaani (mitte vanem kui üks aasta) ja tehtud tööde kohta täitedokumentatsiooni Kommunaalametile esitamiseks. Kui töödega kaasnes olemasoleva tehnovõrgu asukoha muutus või uue rajamine, tuleb töö tellijal vormistada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda Ehitusametist tehnovõrgu seadustamine. Rikkumise tuvastamisel on haldajal õigus esitada materjalid järelvalve inspektorile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

6. peatükk Kaevetööde lõpetamine 

§ 36.  Heakorrastamise nõue

  Kaevetööde või teatud etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja Kaevetööde käigus rikutud maa-ala käesoleva Eeskirja, haldaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 37.  Tehnovõrkude digitaalne mõõdistamine

 (1) Paigaldatud tehnovõrk mõõdistatakse vastavat tegevusluba omava isiku poolt.

 (2) Kaevaja esitab mahamärkimise akti ja paigaldatud tehnorajatiste teostusmõõdistamise dokumentatsiooni digitaalsel andmekandjal ja paberil. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Ehitusgeodeetiliste uurimustööde tegemise kord“.

 (3) Kui avariitööde käigustrassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.

§ 38.  Kaevetöötrassi täitmine

 (1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 30 cm. Tihendamise kohta esitatakse kaevaja poolt haldajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja. Mikrokaevamise puhul toimub kaevetöötrassi täitmine vastavalt antud tööde kohta ettenähtud tehnoloogiale.

 (2) Haldajal on õigus:
 1) mõõta täitepinnase tihedust ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
 2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.

 (3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, millega on võimalik saavutada stabiilset tee kandevõimet, mis on hea filtreeruvusega ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega ja ei kahjusta tehnorajatisi. Filtratsioonimoodul peab olema kontrollitud ja vastama normile.

 (4) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama. Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivpinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikatendiga teel olla 0,98, kergkatendiga teel 0,95 ja haljasalal 0,9. Taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb ära vedada projektis ettenähtud kohta.

 (5) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa. Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.

 (6) Teekatte piki- ja põikitasasuse kontrollimisel 3-meetrise latiga on pilu suurim lubatud väärtus kuni 4 mm. Tasasust kontrollitakse iga 25 m tagant.

§ 39.  Haljastuse taastamine

 (1) Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.

 (2) Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma kattest vabaks.

 (3) Kaevetöö tegemisel põõsaste lausistutusega alal taastatakse põõsaistutused ning vahetatakse välja kaevetöö tegemise käigus hävinud põõsad. Soovitav kasutada alal eelnevalt kasvanud samaliigilist taimmaterjali.

 (4) Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 30. september. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud.

§ 40.  Teekatte taastamine

 (1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.

 (2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on haldajal õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist. Juhul, kui antud töö toimub avariikaevetööde raames, vormistatakse tähtaja pikendamiseks kaevetööluba.

 (3) Kaevetööl rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul. Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja kaaned.

 (4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.

 (5) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse ajutiselt. Ajutise katte materjal tuleb eelnevalt haldajaga kooskõlastada. Kaevaja hoiab ajutise teekatte omal kulul sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni. Talviste kaevetööde puhul taastab kaevaja objekti lõplikult hiljemalt 31. maiks. Talvise avariikaevetöö lõplikku taastamist kevadperioodil käsitletakse avariikaevetöö osana, millele rakendatakse avariikaevetöö kohta kehtestatud nõudeid.

 (6) Kaevetöö tegija on kohustatud taastama teekatte ja teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga. Teekattemärgistus tuleb taastada elementide kaupa. Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse haldajaga.

 (7) Kulunud teekattemärgistuse taastamise vajadus otsustatakse kaevetööle eelneval kaevekoha ülevaatusel ja fikseeritakse ülevaatuse aktis.

§ 41.  Kaevetööde lõpetamine

 (1) Kaevetööd loetakse lõpetatuks pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaeveala heakorrastamist. Kaevetööde lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle haldajale. Kaevetööde lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse eraldi menetlusena tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, mis on esitatud käesoleva määruse Lisas 4.

 (2) Kaevetöö lõpetamisel enne tähtpäeva teavitab kaevaja kirjalikult kommunaalametit, (kui kaevetööga on kaasnenud liikluse ja/või ühissõidukiliikluse sulgemine), samuti kaevekohas asuvate tehnovõrkude valdajaid.

 (3) Kui kaevetöö lõpetatakse väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal enne tähtpäeva ning tehnovõrgu valdajal pole võimalik sellest kohe teatada, teatatakse kaevetöö lõpetamisest esimesel võimalusel. Kui kaevetöö tõttu oli ühissõidukiliiklus suletud väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal, siis peab vastutav isik kaevetöö lõpetamisest teavitama ühissõidukiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.

 (4) Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevaja Kommunaalametile:
 1) täitepinnase kihtide laboratoorsed õiendid (tihendamine ja kasutatud materjalid);
 2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi. Alla 10 m² suuruste katete puhul võib haldaja loal laboratoorsetest proovidest loobuda, kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlusi töö kvaliteedi suhtes;
 3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;
 4) tehnorajatise teostusmõõdistamise dokumentatsiooni digitaalsel andmekandjal ja paberil;
 5) mahamärkimise akti;
 6) Keskkonnaametis kinnitatud õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui Kaevetööde käigustekkis üle 10 m² ehitus-lammutusprahti.

 (5) Katastriüksuse piiritähise hävimise korral taastab kaevaja piiritähise omal kulul. Töö teostatakse vastavat tegevusluba omava isiku poolt. Tööde teostamise akti ja dokumentatsiooni esitab kaevaja Maa- ja planeerimisametile.

§ 42.  Garantii Kaevetöödele

 (1) Teostatud Kaevetöödele annab Kaevaja kaheaastase (24 kuud) garantii alates Kaevetööde lõpetamisest.

 (2) Haljasalal teostatud Kaevetööle annab Kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö objekti üleandmisest Kommunaalametile.

 (3) Tellija korraldab garantiiajal kaeveobjektil omanikujärelevalvet, tagab avastatud puuduste likvideerimise kohe ja teavitab Haldaja esindajat vähemalt kolm päeva enne garantiiremonttööde algust.

 (4) Kui tellija pole garantiiajal omanikujärelevalve tegija, haldaja ja haldaja esindaja fikseeritud puudusi määratud tähtpäevaks kõrvaldanud, võib haldaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult tellija kulul.

 (5) Garantiiaja arvestust peetakse infosüsteemis OPIS.

 (6) Maksimaalselt 2 kuud enne garantiiaja lõppu teavitab infosüsteem OPIS Kommunaalametit garantiiaja lõpueelse ülevaatuse teostamise vajadusest.

 (7) Pärast garantiiaja lõpu ülevaatuse teostamise teate saabumist edastab Kommunaalamet info ülevaatuse toimumise kohta Kaevajale.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 43.  Kaevetööde järelevalve

  Teekonstruktsioonide ja haljastuse taastamise üle teostab järelevalvet haldaja, muus osas korraldab järelevalvet Kaevetööde tellija.

§ 44.  Kaevaja vastutuse ulatus

 (1) Kaevaja kannab täielikku vastutust vastavalt kehtivatele õigusaktidele, teostatud töö tehnoloogia, kaevetöödel tekkinud kaevise ladustamise, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde kuuluvate kooskõlastuste nõuetekohase täitmise eest.

 (2) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on Keskkonnaameti ametiisikul õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist 2 (kahe) aasta jooksul, arvates garantiiaja algusest.

 (3) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevaja faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 (4) Kaevaja on kohustatud kaevetööd lõpetama ettenähtud tähtajaks ning tööde mittelõpetamist või mittepikendamist loetakse käesoleva eeskirja rikkumiseks.

§ 45.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 22.01.2008. a määrus nr 2 "Viimsi valla kaevetööde eeskiri".

 (2) Käesolev määrus jõustub 2. veebruaril 2015.a.

Priit Robas
Vallavolikogu esimees

Lisa 1 Avaldus kaevetööde teostamiseks

Lisa 2 Kaeveluba

Lisa 3 Avariikaevetööde akt

Lisa 4 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt