Nõo valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 18.02.2021 nr 55
RT IV, 04.03.2021, 1
jõustumine 01.09.2021
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 16.03.2023 | RT IV, 30.03.2023, 2 | 01.12.2023 |
Määrus antakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 365 ja „Jäätmeseaduse“ § 71 lõigete 1 ja 2 alusel.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi: eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Nõo vallas (edaspidi: vald) puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja riigihangete seaduse ning nende rakendusaktide nõudeid, vältida jäätmeteket või vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.
§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine
(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning järelevalvet teostab Nõo vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt:
1) nõustab elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist ja jäätmekäitluslepinguid;
3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist;
4) teostab väärteomenetlusi;
5) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
§ 3. Terminite ja mõistete kasutamine
Eeskirjas formuleerimata terminite ja mõistete korral lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides toodust, vastava määratluse puudumisel aga lähtutakse termini üldlevinud tähendusest.
2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmeid, mida ei ole võimalik nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides.
(3) Jäätmeid, mille tekkimist ei ole võimalik vältida, tuleb sorteerida jäätmeliikide kaupa, et tagada jäätmete võimalikult suurel hulgal korduskasutus või materjali ringlussevõtt. Eelduslikult tuleb jäätmed sorteerida nende tekkemomendil ning jäätmete tekkekohas.
(4) Nii liigiti kogutud kui ka segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia jäätmekäitluskohta jäätmeseaduses toodud läheduse põhimõtet arvestades või anda need käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(5) Jäätmete käitlemine, ladestamine, ladustamine ning põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohas ja viisil on keelatud.
(6) Küttekolletes ja lõketes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning tule süütamiseks kiletamata paberit ja kartongi.
(7) Jäätmete jätmine mahutite ja avalike kogumispunktide kõrvale ja lähedusse neid selleks ette nähtud jäätmemahutisse paigutamata on keelatud.
(8) Jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele. Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.
(9) Hoonestatud maaüksusel selle majandamise käigustekkinud olmejäätmeid tuleb koguda ja käidelda kuni nende korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseni jäätmetekke kohal ning olmejäätmeid ei tohi üldjuhul paigutada väljaspool kinnisasja piire ega teisaldada ühelt kinnisasjalt teisele. Olmejäätmeid võib teisaldada ühelt kinnisasjalt teisele, kui eeskirjas sätestatud alustel on jäätmevaldajatel õigus olmejäätmete kogumiseks ja üleandmiseks kasutada ühist jäätmemahutit.
(10) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
3. jagu Liigiti kogutavad jäätmed ning nende käitlemine
§ 5. Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise nõuded
(1) Jäätmevaldajal on kohustus kodumajapidamises, ettevõtlustegevuses ja asutuse tegevuses tekkivaid jäätmeid sorteerida ning koguda neid käesolevas paragrahvis nimetatud jäätmeliikide kaupa, eraldades liigiti kogutavad jäätmed segaolmejäätmetest.
(2) Segaolmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed;
13) ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed ning nendega saastunud pakendid;
14) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*).
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(3) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmed;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude setteid;
6) suurjäätmeid;
7) aia- ja pargijäätmeid;
8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või jäätmemahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
10) pakendijäätmeid;
11) probleemtooteid;
12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
13) tervishoiujäätmeid.
(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada segaolmejäätme mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(5) Halvasti lõhnavad ja määrivad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda kas korraldatud jäätmeveo raames, kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidel, taaskasutusorganisatsioonidele või jäätmekäitlusettevõttele üle andes või viies need ise vastavasse avalikku kogumispunkti või vastavat keskkonnakaitseluba omavasse jäätmekäitluskohta (jäätmejaama).
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(7) Taas- ja korduvkasutusse suunatavaid jäätmeid tuleb panna ainult selleks ette nähtud jäätmemahutitesse või viia kogumiskohta, realiseerimiskeskustesse või müügikohtadesse, mis tegelevad taaskasutuse ja vastava tooteliigi müügiga.
(8) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks ja üleandmiseks võib vallavalitsus sõlmida lepinguid teiste kohalike omavalitsuste ja juriidiliste isikutega.
(9) Jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega on toodud Nõo valla jäätmekavas.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
§ 6. Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine
(1) Paberi- ja kartongijäätmed, sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale või viia vastavalt tähistatud konteinerisse või jäätmejaama.
(2) Eeskirja tähenduses ei loeta paberi- ja kartongijäätmete hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada andmekaitse nõudeid järgides õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.
§ 7. Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine
(1) Tagatisrahata pakendijäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, taaskasutusorganisatsioonile, viia avalikku pakendijäätmete mahutisse, jäätmejaama või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(2) Tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused vallas määratletakse taaskasutusorganisatsiooni ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus, arvestades pakendiseaduses sätestatud tingimusi.
(3) Vallavalitsus võib korraldada pakendijäätmete liigiti kogumise tekkekohalt kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooniga, kellele tagatakse sellisel juhul osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine võib toimuda eri liiki pakendimaterjali koos kogumisena. Tekkekohal liigiti kogumise kokkuleppe puhul võib pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu vallas vähendada.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(4) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.
(5) Pakendijäätmete avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine.
(6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(7) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.
(8) Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.
(9) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid terved ja puhtad, vältima kogumismahuti ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada.
(10) Kui kogumismahutite tühjendamissagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendustega.
(11) Tagatisrahaga pakendid ehk pandipakend tagastatakse müügikohta või taaravastuvõtu punkti.
§ 8. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumine. Kompostimine
(1) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid (koos vaadatult biojäätmed) võib üle anda jäätmevedajale, kompostida omal kinnistul või viia vastavasse kogumiskohta.
(2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(3) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed võib kompostida tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostrites ning hajaasustusalal lahtiselt kompaktses aunas vähemalt 5 m kaugusel naaberkinnistust.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(4) Üleantavad biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või täielikult biolagunevas jäätmekotis või paberkotis.
(5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.
(6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
§ 9. Suurjäätmete liigiti kogumine
(1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, kardinapuud, vaibad, madratsid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid (näiteks autoromu või selle osad, vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (näiteks teler, külmik, elektripliit jms) ja teisi tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmed võib jäätmevaldaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate jäätmemahutite vahetusse lähedusse.
§ 10. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Kodumajapidamises, sh ettevõtlustegevuse ja asutuse tegevuse käigustekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi liikide kaupa.
(3) Probleemtooted nagu patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast) on jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
(4) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed tuleb viia selleks ette nähtud avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid ja/või kogumisreidide vastuvõtukohad, kus võetakse jäätmeid vastu ainult elanikelt.
(5) Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat luba omavale isikule.
(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise või korraldavad jäätmete üle andmise vastavat luba omavale isikule.
§ 11. Muude jäätmeliikide liikide kogumine
(1) Plasti- ja klaasjäätmed tuleb kinnistul sorteerida ja koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat luba omavale isikule.
(2) Vanametall ja metalljäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale isikule.
(3) Puidujäätmed, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (kivid, pinnas) tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle vastavat luba omavale isikule.
(4) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (nt kivid ja pinnas) võib Keskkonnaameti väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel.
(5) Töötlemata puidujäätmete käitlemisel tuleb eelistada puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil või muud taaskasutust.
4. jagu Nõuded jäätmemahutile ning jäätmeveole
§ 12. Jäätmemahuti tehnilised nõuded
(1) Olmejäätmete, sh segaolmejäätmete, paberi ja papi ning biojäätmete kogumiseks võib kasutada järgmisi jäätmemahuteid:
1) kaanega varustatud 80 kuni 1100-liitriseid väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) kaanega varustatud 1500-, 2500- ja 4500-liitriseid mahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada käitluskohta;
3) maasse paigaldatud süvamahutit;
4) pressmahutit;
5) erandkorras kuni 100-liitrist jäätmekotti (välja arvatud ühismahutina) vähima tühjendamise sageduse korral territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on üksikelamu, suvila või aiamaja ja kui leibkonna jäätmeteke on alla 10 kg kuus;
6) korteriühistutel peab olema eraldi konteiner paberi ja kartongi kogumiseks. Ülejäänud jäätmevaldajad võivad kasutada paberi ja kartongi üleandmiseks ka pappkasti tagades, et üleantav paber ja kartong püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas;
7) biojäätmete mahuti maksimaalne lubatud suurus on 240 liitrit, kui valdavalt on konteineris biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
8) Segapakendite kogumine ja üleandmine toimub kas kogumismahutiga või pakendikotiga.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(2) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsugust jäätmemahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.
(3) Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – paber ja kartong, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.
(4) Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(5) Kui jäätmekoti kasutamisel eiratakse eeskirja nõudeid ja see on tõendatud, on jäätmevaldajal edaspidi kohustus jäätmeid üle anda jäätmekonteineriga.
§ 13. Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele
(1) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikemahutid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral lepitakse juurdepääsu tingimused jäätmevedajaga eraldi kokku.
(2) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
(3) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse ning jäätmevaldaja kohustus on tagada mahutitele vaba ja takistusteta juurdepääs tühjenduspäeval.
(4) Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning kaitstud loomade eest. Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.
(5) Üldkasutavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused, kauplused jne) paigutab jäätmemahuti territooriumi haldaja, kes vastutab kogumismahuti tühjendamise ja korrashoiu eest. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud olmejäätmeid.
(6) Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.
(7) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Jäätmemahuti ja selle ümbruse puhtuse ja mahuti õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
§ 14. Ühise jäätmemahuti kasutamine
(1) Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid.
(2) Ühise jäätmemahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotluse vabas vormis, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik.
(3) Ühise jäätmemahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(4) Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsust hiljemalt 30 päeva jooksul teavitada.
§ 15. Nõuded jäätmeveole
(1) Jäätmeid vedav ettevõte on kohustatud toimima järgmiselt:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed jäätmevaldajale teatavaks tehtud veograafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
4) mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid ning paigutama jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
5) kasutama jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid;
6) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival ajal ja viisil.
(2) Liigiti kogutavaid jäätmeid tuleb vedada teistest jäätmeliikidest eraldi või viisil, et liigiti kogutud jäätmed ei seguneks ning on võimalik jäätmekäitlejale liigiti üle anda.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Üldnõuded
§ 16. Korraldatud jäätmeveo nõuded
Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.
§ 17. Jäätmeveo piirkond
Valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus osutab teenust üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja.
§ 18. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 03 07 – suurjäätmed;
4) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
5) 20 02 01 – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
6) 15 01 06 – segapakendid.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(2) Korraldatud jäätmevedu võib vajadusel hõlmata ka teisi jäätmeliike.
§ 19. Korraldatud jäätmeveo raames jäätmete liigiti kogumise eritingimused
(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 9 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, erisused kehtivad korraldatud jäätmeveol jäätmete üleandmise tingimustes.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(2) Kõikidel jäätmetekkekohtadel peab olema kohapeal segaolmejäätmete (prügi) liigiti kogumine ja üleandmine.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(3) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on üksikelamu, suvila või aiamaja (eramajad), peab olema jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
1) segaolmejäätmed (prügi);
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
2) segapakendid;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, kui neid jäätmeid ei ole võimalik nõuetekohaselt omal kinnistul kompostida.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(4) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on kuni 4 korteriga korterelamu, peab olema jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
1) segaolmejäätmed (prügi);
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
2) paber ja kartong;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
3) segapakendid;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, kui neid jäätmeid ei ole võimalik nõuetekohaselt omal kinnistul kompostida.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(5) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on 5 ja enama korteriga korterelamu, peab olema jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
1) segaolmejäätmed (prügi);
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
2) paber ja kartong;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
3) segapakendid;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(6) Hoonestatud mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel peab olema jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine vähemalt järgmiste jäätmete puhul:
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
1) segaolmejäätmed (prügi);
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
2) segapakendid, kui neid tekib;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, kui neid tekib ja neid ei ole võimalik omal kinnistul kompostida;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
4) paber ja kartong, kui neid tekib.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(7) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames, viia nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostida omal kinnistul.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(8) Suurjäätmed on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia nõuetekohasesse kogumiskohta.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(9) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete nõuetekohane kompostimine vabastab jäätmevaldaja, välja arvatud 5 ja enama korteriga korterelamu, kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(10) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda erinevate jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingule.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(11) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingus.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
§ 20. Korraldatud jäätmeveo sagedus
(1) Segaolmejäätmete mahuti vähim tühjendussagedus on järgmine:
1) valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal – üks kord nelja nädala jooksul;
2) valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal – üks kord kaheteistkümne nädala jooksul põhjendatud juhtudel. Mahuti harvema tühjendamise lubatavuse otsustab jäätmevaldaja taotluse alusel Nõo Vallavalitsuse määratud ametiisik;
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
3) valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal – üks kord kaheteistkümne nädala jooksul.
(2) Paberi- ja kartongimahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele.
(3) Suurjäätmete vedu toimub vastavalt jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelisele kokkuleppele. Suurjäätmete äravedu tuleb jäätmevaldajal korraldada hiljemalt 3 päeva jooksul jäätmete väljatõstmisest arvates.
(4) Köögi- ja sööklajäätmete mahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, vältides mahuti ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Mahuti tühjendamise maksimaalne sagedus on üks kord nädalas.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(5) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete vedu toimub perioodil 1.aprill kuni 30.november ettetellimisel.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(6) Segapakendite kogumise ja üleandmise tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(7) Jäätmete kogumismahutitega ja nende teenindamisega seotud täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides ja jäätmevaldajatega sõlmitavas teenuse osutamise lepingus ning vajadusel määrab tingimused vallavalitsus.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
§ 21. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmemahuti tüübid
Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutina kasutama eeskirja § 12 lõike 1 punktides 1 kuni 7 toodud jäätmemahuteid.
§ 22. Korraldatud jäätmeveol kasutatava jäätmemahuti vähim suurus
Korraldatud jäätmeveol kasutatav jäätmemahuti vähim suurus on 80-liitrit.
§ 23. Jäätmekäitluskoha määramine
Jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks ja edasiseks käitlemiseks toimetada, määratakse teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides või korraldab vallavalitsus riigihanke jäätmete kogumiskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 24. Korraldatud jäätmeveo teenustasu määramise ja muutmise kord
Korraldatud jäätmeveo teenustasud ja jaotumine erinevate jäätmeliikide vahel ning teenustasu muutmise tingimused ja kord ning korraldatud jäätmeveo teenustasude hinnakirjas kajastuvad komponendid määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentides, arvestades jäätmeseadust, riigihangete seadust ja eeskirjast.
§ 25. Lisateenus
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga hõlmamata lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Sealjuures ei tohi vedaja lisateenusena käsitleda ega lisatasu küsida mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 26. Korraldatud jäätmeveo aeg
Korraldatud jäätmevedu toimub üldjuhul tööpäevadel ajavahemikul kell 07:00-22:00.
2. jagu Teenuse kontsessiooni andmine
§ 27. Teenuse kontsessiooni andmine
(1) Teenuste kontsessiooni andjaks (edaspidi: kontsessiooni andja) on Nõo Vallavalitsus.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni (edaspidi: kontsessioon) ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks annab kontsessiooni andja ettevõtjale, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.
(3) Kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.
§ 28. Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise hankelepingu sõlmimise kord
(1) Kontsessiooni andja korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihanke alusdokumentide koostamise kooskõlas riigihangete seadusega ning arvestades eeskirjas sätestatud tingimusi.
(2) Kontsessiooni andja teavitab oma veebilehel avatud hanke tulemusena välja selgitatud kontsessionäärist ning veopiirkonnast, kus kontsessionäär omab kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamiseks.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine ning vabastamine
§ 29. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Jäätmevaldaja osaleb korraldatud jäätmeveos jäätmeseaduse alusel ning tal ei ole kohustust korraldatud jäätmeveoks jäätmevedajaga eraldi lepingut sõlmida. Jäätmevaldaja täidab korraldatud jäätmeveoks jäätmeseadust, selle alusel antud riiklikke õigusakte ning eeskirjaga kehtestatud nõudeid.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(3) Lepingu sõlmimisel ei tohi lepingu tingimused erineda eeskirja ja kontsessiooniteenuse tellimiseks korraldatud hanke alusdokumentide tingimustest.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(5) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt kontsessionääri poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, toimub mahutite tühjendamine miinimumpaketi alusel. Eeskirjas nimetatakse miinimumpaketiks vähimat jäätmemahuti suurust (§ 22) ja tühjendamissagedust (§ 20).
§ 30. Korraldatud jäätmeveost vabastamise kord
(1) Jäätmevaldajal on õigustaotleda erandkorras kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse lõpuni korraldatud jäätmeveost vabastamist (edaspidi: korraldatud jäätmeveost vabastamine) jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel, st kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata. Suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib üldiselt vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(2) Korraldatud jäätmeveost vabastamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus Nõo Vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
(3) Taotluse menetleja võib nõuda lisaks taotlusele dokumenti, millega on võimalik tõendada, et hoonestatud kinnisasja ei kasutata või ei kasutata teatud perioodi jooksul (näiteks kinnistu elektritarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta).
(4) Korraldatud jäätmeveost vabastatud olmejäätmete valdaja esitab jäätmeseaduse § 69 lõike 5 kohaselt üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
§ 31. Korraldatud jäätmeveos vabastuse ja erisuse lõppemine või lõpetamine
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine lõpeb, kui:
1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust;
3) korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel.
(2) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema vabastuse aluseks, hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.
(3) Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitusele;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei võimalda ametnikul tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega;
(4) Vallavalitsuse ametnikul on õigus kontrollida korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.
§ 32. Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste menetlemine
(1) Korraldatud olmejäätmeveo taotlusi menetleb vallavalitsus haldusmenetluse seaduse ja jäätmeseadusega sätestatud alustel.
(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamiseks ning selle lõpetamiseks vormistatakse vallavalitsuse korraldus.
(3) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise ning vabastuse lõpetamise korralduse alusel kantakse andmed jäätmevaldajate registrisse.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 33. Ehitusjäätmete valdaja kohustused
(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat luba omavale isikule.
(3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.
(4) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) jäätmeid, mida ei ole võimalik taaskasutada tuleb andma käitlemiseks üle vastavat luba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule;
3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(5) Ehitusjäätmete valdajal tuleb tekkekohal liigiti koguda järgmised jäätmeliigid:
1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
2) puidujäätmed;
3) paber ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
6) plastijäätmed (sh kile);
7) raudbetoon- ja betoondetailid;
8) muud segajäätmed.
§ 34. Ehituse tavajäätmete käitlemine
(1) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat luba omavale isikule.
(2) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda õigusaktidest.
(3) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga.
(4) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.
(5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse muudest jäätmetest eraldi nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(6) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.
(7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.
(8) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja/või tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja/või materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.
(9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
§ 35. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kinnistesse kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
(2) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(3) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.
(4) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba ja vastavat registreeringut omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaluba ja vastavat registreeringut omavale isikule.
4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE
§ 36. Üldnõuded
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenustel tekkivate jäätmete käitlust reguleerivad jäätmeseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, ravimiseadus.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenusel tekkivad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad ja torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
8) eeskirja § 5 lõikes 2 nimetatud jäätmed;
9) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid, vanarehvid.
(4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajal tekkivad jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
[RT IV, 30.03.2023, 2 - jõust. 01.12.2023]
5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED
§ 37. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Käesolevas paragrahvis käsitletakse jäätmekäitluskohana jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tehniliselt varustatud ehitisi, v.a prügila, jäätmekogumisnõusid, -konteinereid või muid -mahuteid, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt.
(2) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning võimalusel taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 38. Keskkonnareostuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi: saastaja) oma kulul Keskkonnaameti või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
§ 39. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonnaamet.
(3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.
Facebook
X.com