Väljaandja: Saue Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 02.02.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.07.2020 Avaldamismärge: RT IV, 30.01.2018, 19 Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise kord Vastu võetud 25.01.2018 nr 3 rakendatatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuar 2018 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1, § 45^5 lõike 1 ja § 45^15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord. § 2. Asendushooldusteenuse eesmärk () Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. § 3. Järelhooldusteenuse eesmärk () Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. 2. peatükk Teenuse kirjeldus § 4. Teenuse osutaja (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja). (2) Järelhooldusteenuse osutaja on Saue valla ametiasutus Saue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) § 5. Teenuse saaja (1) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lg 1 ja 2 nimetatud lastele, kellel on Saue vallas registreeritud elukoht. (2) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduses § 45^9 lõikes 3 nimetatud lastele heaolu tagamiseks, kellel on Saue vallas registreeritud elukoht. (3) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse § 45^16 ^ lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule, kellel on Saue vallas registreeritud elukoht. (4) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse § 45^16 ^ lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule toimetuleku tagamiseks, kellel on Saue vallas registreeritud elukoht. 3. peatükk Teenuse osutamine § 6. Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut. (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul. (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45^16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus isiku vajadusest tulenevalt teenuse osutamise sisu üle. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel. (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi. § 7. Teenuse rahastamine (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest. (2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45^9 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallavalitsuse eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest. (3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest. (4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallavalitsuse eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta vallavalitsus peab eraldi arvestust. (5) Käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda teenuse osutaja arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmine teenuse saaja arvelduskontole. (6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last vähemalt ühe neljandiku ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Toetuse suurus sõltub teenuse saaja hinnatud vajadusest täiendava toe järele. (7) Vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu (neto), mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud toetust. (8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest. (9) Teenuse osutaja muud kulutused teenuse osutamisele lepitakse kokku vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ja kantakse teenuse osutaja arvelduskontole. (10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta ja ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. § 8. Lepingu sõlmimine (1) Vallavalitsus sõlmib teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist. (2) Järelhooldusteenuse lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks. (3) Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused. (4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa. § 9. Lepingu lõppemine ja lõpetamine (1) Leping lõpetatakse: 1) teenuse vajaduse äralangemisel; 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel; 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral; 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või 5) muudel seadusest tulenevatel alustel. (2) Leping lõppeb: 1) tähtaja saabumise korral; 2) lepingupoole surma korral või 3) teenuse saaja surma korral. 4. peatükk Lõppsätted § 10. Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Harry Pajundi vallavolikogu esimees