Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Vastu võetud 22.04.2020 nr 6
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 104 lõike 7 ja Põlva Vallavolikogu 13. detsembri 2017. aasta otsuse nr 64 "Põlva Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine" punkti 1.23 alusel.
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
(1) Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Põlva valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitluse planeerimist, ehitamist, kasutamist ja hooldamist ning kogumismahutitest reovee äravedu ja selle transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine ja hooldamine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide ning käesoleva eeskirja kohaselt.
(3) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega või osutavad või kasutavad purgimisteenust Põlva valla haldusterritooriumil.
(4) Eeskirjas reovee kohta sätestatut kohaldatakse ka fekaalidele sh ajutiseks kasutamiseks ettenähtud teisaldatavate käimlate sisaldise ning pinnase- ja reovee, nagu keldritesse ja tehnilistesse rajatistesse kogunenud reostunud sademe-, pinnase- või põhjavee kohtkäitlusele ja äraveole.
(5) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanik või valdaja peab veeseaduse kohaselt omama heitvee või teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimiseks veeluba.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
1) imbsüsteem – omapuhasti, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pinnassesse;
2) kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine, pinnassesse immutamine, suublasse juhtimine või taaskasutamine, sealhulgas kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
3) kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla kogumismahuti;
4) kogumismahuti – plastmassist, klaasplastist, betoonist, terasest või mõnest muust materjalist reovee kogumiseks mõeldud lekkekindel äravooluta mahuti, millesse kogutud reovesi veetakse edasiseks käitlemiseks reoveepuhastile;
5) kohtkäitlussüsteem – reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinda immutamiseks;
6) kuja – kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;
7) omapuhasti – ehk reoveepuhasti on rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti (edaspidi ie);
8) inimekvivalent – ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tingliku veereostuskoormuse ühik (ie);
9) purgimiskoht – koht, mis on määratud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kavas tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks;
10) purgimissõlm – reovee tekkekohas kogutud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;
11) purgimisteenus – reovee kohtkäitlussüsteemist reovee või -sette eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga ning selle väljutamine purgimiskohta;
12) purgimine – reovee purgimiskohta väljalaskmine;
13) reovee bioloogiline puhastamine – ehk sekundaarne puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusena heitvesi vastab keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruses nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1" esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvaine ja keemilise hapnikutarbe osas;
14) reovee mehaaniline puhastamine – reoainete eemaldamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe (BHT) osas vähemalt 20% ja hõljuvaine sisalduse osas vähemalt 50%;
15) BHT – bioloogiline hapnikutarve, veekogu üldseisundit iseloomustav parameeter. Näitab hapniku hulka, mis on vajalik orgaanilise aine määratletud bioloogiliseks lagunemiseks;
16) reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee keskkonda juhtimiseks;
17) septik – on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt;
18) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne loodusesse tagasi (suublasse) juhtimist puhastamist vajav kasutatud vesi, mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud. Eeskirjas hõlmab mõiste "reovesi" ka fekaale ja reovee puhastamise käigustekkivat setet;
19) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi;
20) põhjavee kaitstus – hinnanguline kategooria, mis väljendab põhjaveekihi kaetust setete või kivimitega ning mis takistavad reoaine jõudmist põhjavette;
21) purgimissõiduk (edaspidi sõiduk) – mahutiga auto, mille abil tühjendatakse reovee kogumismahutit ja veetakse reovesi/fekaal purgimiskohta;
22) hoolduspäevik – vabas vormis päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud informatsiooni.
§ 3. Reovee kohtkäitluse üldtingimused
(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud maa-aladel, mis Põlva vallas kehtivate üldplaneeringute ja Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata.
(2) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmes tekkiva reovee kohtkäitluseks üldjuhul selle tekkekoha kinnistu piires. Väljaspool oma kinnistu piire heitvee pinnasesse juhtimiseks on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.
(3) Heitvee käitlemiseks on vajalik veeluba juhul, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette.
(4) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem (Põlva reoveekogumisala) on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.
(5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.
(6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie (Ahja, Lahe, Tilsi, Kauksi, Mooste, Peri, Vastse-Kuuste reoveekogumisalad), kus ühiskanalisatsioon on välja ehitamata, võib lisaks lekkekindlate reovee kogumismahutite kasutamisele ja äraveoteenuse tellimisele nõuetekohaselt puhastatud heitvett ka immutada, kuid pinnasesse immutatav reovesi peab olema vähemalt bioloogiliselt puhastatud.
(7) Reovee bioloogiline puhastamine enne heitvee pinnasesse immutamist on nõutav ka hajaasustuses nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel.
(8) Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane, on kohustus liituda ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga ÜVKA kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on vee-ettevõtja välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsioonisüsteemi.
(9) Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonides) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (rasv, õli jms) tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele või vee-ettevõtjale sellekohase kokkuleppe olemasolul.
§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle reoveekäitlust reguleerivatest alamaktidest.
(2) Lubatud on paigaldada vaid Euroopa standardite alusel sertifitseeritud reovee kogumismahutit ja omapuhastit või omapuhastit, mis on projekteeritud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooni omava projekteerija poolt.
(3) Erandina on lubatud:
1) paigaldada ajutise lahendusena reovee kogumiseks lekkekindel kogumismahuti ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni ja sellega liitumisvõimaluse tekkimiseni. Selleks tuleb Põlva Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitada ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis, kinnistu plaan või ortofoto kogumismahuti paigutusega ja kasutatava mahuti tehniline kirjeldus;
2) katta olemasolev reovee kogumismahuti seestpoolt spetsiaalse vettpidava kihiga pädeva isiku poolt vastavalt toote paigaldamise juhendile.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteem ja kanalisatsioonitorustik peab olema lekke- ja külmumiskindel.
(5) Reovee kohtkäitlussüsteemide üldised nõuded:
1) kohtkäitlussüsteem peab vastama põhjavee kaitstuse nõuetele;
2) reovee kohtkäitlussüsteem ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitseala ja puur- ning salvkaevu hooldusalas;
3) reovee kohtkäitlussüsteem peab olema aastaringselt tühjendatav ning tagatud tühjendusveoki juurdepääs;
4) reovee kohtkäitlussüsteemi paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
5) reovee kohtkäitlussüsteemi luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
6) reovee kogumismahuti, omapuhasti ja nendest kulgev lokaalne torustik peavad olema rajatud külmumiskindlalt;
7) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peavad olema paigaldatud liikumatult pinnasesse ning olema ventileeritavad.
§ 5. Reovee kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine
(1) Septiku ja kogumismahuti kuja peab olema vähemalt 5 meetrit.
(2) Reovee kogumismahuti või septik ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10–200 m) ja puur- ning salvkaevu hooldusalas (10 m kaevust).
(3) Uue hoone projekteerimisel tuleb ehitusprojektiga lahendada reovee kogumismahuti või omapuhasti asukoht ja paigaldamine.
(4) Olemasoleva hoone reovee kogumismahuti või septiku paigaldamiseks, ümberehitamiseks või laiendamiseks, tuleb vallavalitsusele esitada 10 päeva enne kohtkäitlussüsteemide paigaldamist, ümberehitamist või laiendamist ehitusseadustiku kohane ehitusteatis, asukohaskeem kogumismahuti või septiku ja salv- või puurkaevu asukohaga ning kasutatava mahuti või septiku tehniline kirjeldus. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib ehitustegevusega alustada.
(5) Hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel ehitusloa kohaselt, tuleb reovee kogumismahuti või septiku kasutusele võtmisest esitada vallavalitsusele kogumismahuti või septiku andmed koos hoone kasutusloa taotlusega. Eraldi kogumismahutile kasutusteatist esitama ei pea.
(6) Reovee kogumismahuti või septiku kasutuselevõtu tingimused on järgmised:
1) kui reovee kogumismahuti või septik paigaldatakse hoone püstitamisel, laiendamisel või ümberehitamisel ehitusprojekti ja ehitusloa või ehitusteatise alusel, esitatakse kohumismahuti tehnilised andmed koos hoone kasutusloa taotluse või kasutusteatisega;
2) ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti või septiku kohta tuleb esitada vallavalitsusele kasutusteatis vähemalt 10 päeva enne kogumismahuti või septiku kasutamise alustamist.
(7) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil, ehitusspetsialistil ja vee-ettevõtja esindajal on õigus nõuda reovee kogumismahuti või septiku ülevaatust ning katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks nende juuresolekul.
§ 6. Omapuhasti paigaldamine ja kasutusele võtmine
(1) Omapuhasti rajamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses, ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 31.07.2019 a määruses nr 31 "Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1" ning keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruses nr 61 " Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1" sätestatud tingimused.
(2) Omapuhasti rajamiseks tuleb vallavalitsusele esitada tehniliste tingimuste taotlus, mis peab sisaldama kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooni omava projekteerija poolt koostatud eelhinnangut. Eelhinnang peab sisaldama:
1) kinnistu maapinna kõrgusandmetega geodeetilist alusplaani vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt;
2) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
3) hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;
4) omapuhasti parimat võimalikku asukohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes).
(3) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb:
1) kindlaks teha põhjavee kaitstuse kategooria ja võimalik suubla (pinnas või veekogu);
2) kui suublaks on pinnas, tuleb määrata krundi põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas põhjavesi on kaitsmata, nõrgalt kaitstud või suhteliselt kaitstud. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada vaid bioloogiliselt puhastatud heitvett. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada pinnasesse kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud halli vett (vesikäimlast väljunud reovesi tuleb koguda eraldi mahutisse ja täitumisel tellida mahuti tühjendamine). Kaitstud põhjaveega aladel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud heitvett kuni 5 m3 ööpäevas;
3) kui suublaks on veekogu, tuleb taotleda veeluba;
4) omapuhastile valida asukoht, mida ei ohusta üleujutused ning avarii korral ei ohusta põhjavett;
5) omapuhasti rajada elamust valdavate tuulte suhtes allatuult;
6) omapuhasti rajada joogiveekaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva;
7) omapuhasti rajada elamust vähemalt 10 meetri kaugusele ning septik vähemalt 5 meetri kaugusele;
8) aastaringne heitvee immutussügavus peab olema vähemalt 1,2 meetrit ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 meetrit kõrgemale aluspõhja kivimitest.
(4) Omapuhasti rajamisel lähtutakse ehitusseadustikus toodud sätetest:
1) kuni 5 m3 jõudlusega puhasti paigaldamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks esitatakse ehitusteatis ja ehitusprojekt;
2) kuni 5 m3 jõudlusega puhasti osa asendamiseks samaväärsega esitatakse ehitusteatis.
(5) Omapuhasti rajamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vähemalt 10 päeva enne esitustööde alustamist ehitusseadustiku kohane ehitusteatis koos tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatiste esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib ehitustegevusega alustada.
(6) Omapuhasti kasutusele võtuks tuleb peale omapuhasti rajamist vallavalitsusele esitada ehitusseadustikus toodud sätetest lähtuvalt:
1) kasutusteatis kogumismahuti või kogumiskaevu korral;
2) kasutusloa taotlus reoveepuhasti korral, mille jõudlus on alla 5 m3 ööpäevas.
(7) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil, ehitusspetsialistil ja vee-ettevõtja esindajal on õigus nõuda omapuhasti ülevaatust nende juuresolekul.
§ 7. Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine ja hooldamine
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega.
(2) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile.
(3) Septikut tuleb kogunenud settest tühjendada ja vedada nõuetekohaseks käitlemiseks purgimiskohta iga kahe aasta tagant või kuni täitumiseni.
(4) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama reovee kohumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.
(5) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldus- ja kasutusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord aasta jooksul. Omapuhasti valdajal on kohustus pidada hoolduspäevikut, mida säilitatakse vähemalt viis aastat ning kuhu kantakse:
1) omapuhasti ülevaatuse kuupäev;
2) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldus ja teostamise kuupäev;
3) reovee puhastamise käigustekkiva sette äraveo kogused ja kuupäev.
(6) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik võib tellida purgimisteenuse osutamist vaid ettevõtjalt, kes omab vee-ettevõttega kehtivat purgimisteenuse osutamise lepingut.
(7) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastava kviitungi ära veetud koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt kaks aastat. Kohtkäitlussüsteemi omanik peab esitama kviitungid järelevalve teostajale vastava nõude saamisel nõudes märgitud tähtajaks.
(8) Teenuse tellija tasub reovee äraveo eest purgimisteenuse osutajale vastavalt nendevahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile.
(9) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on keelatud;
2) kuivkäimla sisu ei tohi kompostida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel;
3) kuivkäimla sisu tohib kompostida ainult oma kinnistul ning tingimusel, et sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele;
4) kompostitud kuivkäimla sisu tohib kõige varem aasta peale komposti valmimist väetamiseks kasutada 31. märtsist 1. detsembrini järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
5) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele;
6) avalikult kasutatavate kuivkäimlate või sündmustel kasutatavate kuivkäimlate tühjendamine tuleb teostada nõuetekohaselt purgimissõlme.
§ 8. Reovee kohtkäitlusloa taotlemine olemasolevatele kohtkäitlussüsteemidele tiheasustusaladel
(1) Reovee kohtkäitlusloa taotlemisel esitab kinnistu omanik vallavalitsusele:
1) kinnistu plaani koos olemasolevate reovee kohtkäitlussüsteemide koosseisu ning paigutusega, samuti joogivee saamise rajatise paigutusega. Kinnistu plaan peab haarama planeeritava süsteemi kuja, kuhu ei tohi jääda teiste olemasolevate või planeeritavate kohtkäitlussüsteemide või salv- ja puurkaevude kujasid;
2) reovee kohtkäitlussüsteemide ehitamise tehnilised dokumendid (joonised, sertifikaadid, kasutusjuhendid) või pädeva eksperdi hinnangu reovee kohtkäitlussüsteemide nõuetele vastavuse kohta.
(2) Nõuetekohase taotluse ja vajalikud lisaandmed esitanud kinnistu omanikule väljastab vallavalitsus reovee kohtkäitlusloa ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest tingimusel, et reovee käitlemine on võimalik keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse ning käesoleva eeskirja nõudeid järgides.
(3) Loa väljastamisel tuleb lähtuda veeseadusest ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatud nõuetest.
(4) Kui reovee kohtkäitlusluba pole võimalik väljastada, teatab vallavalitsus sellest taotlejale kirjalikult koos keeldumise põhjusega ja puuduste kõrvaldamise tähtajaga.
(5) Reovee kohtkäitlusloas määratakse käidelda lubatava reovee liik ja kogus, reovee käitlusviis ning vajadusel nõuded reoveele ja käitlussüsteemidele.
§ 9. Reovee purgimisteenuse osutamine
(1) Purgimisteenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema äriregistris registreeritud ning tema tegevusala peab olema registreeritud majandustegevuse registris (EMTAK) koodiga 37001 (kanalisatsioon ja heitveekäitlus).
(2) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Põlva valla purgimiskohaks on Aktsiaselts PÕLVA VESI territoorium asukohaga Mammaste tee 4, Põlva linn, Põlva vald. Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsadesse, soodesse, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitteettenähutud kohtadesse on keelatud.
(3) Ettevõtja peab purgimisteenuste otsustamiseks sõlmima lepingu (edaspidi purgimisleping) selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse. Purgimislepingus määratakse ära eeskirja järgne purgimiskoht, purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord.
(4) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile iga kord peale purgimisteenuse osutamist dokumendi (kviitungi), kus on toodud ettevõtja andmed, teenuse lühikirjeldus, ära veetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht.
§ 10. Reovee äraveo teenuse osutamine
Purgimisteenust võib osutada ettevõte:
1) kellel on sõiduk, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad ja;
2) kelle sõiduk on varustatud GPS seadmega, millega salvestatavat infot on kohustus säilitada vähemalt kuus kuud ja;
3) kellel on kehtiv reovee purgimisleping vee-ettevõtjaga.
§ 11. Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimine
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimiseks tuleb 10 päeva enne lammutamise alustamist esitada vallavalitsusele ehitusteatis. Kui kohalik omavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlussüsteem tuleb enne likvideerimist tühjaks vedada ja tühjendusjärgselt puhtaks pesta käesoleva eeskirja § 9 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt;
2) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb üldjuhul likvideerimiseks lammutada ja pinnasest eemaldada;
3) pinnasest eemaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi süvend tuleb täita liiva, kruusa või mullaga;
4) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlussüsteemina võib kasutada sademevee kogumismahutina;
5) likvideerimise käigustekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud;
6) reovee kohtkäitlussüsteemide likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja tervisekaitseohutus.
(3) Reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimiseks ehitusregistrist tuleb pärast reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimist esitada vallavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.
§ 12. Järelevalve ja vastutus
(1) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostab järelevalvet vallavalitsuse keskkonnaspetsialist ning ehitusspetsialist ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.
(2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi ning hoolduspäeviku esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule kohtkäitlussüsteemi kontrollist viis tööpäeva ette, kus toob välja kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.
(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on Põlva vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetega vastavusse viimine või likvideerimine.
(4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit, hoolduspäevikut ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja vallavalitsuse ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
(5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja.
§ 13. Dokumendivormide kinnitamine
Vallavalitsus võib kinnitada määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid.
§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks Põlva Vallavalitsuse 12. septembri 2019. a määruse nr 14 "Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri".
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Georg Pelisaar
vallavanem
Heiki Kolk
vallasekretär
Facebook
Twitter