SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Tugiisiku ja isikliku abistaja teenuse osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Häädemeeste Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.03.2019, 22

Tugiisiku ja isikliku abistaja teenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.03.2019 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel ning Häädemeeste Vallavolikogu 29.03.2018 määruse nr 9 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse Häädemeeste Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt osutatavate tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse (edaspidi teenus) osutamise tingimused ja kord.

 (2) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.

§ 2.  Mõisted.

  Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) tugiisikuteenus – isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;
 2) tugiisik – teenust vahetult osutav isik;
 3) isikliku abistaja teenus – täisealise puudega isiku abistamine nendes igapäevaelu tegevustes, milles isik vajab tulenevalt oma erivajadusest füüsilist kõrvalabi;
 4) isiklik abistaja – teenust vahetult osutav isik;
 5) teenuse taotleja – isik, kes soovib saada tugiisiku või isikliku abistaja teenust;
 6) teenuse saaja – isik, kes saab tugiisiku või isikliku abistaja teenust;
 7) teenuse osutaja – võib olla füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksus või tema hallatav asutus.

§ 3.  Teenuse sihtgrupp

 (1) Teenust osutatakse isikule, kelle:
 1) rahvastikuregistrijärgne elukoht on Häädemeeste vallas;
 2) tegelik elukoht on Häädemeeste vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsusüksuses, kooskõlastades teenuse osutamise rahastamise eelnevalt vastava omavalitsusüksusega.

 (2) Tugiisikuteenust osutatakse isikule, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Tugiisikuteenust on õigustaotleda:
 1) lapsevanemal, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ja lapsele turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisel;
 2) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või muu raske olukorra tõttu, mis raskendab oluliselt tema toimetulekut;
 3) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;
 4) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
 5) perel, kes vajab abi puudega lapse eest hoolitsemisel ja talle toetava ning arengut soodustava kasvukeskkonna loomisega;
 6) lapsel, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ja neile turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisega.

 (3) Isikliku abistaja teenust osutatakse liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega täisealisele isikule, kes vajab puude tõttu iseseisvaks toimetulekuks ning osalemiseks ühiskonnas füüsilist kõrvalabi.

§ 4.  Tugiisikuteenuse eesmärk, sisu ja kirjeldus

 (1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on eesmärgiks tagada lapsele hooldamine ning turvaline ja arengut toetav kasvukeskkond.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärgiks on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

§ 5.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk, sisu ja kirjeldus

 (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnas, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes või muudes toetavates tegevustes, milles isik vajab juhendamist ja kõrvalabi tema erivajadusest lähtuvalt.

 (3) Teenus ei hõlma füüsilise abistamisega mitteseotud tegevusi (meditsiini-, tervishoiu-, tõlke-, nõustamis- ja juriidilisi teenuste, remondi- ning ehitusteenuste jmt osutamine).

§ 6.  Teenuse taotlemine ja menetlemine

 (1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse.

 (2) Abivajava isiku huvides võib taotluse erandkorras vallavalitsusele esitada muu isik, kellel on andmeid abivajaja kohta.

 (3) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
 1) abivajaja ees- ja perekonnanimi;
 2) abivajaja isikukood;
 3) abivajaja elukoht;
 4) teenuse taotleja ja tema esindaja(te) kontaktandmed;
 5) teenuse vajaduse põhjendus;
 6) tegevused, milleks tugiisikut või isiklikku abistajat vajatakse.

 (4) Vajadusel võib vallavalitsus küsida täiendavaid andmeid teenuse taotleja majandusliku olukorra, tervisliku seisundi või tegevusvõime kohta.

 (5) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutavat isikut. Soovi avaldamisel abistab sotsiaal‧valdkonna ametnik teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.

 (6) Teenuse saajal on õigus enne teenust osutava isiku määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

 (7) Tugiisikuks või isiklikuks abistajaks määratav isik peab andma vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.

 (8) Teenuse määramise algatab piirkonna sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab teenuse vajadust.

§ 7.  Teenuse määramine

 (1) Teenuse osutamise otsustamiseks vajaliku teenuse vajaduse hindamise viib läbi sotsiaalvaldkonna ametnik 10-ne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

 (2) Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse, teenuse vajaduse hindamise tulemused koos täiendavate dokumentide ja omapoolse ettepanekuga valla pereabikomisjonile. Valla pereabikomisjon vaatab läbi laekunud taotluse lisadokumentidega ja teeb ettepaneku valla‧valitsusele teenuse määramiseks.

 (3) Teenusele määramise ja selle osutamise tingimused otsustab 30-ne tööpäeva jooksul, nõuetekohase taotluse esitamisest, vallavalitsus oma haldusaktiga.

 (4) sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat või tema seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas viisil teenuse määramise või keeldumise kohta 5-e tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

 (5) kui teenuse taotlejal on õigusteenust saada, soovitab või aitab vajadusel sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigusteenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik tal toimetuleku, hoolduse või kõrvalabi tagamiseks teisi meetmeid. Kui teenuse taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie.

 (6) Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja lepib vallavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja tugiisiku töökohustused.

 (7) Teenuse taotlejat kes on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja seaduslikku esindajat teenuse saaja õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast.

 (8) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsustamisel;
 2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
 3) teenust saama õigustatud isik ei osale aktiivselt talle teenuse määramisel, sealhulgas ei võimalda läbi viia teenuse vajaduse hindamist;
 4) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
 5) teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused.

 (9) Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenuse kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma vallavalitsust kaasamata.

§ 8.  Teenuse finantseerimine

 (1) Teenuse saajale on osutatav teenus tasuline, osalise tasu eest või tasuta.

 (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg 1 alusel võib sotsiaalteenuste osutamise eest tasu võtta. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenuse saaja ning tema perekonna majanduslikust olukorrast.

 (3) Vajadusel kehtestab vallavalitsus osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused, korra ja suuruse.

§ 9.  Teenuse lepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

 (1) Teenuse osutamise aluseks on osapoolte vaheline kirjalik leping, mille osapoolteks on teenuse saaja, vajadusel tema seadusjärgne esindaja, teenuse osutaja ja vallavalitsus.

 (2) Lepingus märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

 (3) Lepingus sätestatakse teenuse osutamise tingimused, poolte õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva korraga.

 (4) Lepingut võib täiendada või muuta poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingus ning kinnitatakse poolte allkirjaga.

 (5) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) teenuse saaja või teenuse osutaja taotluse alusel;
 3) teenuse saaja või teenuse osutaja elama asumisel teise omavalitsusüksuse
haldusterritooriumile;
 4) teenuse saaja elama asumisel hoolekandeasutusse.

 (6) Leping lõpeb:
 1) tähtaja saabumisel;
 2) teenuse saaja surma korral.

§ 10.  Teenuse osutaja

 (1) Teenuse osutaja võib olla füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, vallavalitsus või valla hallatav asutus.

 (2) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav täisealine isik (edaspidi teenust osutav isik) teenuse osutamise lepingust (edaspidi leping), milles määratakse kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja maht.

 (3) Isikliku abistaja teenuse osutamisel lähtub teenust osutav täisealine isik teenuse saaja juhistest.

 (4) Teenuse osutaja ja teenuse saaja peavad teenuse tulemuslikkuse huvides omavahel sobima.

 (5) Lapsele teenuse osutaja valimisel küsitakse lapse arvamust tema arengutaset arvestaval viisil.

 (6) Teenust ei tohi osutada isik:
 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 11.  Teenuse väljundid ja tagasiside

 (1) Teenuse osutamist korraldab ja osutatud teenuse üle peab arvestust piirkonna sotsiaalvaldkonna ametnik.

 (2) Teenuse kasutamise tulemusena suureneb või säilib teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek.

 (3) Teenuse osutaja esitab vallavalitsusele igakuiselt teenuse osutamise vormikohase aruande, milles kajastatakse teenuse osutaja tegevused ja teenuse osutamise maht.

 (4) Teenuse osutaja esitab vähemalt üks kord aastas sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.

 (5) Teenuse tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja, teenuse pakkuja ja sotsiaalvaldkonna ametnik.

 (6) Teenuse väljundiks on teenuse osutamise analüüs, mis koostatakse teenuse saajalt saadud tagasiside põhjal.

§ 12.  Kaebuste käsitlemine, menetlemine ja järelevalve

 (1) Lähtutakse käesolevast korrast ning teenuse osutamise lepingust.

 (2) Teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või teenuse osutaja koheselt piirkonna sotsiaalvaldkonna ametnikku.

 (3) Sotsiaalvaldkonna ametnik kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid.

 (4) Kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale kirjalikud ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

 (5) Kõik vaidlused mis tulenevad osutatava teenuse lepingu täitmisest, samuti küsimused, mis on seotud lepingus reguleerimata, lahendatakse lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt seadusele.

 (6) Valla eelarvest osutatava teenuse rahastamise üle teostab järelevalvet Häädemeeste Vallavolikogu revisjonikomisjon.

 (7) Riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete õigsuse ja täitmise üle teostab alates 01.01.2018 Sotsiaalkindlustusamet.

§ 13.  Rakendussätted

 (1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse osutamise lepingud kehtivad lepingus märgitud kuupäevani, lepingu lõppemiseni või lõpetamiseni.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andrus Soopalu
Vallavolikogu esimees